LAPHROAIG 10 yo CS Batch 011

Viimane blogi 10-aastase tähistuse puhuks valitud viski on samuti 10-aastane. Tegemist on vaadikangusena villitud Laphroaig viskiga. Ja täpsemalt Batch 011, mis villitud märtsis 2019. Tavapäraselt on vaadikanguses Laphroaig kokku segatud eks-burboon vaatides küpsenuist. Viimatine Laphroaig 10 yo Cask Strength villiti 2023 sügisel (Batch 17).

Laphroaig 10 yo Cask Strength Batch 011, 58,6% ncf

Aroom: vana tuhase ahju sisemus, antiseptik, mereadru ja -soolasus. Vanill ja õunakoored, mis annavad veidi magusust ja lisavad täidlust. Klaasis seistes suitsukala, võiküpsis, enam adrulisust ja merelisust. Veega lahjendades tsipa ehk magusam, kuna lisanduvad turvastatud linnased. Samas ka mineraalsem ja meresoolasem. Rohkemal lahjendamisel tuleb algus veidi farmisust ja seejärel kivisüsi ja tugev tahmasus.

Maitse: väga tugevalt tuhane, turbasuitsune ja antiseptiliselt meditsiiiniline. Väga jõuline ja robustne. Just selline, mida vaadikanguses noorelt Laphroaigilt oodata. Teises pooles rohust ja veidi kirbet turbasust, piprast tamme ja sidrunikoort, mis panevad igemed veidi kirvendama. Ka siin tuleb veega lahjendades ehk veidi magusust. Selgelt nüüd aga münt koos soolasuse ja mineraalsusega. Tuhasus ei kao siiski kuhugi.

Lõpp: üsna pikk. Tugev tuhane turbasuitsusus, piprane, soolane ning veidi siin magusat vanilli, kuid tervikuna pigem kuiv antiseptilisus. Veidi lahjendatult mineraalsem ja veidi magusam.

Hinnang: B+

Suurepärane, kuid kui siin oleks veel juures paksem puuviljasus, siis ... Kannatab üllatavalt hästi veega lahjendamist, isegi ohtra veega.

LAPHROAIG 10 yo (pre 1994)

Oma sünnipäeva puhuks otsustasin seekord avada, maitsta ja blogis tutvustada ühe tagasihoidliku linnaseviski. Selleks on 10-aastane Laphroaig. Kuid see pole siiski päris tavaline 10-aastane, kuna siinmaitstav Laphroaig on villitud 1990ndate alguses enne seda, kui viskivabrikule anti 1994. aastal Royal Warrant. Seega on hea proovida Laphroaigi, mis destilleeritud 1980ndatel. Ja võrdluseks võtan siis 2015. aastal villitud 10-aastase. Seega on nende kahe viski destilleerimise ajaline vahe vähemalt 20 aastat. Tegemist on siin 20 cl pudeliga.

Laphroaig 10 yo (pre 1994), 43,0%

Aroom: paks ja kreemine, selgelt on tunda küpsed troopilisemad puuviljad. Lisaks ürdid ja meresoolased vetikad. Otseselt antiseptilist meditsiiinilist turbasust aroomist ei leia. Pigem on turbasuitsusus hästi muude aroomidega integreeritud. Klaasis seistes tuleb kerge magus sõnnikulisus. Tilk vett toob toffee, vanilli, veidi kookost ja seedermänni seemned ehk Ameerika tamm tuleb enam esile.

2015. aastal villitu: selgelt õhem koos kergelt metallise antiseptilise meditsiiinilise turbasusega; selgemalt ka vanill ja ehk ka otseselt magusaid linnaseid.

Maitse: paks ja kreemine ning hästi aroomi jätkav. Eksootilisemate puuviljade magusus koos ürtide värskusega. Turbasuitsusus kasvab puuviljasuse peale ning see on selline turbane õlisus, kus selgelt kaasas ka jood, kamper, rohelised oliivid ja greip. Veidi ka vanilli, mis annab suutundesse ümarust.

2015. aastal villitu: selgelt on ka maitsed ja suutunne õhem ja vaesem. Suitsusus siin meditsiiniline, kuid pigem veidi tuhane, kuhu tuleb juurde ka selgemalt tammevanill. Iseenesest täitsa hea, kuid võrdluses varasemaga jääb selgelt alla.

Lõpp: pikk, puuviljad ja ürdid, kerge meresoolane metallisus integreeritud turbasuitsususega. Magus-kuiva hea tasakaal.

2015. aastal villitu: keskmise pikkusega, turbasus siin meditsiiinilisem, kerge greip, mille lõpetab magus vanill ja linnasus.

Hinnang: B+

Mida 2015. aasta Laphroaig viskis pole – troopilisema poole kaldu puuviljad ja täidlus nii aroomis kui maitsetes. Varasema Laphroaigi 3% kõrgem kangus on samuti palju paremini maitseid kandev.

LAPHROAIG 10 yo Sherry Oak Finish

Laphroaig tõi selle šerri vaatides järleviimistletud 10. aastase viski turule 2021 aastal. Üldiselt on see leidnud positiivset vastukaja. Olen mitu korda kaalunud selle viski soetamist, kuid väike kõhklus on mind seni tagasi hoidnud. Nüüd õnnestus vähemalt näidisena see ära proovida. Viski on siis peale esmast küpsemist endistes burboon vaatides (sarnane tavalisele 10-aastasele) saanud teadmata pikkuses järelviimistluse Euroopa tammest oloroso šerri (ilmselt sellega üksnes n.ö töödeldud) vaatides. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Laphroaig 10 yo Sherry Oak Finish, 48,0% nc, ncf

Aroom: esmalt kuiv šerri, digestive küpsised, grillitud liha suitsusus. Klaasis seistes tuleb järk-järgult enam magusust – metsaõite mesi, kuivatatud ploomid, grillkaste. Viimasena lisandub õrnalt metallise noodiga meditsiiniline turbasus. Seejärel kõik need eelnevad aroomid segunevad ning tervikuna moodustub meeldivalt täidlane ja rikkalik kooslus.

Maitse: üsna magus, suutundelt ümar suitsune šerrisus. Kirsi tükkidega tume šokolaad, veidi toffeed, nahk ja tammisus. Vähe on siiski maitses Laphroaigile omast meditsiinilist ja merevetikalist turbasust, kuna magus šerrisus kipub veidi domineerima. Siiski mitte liigselt ega üheplaaniliselt, kuna piisavalt on esil suitsutatud grillitud ribid, mis üle valatud magus-vürtsika grillkastmega.

Lõpp: vägagi pikk. Lõkkesuitsune tuhasus, grillliha magusus, kerge vürtsikus. Järelmekis kestab magus šerrine suitsusus üsna pikalt, mis läheb viimaks üle tuhaseks ja kuivaks suitsususeks kuni lõpuks taandub.

Hinnang: B

Mulle väga sümpatiseeruv Laphroaig. Ideaalne linnaseviski jõululaupäevaks, eriti kui maad katab valge lumevaip.

Häid jõulupühi!

