UISGE 2026 Helsinki

Üle mitme aasta sai taas külastatud Helsinki UISGE viski festivali (6-7.02.2026). Tegemist oli järjekorras XIV festivaliga. Viimati sai seda külastatud 2020, kui see oli järjekorras kümnes. Võrreldes varasematega tundus külastajaskond olema märksa noorem ja vähemalt reedel ei kohanud kohalike ehk siis soomlaste seas ühtki vana tuttavat nägu. Kas tõesti on viski harrastajaskond selle vahepealse kuue aastaga muutunud või pole UISGE enam niivõrd populaarne? Teine tähelepanek puudutab osalejate arvu. Kui kunagi oli raskusi saalis liikumisega, siis seekord oli saal kohati lausa hõre ja lettidele juurdepääs probleemitu. Muidugi võis laupäeval olla pilt hoopis teistsugune. Meeldiv oli aga seekord Eestist Helsingi viskit maitsma sõitnud tuttavatega kokku saamine. Kolmandaks võiks siis väikese pettumuse ära märkida – nimelt ei olnud selle aastasel festivali maitsmisklaasil graveeringut. Kahju. Nüüd see on vaid klaas, mida varasemate festivali klaaside juurde ei saa panna.

Neljanda tähelepanekuna tooksin välja viskide valiku, mis maitstmiseks saalis kui ka maitsetubades. Kummagi osas kurta ei saa – soovi korral oleks võinud maitsta oluliselt rohkem häid viskisid võrreldes selle piskuga, millega ma ise seekord piirdusin. Saalis maitsesingi üksnes kolme viskit – kõiki 2cl koguses ning maitsmistubadest (Tastings) valisin kaks – Ardnahoe ja Glasgow. Allpool põgus kokkuvõte maitstuist.

Arran 10 yo, ”Arran Barley”, batch #1 (villitud 18,000 pudelit), 50% nc, ncf

See on siis Arrani sisenemine lokaalselt kasvanud odra kasutamisse viskide valmistamisel. Selles esimeses teos on kasutatud Optic otra ja viski on kokku segatud esimese täitekorra burboon ja teise täitekorra šerri vaatides küpsenust. Üsna tüüpiline Arran ja võrreldav põhisortimendi 10-aastasega. Siiski on siinne enam burboonvaadi mõjuline (mulle Arrani puhul sobiv) ja struktuurilt märksa õlisem. Meeldiv viski, kuid ilmselt mitte päris sobiv talviselt rõskesse aega.

Ardnahoe Tasting (läbiviija: Paul Main)

Tegemist oli siis sisult Hunter Laing kompanii toodete miniesitlusega. Kaks esimest siis kompanii kui sõltumatu villija viskid ja kolm ülejäänut kompanii omanduses oleva Ardnahoe viskivabriku viskid: kaks põhisortimendi oma ja üks ühevaadi viski, mis villitud vaid Soome turule.

• Caol Ila Vintage 2010, 12 yo (Langside Distillers / Hepburn’s Choice; 2nd & 3rd fill sherry butts), 46% nc, ncf
• Scarabus Batch Strength Islay Single Malt (Hunter Laing), 57% nc, ncf
• Ardnahoe “Infinite Loch” (vähemalt 5-aastane; 85% bourbon + 15 % sherry casks) 50% nc, ncf
• Ardnahoe “Bholsa” (55% Oloroso Sherry + 45% ex-bourbon casks), 50% nc, ncf
• Ardnahoe Vintage 2019, 6 yo, Oloroso Quarter Cask #87 (villitud 10/2025) 60,6 % nc, ncf

Kõik väga head. Caol Ila talle üsna tüüpilise maitsekooslusega hea ja kerge sidruni ja mündise noodiga suitsune viski. Scarabus juba mul varasemast tuttav – kõrge kangus üsna tugevalt esil ning huvitav oli see, et selle viski maitseprofiil oli üsna lähedane Ardnahoe Infinite Loch viskiga. Ardnahoe viskidest oli Infinite Loch parem kui Bholsa (suurem šerri vaatide osakaal tuimestas ehk veidi maitseid; kuigi nende viskide destillaat on sama) ning veerandmõõdus ühevaadi Ardnahoe, mis kuigi selgelt tammevaadi ja šerri poolt domineeritud, oli kahest põhisortimendi viskist omakorda parem. Kuna seda viimast ühevaadi viskit valas Paul mulle, kui Islay saart külastanule, juurde veel 2cl, siis sai see näidisena lisaks kohapeal maitstule ka kaasa võetud. Planeerin Ardnahoe viskisid maitsta kevadel eraldi. Mul varutud ka Ardnahoe Bholsa näidis ning Infinite Loch on mul tervikpudelina olemas. Igal juhul on Ardnahoe viski, mis rikastab Islay saare viskide valikuid meeldivalt ja seda hoolimata veel oma noorusest juba väga hästi. Kvaliteet on Ardnahoe puhul kõrge. Info kohaselt on Ardnahoe puhul edaspidi oodata huvitavaid viskisid, kuna ladudes juba küpsemas see madeira, rummi ja konjaki vaatides.

Glen Garioch Vintage 2011, 12 yo, Sherry Hogshead #HL20749 (villitud 2023 kokku 66 pudelit; Hunter Laing, The First Editions), 57,4 % nc, ncf

Meeldiv tasakaalustatud destillaadi ja tammevaadi kooslus. Magus ja kergelt mesine puuviljasus. Puuviljadest värsked ja küpsed ploomid ja õunad. Parasjagu kreemist linnasust. Aroom ja maitsed kooskõlas. Maitses ja järelmaitses lisandub veidi ka šokolaadi ja tammiseid tanniine.

Glasgow Distillers (läbiviija: Sebastian Bunford-Jones)

Glasgow viskide tutvustamisele lisandus viskivaadi kokkupaneku demostreerimine Glasgow viskivabriku oma vaadimeistri Hugh „Shug” McMurray poolt. Meeldiv lisandus ja koos selgitavate märkustega sai viskivaadi kokkupanekust päris hea ülevaate.

Glasgow viskide endi puhul piirdusin peamiselt vaid nuusutamisega ja vaid mokaotsast maitsmisega. Olin juba teadlikult kaasa võtnud 2cl näidispudelid, et need viskid kevadiseks rahulikumas keskkonnas põhjalikumalt maitsmiseks ette võtta. Esmase nuusutamise põhjal tuleb tõdeda, et Glasgow viskid on suure sammu edasi astunud nendest noortest (u 3-4 aastased) viskidest, mida ka blogis 2021 ja 2022 tutvustanud. Aga põhjalikum kirjeldus kõigist viiest maitsmisele antuist siis kevadel.

Benromach Vintage 2011, “UISGE XIV”, Single First Fill Bourbon Barrel #499 (destilleeritud 8.8.2011, villitud 18.11.2025), 59,5% nc, ncf

Benromachi ei saanud kohe kuidagi proovimata jätta. Ja 14-aastane ühes burboon vaadis küpsenud Benromach saab vaid väga hea olla. Ja oligi. Meeldiv burboonvaadi mõju – magus tamm, vanill, mesisus. Lisanduvad magusad linnased, kerge tsitrus ja kergelt farmine õrn suitsusus. Maitselt väga täidlane. Esmalt tsitrus, eelkõige sidrun, siis vanill, lõkkesuitsusus, suitsune linnas. Veidi vett toob paksu kreemisust. Heas tasakaalus tervik. Muy bueno

ARRAN 10 yo (2016)

Juuni lõpetab Arran, mida varasemalt juba kaks korda maitstud ja ka blogis tutvustatud. Nimelt on siin tegemist 10-aastase Arraniga. Kui varasemad olid villitud 2012 (blogis 8.05.2015) ja 2019 (blogis 27.05.2022), siis siinmaitstav jääb nende vahele ja on villitud 4.11.2016.

