GLENFIDDICH Fire & Cane

Glenfiddich alustas 2016. aastal uue seeria Experimental Series viskide villimisega, kus eelkõige on soov näidata erinevate vaatide mõju. Nüüdseks on villitud kokku neli viskit:

• Glenfiddich IPA Experiment (Experimental Series #01 / IPA Cask Finish) – 2016
• Glenfiddich Project XX (Experimental Series #02 / erinevad vaadid) – 2016
• Glenfiddich 21 yo Winter Storm (Experimental Series #03 / Canadian Ice Wine Finish) – 2017
• Glenfiddich Fire & Cane (Experimental Series #04 / Rum Cask Finish) – 2018

Siinmaitstav Fire & Cane viski puhul on tavapärane ja kergelt turvastatud (8 ppm) linnastest valmistatud eks-burboon vaatides küpsenud Glenfiddich kokku segatud ning viidud seejärel kuni kuueks kuuks järelviimistlema magusa rummi vaatidesse.

Glenfiddich Fire & Cane, Experimental Series #04, 43,0%

Aroom: kuiva röstitud tammise äärisega magusapoolne toffee, konservipuuviljade siirup, kergelt hapukad ja veel veidi rohused (toored) puuviljad; eelkõige õun. Tammine vürtsikus, üsna kerge lõkkesuitsusus ja alt hoomatavad turvastatud linnased. Kerge vaskne noot veel kõigele lisaks. Tühjas klaasis on suitsusus selgemalt tunda.

Maitse: esmalt magus rumm, konservipuuviljade siirup, siis kaneeliga ahjuõunad ning keskosast alates tammine ja üsna vürtsikas. Suutundelt ja struktuurilt veidi ehk õhuke, kuid maitsed üsna hästi integreeritud. Moodustab hea maitsekaarega meeldiva terviku – on puuviljade magusust ja värskust ning piisavalt tammist vürtsikust..

Lõpp: keskmise pikkusega kuni pikk. Lõkkesuitsune kanarbik, tammiselt vürtsikas toffee, veidi soolasust.

Hinnang: C+

Tervikuna hea Glenfiddich.

Linnaseviskid Tallinnas 11/2020

Taas on poolteist aastat möödunud ning seda suuremate muutusteta linnaseviski sortimendis Tallinna poodides. Alles viimasel kuul on lisandunud mõningaid uusi tooteid ning otsustasin siis need ajaloo tarbeks ka blogis fikseerida.

Kõigepealt on meeldiv näha Tallinnas taas Arran viskisid ning kuna 2019. aastal läbis Arran viski kogu põhisortiment uuenduskuuri, siis on nüüd need uue disainiga pudelid ka meil ilusti neljakesi reas:

Arran Barrel Reserve, 43%

Arran Quarter Cask (The Bothy), 56,2%

Arran Sherry Cask (The Bodega), 55,8%

Arran 10 yo, 46%

Neist on siis kolmas täiesti uus viski, kuid Barrel Reserve oli varem tuntud Lochranza Reserve nime alla ja kaks ülejäänud olid juba varasemalt sortimendis olemas. Arran Sherry Cask sai juba eelmisel aastal kohe turule tuleku järgselt endale soetatud ja see tuleb blogis tutvustamisele detsembri keskpaigas (seda võib juba esimeste maitsmiste põhjal soojalt soovitada, kuna vähemalt oma pudeli põhjal on tegemist väga kvaliteetse värske šerrivaadi mõjulise linnaseviskiga). Ja 10-aastane ning väikevaadis järelviimistletud The Bothy on juba vanad head tuttavad ja kindlasti soovitatavad.

Teisena võiks välja tuua Octomored. Juba varasema Octomore 08.1 kõrvale on lisandunud Octomore 09.1 ja Octomore 10.1. Neid mõlemaid sai oktoobris blogis ka põhjalikumalt tutvustatud. 