LAPHROAIG 18 yo

Eelnevalt sai Laphroaig viie viski maitsmisega sisse juhatatud. Eks see teeniski seda, et oleks väike võrdlus Laphroaig 18-aastasele. Ja võib kohe öelda, et vahe on märkimisväärne. Laphroaig 18-aastane on kummalise ajalooga. Seda villiti üksnes 2009-2016 vahemikus. Turule tulles vahetas see välja 15-aastase ning aasta enne 18-aastase villimise lõpetamist 2016. aastal, toodi viskivabriku 200-aastapäeva auks 2015. aastal korraks uuesti turule 15-aastane (seda villiti 72,000 pudelit). Igal juhul sai aastaid tagasi soetatud kolm Laphroaig 18-aastast – üks 2013. ja kaks 2014. aastal villitud. Ja nende hind oli praeguste hindadega võrreldes lausa kuritegelikult odav. Igal juhul sai aasta alguses lõpuks neist üks avatud ja nüüd kuu lõpus siis ka blogisse maitsekirjeldus kantud. Maitstav 18-aastane Laphroaig on villitud 2014. aastal. Viski on küpsenud täisaja eks-burboon vaatides, külmfiltreerimata, kuid kahjuks kuritegelikult piirituskaramelli lisandiga.

Laphroaig 18 yo (2014), 48,0% ncf

Aroom: algus üllatavalt vaoshoitud ja mahe, kui turbase viski kohta saab nii üldse öelda. Avaneb meeldivalt ja saavutab hea täidluse. Rohune-juurikane suitsusus, mahedad magusamapoolsed turvastatud linnased. Magus tamm, vanill, veidi karamelli ja neid tasakaalustav mereline soolasus. Klaasis seistes muutub paksemaks, kreemisemaks. Magusat troopilist puuviljasust ja soolakaramelli. Lisanduvad ka hooti esile tõusvad sõnnik, valge pipar ja tõrvasus. Jääb siiski tervikuna üsna delikaatseks, kergeks ja ümaraks.

Maitse: esimesena magus tamm koos kerge turbasuitsuse mekiga. Siis meresoolane, mis läheb üle troopiliste puuviljade ja lagritsa teises pooles üsna vürtsikaks (kas värske vaat siin mängus?). Lisaks veel ka tumedamapoolsem šokolaad ja soolakaramell. Suutundelt on meeldivalt paks ja täidlane ning maitsekaar nauditav.

Lõpp: pikk. Lagrits, soolakaramell, troopilist puuviljasust, mersoolasus ja kasvav tammiselt vürtsikas turbasuitsus eriti kurgu piirkonnas.

Hinnang: A

Suurepärane Laphroaig, kuid kui kritiseerida, siis tammevaadi mõju on siiski ehk liiga esil oma magususega, seda eriti aroomis. See kipub ka kohati varjutama hoopis meeldivamaid destillaadi enda maitseid.

LAPHROAIG x5

Sarnaselt Aberlour näidiste maitsmisele võtan nüüd ette ka Laphroaig näidised. Maitstavad viis Laphroaig viskit tulevad kõrvale pandud 6cl näidispudelitest. Kõik need on kokkusattumuslikult pärit 2015. aastal villitud täispudelitest, mis enda poolt ostetud ja kõik on ka siin blogis tutvustatud. Järjest üles lugedes koos blogis tutvustamisega (ühtib ilmselt suuresti näidispudelisse panemise ajaga), annab see ülevaate kui kaua need pisikeses näidispudelis seisnud. Nendeks on siis Laphroaig QA Cask (15.01.2017), Laphroaig 10 yo (31.03.2018), Laphroaig Quarter Cask (13.01.2018), Laphroaig Triple Wood (22.05.2021), Laphroaig PX Cask (18.01.2017). See on ühtlasi hüvastijätt nende viskidega, kuna ühtki neist ma enam osta ei kavatse. Mul on siiski tallel veel 20cl mõõdus Laphroaig 10 yo, mis villitud 1998. aastal kangusega 43%.

Laphroaig QA Cask, 40,0%

Aroom: selgelt nõrk ja jätab kohe sellise lahjendatud tunde. Kerge rohune kuiv suitsusus, kerge metallisus. Veidi ka magusaid aprikoose.

Maitse: aroomiga võrreldes üsnagi meeldiv ja mitte nii lahja. Tunda on mõnede aktiivsete vaatide kasutamist. Rohune suitsusus, veidi aniisi koos metallise noodiga. Muidu peamiselt vanill koos tammise vürtsikusega.

Lõpp: keskmise pikkusega, suitsusus koos tammise vürtsikusega.

Hinnang: C

Laphroaig 10 yo, 40,0%

Aroom: eelnevaga võrreldes märksa täidlasem ja kreemisem. Samuti on siin selgemalt tunda Laphroaigile oma meditsiiniline turbasus. Lisaks magusad turvastatud linnased, kerge joodisus ja ka metalline noot taustal.

Maitse: üsna selgelt meditsiiiniline ja mereline turbasus. Suutundelt kergelt kreemine. Lisaks vanill ja ploomikivid. Jääb siiski üsna nõrgaks.

Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Turbane suitsusus, rohune mõrkjus.

Hinnang: C

Laphroaig Quarter Cask, 48,0% ncf

Aroom: no siin on kõrgem kangus ja külmfiltreerimata jätmine kohe positiivselt mõjunud. Hoopis teine tera. Turvastatud linnased, magus vanill, meditsiiniline ürdisus, köhasiirup, jood, industriaalne suitsusus ja veel ka taustal sõnnik.

Maitse: magus, kreemine ja vürtsikas samaaegselt. Keskosast alates intensiivset turbasust ja magusast tammisust.

Lõpp: keskmise pikkusega. Tammiselt magus-vürtsikas. Kerge lagrits järelmekis.

Hinnang: B

Laphroaig Triple Wood, 48,0% ncf

Aroom: soe nahk, suitsused linnased, magus tamm. Veidi veinisust koos tanniinidega. Ohtralt rosinaid. Šerrivaatide kasutamine on selgelt tajutav just kõrvutades kolme eelmaitstud Laphroaig viskiga.

Maitse: magus ja soe nahkne ja vanilline algus. Siis läbi punaste marjade, šerrise noodi ja joodisuse veidi kirbust koos tammise vürtsikusega. Turbasust veidi vähem kui Quarter Cask viskis.

Lõpp: üsnagi pikk. Vürtsikas-mõrkjad tamme ja punaveini tanniinid. Joodiselt soolane järelmekk.

Hinnang: B

Laphroaig PX Cask, 48,0% ncf

Aroom: magus turbasus, soe nahk, puuviljasust ja taustal tõuseb veidi sooja farmisust. Ninatundelt viiest siinmaitstavast kreemisem ja ümaram.

Maitse: viiest magusaim, kuid samas ehk ka tuimem. Siiski on siin hea magusa ja turbasuse kombo. Suutundelt kreemine ja väga ümar. Turbasus pole nii esil, kui eelnevatel.

Lõpp: keskmise pikkusega. Magus, kreemine. Järelmekis kuiva šerrisust.

Hinnang: C+

Niimoodi kõrvuti maitstuna on tuvastatav sarnane DNA, kuid vaatide koostise ja siis ka kanguse tõttu on siiski erisused selgelt hoomatavad. Kõigi viie puhul on siiski ühiseks jooneks tammevaatide domineerimine destillaadi üle. QA Cask ja 10-aastane jäävad kolme ülejäänuga võrdluses selgelt alla. Ja põhjus on ilmne – madalam kangus ja külmfiltreerimine.

LAPHROAIG An Cuan Mòr

Veebruari alguses sai Covid ka minu kätte. Isolatsiooniperiood möödus erinevate sümptomite tulemise-möödumisega, kuid ilma palavikuta ja õnneks ei olnud mõjutatud ei lõhna- ega maitsmistaju. Siiski vältisin alkohoolseid jooke ja sellest siis ka veebruari esimese poole vaikus blogis. Nüüd aga taas tasapisi viskide juurde ja püüan siis sel kuul maitsta ja tutvustada Laphroaigi (avatud juba kolm kuud ja tasapisi mekitud) ja Ardbegi kolm viskit. Algselt veebruari planeeritud Port Charlotte jääb aprilli.