Arran 10 yo (2016), 46,0% nc, ncf

Aroom: kreemine vanill, linnased, värske pärmisai, värsket heinasust ning üsna ohtralt magus-värsket puuviljasust. Värsked ja magusad mandariinid, apelsin, veidi pirni ja lillelisust. Puuviljasuhkur, mida hooti asendab puuviljakääritus. Klaasis seista lastes ürdine mesisus, suhkrustatud ingver ja veidi ka linnastamise muldsust.

Maitse: puuviljane magusus ja värskus, mida täiendab tammine kreemine vanill ja õrn vürts koos inveriga. Puuviljadest melon, mandariin, apelsin ja veidi ka ananassi. Lisaks veidi pärmisust – värske pärmisai ja ka puuviljade happelist kääritust. Tervik heas tasakaalus.

Lõpp: üsnagi pikk. Kergelt vürtsikas tamm, puuviljane magus värskus, järelmekis suhkrustatud ingveri kuubikud.

Hinnang: B

Suurepärane noor Arran. Kindlalt üks parimate 10-aastaste Šoti ühelinnaseviskide sekka kuuluv. Tundub siiski, et siinmaitstud Arran on iseloomult erinev, ja parem, kui viimati maitstud uuem 10-aastane, mis oli villitud 2019. Uuemates on vist šerri vaatide osakaal veidi suurem, kuna värskust oli selles vähem.

ARRAN 10 yo Orkney Bere Barley 2004/2014

Teine Bere odrast valmistatud Arran on siis 10-aastane, küpsenud samuti eks-burboon vaatides ning villitud vaadikangusel 2014. aastal kokku 4890 pudelit. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Arran 10 yo Orkney Bere Barley 2004/2014, 56,2% nc, ncf

Aroom: üllatavalt magus ja peamiselt just toffee, linnasus ja mesisus. Need on selgelt pealmised ja üsna domineerivad. Lisaks tammevanill ja veidi isegi selline võine. Kõrge kangus pole aga üldse tunda. Veega lahjendades läheneb 8-aastasele. Aprikoosid, tsitrused ja veidi ürdisust.

Maitse: linnasus, vanill ja toffee ühelt poolt ning särtsakad tsitrused, ingver ja kerge vürtsikus teiselt poolt. Tammisem ja vähem puuviljasem võrreldes 8-aastasega. Vähese veega lahjendades veidi värskem.

Lõpp: keskmise pikkusega. Tammevanill, tsitrused, ingver.

Hinnang: B

Samuti väga hea, kuid palju magusam kui 8-aastane ja mulle vähem meelepärane. Veega veidi lahjendades liigub maitsetelt aga üsnagi selle lähedale.

ARRAN 8 yo Orkney Bere 2004/2012

Bere oder on Šotimaa vanim kultiveeritud odrasort. Ilmselt tõid viikingid üle 1000 aasta tagasi Briti saartele. See odrasort oli kuni 19. sajandi keskpaigani ka viski tootmisel üsna tavaline või isegi peamine. Sordiaretuse mõjul, kus otsitakse keskkonnale vastupidavamaid ja paremat saaki andvaid odrasorte, vajus Bere 20. sajandil suuresti unustusse. Õnneks on ka viskitööstuses inimesi, kes maitserikkamate viskide otsingul pöörasid vähemalt eksperenteerimise mõttes taas pilgu sellele unustuses ja vaevalt saadaval olevale ordasordile. Nendeks olid eelkõige Bruichladdich, kuid väiksemal määral ka Springbank ja Arran.

Bere odraga seotult tegi Arran 2000ndate alguses koostööd ülikoolidega (Agronomy Institute of Orkney College, University of the Highland & Islands) ning eesmärgiks oli sellest ka viski destilleerida. Destilleerimisele jõutigi 2004. aastal ning selle tulemusel villiti kaks viskit – esimene 8-aastane 2012. aastal (5800 pudelit) ja vaadikangusel villitud 10-aastane 2014. aastal (4890 pudelit). Mõlema puhul toimus küpsemine eks-burboon vaatides. Siinmaitstav on siis neist esimene ning see on pärit 5cl näidispudelist.

Arran 8 yo Orkney Bere 2004/2012, 46,0% nc, ncf

Aroom: magus linnasus, kus piisavalt ka magusamaid, kuid siiski piisavalt särtsakaid tsitruseid. Veidi lillelisust koos kergelt kääritusele pöördunud puuviljadega. Kummelitee. Klaasis seistes Arranile omane tsitruste, pirni ja magusa tammevanilli kooslus.

Maitse: esmalt vürtsikust tammevaadist, siis magusaid värskeid tsitruseid, linnasesuhkur, kerge ürdisus. Lisaks ka oodatud ingver, pirn ja magus tammevanill.

Lõpp: üsnagi pikk. Ümar ja kergelt isegi ehk õline. Küpsed aprikoosid siin, tammevürts ja -vanill.

Hinnang: B

Väga hea ja võib ka öelda, et üsna tüüpiline burboonvaatides küpsenud Arran. Ega see viski väga tavapärasest 10-aastasest (blogis veel selle kuu viimasel päeval) väga palju ei erine. Siiski on siinne Bere odrast valmistatu ehk veidi linnaselisem, värskem ja rikkalikum.

ARRAN Machrie Moor Cask Strength

Siinne vaadikangusel villitud Machrie Moor on laiemalt selle nime all villitavatest kolmas. Teistest eristuvaks ongi eelkõige kõrgem kangus sest küpsemine on siingi aset leidnud ilmselt vaid eks-burboon vaatides. Lisaks on viskivabrikus kohapeal saadaval veel Machrie Moor Fingal’s Cut. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Arran Machrie Moor Cask Strength, 56,2% nc, ncf

Aroom: selgelt täidlasem ja jõulisem kui 10-aastane. Seda eelkõige tänu 10% kõrgemale kangusele, mis toob ninatundesse enam maitseid. Üsna magus suitsusus, linnased, karamell ja vanill. Lisaks on tunda viski noorust lillelisuse ja sealhulgas ka nõrga atsetoonisusega, mis ei muutu siiski domineerivaks ega jää kestma kuigi pikalt. Veidi veel ka soolakat sidrunit.

Maitse: suutundelt kreemine ja hästi suud kattev. Kangust arvestades aga üsna kerge. Selge suitsusus ning see on siin äratuntavamalt turbasuitsusus. Magus linnasus, vanill, veidi sidrunit. Kõrgem kangus annab neile vähestele maitsetele siin võrreldes 10-aastasega selgelt enam jõudu, et need saaksid esile tulla.

Lõpp: keskmise pikkusega. Peamiselt magus linnasus koos kergelt rohupõlengu laadse suitsususega. Sidrunikoor ja veidi ka soolasust järelmekis.

Hinnang: C+

Jõulisem, magusam, paksem ja selgelt parem kui 10-aastane Machrie Moor. Kellel soov Machrie Moor viskit soetada, tasub soetada siinmaitstud, mitte 10-aastane.

ARRAN Machrie Moor 10 yo

Arrani viskid juhatab sisse 10-aastane Machrie Moor nimeline Lochranza viskivabriku turvastatud linnastest valmistatud ühelinnaseviski. Selgituseks niipalju, et peale Lagg viskivabriku valmimist 2019 ja esimeste viskide villimist 2022 nimetati Arran viskivabrik ümber Lochranza’ks; mõlemad kuuluvad Isle of Arran Distillers omandusse. Kui Machrie Moor viski villiti Arrani poolt esimest korda juba 2010, siis siinmaitstav 10-aastane toodi turule alles 2022. Olen varasemalt maitsnud vaid korra Machrie Moor viskit ning siis oli selleks vanuse märketa versioon (blogis 16.04.2017). Siinmaitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Arran Machrie Moor 10 yo, 46,0% nc, ncf

Aroom: üsna lihtne ja kerge. Lahja õun ja õrn sidrun ning vaid kerge suitsusus, mis lõkkesuitsune ja veidi tuhane. Klaasis seistes veidi enam magusust – linnasesuhkur, küpse magus ananass ja barbariss. Pikemal klaasis seismisel kuivemad turvastatud linnased ja kriidisus. Tervikuna üsna tasane ja vaoshoitud.

