See kuu tuleb veidi
eriline, kuna tutvustamisele tulevad Šoti teraviljaviskid. Kokku maitsen
kaheksa erinevat üheteraviljaviskit (Single
Grain). Tähestiku järjekorras on nendeks: Cambus, Cameronbridge, Dumbarton,
Girvan, Invergordon, North British, Port Dundas, Strathclyde. Maitsmise järjekorra loogikaks võtan aga nooremast (22-aastane) eakamani (28-aastane). Enne maitsete juurde pöördumist aga lühike Šoti teraviljaviski tutvustus.
Grain whisky ehk teraviljaviski on põhikomponent Šoti
seguviskide loomisel. Ilma selle viskita ei oleks Šoti seguviskit, nii nagu me
seda tunneme, olemas. Teraviljaviski ei ole seguviskides kindlasti aga üksnes
mahuandja ega tühi lõuend, millele antakse maitsed alles ühelinnaseviskide
abil. Pigem on teraviljaviski seguviski maitsete loomise lähtekoht ja
iseenesest aktiivne seguviski komponent. Kasutades nooremaid või eakamaid
teraviljaviskisid võimaldab see luua ka muidu üsna neutraalsest teraviljaviski
destillaadist spektrumi, millele linnaseviskisid juurde segades saab luua üha
uusi ja uusi seguviskisid. Kui enamus toodetud teraviljaviskist läheb
seguviskide valmistamiseks, on leida siiski ka peamiselt sõltumatute villijate
poolt turule toodud üheteraviljaviskisid (single grain).
Šotimaa
teraviljaviski vabrikud
Praegu on Šotimaal
seitse tegutsevat teraviljaviski vabrikut. Allolevas tabelis on loetletud need
tootmismahu põhjal. Sel kuul tuleb neist maitsmisele esimesed viis.
Viskivabrik
|
Regioon
|
Loomise aasta
|
Omanik
|
Tootmisvõimsus / liitrit aastas
|
Cameronbridge
|
Lowlands
|
1826
|
Diageo
|
110,000,000
|
Girvan
|
Lowlands
|
1963
|
William Grant
& Sons
|
110,000,000
|
North British
|
Lowlands
|
1885
|
Lothian
Distillers
|
72,000,000
|
Invergordon
|
Highlands
|
1961
|
Whyte &
MacKay
|
36,000,000
|
Strathclyde
|
Lowlands
|
1927
|
Chivas Brothers
|
39,000,000
|
Starlaw
|
Lowlands
|
2010
|
La Martiniquaise
|
25,000,000
|
Loch Lomond
|
Highlands
|
1993
|
Loch Lomond Group
|
18,000,000
|
Allikas: Gray,
A.S. Scotch Whisky Industry Review, 2018.
Lisaks neile
seitsmele on viimase viiekümne aasta sees tegutsenud, kuid nüüdseks tootmise
lõpetanud näiteks Cambus (1836-1993), Dumbarton (1938-2002), Port Dundas
(1811-2009), Caledonian (1855-1988), Carsebridge (1799-1983), Moffat
(1965-1986). Kolmest esimesest õnnestus ka näidised maitsmiseks leida.
Teraviljaviski
valmistamisprotsess
Linnaseviski ja
teraviljaviski vahel on kaks peamist erinevust: toormaterjal ja
destilleerimisprotsess. Linnaseviski valmistamiseks on lubatud üksnes oder, mis
peab olema linnastatud ning selle destilleerimiseks on kasutusel
padadestillaatorid.
Teraviljaviski
valmistamiseks kasutatakse linnastamata teravilja – maisi või nisu (1980ndatest
alates peamiselt nisu) – ning käärimise käivitamiseks segatakse seda väikeses
koguses linnastatud odraga (u 10-15%). Valik maisi või nisu vahel sõltub
suuresti nende teraviljade turuhinnast.
|
Vasakul ajalooline Coffey destillaator, paremal kaasaegne sammasdestillaator (North British) |
Teraviljaviski
destilleerimine toimub pidevprotsessilises sammasdestillaatoris (kasutusel olevad/olnud sellist tüüpi destillaatori nimetused column still,
continuous still, patent still ja Coffey still). Võrdluseks valmib linnaseviski padadestillaatoris (pot still) ja „tegu“ (batch) põhiselt. See tähendab, et ühe
kindla ajaperioodi jooksul toodetud destillaadi maht on teraviljaviski puhul
oluliselt suurem. Võrdluse mahu erinevusest annab see, kui võrrelda ühe suurima
tootmismahuga Šoti linnaseviski Glenfiddich aastast tootmisvõimsust (13,7
miljonit liitrit) sama omaniku teraviljaviski vabriku Girvan võimsusega (110
miljonit liitrit). Lisaks on teraviljaviski nii toormaterjali kui valmistusprotsessi
osas linnaseviski omast palju odavam.
|
Girvan viskivabrik |
Lisaks on
teraviljaviski vabrikud pigem funktsionaalsed ja tõhusad industriaalsed
tootmisüksused, mitte esteetiliselt meeldivad turismimagnetid nagu seda on suur
hulk linnaseviski vabrikuid.
|
Ülal Strathclyde viskivabrik, all Cameronbridge viskivabrik |
Teraviljaviski
maitsed
Teraviljaviski
tootmisprotsessi põhjal võiks eeldada, et need viskid on maitsetelt neutraalsed
ja üksteisega sarnased. Siiski on juba Šoti viski tootmist määravad reeglid
sellised, mis tagavad, et ka teraviljaviskid peavad säilitama mõningase maitse
kasutatud toormaterjalist ning erinevad teraviljaviskivabrikud toodavad
erinevas stiilis teraviljaviskisid. Kergemate hulka kuuluvad Girvan ja
Strathclyde, robustsemate hulka aga North British. Invergordon loetakse maitsetelt
kõigist teistest eristuvaks.
Siiski on
teraviljaviskid võrreldes linnaseviskidega iseloomult oluliselt kergemad ja
maitsetelt vähem eristuvad. Samuti ei parane teraviljaviski vaadis küpsemise
aastate vältel samal moel ja ulatuses kui linnaseviski seda teeb. Siiski peab
ka teraviljaviski küpsema vaatides vähemalt kolm aastat, et seda saaks Šotimaal nimetada
viskiks ja kasutada seguviskide valmistamisel.
Milliseks
teraviljaviski maitseprofiil kujuneb, sõltub kasutatud teraviljast (mais või
nisu) ja destilleerimisrežiimist, mis võib kasutatud teravilja mõju vähendada
või esile tõsta (mais pakub nisuga võrreldes enam magusust), destilleeritud
piirituse kangusest (mida kõrgem, seda kergema iseloomuga; destillaat ei tohi siiski
olla kogutud mahuprotsendilt kõrgemana kui 94,8%), küpsemiseks kasutatud
vaatidest ja küpsemise kestusest (mida kergem destillaat, seda suurem vaatide
mõju).
Reeglina on teraviljaviski küpsemiseks
kasutusel Ameerika tammest endised burbooni vaadid, mis annavad viskile vanilli
ja kreembrülee maitsed ning eakamatel lisanduvad iiris ja magus karamell.
Sageli eelistatakse seguviskide valmistamise jaoks teise- ja kolmanda
täitekorra vaatides küpsenud teraviljaviskisid, kuna esmatäitevaadid võivad
suhteliselt kerge teraviljaviski enese alla matta.