Veebruari esimeseks viskiks on Laphroaig ja reisikaubanduse lettidele peamiselt suunatud olnud An Cuan Mòr (tõlkes „suur ookean“). Viski on üsna tüüpiliselt vanuse märketa. Laphroaig villis An Cuan Mòr linnaseviskit aastatel 2013-2016 ning hind jäi 70-100 vahele; endal õnnestus soetada see 70ne eest. Viski on esmalt küpsenud Ameerika tammest valmistatud esmatäite eks-burboon vaatides ning järelküpsemiseks viidud Euroopa tammest valmistatud vaatidesse (selgusetu on küll mis nendes vaatides eelnevalt küpsenud oli ja mitmenda täitekorra vaatidega tegemist). Siinmaitstav on pärit 2014. aastal villitud pudelist.

Laphroaig An Cuan Mòr, 48,0% ncf

Aroom: üsna pehme ja vanilline turbasus, mis tuleb koos kerge metallise noodiga. Kuiv tammeröst, veidi kõrbenud karamelli ja siis klaasis seistes kuivatatud puuviljasust veidi, rosinaid ja tervikuna muutub magusamaks. Vähese vee lisamisel tuleb kookost ja vanillijäätis oma magususega. Üsnagi mitmeplaaniline ning muutlik.

Maitse: tammiselt vürtsikas koos ingveriga, keskosas tõrvane turbasus, millele järgneb uuesti tammiselt tugev vürtsikus koos mõningase lagritsaga. Veega lahjendamine toob veidi magusust ja leevendab tammisust.

Lõpp: üsna pikk ja tugevalt tammine ja vürtsikas; lisaks turbane mõrkjus ja salmiakki ning alles järelmekis veidi vannilli ja turbaseid linnaseid.

Hinnang: B

Väga hea ja jõuline Laphroaig tervikuna, kuid siiski on destillaadi enda maitsed liigselt Euroopa tammevaatide poolt ära tapetud. Aroomis domineerib Ameerika tamm ja maitses Euroopa tamm.

LAPHROAIG 1815 Legacy Edition

Teine Laphroaig on samuti vanuse märketa ning kannab väga pretensioonikat lisanime „pärand“. Laphroaig 1815 Legacy Edition toodi algselt üksnes reisikaubanduse lettidele mõeldult turule 2017. aastal koos Four Oak viskiga. Viski on esmalt küpsenud Ameerika tammest esimese täitekorra ülepõletatud eks-burboon vaatides ja siis järelviimistletud Euroopa tammest valmistatud uutes suurtes (?) hogshead vaatides. Ei oska nüüd öelda, mida viimaste vaatide kirjelduse all silmas on peetud – suured hogshead vaadid, kuna hogshead on tavapäraselt tähistanud 250 liitriseid vaate ja enamasti on need lahtivõetud eks-burboon barrel mõõtu vaadi laudadest kokku pandud (neljast saab kolm). Jah, need on küll suuremad kui barrel (200 liitrit) vaadid aga kas kohe nüüd suured? Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Laphroaig 1815 Legacy Edition, 48,0% ncf?

Aroom: üsna vaoshoitud ja kuiv algus, röstitud puidu suitsusus, nahk ja tammised vürtsid (muskaat). Siis tuleb vanill, piimašokolaadi veidi ja kerge kreemisus. Pikemalt klaasis seismise järel on hoomatavad turbasuitsused linnased. Puudu on aga Laphroaigile omapärane joodine meditsiinilisus. Vett ei kanna, kuna muutub lihtsaks ja mittemidagiütlevaks.

Maitse: üsna kerge ja lihtne. Magus kreemine ümar puidune suitsusus, metallisust veidi ning siis keskosast vürtsikas tamm – kerge ingver, muskaat, kuiva kaneeli isegi veidi. Veega lahjendades muutub intensiivselt ja häirivalt tammiseks, ei muud.

Lõpp: keskmise pikkusega ja tammine.

Hinnang: C

No nii. Keskpärane Laphroaig ja võrreldes TripleWood viskiga oluliselt lihtsam ja tugevalt ületammistatud. Arvestades, et selle eest küsitakse reisikaubanduses +100 hinda (mujal leida ka vahel +70), võib selle Laphroaig viski hinna-kvaliteedi suhtelt väga suureks pettumuseks lugeda (hinnata D). Sellest pudelist võib suure kaarega mööda astuda ning ühe kehva Legacy pudeli asemel soetada sama raha eest kaks või heade hindade korral isegi kõik kolm head Laphroaigi – 10-aastane, Quarter Cask ja Triple Wood.

LAPHROAIG Triple Wood

Laphroaig „Triple Wood“ ühelinnaseviski on varem blogis juba tutvustatud (7.04.2015). Siis oli maitsmisel ilmselt kuskil 2010 aasta paiku villitu. Siinne on pärit 2015. aastal villitud pudelist. Küpsenud on see vanuse märketa Laphroaig kolmes eri vaadis. Algne küpsemine on toimunud eks-burboon vaatides, mille järgselt on erinevas vanuses destillaat viidud küpsema väikesemõõdulistesse (125 liitristesse ehk Quarter Cask) vaatidesse ning viimane küpsemisfaas toimub suuremates Euroopa tammest eks-šerri (oloroso) vaatides. 

Laphroaig Triple Wood, 48,0% ncf

Aroom: üllatavalt vähe turbasuitsusust esmalt, siis tugev magus tammevanill. Klaasis seistes tuleb tuttavam Laphroaig – meditisiiniline ja joodine turbasus, turbasuitsused linnased. Paks vanill, veidi kookost ja valget šokolaadi, mis annavad kreemisust. Hooti tuleb ka lagritsat. Veega lahjendatult on meditsiiniline turbasus kohe esiplaanil ja seda koos magusa vanilli ja turvastatud linnastega.

Maitse: esmalt ümar kreemine vanill, siis tammiselt vürtsikas ja isegi veidi piprane ning seejärel üsna tugevalt joodine-meditsiiniline turbasus teises pooles koos aniisi ja lagritsaga. Veega lahjendades jääb suuresti muutumatuks, ehk vaid vanillisust veidi enam.

Lõpp: üsna pikk. Meresoolane, vanill, vürtsid, jood, mõningane vaskne noot. Veega lahjendatult salmiakk.

Hinnang: B

Vaadates kuue aasta taguseid märkmeid ja veidi maitsemälus sobrates, tundub siinne Triple Wood olema vähem šerrine ja enam vanilline. Siiski väga hea Laphroaig, kus saavutatud hea tasakaal eri komponentide vahel. Veidi selline kameeleonlik viski, mis näitab endast kord üht, kord teist poolt.

LAPHROAIG 10 yo & „Peaty Easter“

Sedapuhku taaskord Laphroaig viskivabriku 10-aastane raudvara ning lisaks midagi üllatavat „koduköögist“. Laphroaig 10-aastane on selline linnaseviski, mida tasub ikka osta ja avada, kui on sooviks maitsta midagi ehedalt Islay saarele omast. Õnneks on selle viski hind jäänud ka püsima veel alla neljakümne euro. Seekord maitstav 10-aastane on villitud ilmselt 2015 aastal.

Laphroaig 10 yo, 40%

Aroom: üllatavalt ja isegi veidi pettumuslikult kerge. Meditsiiniline turbasus on täiesti olemas, kuid see on pigem vaoshoitud ja veidi lihtne, mitte jõuline ja näkku kargav. Tüüpilised jood ja vanemat sorti haavaplaaster. Metalline, mis õnneks tasapisi taandub. Magusad turvastatud linnased ja vanill. Klaasis seismisel tuleb enam merelisust, mererohu soolasus. Lisaks ka mõningane puuviljane magusus.