Maitse: algus kerge ja magus. Suutundelt meeldivalt kreemine ja õrnalt suitsune; vajaks siiski kõrgemat kangust, kuna praegu natuke selline lahja. Keskosast alates soolasust veidi ning seda koos kerge tammisuse, sidrunikoore ja rohususega.

Lõpp: keskmise pikkusega, ümar, sidrunikoort, kergelt ürdine ja suitsune, järelmekis soolane noot.

Hinnang: C+

Tervikuna üsna meeldiv ja OK viski, kuid samas on see selline liiga lihtne ja kerge, mis mingit meeleülendust ei paku.

ARRAN 10 yo

Arran 10-aastane on juba vana tuttav, kuid mida on alati põhjust uuesti proovida. Esiteks ei ole Arran viskid alati sama retsepti järgi kokku pandud ehk esineb teatud variatiivsust. Ja tundub, et siinne 10-aastane on vähemalt paari aasta taguse ajaga võrreldes saanud enam šerrivaatide puudutust. Teiseks on siinmaitstav pärit disainimuutuse järgsest pudelist, sedakorda küll minipudeli versioonis. Maitstav 5cl minipudel on villitud 07.11.2019.

Arran 10 yo, 46,0% nc, ncf

Aroom: tajutavalt täidlasem kui Robert Burns ja eriti Barrel Reserve. Ka küpsust on siin enam. Esmalt värske tamme ümarus. Mesisus, kookos, küpsed puuviljad, karamellisust, linnasesiirup. Klaasis seistes tuleb veidi magusamaid tsitruseid ja ka ürdisust.

Maitse: ümar ja magus algus. Karamellikaste, pähklisus, linnasus. Küpseid puuvilju, millest osa on troopilisemat sorti. Ka šerrisust on tunda. Teises pooles tuleb kergelt mõrkjas ja vürtsikas tammisus.

Lõpp: keskmise pikkusega. Fenkol, magus-vürtsikas tammisus, õrn puidurösti tuhasus.

Hinnang: C+

Hea linnaseviski. Pole midagi suurt kurta, kuigi Arranile omast ja mulle meelepärast nooruslikku puuviljast värskust siin eriti pole. Kolm maitstud Arranit on piisavalt erinevad, et neid kõik ära proovida ning neist oma lemmik leida. Hinna poolest jäävad need suuresti samasse suurusjärku.

ARRAN Barrel Reserve

Arran tõi koos tootesarja täieliku ümberdisainimisega 2019. aasta sügisel turule ka mitu uut või uue nimega linnaseviskit. Nende seas ka senise Lochranza Reserve asemel Barrel Reserve. Viski on umbes kaheksa aastane ja ilmselt küpsenud vaid eks-burboon vaatides. Maitstav 5cl minipudel on villitud 20.09.2019.

Arran Barrel Reserve, 43,0% nc

Aroom: naturaalne, lihtne ja kerge. Tammise vanilli põhjal kerge värskust andev õun ja sidrun. Puhas teraviljasus, kaeraküpsised ja klaasis seistes pähkline kreemisus.

Maitse: esimene pool üsna lihtne ja tagasihoidlikult neutraalne maitsetelt, kuid suutundelt samas meeldivalt ümar. Tammevanill, kerge puuviljasus koos õrna fenkoliga. Teine pool tammisem, veidi ingverit.

Lõpp: keskmise pikkusega. Tammisus koos kergelt soolaka sidrunikoore järelmekiga. Veidi ka nooruslikku puuviljast piirituselisust.

Hinnang: C+

Värskem kui Robert Burns. Oma naturaalses lihtsuses täitsa meeldiv ja hinda arvestades kindlasti hea linnaseviski. Arran Barrel Reserve ja Compass Box Orchard House kotti ja võib peatselt algavale suvele meeldiva linnaseviskiga muretult vastu astuda.

ARRAN Robert Burns

Arran viskivabrik, mis nüüdseks kannab Lochranza nime (vt blogi postitust 16.07.2018), on Šotimaa rahvusliku poeedi Robert Burns auks villinud ühelinnaseviskit enam kui kümme aastat. Lõpuks otsustasin selle viski ka ise ära maitsta. Viski on kokku segatud teadmata ja ka ilmselt muutuvas vahekorras eks-burboon ja eks-šerri vaatides küpsenud umbes viie aasta vanustest viskidest. Maitstav on 08.07.2020 villitud pudelist.

Arran Robert Burns, 43,0% nc

Aroom: kerge ja linnaseline. Pehme vanill, vanillimaitseline koorejäätis. Magusa poole kaldu. Till ja tillivõi. Klaasis seistes ja õhutades tuleb ka puuviljasust koos kerge tammise vürtsikusega.

Maitse: kerge, linnaseline ja meeldivalt magus-mõrkjas vanill. Puuviljadest õuna ja pomelot. Puuviljasus tuleb enam esile pudelis õhutamisel. Teises pooles õrnalt mõrkjat tamme vürtsikust, mis kandub ka järelmaitsesse.

Lõpp: keskmise pikkusega. Tammine vürtsikus ja suhkrustatud ingver puuviljaselt linnaselisel põhjal.

Hinnang: C+

Üsna hea viski. Pudeli avamise järgselt oli siiski pigem keskpärane, kuid õhku saades tuli Arran linnaseviskidele omane meeldiv puuviljasus koos kerge vürtsikusega enam esile. Tervikuna viski, mis võib Burnsi nime auga kanda.

ARRAN 18 yo SMoS 1996/2015

Aasta algab A-ga ehk Arran ühelinnaseviskiga, mis on destilleeritud üsna Arran viskivabriku algusaegadel, täpsemalt 8.08.1996. Küpsenud on viski šerri (puncheon) vaadis # 896928 ja villitud sõltumatu villija Speciality Drinks poolt Single Malts of Scotland seerias 4.08.2015 kokku 624 pudelit. Viski on seega ametlikult 18-aastane, kuid siiski vaid neli päeva noorem kui 19. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist..

Arran 18 yo Single Malts of Scotland 1996/2015, 50,5% nc, ncf

Aroom: šerrine kreemisus, tubakas ja nahk. Veidi tolmust tammisust, ohtralt kuivatatud puuvilju ja veidi ka punaste marjade hapukust. Kuivatatud aprikoosid, rosinad, rikkalik puuviljakook. Paar tilka vett toob õunakoored, veidi pirni ja vanilli ning Arranile omaseid magusaid tsitruseid.

Maitse: suutundelt kreemine ja rikkalik. Tolmune šerrisus ja kuivatatud puuviljad (aprikoos eelkõige, kuid ka teised lõunamaisemad viljad), millele järgnevad tammised vürtsid, eelkõige muskaat ning meeldivalt mõrkjas apelsinikoor. Kõik heas tasakaalus. Vähese veega lahjendatult tõuseb enam esile tsitruseline värske ja magus puuviljasus; vähem tammisust ja enam puuviljast ümarust.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kreemine, kerge tsitrus ja münt värskendamas tammist šerrisust.

Hinnang: B+

Suurepärane algus uuele aastale. Heas tasakaalus oma eale hästi vastava rikkaliku maitsekooslusega Arran. Paar tilka vett aitab kõigil maitsetel esile tõusta.

Viskikogu revisjon

Kuna üleeelmise ehk siis 2019. aasta viimases postituses sai märgitud, et püüan uusi viskisid 2020. aastal enam eriti mitte juurde soetada, siis nagu varem märgitud, päris nii see ei õnnestunud. Aga annan alanud aastaks korduslubaduse – soetan juurde mitte rohkem kui kuus täismõõdus linnaseviski pudelit. 

