Aasta 2022 parimad

Kätte on jõudnud aasta viimase päeva viimased tunnid ja see tähendab, et tuleb veel teha viimane postitus viskiaastast 2022. Aasta algas ootuses, et viirus taanduks ja pandeemiast tingitud piirangud lõppeksid. Õnneks see ka nii läks ja teostus ammuoodatud Šotimaale minek ning Springbank viskikoolis osalemine. See oli ka selgelt kogu aasta, seejuuues üldse mitte vaid viskiga seotult, parim sündmus ja kogemus. 

Maitstud sai selle reisi käigus ohtralt suurepäraseid viskisid. Ja viskid, maitstuna seal, kus neid valmistatakse, on alati eriline elamus. Seetõttu ei võtnud neid reisil maitstud viskisid ka allpool parimate esiletoomisel arvesse. Nende seast oleks tulnud ilmselt enamus. Kuidas ma oleks aasta parimate seast saanud välja jätta näiteks sellised viskid: Longrow 16 yo Fresh Sherry Hogshead 2002/2018, 50,3% või Springbank 1996/2008 Amontillado Sherry, 56,0% või Kilkerran 8 yo Cask Strength, Sherry Cask Matured (22/21), 58,1% ja Kilkerran 8 yo Cask Strength, Port Cask Matured (22/22), 57,9% (mõlemast nendest kahest Kilkerranist sai sügisel tellitud veel 5cl näidispudelid tulevikus mekkimiseks).  Ning lisaks Campbeltown’ viskidele oli ju suurepärane ka viskivabrikus kohapeal maitstud Auchentoshan 25 yo, Distillery Cask 1997/2022, Oloroso #10488, 57,1%. 

Lisaks sai sel aastal märtsis maitstud mitmeid Šotimaa uute viskivabrikute ühelinnaseviskisid, mis pea kõik olid head ja tulevikku silmas pidades paljulubavad. Arvestamata eelnevat oli tervikuna aasta viskide maitsmise osas kvantiteeti silmas pidades pigem üsna mõõdukas ja naudingute ehk kvaliteedi osas üsna tagasihoidlik.

Kuna tava ei saa katkestada, siis on allpool toodud siiski need linnaseviskid, mis sel aastal eredamalt esile tõusid ja suurimat naudingut pakkusid. Kaksteist parimat maitstud linnaseviskit 2022. aastal alfabeetilises järjestuses:

• Aberlour a’bunadh, Batch No. 40, 60,0%
• Ardbeg 10 yo, 46,0%
• Caol Ila 10 yo, Elixir Distillers Reserve Casks 2009/2020, Parcel No.2 , 48,0%
• Compass Box Orchard House, 46,0%
• Glenfiddich 19 yo Age of Discovery, Madeira Cask Finish, 40,0%
• Glen Garioch 16 yo Renaissance 2nd Chapter, 51,4%
• Glen Garioch 17 yo Renaissance 3rd Chapter, 50,8%
• Lagavulin 8 yo, Limited Edition 200th Anniversary, 48,0%
• Port Charlotte 10 yo #LaddieMP5 2005/2016 Fresh Bourbon, 56,9%
• Port Charlotte 10 yo #LaddieMP5 2005/2016 Virgin Oak, 63,5%
• Springbank 10 yo Local Barley 2009/2019 (19/396), 56,2%
• Springbank 10 yo Local Barley 2010/2020 (20/188), 55,6%

Mis puudutab soetatud viskisid, siis nüüd kohe lõppevaks aastaks ma mingeid numbri kujul väljendatud lubadusi ma endale ei seadnud. Kuid nagu iga tõsise hobi puhul ikka tavaline, ei saanud ka mina aastat mööda saata nii, et harrastusega seotud objekte ehk antud juhul siis loomulikult ühelinnaseviskisid, juurde ei hankinud. Kuid seda siiski märksa vähem kui varasematel aastatel kahjuks tavaks saanud. Aga nagu sai vähemalt osaliselt lubatud, ostsin tervikpudelitena, mõnd erandit arvestamata (Glengoyne 12, Tullibardine The Murray 2008/2021, Glenmorangie 18 ja alles paar päeva tagasi Lagavulin 8), vaid valitud viskivabrikute ühelinnaseviskisid (Springbank, Longrow, Kilkerran, Benromach, Caol Ila, Talisker, Port Charlotte, Glen Scotia) kokku üsna mõõdukalt. Ja kui nüüd ettepoole vaadata, siis arvestades üha kerkivaid viski hindasid ja raskendatud kättesaadavust, siis usun, et järgmine aasta jääb võimalike juurde ostetavate pudelite osas isegi selle aastaga võrreldes väga-väga kesiseks. Pigem tuleb olemasolevaid enam avada ning seejuures just pikemalt seisnuid pudeleid. Pealegi, arvestades oma vanust ja vaadates nüüdseks soetatud kogu, siis peaks vist asutama mõne viskiklubi või liituma mõne juba tegutseva liikmeks, et jagades kõiki neid viskisid ära maitsta jõuaks. Ja kuna ka näidispudelite soetamine on muutunud üha keerukamaks, siis ka neid ilmselt enam endises koguses juurde ei ole võimalik soetada. See tähendab loomulikult ka seda, et järgnevatel aastatel maitstavate viskide koguhulk ja variatiivsus ning seega ka blogi postituste arv väheneb (ilmselt blogi saab veidi täiendust muu materjali poole pealt). Samas aitab oluliselt väiksem hulk näidispudeleid aga enam keskenduda tervikpudelitele; tervist arvestades ei suurene nii mekitav viski üldkogus ühes kuus ega aastas. Tervis eelkõige!