Maitse: turvas, tugev roheline tee, magusust mõningase sidruni, puuviljasuse ja vanilli kombinatsioonis. Pipar, nii must kui valge. Suutundelt kergelt kreemine, kuid jääb siiski veidi „vesiseks“; madal kangus on siin ilmselgelt suurimaks puuduseks. Võrreldes Quarter Cask viskiga jääb nõrgaks, kuid on selgelt vähem vaadi(puidu) poolt mõjutatud.

Lõpp: üsna pikk, ploomikivid, üpriski kuiv, kerge rohune mõrusus ja aniis.

Hinnang: B

Endiselt väga meeldiv ja hea terviku moodustav Laphroaig, kuid madal kangus on ikka karuteene sellele viskile. Tuleb tunnistada, et viimasel ajal on need 40% kangusega linnaseviskid mulle hakanud väga nõrgaks ja vesiseks jääma. Kuna mul oli jaanuarist veel alles Laphroaig Quarter Cask pudeli lõpp (u 15-20cl), otsustasin 10-aastast sellega turgutada-tugevdada. Segasin siis need kaks viskit omavahel kokku vahekorras ¾ Laphroaig 10-a ja ¼ Laphroaig Quarter Cask ning lasin kaks ööpäeva neil sõbruneda. Ja kuna täna on tegemist suure reede ja ülestõusmispühade vahelise päevaga, siis nimetan selle segu ka vastavalt.

Laphroaig  „Peaty Easter“ (¾ 10 yo + ¼ QC), ~42%

Aroom: värske, elav ja piprane. Soolane mineraalsus. Kergelt tuhane turbasus, tuhane vanill. Turbasuits on siin kergem ja kuivem ning pigem taustal justkui padjana teisi aroome hoidmas. Klaasis seistes valge pipar ja lehmalauda aroomid (need meeldivamad).

Maitse: üllatavalt ümar ja kreemine, isegi viskoosne. Eukalüpt, vürtsid, must pipar. Turbasus jaotub ühtlaselt kogu maitsekaares. Kui valge šokolaad saaks olla turbane, siis siin ongi see oma maitse ja struktuuriga.

Lõpp: pikk. Vanill, meeldivalt pehme, turbane ja kreemine aniis. Kergem must pipar lisaks.

Hinnang: B+

Võrreldes 10-aastase ja Quarter Cask viskiga on nende segust sündinud tõesti teistlaadne Laphroaig. Quarter Cask lisamine on siin kaotanud 10-aastase vesise maitse (mida küll kaks lisaprotsenti võivad teha!) ning samas on 10-aastane vähendanud Quarter Cask viskis olnud veidi liigse puidususe. Nüüd on saadud umbes 40cl suurepärast Laphroaigi, mida soojemate kevadilmade ootuses mekkida. Kellel kodus mõlemad Laphroaigid olemas, tasub nendega mängida ja uusi maitseelamusi luua. Slàinte!

LAPHROAIG 16 yo

Teiseks sellekuiseks Laphroaig linnaseviskiks on viskivabriku 200-aasta juubeli auks 2015. aasta teises pooles reisikaubanduse lettidele villitud 16-aastane poolik. Veidi hilja küll avatud, kuid sellise numbriga juubelit võib tähistada ju ka kaks aastat hiljem. Viski oli saadaval 35cl pudelis ning see sai ostetud punaselt laevalt veidi üle 40€ hinnaga.

Laphroaig 16 yo, 43%

Aroom: kerge, ümar ja magus. Ohtralt puuviljane, eelkõige troopilised puuviljad, mis ümbritsetud kerge suitsususega. Veidi tsitrust. Laphroaigile muidu tüüpilist jõulist meditsiinilist turbasust minimaalselt. Klaasis seista lastes tõuseb pealmiseks vanill koos kerge iirisega. Muutub ka magusamaks. Vähese vee lisamine toob aroomi veidi sõnnikulisust, isegi veidi piibutubakat ning rõhutab samas ka puuviljasust koos vanilliga.

Maitse: esmalt mõõdukas, kuid juba enam tüüpiline Laphroaigi turbasus. Turbasuitsuste linnaste magusus, siis kasvavalt meresoolane, millele lisandub pehme magus puuviljasus. Lisaks vanill, õrn pipar, sidrun ja greip, mis annavad mõrusust. Vähene vesi muudab suutunde ümaramaks ja magusamaks, kuid tervikmaitsete osas lihtsustab liigselt.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kergelt mõru turbasus ja õrnalt soolane puuviljasus. Maitse lõppkaares olnud greibi mõrusus jätkub ning on veidi häiriv.

Hinnang: B

Totaalselt erinev Laphroaig. Turbasus üsna hillitsetud, üsna kerge, kuid siiski meeldivalt tasakaalus ja puuviljaselt magus Islay linnaseviski. Järelmekis olev mõrusus on siiski veidi häiriv; vist on mitte kuigi kvaliteetsed vaadid sekka sattunud.

LAPHROAIG Quarter Cask

Taaskord aeg maitsta Laphroaig Quarter Cask viskit. Viimati sai seda maitstud 6. aprill 2015. Meeldetuletuseks niipalju, et antud linnaseviski on peale traditsioonilistes vaatides (eks-burboon) küpsemist viidud lisaküpsema (u kaheksa kuud) väikesemõõdulistesse (125 liitirt) vaatidesse, mida kutsutakse nimega Quarter Cask (vähendatud mõõduga ehk ¼ eks-šerri vaadist). Kui viimati maitstud Quarter Cask oli villitud kuskil 2010-2012, siis siinmaitstav on villitud 2015. aastal.

Laphroaig Quarter Cask, 48% ncf

Aroom: suitsune, kuid mitte niivõrd meditsiiniline ja joodine turbasus, vaid pigem selline magusam turvastatud linnaste ja puidusuitsu laadne turbasus. Koirohi, valge pipar ning siis veidi metalline turbasus. Tundub olevat noorem kui viimati maitstud. Klaasis seista lastes tuleb vanill ja isegi veidi magusat iirist.

Maitse: siin Laphroaigile tavapärast jõulist turbasust enam tunda, kuid siiski üsna kerge ja magus algus; just magusad turvastatud linnased, mitte puuviljane magusus. Magusa alguse järel jõulisem pool: valge pipar, koirohi, rohust kirbust, rohelised värsked ürdid, kerge münt ja tammine vürtsikus ja ingver viimasena. Vesi muudab märgatavalt magusamaks, toob juurde ka mõningase magusapoolse puuviljasuse.

Lõpp: pikk ja meeldiv. Siin Laphroaigi tuntud turbasust kõige enam. Valge pipar, veidi soolakas (oliivid), münti veidi, sidrunikoor ja koos sellega kirbus kõige lõpus. Jääb siiski üsna hästi tasakaalustatuks.

Hinnang: B

Endiselt meeldiv Laphroaig, kuigi tundub olevat iseloomult paar kraadi kergemaks ja lihtsamaks muutunud. Kompleksust vähem, joodist merelist turbasust vähem ning selgelt vaadimõjulisem.

LAPHROAIG „PX Cask“

Siinmaitstav Laphroaig on teine reisikaubanduse lettidele suunatud vanuse märketa ühelinnaseviski, mis on oma algse küpsemisperioodi veetnud eks-burboon vaatides, seejärel küpsenud väikesemõõdulistes (125 liitristes ehk Quarter Cask) vaatides ja järelviimistletud Euroopa tammest Pedro Ximénez šerri vaatides. Viimasest tulenevalt ka siis viski nimetus – PX Cask. Seega suhteliselt sarnane Laphroaig „Triple Wood“ viskiga, kus viimaseks vaadiks samuti Euroopa tammest valmistatud, kuid sedapuhku oloroso šerrit sisaldanud vaat. Viski on villitud 2015. aasta.