Seega on nüüd selle lubaduse pinnalt vajalik teha ka varude revisjon, ehk mis seisust uuele kümnendile sisenetakse. Revideerimise tulemused näitavad, et 2021. aasta algab avamata täismõõdus Šoti linnaseviskide osas järgnevalt. Suure üllatusena avastasin, et olemasolevatest jätkub mõõdukalt maitstes vähemalt järgnevaks tosinaks aastaks. Kokku lugesin erinevatest hoiukohtadest täismõõdus 70cl pudelitena (lisaks kaks 100cl pudelit) kokku 167 Šoti ühelinnaseviskit ja kaks segulinnaseviskit. Nendele lisaks veel viis Iiri viskit, üks Jaapani linnaseviski ning kuus burbooni. Varude hulka tuleb lisada siis veel neliteist 20cl või 35cl pudelitena Šoti ühelinnaseviskit (Glenfiddich (3), Highland Park (2), Macallan (6), Port Charlotte (3)). 

Esindatud on 42 erinevat Šoti ühelinnaseviskit. Kõige enam on täismõõdus pudeleid Islay saarelt (51), millele järgneb Campbeltown (46) ning siis Speyside (34), Highlands (26) ja saared (10). Kui minna nende regioonide kaupa üksikute viskivabrikute viskide juurde, siis on seis järgnev.

Islay saarelt on kõige enam Bruichladdich viskivabriku viskisid – Port Charlotte 8, Bruichladdich 5 ja Octomore 2. Laphroaig viskisid on 9 ja Lagavulin viskisid 6. Ardbeg, Bowmore ja Caol Ila viskisid on igast 5 ning Bunnahabhain viskisid 4 ja lisaks siis veel 1 Kilchoman ja 1 Port Ellen.

Campbeltown regioonist ja üldse kõige enam on mul erinevaid Springbank viskivabriku viskisid: Springbank viskisid 21, Longrow viskisid 12 ja Hazelburn viskisid 5. Lisaks siis veel 6 Kilkerran ja 2 Glen Scotia viskit.

Speyside regioon on enam esindatud Balvenie poolt, mida on mul 9 viskit. Sellele lisanduvad Benromach (6), Glenfarclas ja Glenlivet kumbki 4 viskiga ning siis juba muude viskivabrikute viskid, mis esindatud kolme või vähema viskiga: BenRiach (3), Aberlour (2), Glenfiddich (2), Glenrothes (2), Longmorn (1) ja Strathisla (1).

Highland piirkonna krooniks on GlenDronach 9 viskiga, millele lisandub kirju seltskond, kuhu kuuluvad Deanston (3), Ben Nevis (2), Glen Garioch (2), Glenmorangie (2), Glenturret (2) ning AnCnoc, Balblair, Dalmore, Glengoyne, Old Pulteney ja Tomatin kõik 1 viskiga.

Kõige napima esindatusega on Šotimaa saared (v.a Islay), kust on mul olemas Arran (4 viskit), Talisker (3), Highland Park (2) ja Jura (1).

Seega päris kirju ja rikkalik kogu, mida siis püüan sel kümnendil järkjärgult pigem kahandada, mitte täiendada. Selle alanud aasta jooksul saab nimetatud ühelinnaseviskidest avatud ja lõpuni mekitud Dalmore, Glenrothes ja Kilchoman, mis nimekirjast siis ka kaovad. Lisaks avan vähemalt ühe viski järgnevatest: Arran, Benromach, Bunnahabhain, Deanston, GlenDronach, Kilkerran, Laphroaig, Lagavulin, Port Charlotte.

ARRAN Sherry Cask „The Bodega“

Arran viskid said 2019. aastal peale uuenduskuuri uue disainiga pudelid ja lisandusid ka mõned uued viskid. Üheks nendest on siinmaitstav „The Bodega“, mis peaks osutama siis šerrivaatide mõju ning seda kõrgemal kangusel esitletuna. Selle viski õde/vend on siis Barrel Reserve (burboon vaadi mõju, kuid madalamal kangusel villituna) ja „The Bothy“ (väikesemõõdulise vaadi – quarter cask – mõju, samuti kõrgemal kangusel). Kui need uued Arran viskid eelmisel aastal turule toodi, siis huvitas mind just siinmaitstav, kuna teised kaks olid juba varasemalt proovitud. Nii sai siis „The Bodega“ endale ka soetatud. Viski on küpsenud esmatäite väiksemamõõdulistes (250 liitrised hogshead vaadid) ja ilmselt Ameerika tammest valmistatud vaatides. Kuigi viski on vanuse märketa, on tegemist umbes 7-8 aastase küpsemisajaga viskiga nii nagu ka kaks teist ülalnimetatud Arranit. Maitstav on pärit 20.08.2019 villitud pudelist.

Arran Sherry Cask „The Bodega“, 55,8% nc, ncf

Aroom: kuiv puhas šerri ja kerged vürtsid, mis ümbritsetud magusa viigimarja moosiga. Karamelliseeritud suhkur võiga, hapukas rukkileib ja münt, kirssidega tume šokolaad, mööblilakk. Lisaks ingver ja kuiv tammisus. Klaasis seistes enam kreemist šerrisust. Vähese veega lahjendades münt, apelsinikoor, kuid muutub ehk veidi õhemaks. Lahjendades u 43%ni tuleb Arranile omane puuviljasus šerri alt esile.

Maitse: üsna teravalt ründav, kangus ja noorus suutundes enam esil. Pigem kuiv, kuid siiski magusa kreemise ääristusega šerrisus. Tume šokolaad, kus lisandiks tšilli ja kirsid. Kardemon, ingver, muskaat ja veidi ka pipart. Mõrkjas ja suud kuivatav tammisus selgelt esil, veidi ka alkohoolsust. Vesi pehmendab, kuid nooruslik teravus jääb. Otsest šerrisust nüüd vähem tunda, enam magusamat puuviljasust. Struktuurilt jääb veidi õhukeseks ja ei küüni päris meeldiva aroomi tasemele.

Lõpp: üsna pikk ja ehk veidi hapuka poole kaldu, kuid jällegi on piisavalt magus tammine ääristus tasakaalu hoidmas. Veega lahjendatult on ka järelmaitses enam magusamat puuviljasust.

Hinnang: B

Oluliselt kergem, kui viski värv oodata lubaks. See ei ole „šerri pomm“, vaid üsna rafineeritud ja puhas šerrivaadi mõjutusega viski, milles on alles Arrani destillaadi enda puuviljasus. Seda eriti veega lahjendatult. Veega lahjendamist kannatab väga hästi, isegi 40%ni lahjendatult ei lagune koost, vaid toob pigem esile Arrani kergema puuviljase poole. Tervikuna siiski veel üsna noor, rabe ja kärsitu Arran, mis püüab erinevate maitsetega intensiivselt esile tükkida, kuid pole veel selge, mis ta soovib iseloomult olla. Aroom oli kindlalt viski parim osa.

Kindlasti tasub seda Arranit proovida ja ka tervikpudelina osta (NB! Tallinnas olevad on siiski villitud sel aastal ja värvilt märksa heledamad; seega võib maitseprofiil olla siinmaitstust erinev). Võrdluse jaoks loomulikult koos Barrel Reserve ja The Bothy viskidega. Ja ega Tallinna poodides kõrgema (50+%) kangusega linnaseviskisid eriti palju just valikus polegi – Octomore, Aberlour a’bunadh, Ardbeg Uigeadail, Glenfarclas 105 ... ja siis nüüd Arran The Bodega ja The Bothy.

ARRAN 19 yo Cadenhead 1997/2016

Teine Arran tuleb sõltumatult villijalt. Viski on destilleeritud 1997. aastal, küpsenud ühes eks-burboon ja ühes eks-šerri vaadis (mõlemad hogshead tüüpi) ning seejärel kokkusegatult villitud 2016 aastal Cadenhead poolt Small Batch sarjas kokku 486 pudelit. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.

Arran 19 yo Cadenhead Small Batch 1997/2016, 52,4% nc, ncf

Aroom: esmalt üsna kuiv, isegi tuhane-tolmune, tammisus. Klaasis seista lastes liigub siiski kuivema tubaka ja vanilli kaudu veidi puuviljasemaks. Ananassi, banaani ja mangot tammerösti tuhase äärisega. Vähene vesi tõstab magusat puuviljasust enam esile. Lisandub õun, veidi mesisust ning õrn piibutubakas taustal.