Lisaks tasub märkida, et lettidel on endiselt leitavad veel „vanad“ Benriach 12 yo Sherry Matured ja Benriach 15 yo Dark Rum Wood, mõlemad 46% kanguses (tutvustasin neid blogis eelmisel aastal vastavalt detsembris ja augustis). Kes soovib veel vanu Billy Walkeri aja Benriach viskisid mõistliku hinna eest soetades omada, siis on selleks üsna viimane aeg, kuna nii nagu juba varem mitu korda on märgitud, ostis Benriach ja GlenDronach viskivabrikud 2016. aastal Ameerika omanduses olev Brown Forman. Lisaks on nüüd sügisel ka Benriach läbinud totaalse uuenduskuuri, kus seni villitud viskide tootmine on lõpetatud ja asemele toodud täiesti uues disainis pudelites suuresti uus sortiment, kus esimesteks pääsukesteks on 10-aastased The Original Ten ja The Smoky Ten ning 12-aastased The Twelve ja The Smoky Twelve. Võib arvata, et kevadel on need ka Tallinnas saadaval. Tallinnas oli aga täna riiulis ka üks ühevaadi GlenDronach. Täpsemalt 12-aastane PX vaadis #930 küpsenud viski, mis destilleeritud 2003. ja villitud 2016. aastal 53,4% kanguses. Ka see on villitud veel ilmselt B. Walkeri ajal. Ise sai seda maitstud ja blogis tutvustatud 27.11.2017.

Umbes poolteist kuud on Tallinnas saada olnud ka viimane Glenfiddich, mis Experimental Series #04 all 2018. aastal turule toodi. Tegemist on kergelt turvastatud linnastest valmistatud Glenfiddich Fire & Cane nimelise NAS viskiga, mis järelviimistletud magusa rummi vaatides. See konkreetne viski tuleb siin blogis tutvustamisel juba sel pühapäeval. Võib juba nüüd ette öelda, et see pole üldse kehv linnaseviski, vaid pigem hea ja üsna meeldiv.

Lisaks tuleb esile tuua linnaseviskid, mida küll täna ma kuskil poelettidel ei kohanud, kuid need on Eestisse jõudnud ja ka juba vähemalt veebipoes saadaval. Ehk tulevad need kõik või vähemalt osa neist ka poodidesse.

Ardbeg 5 yo „Wee Beastie“, 47,4%

Caol Ila Distiller’s Edition 2008/2020 (C-si: 7-480), 43%

Dalwhinnie Distiller’s Edition 2005/2020 (D.SB.314), 43%

Glenkinchie Distiller’s Edition 2008/2020 (G/293-7-D), 43%

Lagavulin Distiller’s Edition 2005/2020 (lgv.4/509), 43%

Talisker Distiller’s Edition 2010/2020 (TD.S: 5WI) 45,8%

BALLECHIN 10 yo

Siinne Ballechin viski on Edradour viskivabrikus sama, mis Tobermory viskivabrikus Ledaig. See tähendab, et Ballechin on Edradour viskivabrikus tugevalt turvastatud linnastest (50 ppm) destilleeritud linnaseviski. Ballechin viski villiti esimest korda 2006. aastal ning esimene siingi maitsmisele võetav 10-aastane Ballechin villiti 2014. aastal. 

Edradour on viimastel aastatel keskendunud viskivabriku laiendamisele. Algsele viskivabrikule lisaks ehitati teisele poole oja selle viskivabriku koopia (Edradour #2). Täiendus valmis 2018. aastal. Lisaks võeti järgmisel aastal ette algse viskivabriku (Edradour #1) täielik uuenduskuur. Nüüdseks on viskivabriku potentsiaalne tootmisvõimsus tõstetud 500,000 liitrini aastas, kuid tegelikult toodetakse aastas sellest üksnes ligi pool. Kuna viimastel aastatel on Edradour viski (ehk siis turvastamata) järele nõudlus kasvanud, ei toodetud lõppenud kümnendi mõnel aastal ühtegi liitrit turvastatud linnastest destillaati Ballechin viski otstarbeks. Nüüd on siiski aastas destilleeritud taas umbes 13,000 liitrit ka turvastatud linnastest ning seda üksnes Edradour #1 vabrikus.

Maitstav 10-aastane Ballechin on küpsenud peamiselt eks-burboon vaatides, millele on juurde lisatud väike ports eks-šerri (oloroso) vaatides küpsenud viskit. Siinmaitstav on pärit 2017. aastal villitud 20cl väikepudelist.