Laphroaig „PX Cask“, 48%

Aroom: täidlane turbasus koos kuivatatud puuviljade magususega, eriti datlid ja viigimari. Šerrisus väljendub punaste marjade kujul, kus selgemini tajutavad jõhvikad. Veidi šokolaadi ja pralineed. Kõike hoiab koos, kuid ei varjuta, tammine vürtsikus. Vesi vähendab veidi turbasust ja muudab kergelt magusamaks, kuid tervikuna jääb suuresti samaks.

Maitse: üsna tugev turbasuitsune algus, siis magusam ja suutundelt ümar laine, mille järel uuesti suitsune osa. Seekord on suitsusus aga pigem selline suitsukala laadne ja seda koos tammiste vürtsidega, mis aitavad muuta tervikut kompleksemaks. Õnneks PX ei domineeri kuidagi, see küll tõstab korraks pead, kuid on hästi suitsususega ümbritsetud. Vesi pehmendab algus- ja keskosa, kuid maitse lõpus lisab piprasust.

Lõpp: keskmine kuni pikk. Suitsusus jätkub, kergelt linnasust, muutub kuivemaks ja tammisemaks. Lõpus hästi kergelt metallist mekki.

Hinnang: B

Võrreldes „QA Cask“ viskiga tajutavalt täidlasem, kompleksem ja ümaram. Šerrivaat ja linnaste turbasus üsna hästi integreeritud ja tervik meeldivalt tasakaalus. Kasuks tuleb ka kõrgem kangus.

LAPHROAIG "QA Cask"

Siinmaitstav Laphroaig on reisikaubanduse lettidele suunatud vanuse märketa nooremapoolsem ühelinnaseviski, mis on oma algse küpsemisperioodi veetnud eks-burboon vaatides ning seejärel järelküpsenud teadmata, kuid ilmselt üsna lühikese, aja Ameerika tammest (Quercus Alba) valmistatud uutes söestatud vaatides. Viimasest tulenevalt ka siis viski nimetus – QA Cask. Nüüdseks on see viski tootmisest maha võetud (tuli turule 2013) ning need pudelid, mis veel ilmselt mõnda aega saada on, jäävad viimaseks. Kaks uut reisikaubandusse jõudvat Laphroaigi on „Four Oak“ ja „The 1815 Edition“. Viski on villitud 2015. aasta.

Laphroaig „QA Cask“, 40%

Aroom: kerge ja mõõdukas magus turbasuitsusus. Veidi Laphroaigile omast meditsiinilisust (marli, jood). Suitsused linnased, veidi ka iirist ja kuivatatud banaani. Tervikuna üsna kenasti integreeritud ja meeldivalt ümar. Vanill tuleb enam esile, kui lasta viskil klaasis mõnda aega seista.

Maitse: üsna kerge ja algus isegi selline vesine (OK – merevee soolane) turbasus. Vanillikaun, korraks ka magusat mesisust ja linnasust, kuid siis läheb ruttu üle pipraseks (must ja veidi ka tšillipipar). Kergelt soolakas, mis meenutab salmiakki pastille. Aroomi põhjal eeldanuks magusamat turbast linnasust ja veidi õlist suutunnet, kuid leidus hoopiski üsna tammine vürtsikus (kas see oligi uue tamme kasutamise idee?).

Lõpp: keskmise pikkusega ja meeldivalt kurku soojendav. Vürtsikas piprasus jätkub, mis lõppfaasis muutub veidi rohuselt kirbeks, milles ka sellist külma suitsusust.

Hinnang: C+

Lihtne ja üsna vähekompleksne nooremapoolne ja n.ö mahatuunitud kergekaallasest Laphroaig. Aroom oli meeldivaim osa, maitse pigem pettumus, kus ei toimunud kuigi palju arenguid. Uus tammevaat on piprasuse lisandumisega muutnud siinmaitstud Laphroaigi maitse veidi Taliskeri meenutavaks.

Olut Expo 2016: maitstud viskid

Möödunud nädalavahetusel (28.-30.10) leidis Helsingis aset järjekordne Olut Expo, kus lisaks ohtrale õllede valikule oli tutvustamiseks ja maitsmiseks kohale toodud traditsiooniliselt ka valik viskisid. Külastasin sündmust pühapäeval ning maitstud sai kaheksa eri viskit, mille maitsetutvustused allpool. Maitsesin eelkõige uuemaid ja piiratuma kogusega viskisid. Päeva lõpus sai juba laevas tagasiteel lisaks maitstud uut reisikaubandusse suunatud Bruichladdich viskit.

Highland Park 13 yo, 2002/2016, cask #6367, 59,2% nc, ncf

Antud ühelinnaseviski on villitud spetsiaalselt Soome viskiklubi jaoks (Whisky Clubs of Finland). Tegemist on Euroopa tammest valmistatud esmatäite šerri vaadiga (hogshead) ja vaadi väiksusest tulenevalt villiti seda vaid 306 pudelit.

Aroom: jõuline, kuid mitte alkoholi mõttes, vaid oma kompleksuses; šerri on mõistetavalt pealmine, kuid ei mata siiski HP suitsust täiesti enda alla; algus pigem kuiv, kuid veidi klaasis seistes muutub see kuivus puuviljaseks, täpsemalt mustad ploomid, mustad rosinad. Maitse: jõuline, täidlane, kompleksne šerri vaadi ja suitsuse destillaadi tasakaal; üsna kuiv ja tammine, kuid mitte häirivalt, piisavalt serrit ja kuivatatud puuvilju toetamas. Lõpp: keskmise pikkusega, kuiv šerrisus. Selle viski puhul oli kõige meeldivam just selle kompleksne terviklikkus ja jõulisus. Võiks öelda, et siin ei ole midagi kaotsi läinud ja nii vaat kui destillaat hästi esil üksteist tasakaalustamas.

Highland Park 17 yo „Ice“ Edition, 53,9% nc, ncf

See on Highland Park’ uus Norra mütoloogias kahe ürgvalduse – jää (Niflheim) ja tuli (Muspelheim) – vastandusele osutav kaheosaline sari; järgmisel aastal villitakse „Fire“ Edition. Viski on küpsenud eks-burboon vaatides, millel olid uued Ameerika tammest valmistatud otsad ja kokku villiti seda 2016 märtsis 30 000 pudelit.

Aroom: kangusele vaatamata üllatavalt pehme ja kargelt (jää?) värske puuviljasus (troopilised eelkõige, ananass), üsna kompleksne. Lisaks meeldivalt magusad linnased, mesi, piisavalt suitsusust ja vanilli, veidi ingverit. Maitse: suutundelt kreemine, puuviljad, kuid samas ka puhtalt karge ja värske. Suitsused magusad linnased, vanill, ingver. Vee lisamisel tuleb ka veidi mõrudat vürtsisust, osalt ka rohusust, just värskelt niidetud rohusus; seega pigem ilma veeta. Lõpp: keskmise pikkusega, hea tasakaal magusa ja kuiva suitsususe vahel.

Springbank 18 yo Single Cask, 49,7% nc, ncf

Ka see ühelinnaseviski on villitud spetsiaalselt Soomele (Malt Whisky Association of Finland). Tegemist on Ameerika tammest valmistatud esmatäite šerri vaadiga (hogshead) ja vaadi väiksusest tulenevalt villiti seda vaid 210 pudelit.