Maitse: vastupidiselt aroomile on maitse särtsakas ja tsitruseliselt happelise puuviljasusega. Ingver, sidrun, laim magusama ja paksema mangoga taustal. Veega lahjendades suutundelt kergelt kreemine, kuid maitsetelt jääb suuresti samaks; lisandub ehk pirn ja roheline õun.

Lõpp: üsna pikk. Puuviljast magusust veidi, ingver ning lõpetuseks kerge tammine mõrkjus.

Hinnang: B

Väga hea Arran, kuid siiski mitte nii hea kui oleks oodanud 19-aastaselt. See tuhane kuiv tammisus hoidis liigselt puuviljasust enda haardes. Algul oli plaan sel kuul mekkida veel üht Arranit, kuid kuna see on üksnes eks-šerri vaadi viski, otsustasin peale põgusat mekkimist selle sügisesse lükata. Liiga palavad ilmad praegu selliste jõuliste viskide jaoks.

ARRAN 2011/2018 Small Batch Heavily Peated for NL

Üle pika aja taas lõpuks klaasis Arran. Aeg liigub ikka üllatavalt kiiresti. Viimati saigi väljaspool viskifestivale Arranit maitstud 2018. aasta juulis. Kuna tegemist on ju tegelikult ühe lemmikviskivabriku toodanguga, siis seda pikka eemalolekut tuleb korvata kolme Arrani maitsmisega. Siinseks esimeseks võtsin Hollandi turu jaoks villitud tugevalt turvastatud (50 ppm) Arrani linnaseviski, mis destilleeriti 2011. aastal ning peale seitsmeaastast küpsemist eks-burboon vaatides villiti see vaadikangusena 18.04.2018 kokku 1500 pudelit. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.

Arran 2011/2018 Small Batch Heavily Peated for Netherlands, 56,1% nc, ncf

Aroom: esmalt koheselt tajutavad turbasuitsused linnased ja turbaraba. Siis magus tammevanill, hein ja teraviljaküpsised. Kangust arvestades üsna pehme. Veega veidi lahjendades tuleb värskust, vähem turbasust, enam suitsusust või isegi pigem on see väljendunud Earl Grey tee kujul.

Maitse: suutundelt õline, maitsetelt kergelt rohune. Sidrunikoored, mis rüütatud turbasuitsususega. Lisaks tammevanill. Vähese veega kergem. Heledate puuviljade värske magsusus ja jällegi Earl Grey tee. Suutundelt jääb meeldivalt tihkeks, kuigi veega liialdamist ei kannata.

Lõpp: keskmise pikkusega ja kurku soojendav. Siin kangus enim tunda. Kerge rohusus jätkub, samuti sidrunikoor ja veidi magusamat puuviljasust lõpetuseks.

Hinnang: B

Noore viski kohta väga hea. Naturaalne destillaadi põhine Arran. Üsna erinev varasematest Machrie Moor viskidest, seda just turbasuitsuse iseloomu osas.

UISGE 2020 Helsinki

Järjekorras kümnes UISGE toimus 7.-8. veebruaril Helsingis ja endiselt vanas üliõpilasmajas (Vanha ylioppilastalo). Endal oli see siis juba seitsmendaks festivali külastuseks ning nii nagu viimasel kahel aastal, külastasin festivali ka seekord vaid ühel päeval (kahjuks). Tegemist oli siis juubeli festivaliga ning sellele kohaselt oli maitsmiseks väljas üle 500 viski. Rahvast oli väga palju, õhkkond meeldiv ning korraldus ladus. Osalesin ühes maitsmistoas, saalis sai maitstud mitmeid viskisid ning lisaks sellele võtsin mõned viskid näidispudelites kaasa ka kodus maitsmiseks. Kuna hinnad olid soodsad, siis sai sel aastal kõiki viskisid maitstud 2cl koguses. Seega otsustasin maitsete juures lisaks kirjeldusele anda ka hinnangu. Kokku sai maitstud 16 viskit, mida tutvustan neljas postituses. Kõigepealt siin esimeses postituses kuus viskit, teises kaks Scapat, kolmandas kuus Tullibardinet ning lõpuks viimases kaks viskit Springbank viskivabrikust.

Siinses postituses tutvustan esmalt kahte uut ja seni mittemaitstud viskit, mis tulevad uutest Šoti viskivabrikutest – Kingsbarns ja Glasgow, mis kuuluvad mõlemad Lowland piirkonda. Neile järgneb Arran ning kolm uut Compass Box viskit.

Kingsbarns viskivabrik on rajatud 2014. aastal Wemyss perekonna poolt, kes on tuntud ka sõltumatu villijana (Wemyss Malts). Viskivabrik paikneb Lowland piirkonnas St Andrews lähedal. Ametlik avamine toimus 30.11.2014 St Andrew’s päeval ning esimene vaat täideti 2015. aasta märtsis. Viskivabriku aastaseks tootmisvõimsuseks on 600,000 liitrit, kuid praegune tootmismaht on 200,000 liitrit. Esimene piiratud sihtgrupile mõeldud ühelinnaseviski villiti 2018 ning laiemalt kättesaadav viski „Dream to Dram“ villiti 2019. aasta alguses. Seda sai siis festivalil ka esimesena maitstud. Kingsbarns „Dream to Dram“ on küpsenud esmatäite eks-burboon vaatides ja esmatäite STR (shaved, toasted, re-charred) vaatides (endised veinivaadid) ning villitud kolme aasta vanusena.

Kingsbarns „Dream to Dram“, 46,0% nc, ncf

Aroom: pärmine ja linnaseline, aganad, värskelt niidetud hein. Tasapisi tuleb magusat vanilli, linnasesuhkurt ning siis ohtralt iirist.

Maitse: kerge ja lihtne. Magus linnasus ja vanill, tooremapoolset banaani veidi, õrn ingver. Vett ei kanna. Tajutavalt väga noor.

Lõpp: keskmise pikkusega, kerge kuivem linnasus koos mõningase piirituselise mõrususega.

Hinnang: C

Glasgow viskivabrik on rajatud 2015. aastal ning paikneb Glasgows Hillington Business Park territooriumil. Aastaseks tootmisvõimsuseks oli algselt 270,000 liitrit, kuid peale lõppenud laiendust on see viidud 500,000 liitrini. Esimene ühelinnaseviski villiti 2018. aasta suvel nimega 1770 Glasgow Single Malt, millega osutatakse Glasgow’s asunud esimesele destilleerimisvabrikule, mis asutati 1770. Sügisel 2019 villiti ka esimene turvastatud (50 ppm) viski, mis küpsenud eks-šerri vaatides ning järelviimistletud uutes vaatides ning selle aasta alguses on plaanis villida ka esimene kolmekordse destilleerimise teel valminud viski. Siinmaitstav Glasgow 1770 on esimese viski teine väljalase, mis villiti 2019. aasta kevadel. Viski on küpsenud esmatäite eks-burboon vaatides ja järelviimistletud uutes vaatides (virgin oak).

Glasgow „1770“, 2nd edition (2019), 46,0% nc, ncf

Aroom: üsna magus ja värskelt puuviljane. Kerge barbariss, suveõunad, ananass. Klaasis seista lastes lisandub linnasejahu, mis osaliselt varjutab puuviljasuse.

Maitse: kerge, meeldiv värske rohusus ja lillelisus. Kergelt tsitruseline magusus, veidi fenkolit. Suutundelt ümar ja veidi õline. Tundelt vanem, kui tegelikult on.

Lõpp: keskmise pikkusega. Linnaseline magusus, kerge rohusus, kuid mitte mõrkjas. Fenkol.

Hinnang: C+

Nii Kingsbarns kui Glasgow on paljulubavad viskid. Maitstud viskide noorust arvestades olid mõlemad täitsa meeldivad, kuid Glasgow 1770 oli oma värske ja magusa tsitruselisusega parem.