Ballechin 10 yo, 46,0% nc, ncf

Aroom: meeldivalt magus ja ürdine. Rohune lõkkesuitsusus, milles on selgeid viiteid turvastatud linnastele, kuid pigem tüürib suitsusus puidu röstimisele omase kuiva suitsususe poole. Klaasis seistes tuleb rasvasus, kirbemat sorti grillitud sidrun, ilmselt šerrivaatidest pärit punaseid sõstraid ja veidi puuviljasust ning kuhugi ei kao ka magus linnasus. Natuke on lisaks kerget metallisust tunda. Paar tilka vett toob enam esile magusaid turvastatud linnaseid ja vanilli.

Maitse: esmalt aroomiga kooskõlas olev turvastatud linnaste magusus, siis aga laim, ürdid, koriander, veidi münti. Lõpus mõrkjas rohusus, mõru šokolaad, enam vürtsikust ja teravamat sorti suitsusus. Veidi lihtsam kui aroom.

Lõpp: keskmiselt pikk. Mõrkjas rohusus, vürtsikas tamm, piparmünti veidi koos magusa linnaselise noodiga.

Hinnang: B

Huvitavam ja meeldivam kui äsjamaitstud 10-aastane Ledaig. Ballechin viskit olen valmis kindlasti uuesti proovima.

LEDAIG 10 yo

Ilma pikema sissejuhatuseta, kuna Ledaig 10-aastast on varemgi tutvustatud (2018 augustis). Siinmaitstav on pärit 2019. aastal villitud 5cl minipudelist.

Ledaig 10 yo, 46,3% nc, ncf

Aroom: magus ja turbane. Magusad turvastatud linnased, vanill tammevaadist, suitsutatud kala nahk, kanarbik ja kreeka pähkel. Turbasuses on tunda laevatõrva ja merelist joodisust. Natuke tuleb sekka ka kummisust.

Maitse: magus-mõrkjas rohune turbasuitsusus. Turvastatud linnased, tõrvasust veidi, tammevanill ning lõpuosas soolasus ja vürtsikus. Üsna hästi suud kattev.

Lõpp: keskmise pikkusega. Mõrkjas, natuke pipart, ingver, muskaat, kreeka pähkel ja soolasus.

Hinnang: C+

Endiselt hea turbasuitsune linnaseviski. Kuigi kompleksusest jääb puudu ja tervikuna on pigem lihtne ja üsna sirgjooneline, on siiski see viski hea alternatiiv või lisa Islay saare tugevalt turvastatud viskidele. Olles aga maitsnud eelmisel kuul mitmeid Octomore viskisid, siis selles kontekstis jääb siinne hea Ledaig ka lihtsamatele Octomore’dele siiski alla. Konteksti arvesse võtmata võiks siinset viskit hinnata ka kõrgemalt.

TOBERMORY 10 yo

Polegi blogi pidamise aastatel Mull’i saarel paikneva Tobermory viskivabriku nime kandvat linnaseviskit maitsnud. On küll mitmel korral mekitud Ledaig viskit, mis on Tobermory viskivabriku turbsuitsune variant, kuid Tobermory ise on siis blogis esmakordselt tutvustatav. Kunagi aastate eest sai küll Tobermory varasemat versiooni maitstud, kuid ju see oli iseloomult selline, et peale seda pole selle viski poole enam tõmmet tundnud. Siin maitsmisele võetav Tobermory 10-aastane on küpsenud eks-burboon vaatides. Nüüdseks on see 10-aastane tootmisest maas ning 2019. aastal asendatud 12-aastasega. Viimasel paaril aastal on Tobermory ja Ledaig linnaseviskisid turule toodud üsna palju. Enamus neist on saanud mingit laadi järelviimistluse erinevates vaatides. Siinmaitstav on pärit 2018. aastal villitud 5cl minipudelist.

Tobermory 10 yo, 46,3% nc, ncf

Aroom: kuiv teraviljasus, linnased ja linnasesuhkur. Kerge ja lihtne magus-kuiv aroom. Klaasis seistes tuleb märksa enam magusust – mesi, konserviananass, veidi toffeed. Taustal on hoomatav ka õrn suitsusus. Mõningast värskust annab sidrunhein. Paar tilka vett toob aroomi hapuka õuna ja mõningase tsitruse.

Maitse: üsna kerge, kuid suutundes on siiski kerget kreemisust. Lihtsad maitsed. Kerge magusus, konserviananass, veidi tsitruselisi ja ingverit, mis annavad vajalikku särtsakust. Lisaks kuivemat tammist vürtsikust.