Aroom: tüüpilised Springbank aroomid; õnneks ei ole esmatäite šerri vaat matnud destillaati oma alla, ehk on just Ameerika tamm siin seda aidanud saavutada, kuna Euroopa tamme tanniinid oleks toiminud destillaadi peal intensiivsemalt. Maitse: väga meeldiv ümar šerri koos kookose ja magusa suitsususega, lisaks vanilline kreemisus ja kuivatataud aprikoos. Lõpp: pikk, kuivatatud puuviljad, kerge ingver, šerri.

Glenfiddich „IPA Cask“, Experimental Series #01, 43%

Siin siis ajaloo esimene Šoti linnaseviski, mille järelviimistlemisel on kasutatud vaate, kus hoitud IPA (Indian Pale Ale) õlu. Tegemist on Glenfiddich’ uue laiemalt kättesaadavaks tehtud sarjaga, mille kaks esimest pudelit septembris turule toodi. Viski vanuseks umbes 5-7 aastat. Küpsemine on toimunud järgmise skeemi kohaselt: algselt on küpsenud viski tavapärastes vaatides ning seejärel järelviimistletud kolme kuu vältel vaatides, mis olid varasemalt juba hoidnud Glenfiddich viskit, kuid seejärel täidetud spetsiaalselt valmistatud õllega üheks kuuks. Seega koostöö õlle- ja viskimeistrite vahel.

Aroom: kerge, kerge puuviljasus (eriti õunad, kuid leitavad ka pirnid), kuid mitte kuigi (just Glenfiddichi tavapärasel moel) magus – pigem isegi veidi kuiv, vanill, tsitruseline ja kergelt kirbe (ürdid või siiski ongi humalad?). Maitse: kerge ja meeldiv, tsitruseline, vanillikreem, kergelt rohune, veidi jällegi kirbust, mis meenutab humalale omaseid maitseid õlles (või meeled lihtsalt otsivad neid, teades kasutatud vaate?). Paar tilka vett muudab suutunde veidi kreemisemaks. Lõpp: keskmise pikkusega, meeldivalt magus koos kerge rohususega lõpus.

Glenfiddich „Project XX“, Experimental Series #02, 47% ncf

Eelmise paariline uuest eksperimentaalsest sarjast. Kasutatud vaatide küpsemisiga ilmselt varieeruvam. Siinse viski kokkupaneku loogika oli järgmine: 20 Glenfiddich’i saadikut (brand ambassadors) valisid igaüks ühe vaadi, mis siis kokku segati.

Aroom: võrreldes eelnevaga on kõrgem kangus tuntav ja see muudab aroomi täidlasemaks. Pehme puuviljasus, suhkrustatud puuvilja(kummi)kommid, tammised vürtsid ja kergelt veinine (portveini vaadid?). Enam tavapärase Glenfiddichi laadne. Maitse: suutunne täidlane ja ümar (ilmselt suuresti tänu külmfiltreerimata jätmisele), kreemine ning enam kui aroomis tuleb esile šerrivaatide mõju. Kergelt tammist vürtsikust. Vähene vesi lisab kreemisust ja lisab tajutavalt enam vanilli. Lõpp: üsna pikk, meeldivalt kreemine ja ümar; pehmed troopilised puuviljad koos magusate vürtsidega. Võrreldes IPA viskiga on XX tervikuna täidlasem, meeldivam ja mitmeplaanilisem.

anCnoc „Flaughter“, 46% nc, ncf

Sinne ja järgmine maitstud viski on mõlemad Knockdhu viskivabriku (ühelinnaseviski on aastast 1993 villitud anCnoc nime all, et vältida sarnasust Knockando viskidega) turvastatud viskide esindajad. Kokku on turvastatud anCnoc viskisid villitud kaheksa: Rutter (11 ppm), Flaughter (14,8 ppm), Tushkar (15 ppm), Cutter (20,5 ppm), Rascan (11,1 ppm), Peatlands (9 ppm), Stack (20 ppm), reisikaubanduses Barrow (13,5 ppm) ja uuena novembrist 2016 Rùdhan (? ppm). Kõik nimed osutavad kas turba lõikamiseks kasutatud töövahenditele või turbale endale. Nii „Flaughter“ kui „Cutter“ on küpsenud eks-burboon vaatides ning esimene umbes kaheksa aastat ja teine umbes viis aastat.

Aroom: rohuselt/heinaselt kuiv, suitsused linnased ja vanill; ehk veidi ka rohelisi õunu. Maitse: turbasuitsune linnasus, vanill; suitsusus üsna kuiv ja tuhane, seda tasakaalustab siiski ka mõningane kerge puuviljane magusus. Meeldiv, kuid üheplaaniline. Lõpp: pigem lühike ja üsna kuivapoolne. Järelmaitses veidi soolasust, kuid peamiseks on tuhasus, mis jääb keelele üsna pikaks.

anCnoc „Cutter“, 46% nc, ncf

Aroom: eelmisega võrreldes on turbasus tuntavalt magusam ja õlisem, mis näitab hästi, et suurem turbasus toob sageli kaasa ka linnaste omamagususe esiletuleku (vrd Octomore). Kergelt ka piprane ja sõnnikuline, lisaks ka magus vanill. Võrreldes eelnevaga enam Islay saare viskidele sarnanev. Maitse: magus turbasus, mis katab suu päris hästi, jõulisem kui eelnev; kreemine vanill ja ingver. Lõpp: keskmise pikkusega, turbasuitsune, vanill ja ilmselt viski noorusest tulenevalt veidi mõrkjalt rohune. Eelnevaga üsna sarnane, kuid siiski tajutavalt jõulisem.

Laphroaig „Lore“, 48% ncf

Uus Laphroaig, kuid kahjuks jällegi NAS. Siiski on selle viski puhul antud ka täpsustatud teavet kasutatud vaatide vanuse kohta. Kasutatud on „Lore“ valmistamisel 7-21 aastat (keskmine vanus jääb pigem 15-17 kanti) küpsenud viskisid. Vaadid on olnud nii esma- kui teise täitekorra eks-burboon ja eks-šerri vaadid ning lisaks nooremate puhul ka väiksemõõdulisi quarter-cask vaate.

Aroom: mereline turbasus, kuid siiski mitte „näkku hüppavalt“, vaid see pigem hiilib taustal, kuid siiski kogu aeg nähtaval olles; vanill, veidi magusat troopilist puuviljasust ja õlist linnasust. Kergelt ka kirbeid noote (tsitrused, ürdid, happelisemat sorti oliiviõli). Maitse: rikkalik ja intensiivne, turbane, meeldivalt magusaid puuvilju, veidi õlisust, mesisust ja vanilli; šerri vaatide osa on siin vist pigem maitseid integreeriv, kui see, et nad oleksid tajutavad. Lisandub piprane osa lõpus. Üsna meeldiv maitsekaar. Lõpp: keskmiselt pikk. Magusad puuviljad koos kuivema vanilli ja Laphroaig’ õlise turbasusega.

Bruichladdich 8 yo „The Laddie Eight“, 50% nc, ncf

Uus reisikaubanduse lettidele suunatud Bruichladdich, mis eelneb kohe-kohe turule tulevale Bruichladdich 10-aastase teisele väljalaskele. Kasutatud nii Ameerika kui Euroopa tammest valmistatud vaatides küpsenud viskisid; kus eks-šerri vaatide osakaal väga väike.