Järgnev viski tuleb juba tuttavast Arran viskivabrikust. Pakkumisel oli nii 2018. aastal turule toodud 21-aastane, kui ka 2019. aasta lõpus villitud disainimuutuse läbinud 21-aastane. Otsustasin seekord maitsta üksnes vanemat. Arran 21 on küpsenud üksnes eks-šerri vaatides.

Arran 21 yo, 46,0% nc, ncf

Aroom: üsnagi täidlane, samas värske. Ürdine ja tsitruseline mesisel padjal. Ingver ja õrn vürtsikus. Elegantne aroom.

Maitse: suutundelt täidlane, ümar ja õline, kuid samas värske. Tume šokolaad, aprikoos, tsitrused (sidrun, greip). Kerged tammised vürtsid (kaneel), ingver ja apelsinikoor toovad soojust ja meeldivalt särtsakat kipitust keelel. Väga heas tasakaalus.

Lõpp: pikk. Kerge tsitruseline mesisus, vürtsikas, mõningane tammine mõrkjus ja soolasus viimasena.

Hinnang: B+

Järgmised kolm linnaseviskit tulevad Compass Box sortimendist. Iga kord, kui avaneb võimalus maitsta uusi Compass Box poolt loodud viskisid, teen seda rõõmu ja ootusega. Reeglina ei valmista need kunagi pettumust. Pigem on maitsenauding garanteeritud. Siinsed kaks esimest viskit ei ole mitte tavapäraselt segulinnaseviskid, vaid hoopis ühelinnaseviskid ning pärit 2019. aasta juulis villitud Myths & Legends seeriast. Kolmas on aga juba „tavapärasem“ segulinnaseviski.

Myths & Legends seeriasse kuulub kolm viskit, millest kaks esimest on ühelinnaseviskid ja kolmas (festivalil mittemaitstud) segulinnaseviski. Myths & Legends I on kokku segatud eri vaatides küpsenud noorematest (2003) ja vanematest (1997) Balblair viskidest. Vaatideks olid esmatäite eks-burboon ja Ameerika tammest taassöestatud (re-charred) vaadid. Kokku villiti seda viskit 4394 pudelit. Myths & Legends II on kokku segatud eri vaatides küpsenud 20-23-aastastest Glen Elgin viskidest. Vaatideks olid: peamiselt Ameerika tammest taassöestatud (re-charred) vaadid, Ameerika tammest taastäidetud ning vähesel määral ka eks-šerri vaadid. Kokku villiti seda viskit 4446 pudelit.

Compass Box, Myths & Legends I (Balblair), 46,0% nc, ncf

Aroom: täidlane ja puuviljane. Mesine ja linnaseline vahasus, küpse melon ja banaan, kerge barbariss, tsitrused, vanillikaste.

Maitse: ümar, suud katvalt täidlane ja puuviljane (troopilised). Vahane, kerge münt ja aniis, vanill, veidi värsket rohusust ja tsitruseid.

Lõpp: pikk, vanill ja küpsete troopiliste puuviljade ümarus.

Hinnang: B+

Compass Box, Myths & Legends II (Glen Elgin), 46,0% nc, ncf

Aroom: ümar ja samuti üsna täidlane. Mesine, puuviljane, vanill, linnased. Särtsu annavad sidrun ja ingver.

Maitse: siidiselt suud kattev puuviljasus. Sidrunid, õunad, pirnid ja melon. Särtsakuse poole pealt tuleb ingver ja kerge piprasus.

Lõpp: pikk. Ingver, kerge pipar ja rohusus, mis toob järelmaitsesse veidi mõrkjust.

Hinnang: B+

Compass Box No Name Nr. 2 segulinnaseviski on kokku segatud peamiselt Caol Ila viski põhjale. Täpsemaks koostiseks on 75,5% Caol Ila (taastäidetud eks-šerri vaadid - butts), 13,5% Clynelish ja 10,5% Talisker (Ameerika tammest taassöestatud vaadid - hogsheads) ning 0,5% Highland blend (Prantsuse tammest vaadid). Kokku villiti seda viskit 8802 pudelit.

Compass Box, No Name No. 2, 48,9% nc, ncf

Aroom: värvilt väga hele (ilmselt väheaktiivsed kolmanda täitekorra šerri vaadid), aroomi osas üsna kerge ja pigem kuiv. Värske kummisus, tõrvane, kuivem vanill. Turbasuitsune, kuid mitte jõuliselt. Mõningane puuviljasus on tunda, kuid Caol Ila sidrun puudub. Tundub üsna noorepoolne olema.

Maitse: üsna kuiv, tuhased turvastatud linnased, kerge pipar (ilmselgelt Taliskerist) ning siis veidi puuviljasust ja rohusust. Samuti noore viski maitsega.

Lõpp: keskmise pikkusega, suitsune, piprane, tsitruseline ja soolakas. Viski parim osa.

Hinnang: B

UISGE 2019 Helsinki

Järjekorras üheksas UISGE toimus 8.-9. veebruaril Helsingis ja juba traditsiooniliselt vanas üliõpilasmajas (Vanha ylioppilastalo). Endal oli see juba kuues järjestikkune kord sellel osaleda ning nii nagu eelmiselgi aastal, külastasin vaid ühel päeval. kaalusin küll ka teisel päeval külastust, kuid kuna jaanuari lõpus alanud niisked sulailmad tõid kaasa kerge külmetuse, mis sulges haistmis- ja maitsmismeeled sellisel määral, et polnud mõtet ühtki viskit mekkida, siis ei tihanud pileteid kaheks päevaks ja mitmeks maitsmiseks osta. Õnneks sain viskifestivaliks end piisavalt heasse maitsmisvormi ja vähemalt ühepäevane sõit tasus end ära.

Kui eelmisel aastal ei osalenud UISGE käigus mitte üheski maitsmistoas, siis seekord valisin teadlikult Compass Box viskide maitsmise, kuna seal sai kompaktselt proovida kõiki uusi ning seni maitsmata segusid. Võrreldes eelmise aastaga oli sel korral tajutavalt veelgi enam rahvast ning Šoti linnaseviskide valik oli suurem ja mitmekülgsem. Talletan oma seekordsed maitsmise muljed kahes järjestikkuses postituses. Maitstud sai kokku üksteist viskit, millest siin tutvustan viit ja järgmisesse postitusesse jääb kuus Compass Box viskit.

Springbank Local Barley 9 yo, 57,7% nc, ncf

Siinne 2018 aastal villitud Springbank on järjekorras neljas Local Barley seeria viski, mis valmistatud High Cattadale farmi põldudel kasvanud Optic odrast. Viski on kokku segatud 80% osas eks-burboon ja 20% osas eks-šerri vaatides küpsenud viskidest ning kokku villiti seda 9700 pudelit. Aroomilt kerge ja nooruslikult linnaseline (teraviljaküpsised). Veidi vanilli ja kuivemat tammist teravust. Suitsusus vaid kergelt tunda ning sedagi koos metallisusega. Veidi vett lisab tsitruseid ja õrnalt mesist magusust. Maitselt noor burboonvaadis küpsenud viski, rohune-ürdine, kergelt aniisi ja kergelt suitsust magusust linnaste ja mõningase puuviljasuse näol. Suutundelt pigem õhuke. Järelmaitses magusat puuviljasust ja viimasena ka soolakat merelisust. Väga hea nooruslikult särtsakas Springbank, kuid siiski ei midagi erilist ning ei ole oma küsitavat kõrget hinda väärt.

Arran 21 yo, 46% nc, ncf

Tegemist on üsna uue Arran põhisortimenti lisatud viskiga, mis toodud turule alles 2018 aasta lõpul. Esimene sats 21-aastast Arran viskit toodeti 9000 pudelit. Viski hinnaks on mõnikümmend eurot üle saja. Aroomilt koheselt hoomatav puuviljasus koos tumedama šokolaadiga. Värskust annavad vürtsid, eelkõige ingver, millele paariliseks tsitrused. Üsna delikaatne. Maitselt kerge vürtsikus esimesena, tammine vanill, ürdid ja siis mesiste puuviljade mix. Suutundelt juba aroomigi põhjal eeldatult kerge ja delikaatne. Järelmaitses tumedat šokolaadi ingveriga. Meeldiv lisandus Arrani põhisortimenti. Hea oleks proovida kõrvuti 18-aastasega. Kindlasti vajab lähimat tutvumist ning soodsa hinna korral ka ehk endalegi soetamist.