Lõpp: keskmise pikkusega. Alustuseks veidi aniisi, siis magus teraviljasus koos kerge tsitruseliselt rohuse ja tammise mõrkjusega.

Hinnang: C+

Esimesel mekkimisel väga keskpärane ja pigem võinuks lugeda heaks seguviskiks, kui linnaseviskiks. Teisel ja kolmandal mekkimisel paljastub siiski enam komponente ning tervikuna ületab napilt keskpärasuse ja jõuab üsna hea linnaseviski piiri lähedaseks Tobermory’ks. Kõrgem kangus ja külmfiltreerimata jätmine on siin selle viski suuresti päästnud. Samas ei tekitanud ka see uuem Tobermory erilist soovi maitsta teisi selle viskivabriku turvastamata linnastest valmistatud viskisid. Ledaig on pigem siiski see viski, mida mekkida. Järgmiseks saabki taaskord selle 10-aastane versioon klaasi valatud.

BOWMORE 15 yo

Octomore viskide järgselt veel üks –more, sedakorda Bowmore. Bowmore 15 aastast viskit võib lugeda kindlasti klassikaks. Kui varasemalt kandis see pikka aega lisanime „Darkest“, siis alates 2017 aastast on küll lisanimest loobutud, kuid viski on endiselt esmalt küpsenud eks-burboon vaatides ning seejärel saanud umbes kolmeaastase järelviimistluse endistes oloroso šerri vaatides. Maitstav on pärit 2019 aastal villitud pudelist.

Bowmore 15 yo, 43,0%

Aroom: kuivatatud puuviljad, karamelliseeritud suhkur ja nahk. Suitsusus on alguses pigem taustal ja vaoshoitud, kuid klaasis seista lastes tuleb see enam esile ning muutub selgelt kogu aroomis tajutavamaks. Suitsusus on siin muldne. Kuivatatud puuviljadest on leitavad rosinad, datlid ja veidi musti ploome. Lisaks on aroomis tõrvasust ning mitu head aastat keldris seisnud aedmaasikamoos. Tilk või paar vett toovad karamelliseeritud suhkru enam esile.

Maitse: kordub suuresti aroomis olnu. Siiski on maitse oluliselt jõulisem ja kangus toimib hästi. Karamelliseeritud suhkur, kuivatatud puuviljad – mustad ploomid, rosinad. Puidused mõningast mõrkjust andvad vürtsid, eelkõige muskaat, mis lebavad nahksel ja turbasuitsusel põhjal. Selge soolasus ning siis ka eukalüpt, mis annab värskust. Suutundes veidi tõrvast kreemisust, mida tilk või paar vett isegi enam koos eukalüpti-mentoolsusega esile toob.

Lõpp: keskmine kuni pikk. Loogiline jätk eelnevale. Lisaks veidi tumeda šokolaadi mõrusust, kummisust, nahksust. Kurku soojendav muskaat, tõrvane ja soolane.

Hinnang: B

Väga hea integreeritud Bowmore. Sidus ja loogiline tervik algusest lõpuni. Siiski oli pudeli esimene kolmandik pigem veidi pettumust tekitav, kuna suitsusus oli liigselt tagaplaanil ning ka muud maitsed ei loonud just kuigi head integreeritud tervikut ega olnud ka piisavalt täidlust tunda. Sai mekitud seda pudelit ühe kuu vältel ning tajutav muutus kvaliteedis paremuse poole toimus kuskil poole pudeli peal ning parimasse vormi jõudis alles viimase kolmandiku peal. Seega vajab see Bowmore aega, õhutamist ning sellele viskile eriti ei tohiks anda hinnangut kaela osast maitstu põhjal.

Tegelikult ei saa ma üldse aru nendest maitsjatest, kes annavad viskile lõpliku hinnangu vahetult avamise järgselt kaela osast valatud osa põhjal (mõningate vlogijate puhul on see isegi reegel – avatakse pudel, valatakse klaasi, maitstakse ja antakse kohe lõplik hinnang). Reeglina vajavad Šoti ühelinnaseviskid ikka aega, rahulikku mekkimist, mekkimist nii hommikusel, keskpäevasel ja õhtusel ajal jne. Need ja veel paljud muud tegurid mõjutavad kõik seda, kuidas linnaseviski end erinevalt avab. Viskidele lõpphinnangute andmisega ei tohiks liigselt rutata.