Aroom: kerge ja karge, teraviljane, rohelised linnased, tsitruseline, veidi nina näpistav; kergelt selline soolase või aroom, ka märga puitu. Veega värskem (rohelised õunad), samas ka ümaram ja magusam. Maitse: üsna värske, pigem destillaadile, kui vaadis korralikult küpsenud viskile sarnanev: rohusus, greip, veidi ingverit; vanill ja oder. Veega ümaram ja veidi enam kreemist puuviljasust, mis eelkõige suureneb teiste tsitruseliste (lisaks greibile) arvel. Lõpp: keskmiselt pikk, greibi kirbus. Veega järelmaitse pikem, pehmem ja ümaram.

LAPHROAIG 15 yo „200th Anniversary“

Siinne 15-aastane Laphroaig on villitud viskivabriku 200 aastapäeva tähistamise raames (lisaks toodi sel puhul turule 16-, 21- ja 32-aastane) eelmisel aastal. Esmakordselt villiti 15-aastast Laphroaigi aga juba 1980ndatel, kuid see asendati 2008. aastal 18-aastasega. Kuigi sildil on kirjas, et tegemist on limiteeritud kogusega, villiti aastapäeva 15-aastast siiski üsna suur kogus (72 000 pudelit). Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.

Laphroaig 15 yo „200th Anniversary Edition“, 43%

Aroom: delikaatne, värske ja linnaseliselt magus. Turbasuitsusus on olemas, kuid see ei ole pealmine ega „karju“, vaid on pigem tagaplaanil, pehme ning pole kuigi fenoolne. Suitsusus on küll kergelt meditsiiniline (joodine, antiseptiline), kuid pigem selline mereline – tormijärgne kivine merekallas, kus ohtralt kaldale uhutud värsket adru. Magus tubakas, suitsused linnased ja veidi vanilli. Meeldivalt magus ja kergelt kreemine puuviljasus; sidrun, münt, ka küpsed õunad ja pirnid ning ehk veidi ka sellist tooremat sorti mangot. Väga meeldiv.

Maitse: suitsune ning aroomis juba lubatud delikaatne, magus ja kergelt kreemine turbasuitsune linnasus. Puuviljadest vahane sidrun, kerge vanill, magusapoolne greip ja ka pehmed, kuid veel veidi toored puuviljad (aprikoos, nektariin, mango). Viimastega seotult on ka veidi sellist kibedat rohusust, mis õnneks ei tule esiplaanile. Veidi vürtsikust ja soolaseid mereande.

Lõpp: üsna pikk ja kuiv. Veidi soolasust, veidi suitsusust, veidi kibedust ja veidi magusat puuviljasust.

Hinnang: A

Paar tilka vett teeb head, muutes aroomi ja ka maitse ümaramaks ja veidi enam vahaselt/kreemiselt sidrunilisemaks ja mereliselt suitsusemaks ning maitses esinev kibe rohusus taandub. Igati hea Laphroaig, mis oleks võinud aga olla siiski külmfiltreerimata. See muutnuks eriti suutunde ilmselt paksemaks ja suud katvamaks.

LAPHROAIG „Brodir“, Batch 002

Tegemist on üsna uue reisikaubanduse lettidele suunatud Laphroaig ühelinnaseviskiga, millel jällegi puudub märge sisu vanuse kohta. „Brodir“ nime all ja portveini vaadis järelküpsenuna tuli esimene pudel (Batch 001) turule 2014 ja teine (Batch 002) 2015 aastal. Peale teadmata pikkusega (ühe allika kohaselt u 14 aastat) algset küpsemist Ameerika tammest eks-burboon vaatides on järelviimistletud seda Euroopa tammest ruby port veini vaatides. „Brodir“ tähendab vana-norra keeles „vend“ ning sellega tahetakse viidata kunagisele kaubavahetusele Šoti ja Norra vahel. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.

Laphroaig „Brodir“, Batch 002 (Port Wood Finish), 48% ncf

Aroom: lõheroosa värvus ei tõota head, kuna see näitab üsna suurt veini mõju. Kerge ja võib isegi öelda lahja, vaatamata kangusele. Magus-hapukas veinisus, punased marjad – maasikad, vaarikad, jõhvikad. Turbasuitsusus on, kuid see ei ole Laphroaigile omane meditsiiniline ega tõuse esiplaanile. Samas ei ole turbasuitsusus ja marjasus ka tasakaalus. Meenutab pigem hapukat metsamarja mahla, kui üht turbasemat linnaseviskit. Huvi pärast võtsin kõrvale portveini ning peale portveini külluslikku ja magusat marjasust oli viskis õnneks enam tunda viskit ja veel fenoolset viskit.

Maitse: esmalt üpriski kirbe teravus, mis kohe kaob ja asendub hapuka marjasusega. Marjadest on pealmine jõhvikas, millele lisandub vaarikas ja puuviljadest punane greip. Veidi tuhane turbasuitsusus on täitsa olemas, kuid see on suuresti hapuka marjasuse alla maetud. Kui väga otsida, siis ehk veidi on tunda ka tumedat šokolaadi. Vesi suurt ei muuda, pigem toob veinisuse veelgi enam esile nii aroomis kui maitses.

Lõpp: keskmise pikkusega. Hapukas marjasus, veidi soolasust.

Hinnang: C

Tajutav sarnasus Talisker „Port Ruighe“ viskiga, kuid õnneks ei ole siin seda ebameeldivat vahariide haju. Seega ei ole „Brodir“ küll otseselt ebameeldiv, kuid siiski on see Laphroaig viski ilmne pettumus. Siin on justkui tegemist pigem maitsestatud viskiga, mitte korralikult järelviimistletud ühe turbasema (ja ühe mu lemmiku) ühelinnaseviskiga. Tervikuna ei vääri see küsitavat hinda (nt punastel laevadel 119€); ehk kolm 10-aastast või kolm Quarter Cask pudelit.

LAPHROAIG "Select"

Laphroaig „Select“ on üks paljudest vanuse märketa (NAS) linnaseviskidest, mida Laphroaig on viimastel aastatel villinud. Lisaks Quarter Cask, Triple Wood ja Lore (uus sellel aastal) viskidele on reisikaubanduse lettidel saadaval QA Cask (vaid Ameerikaa tamme vaatides küpsenud), PX Cask (Pedro Ximénez vaatides järelküpsenud), An Cuan Mòr ja Brodir (Ruby Port vaatides järelküpsenud; tutvustan järgnevas postituses).

Aastal 2014 lettidele toodud „Select“ on kokku segatud viiest eri tüüpi vaadist: esmatäite eks-burboon vaadid, quarter-cask vaadid, eks-Oloroso šerri vaadid (butts), Pedro Ximénez šerriga töödeldud (seasoned) traditsioonilised vaadid (hogsheads) ja uued Ameerika tammest vaadid (ehk vaadid, milles pole viski varem küpsenud). Nende eri vaatide põhjal loodi kuus eri versiooni, mida lasti testida FoL (Friend of Laphroaig) liikmetel, kes valisid neist meelepäraseima ning samas pakkusid sellele ka nime „Select“. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.

Laphroaig „Select“, 40% nc

Aroom: turbasuitsune ja tuntavalt noor. Vaid nõrgalt meditsiiinilised noodid, veidi tuhane ja pigem kuiv. Šerri vaatidest pärit puuviljade pehmust on all küll tunda, kuid seda ei ole tasakaalustavana piisavalt. Tunda õrna kaneeliga kaetud ahjuõuna, veidi banaani ja vaevu tajutavat tsitrust. Puuviljadest enam tunda suitsuseid linnaseid. Veidi ka vanilli ja kookost. Kõik tervikuna üsna vaoshoitud ja kerge. Peale maitsmist on selgelt enam aroomis esil vürtsisust ja eriti pipar, nii valge kui must.Tervikuna on aroom üsna meeldiv.