Bowmore 21 yo (1996/2018), Dramfool, 52,9% nc, ncf

Dramfool on sõltumatu villijana tegutsemist alustanud 2015 aastal. Siinmaitstav on 15nes viski, mida Dramfool villinud. Selleks oli 21-aastane Bowmore, mis villitud septembris 1996, küpsenud taastäidetud eks-burboon vaatides (hogsheads) ja villitud vaadikangusel 2018. aasta mais kokku 299 pudelit. Aroomilt üsna kuiv, veidi tuhaselt suitsused linnased. Vanill ja kuiv tamm. Klaasis seistes martsipani magusus ja puuviljad, leitavad tsitrused, õunad ja melonid. Maitselt magus turbane linnasus, kerge piprasus keskosas. Suutundelt ümar ja kreemine, mis tekitatud troopiliste heledate puuviljade poolt. Lõpp pikk, magus suitsusus koos kerge piprase ja soolaka järelmekiga. Hea kuiva-magusa tasakaal. Väga meeldiv burboonvaadis küpsenud Bowmore, kuid vett ei kannata. Viiest siin maitstust parim.

Port Charlotte 15 yo (2001/2016), Dramfool, 58,3% nc, ncf

Teiseks Dramfool viskiks võtsin 13nda väljalaske, milleks oli 15-aastane Port Charlotte, mis destilleeritud detsembris 2001, küpsenud eks-burboon vaadis (hogshead) nr 0847 ning villitud vaadikangusel detsembris 2016 kokku 195 pudelit. Äratuntavalt Bruichladdich viskivabriku viski. Farmine turbasus, turbasuitsused linnased, mida saadab kerge metallisus. Õnneks on aroomis piisavalt teraviljast ja mõningast puuviljast magusust seda tasakaalustamas. Maitses magusa ääristusega turbane linnasus. Vanill, veidi sidrunikoore kirbust. Üsna terav, kuid samas veidi vett lihtsustab ja toob pealmiseks joodise meki. Lõpp pikk ja meditsiiniliselt turbane, koos kerge metallisusega, mis tuleb veega lahjendatult veelgi enam esile. Parem lahjendamata.

Ledaig 11 yo (2005/2017), Hart Brothers, 56,5% nc, ncf

Viimaseks maitstud viskiks oli Tobermory viskivabriku turbane viski Ledaig, mis villitud sõltumatu villija Hart Brothers poolt. Viski on destilleeritud septembris 2005, küpsenud esmatäite šerri vaadis (Sherry Butt) ja villitud vaadikangusel juunis 2017. Aroomilt magus, mõõdukalt, kuid äratuntavalt, šerrine ja turbasuitsune. Vana nahk, soe turvas, puiduimmutusõli. Tervikuna üsna paks ja meeldiv, kuid pigem lihtne. Suutundelt üllatavalt pehme ja ümar, maitsetelt pigem lihtne. Turbasus ja metallise ääristusega ebamäärane puuviljane magusus. Lõpp keskmise pikkusega ja kurku soojendav; turbane, ja tuntavalt metalline magusus.

ARRAN 2005/2017 MoS Peated

Teine sel kuul maitstav Arran linnaseviski on pärit sõltumatult villijalt Malts of Scotland ja on valmistatud turvastatud linnastest. Kui Arrani viskivabrik alustas tootmist 1995. aasta augustis, siis esimene turvastatud linnastest valmistatud destillaat toodeti alles 2004. aastal. Tänaseni ongi Arran igal aastal tootnud umbes 100 000 liitrit turvastatud destillaati. Kasutatud linnaste turbasuse määr on olnud 20ppm ja 50ppm. Kuna viskivabriku omanikud rajavad Arrani saare lõunapoolsesse otsa (Lagg) teise viskivabriku, mis avatakse ilmselt selle aasta lõpus, siis suunatakse kogu turvastatud linnastest viski tootmine sinna ning praegusesse saare põhjaosas paiknevasse „vanasse“ viskivabrikusse (Lochranza) jääb üksnes turvastamata linnastest viski tootmine.

Viski on destilleeritud turvastatud linnastest 2005. aastal, küpsenud ühes vaadis (refill sherry hogshead) 12 aastat ning villitud vaadikangusel 2017. aastal. Maitstav on pärit 5cl minipudelist.

Arran 2005/2017 Malts of Scotland, Peated, Cask MoS 17022, Refill Sherry Hogshead, 54,5% nc, ncf

Aroom: esmalt klaasi valatult nina näpistavalt terav. Sellest mööda saades soe nahk, kohv, turvastunud kõdu ning siis klaasis veidi seistes magus-tuhased kuivatatud puuviljad, punaseid marju veidi. Kergelt on tunda ka põlenud tuletikke. Tervikuna üsna täidlane.

Maitse: suutundelt üpriski täidlane ja suud kattev. Esimesel maitsmisel tundub olevat üsna tuim ja üheplaaniline, kuid teisel maitsmisel avaneb. Kuivapoolne nahk, kohv ning soojad turvastatud linnased. Mõningast tammist vürtsikust. Seda tasakaalustavad punased marjad ja kergelt šerrine magusus (PX?).

Lõpp: keskmise pikkusega. Esmalt veidi ingverit ja siis turbane ümar pahvak. Magusad, suutundelt paksud, turvastatud linnased. Viimasena jääb igemetele kergelt mõru mekk.

Hinnang: B

Üsna meelepärane linnaseviski, kus küll kahjuks Arrani enda väsket puuviljasust turbasuse ja šerrise vaadi alt tunda ei ole. Tegemist on üsna eba-arranliku Arraniga. Pigem mekkida ilma vee lisamiseta. Vesi toob esile toorepoolsed aspektid, lagundab koost ning toob maitsesse ja eriti järelmaitsesse veidi kummalise mõruda meki.

ARRAN ’The Bothy’ Batch 1

Siinmaitstava viski puhul on tegemist Arrani versiooniga väiksemate vaatide (quarter casks) kasutamisest. Tuntumad viskivabrikud selliste vaatide kasutamisel on loomulikult Laphroaig ja varasemast ajast ka Ardmore. Quarter Cask on siis veerandmõõdus vaat, mis reeglina on 80-125 liitri suuruses ning kasutamise põhjenduseks on anda aktiivsem vaadi mõju lühema küpsemisperioodi vältel. Siinne Arran ’The Bothy’ on algselt küpsenud esmatäite eks-burboon vaatides ning seejärel läbinud teisese küpsemisperioodi Ameerika tammest valmistatud väiksemates vaatides vähemalt 18 kuud. Kokku villiti esimest tegu 2015. aasta septembris vaadikangusena 12 tuhat pudelit. Nüüdseks on ’The Bothy’ viskit villitud juba neli tegu.

Arran ’The Bothy’ Quarter Cask, Batch 1, 55,7% nc, ncf

Aroom: magus värske puuviljasus. Ühelt poolt sidrun, rohelised ürdid, kummel ning teiselt poolt vanill ja mõningane kookos. Teravust tunda, kuid mitte niivõrd alkohoolne, vaid pigem tsitruseline ja vürtsine koos kuiva noore puiduga. Vee lisamine toob lisaks tsitrustele värsket ja magusat puuviljasust, eriti ananass ja õunad, ning vanilli enam esiplaanile.

Maitse: värskelt särtsakad tsitrused ja vanill. Ingver, vürtsid ja laim annavad teravust, ananass ja õunad magusust. Läbivaks on siiski vürtsikas tammisus. Veega pehmem, enam vanilli, magusaid tsitruseid ja õunu ning suutundelt muutub kreemiseks; kerge kuivapoolne tammisus kaob.