Maitse: turbasus enam esil, kuid siiski mitte nii jõuline kui Laphroaig viskidele omane. Vaid veidi magusust – pehmed ja veidi kreemised puuviljad ja linnased. Maitse keskelt alates domineerib üpriski terav pipar, millele lisandub soolasus ja ka muskaadi mõrusus. Maitse üsna üheplaaniline ja pigem tammiselt kuiv, kui puuviljane.

Lõpp: suhteliselt lühike, jätkub mõru vürtsisus ja pipar, millele lisandub veidi suitsuseid magusaid linnaseid ja soolakas tuhasus.

Hinnang: C+

Iseenesest suhteliselt hästi integreeritud linnaseviski, kuid samas üpris üheplaaniline, noor ja veidi ebatüüpiliselt kerge Laphroaig. Liigselt domineerib uus tammevaat (kas ehk viimane viimistlus pole nendes toimunud?) ning šerri vaadid ja šerri viimistlusega vaadid pole suurt tunda. Ehk on saanud siin kokku liiga palju eri tüüpi viskisid, kuid kuigi head tervikut pole suudetud luua? Vägisi tekib seos olukorraga, kus kas raha vähe või poodi ei viitsi minna ning tuleb süüa teha sellest vähesest, mis kodus juhtub olema – kõhu saab küll täis aga erilist maitsenaudingut ei teki.

Laphroaig viskidega juba tuttavale ei paku see noor viski suurt midagi uut, kuid inimesele, kellele Laphroaig tundmatu või inimesele, kellele tugevalt turbasuitsused Islay saare viskid tunduvad liiga fenoolsed, võib see olla heaks alguseks. Ja nendele see Laphroaig suuresti loodud ongi ning kui pudeli hind jääb alla 30€, siis täidab see linnaseviski oma eesmärgi.

ISLAY reis 1.5 Laphroaig

Lagavulini intensiivse maitsmisringi järgselt siirduti järgmise suure ja kuulsa viskivabriku poole. Ees ootas üks mu lemmikviskisid Laphroaig ja sealne põhjalik ringkäik tootmishoonetes. Ka Laphroaig tähistab sel aastal 200. sünnipäeva.

LAPHROAIG viskivabrik on rajatud 1815. aastal. Praegu kuulub viskivabrik suurkorporatsiooni Beam Suntory omandusse. Aastaseks tootmisvõimsuseks on 3,3 miljonit liitrit. Viskivabrikus on roostevabast terasest meskitünn ja kuus käärimistõrt. Destillaatorite arv ei ole paaris, vaid kasutuseson kolm uhetise destillaatorit (wash still) ja neli piirituse destillaatorit (spirit still); kõikidel tõusev lyne’ toru. Kohapealsetes ladudes küpseb umbkaudu pool viskist ning ülejäänud transporditakse küpsema Šotimaa mandrile. Laphroaig on üks neist vähestest allesjäänud viskivabrikutest, kes valmistab ise linnaseid (15% vajaminevast). Ülejäänud ostetakse sisse Port Ellen’ist või mandril paiknevatelt tootjatelt. Oma valmistatud (turvastamise määr 40-60 ppm) ja sisseostetud (35-45 ppm) linnased segatakse alati enne meski valmistamist.

Linnased valmimas

Turbaahi (Peat Kiln)

Meskitünn

Uhetis mullitamas käärimistõrres

Destillaatorid

Viskiladu

Ringkäik oli väga põhjalik ja inforohke. Seejuures õnnestus ise käsi külge panna linnaste pööramisel. Alloleval Youtube videol tutvustab Laphroaig'i valmistusprotsessi viskivabriku praegune juhataja John Campbell.

Peale ringkäiku suunduti tagasi külastuskeskusesse, kus pakuti esimesena maitsmiseks Laphroaig „Select“ ning seejärel sai maitsta pildil kuvatute seast soovitut. Kuna pikk päev täis maitsmisi oli juba seljataga ja kerge väsimus juba ligi hiilimas, siis sai piirdutud veel vaid kahe maitsmisega: Triple Wood ja uus tünnikangusega Batch 007.

Laphroaig „Select“, 40% nc

Nimi tuleneb vaatide valikust. Nimelt on selle viski valmistamiseks kasutatud viit eri tüüpi vaati, mis nii Ameerika kui Euroopa tammest: eks-Oloroso vaadid (butts), uued Ameerika valgest tammest vaadid, Pedro Ximenez’ga viimistletud vaadid (hogsheads), Quarter cask vaadid ja traditsioonilised esmatäite eks-burboon vaadid (barrels). Viski aroom kerge ja šerri mõjuline turbasus, magus tsitrus ja õrn meditsiinilisus taustal. Suutunne üsna magus, veidi kuivad ja turbased puuviljad koos alt tulevate vürtsidega. Lõpp keskmine, kergelt kuiv ja nõrgalt turbane. Üsna meeldiv viski, mida tasub endale soetada.

Laphroaig „Triple Wood“, 48% ncf

Selle viski kohta on blogis varem kirjutatud. Siinkohal lühike maitsetutvustus. Aroomis magusad kuivatatud puuviljad koos merelise turbasusega. Maitse vanilline ja tajutavalt pehme šerrine, siis turbane, kergelt tõrvane ja veidi vürtsikalt soolane. Järelmaitse üsna pikk ja meeldiv.

Laphroaig 10 yo „Original Cask Strength“, batch 007 Bottled Jan 2015, 56,3% ncf

Tünnikangusega Laphroaig, mis tugevalt turbasuitsune ja meditsiiniliselt mereline (jood, adru), magus, mis enam tuleb esile vee lisamisel. Kindlasti tahabki see kange jook vett. Maitses lisaks turbasusele vürtse, valget pipart ja ingverit. Paksust lisab kreemine pähklisus. Lõpp pikk ja veidi soolakalt kuivusele kalduv. Meeldiv, selgelt jõulisem Laphroaig.

LAPHROAIG "Triple Wood"

Laphroaig "Triple Wood" ühelinnaseviski on küpsenud kolmes eri vaadis. Põhimõtteliselt on tegemist järelküpsenud Laphroaig "Quarter Cask" viskiga. Algne küpsemine on toimunud 5-10 aastat eks-burboon vaatides, mille järgselt on erinevas vanuses destillaat pumbatud kaheksaks kuuks küpsema väikesemõõdulistesse (125 liitristesse ehk Quarter Cask) vaatidesse ning viimane küpsemisfaas toimub (1-2 aastat ?) suuremates Euroopa tammest eks-šerri (oloroso) vaatides. Viimase küpsemisperioodi pikkus sõltub kasutatud vaatidest ehk siis sellest, kas need on esimese või teise täitekorra vaadid. Tegemist on antud viski puhul siis ’nutika’ trikiga: teise etapi ajal kiirendatakse küpsemist (väike vaat) ning kolmandas etapis aeglustatakse küpsemist (suur vaat), et anda viskile täidlasemaid jooni ja lihvida maha teravamad nurgad.

Laphroaig "Triple Wood", 48% ncf

Aroom: täidlane, puuviljases rüüs turbasuits. Veidi kopitanud õlisus (mahajäetud autoremonditöökoda), jood, vanilje, tume rosinatega šokolaad.

Maitse: täidlane, tõrvane ja puuviljane magusus, mille alt tuleb esile õline turbasus koos hoomatava pähklisusega; liköörine. Tunda ka vaniljet. Laphroaigile tüüpiline turbasus vast veidi liigselt veinisuse alla peitunud, kuid samas muudab selline 'ümar mahedus' viski tunnetuslikult vanemaks, kui see tegelikult on. Pigem väldiks vee lisamist.

Lõpp: pikk, veinine ja suitsune kuivus.

Hinnang: B+