Lõpp: üsnagi pikk. Laimi teravus kergelt kurku kõrvetav. Magusad tsitrused, vanill ja viimasena rohune mõrkjus, kuid seda mitte ebameeldival moel. Veega magusam, mõrkjus kaob, rohusus jääb.

Hinnang: B+

Meeldivalt värske Arran nii nagu see nooremapoolsena eks-burboon vaatides küpsenuna just parim on – tsitrused, vanill ja vürtsid. Kannab hästi vee lisamist; destillaadi ja kasutatud vaatide kvaliteet on selgelt tunda.

UISGE 2018 Helsinki

Järjekorras kaheksas UISGE toimub(s) 9.-10. veebruaril Helsingis ja endiselt ikka vanas üliõpilasmajas (Vanha ylioppilastalo). Endal oli see siis juba viies kord selles osaleda; seekord külastasin vaid ühel päeval. Võrreldes eelmise aastaga oli märgata enam rahvast, rohkem Ameerika viskisid, rumme ja juurde oli toodud ka Soome gin. Šoti linnaseviskide valik ei olnud just kuigi suur ega huvitav. Seekord ei osalenud mitte üheski maitsmistoas (tasting), kuna ei leidnud neist ühtegi sellist, milles oleks huvitav osaleda sisu või maitsmiseks toodud viskide tõttu. Talletan oma seekordsed maitsmise muljed kahes järjestikkuses postituses. Maitstud sai kokku kaheksa viskit, millest siin tutvustan viit ja homsesse postitusesse jääb kolm.

BenRiach 25 yo, 46,8% nc, ncf

Maitstud BenRiach on villitud 2014. aastal peaasjalikult väljaspoole Suurbritanniat jäävatele turgudele. Viski valmistamisel on kokku segatud burboon, šerri ja värsketes (virgin) tammevaatides küpsenud viskid. Aroom on üsna kerge ja aromaatne, lilleline ja puuviljane; mesi ja ka tammiseid vürtse. Maitse puuviljane, mesi, karamell ja vürtsid ning veidi ka piprasust. Jääb tervikuna siiski pigem kergeks. Lõpp üsna vürtsikas, suutundelt aga kreemine; keskmise pikkusega. Üpriski meeldiv, kuid ei midagi erilist viski vanust arvesse võttes.

Arran Amarone Cask Finish, 50% nc, ncf

Siin siis saab maitstud ka viimane praegu villitav veinivaadis järelviimistletud Arran viski; eelmisel aastal sai proovitud Sauternes, Madeira ja Port veini vaatides järelviimistletud. Siinne viski on siis saanud lisamõjutuse Itaalia kuiva punaveini vaatidest. Esmatundelt üsna samasse auku minev Arran. Veinivaadi mõju domineeriv ning seda meeldivat Arrani puuviljast ja vanillist õlist kreemisust, mis omane burboonvaatides küpsenud viskidele, siit ei leia. Aroom üsna õhuke, hapukas veinisus, hapukad kirsid koos tumedama šokolaadiga (see on mulle muidu meelepärane kooslus, kuid siin on see aroom ja ka maitse veidi liigselt hapukuse ja isegi kirbuse poole kaldu). Suutundelt üsna terav ja marjaselt kirbe. Lõpp pigem lühike. Ei ole mulle meelepärane.

Bunnahabhain 14 yo Pedro Ximénez Finish, 54,3% nc, ncf

Siinmaitstav on üks kahest eelmise aasta suvel villitud piiratud koguses Bunnahabhain viskidest. Sai endale ostetud neist kahest eeldatavalt huvitavam Bunnahabhain 2004 Mòine Brandy Cask Finish viski. Siin õnnestus siis maitsta neist teist. Bunnahabhain Pedro Ximénez Finish viski on destilleeritud 24.03.2003, seejärel esmalt küpsenud 11 aastat teise täitekorra eks-šerri vaatides ning aastast 2014 tõstetud järelküpsema esmatäite PX šerri vaatidesse ning seejärel villitud 27.06.2017. Siinmaitstud näidis on pärit pudelist # 5754; kokku villiti seda viskit 6758 pudelit. Veidi hirmutav – šerri täiendamas šerrit.

Aroom domineerivalt šerrine. Väga magus ja siirupine. Siin on leitav kõik magus – PX šerri, mesi, magusad rosinad, karamell. Liig, mis liig. Minu jaoks ülimagus. Õnneks tuleb alt veidi esile röstitud pähkleid. Maitses ja järemaitses domineerib samuti siirupiselt magus PX šerri, mis ründab oma liigse ja imala magususega. Samuti on seal rosinad, mesi ja magus karamell. Tervikuna meeldiv, kuid ei ole siiski oma ülimagususes päris mulle.

Ardbeg An Oa, 46,6% nc, ncf

Üle pika aja on lisandunud Ardbeg põhisortimenti (seal on siis 10-aastane, Uigeadail, Corryvreckan) uus püsiviski. Ja juba tüüpiliselt Ardbeg ja Glenmorangie viskidele (üks omanik) on seegi kord tegemist vanuse märketa linnaseviskiga. Siinses viskis on kokku segatud endistes Pedro Ximénez, värsketes (virgin) ja eks-burboon vaatides küpsenud viskid ning tõstetud need enne villimist Prantsuse tammest suurde segunemistõrde (mis antud viski puhul on saanud nime „Gathering Vat“ ehk siis “kogunemise või kokkusaamise tõrs“) tasakaalu leidma. Viski vanuseks on ligikaudu 8-10 aastat. Esmakordselt villiti see viski 2017 aastal.

Aroomis tuntav Ardbeg, kuigi üsna kerge turbasuitsusus, linnased, vanill koos puuviljadega, kus tunda pirni ja banaani. Üsnagi sarnane 10-aastasele oma tsitruselises-soolases-suitsuses kerguses, kuid vähem turbane. Maitse samuti üsna delikaatne ja kergelt kreemine. Magusa ja kuiva vahel on siin üsna hea tasakaal saavutatud. Järelmaitse üsnagi pikk, veidi soolakas mineraalne puuviljadega rikastatud mõõdukas suitsusus. Seda viskit võiks võtta kui 10-aastase Ardbegi pehmema iseloomuga nooremat venda. Kui juhtub saadaval olema soodsa hinnaga, tasub täitsa ostmise peale mõelda.

Kilchoman Red Wine Cask, 50% nc, ncf

Viski on destilleeritud 2012 ja villitud 2017 aasta teises pooles ning kogu küpsemisperioodi veetnud Portugali Douro orust pärit punase veini vaatides. See viski on jätkuks Port, Madeira ja Sauternes vaatides küpsenud Kilchoman viskidele. Neist esimest sai kunagi proovitud, kuid see ei jätnud just parimat muljet. Aroomis tuleb esmalt tuhane ja magus turbasuitsusus, mis Kilchomani puhul on alati üsna meeldiv. Siis hakkab esiplaanile trügima veinivaatide mõju, mis viib aroomi enam marjasuse ja magusa puuviljasuse poole, veidi lisaks sõnnikulist maalähedust. Tasapisi tuhane suitsusus muutub, tuues juurde vaskset metallisust. Maitses kerge magusa ääristusega turbasus. Kergelt kreemine suutundelt, magusad puuviljad, õrnalt hapukad punased marjad, vürtsid tammevaadist (ilmselt Euroopa tamm). Lõpp keskmise pikkusega, kergelt vürtsikas marjane turbasus. Üsna meeldiv, kuid siiski mitte kuigi head tasakaalu leidev; meenutab PX või portveini vaadis küpsenud mõõdukamalt turbaseid Laphroaige.

Seekord sai kokku maitstud tõesti vaid kaheksa viskit. Mingil põhjusel seekord lihtsalt rohkema järele ei tundnud vajadust ja ka maitsevõimekust, kuigi nii Springbank, Port Charlotte, Glenlivet kui ka Highland Park mõningaid viskisid soovinuks siiski veel proovida.