LAGAVULIN 8 yo Limited 200th Anniversary Edition

Aasta viimaseks blogis tutvustatavaks viskiks on sel korral 8-aastane Lagavulin. See viski on saanud Lagavulin viskivabriku põhisortimendi osaks igal aastal villitava vaadikanguses 12-aastase, juba klassikaks kujunenud 16-aastase ja Distillers Edition kõrval. Viimane on sel aastal villitu põhjal kahjuks aastakäigu märke kaotanud, kuid endiselt PX vaatides järelviimistletud. Eelmisel aastal oli seega DE (2006/2021) puhul vist siis tegemist viimase umbes 16-aastase Lagavulin viskiga, mis erines tavapärasest vaadiviimistluse poolest. Selle aastane on siis ilmselt noorem. 

Siinmaitstav 8-aastane Lagavulin villiti esimest korda 2016. aastal, kui viskivabrik tähistas oma 200-aastast tegevust. Viski on küpsenud ilmselt peamiselt teise või isegi ehk osaliselt kolmanda täitekorra vaatides, andmaks edasi üsna destillaadi lähedasi maitseid, mis omakorda peaksid meenutama seda Lagavulinit, mida maitses 19. sajandi viimasel veerandil Alfred Barnard, kui ta oma raamatu jaoks viskivabrikut külastas. 

Aastal 2017 lisati see viski siis neljandana põhisortimenti ning see on nüüd vabalt saadaval ka Eestis. Koos selle viski põhisortimenti lisamisega on juba viis aastat liikunud kartus, et 16-aastane võetakse tasapisi tootmisest maha. Õnneks pole see veel seni juhtunud ning seega võib 8-aastane lihtsalt veidi vähendada survet 16-aastasele. Siiski on täheldatav Lagavulin 16-aastase hinna tõus ning kadumine teatud turgudelt. Seega võib sel kartusel ka alust olla. Siinmaitstav Lagavulin 8-aastane on aga pärit 2016. aastal aastapäeva puhuks villitud pudelist.

Lagavulin 8 yo, Limited Edition 200th Anniversary, 48,0%

Aroom: algul veidi kinnine. Üsna kerge, puhas ja delikaatselt magus suitsusus. Klaasis seistes avaneb meeldivalt. Värske ja kergem roheline tee, magus sidrun, teraviljasust, värskelt turvastamisest tulnud magusad linnased, märg villane lõng, põleva rohu suitsusus, mereline soolasus ja soolakaramell. Ehk veel ka veidi hapukat rohelist õuna ja suitsupeekonit.

Maitse: kerge ja magus algus, keskosast kasvavalt turbasuitsune ja soolane. Turbasuitsusus on veidi rohune ja samas söene. Algse magususe järel pöördub pigem kuivaks; või pigem saavutab keskosas ideaalse magus-kuiva tasakaalu. Maitses on leida sidruneid, soolaseid rohelisi oliive, mineraalsust, soolakaramelli, meresoola ja tilliga kartulikrõpse. Veega lahjendamine mulle ei istunud, muutudes rohuselt mõrkjaks, esile tuleb must pipar ning tasakaal saab häiritud.

Lõpp: üsna pikk. Ühelt poolt kerge ja magus, kuid teiselt poolt tugevalt turbasuitsune ja soolane. Suutundelt annab see kooslus meeldiva kreemisuse.

Hinnang: B+

Suurepärane ja ehe Islay linnaseviski. Tajutav sarnasus viimasena maitstud 10-aastasele Caol Ila viskile. Neid kõrvuti maitstes oli raske otsustada, kumb enam meeldib. Isegi kangus on ju sama. Siiski annaks ühe pügala võrra kõrgema hinnangu Caol Ilale. Mis puudutab aga siinmaitstut, siis usun, et ka praegu Eestis lettidel olev 8-aastane on üsna sarnase iseloomuga.

CAOL ILA 10 yo Reserve Casks 2009/2020

Aasta lõpu lähenedes võtan maitsta noored turbasuitsused Caol Ila ja Lagavulin linnaseviskid. Alustuseks Caol Ila, mis villitud 10-aasta vanusena sõltumatu villija Elixir Distillers poolt nende Reserve Casks seerias. Selles seerias võetakse tavaliselt pigem väike arv ühe viskivabriku ühelinnaseviski vaate (reeglina alla kümne) ning segatakse need kokku ja villitakse 48% kanguses. Iga villitud ühelinnaseviski saab omakorda sildil märke, mitmenda viskiga selles seerias tegemist on – siinmaitstav Caol Ila on selle seeria No. 2. Selle viski tarbeks segati kokku viis 2009. aastal destilleeritud ja hogshead mõõdus vaadis küpsenud Caol Ila. Selle seeria puhul on huvitavaks infoks sildil märgitud ka inglite osa, ehk protsent, mis vaatides küpsemise jooksul aurustunud. Selle viski puhul on see koguni 18,32%. Maitstav viski on villitud 2020. aastal.

Caol Ila 10 yo, Elixir Distillers Reserve Casks 2009/2020, Parcel No.2 , 48,0% nc, ncf

Aroom: tugev tuhane turbasuitsusus, millega liitub rohusus koos sidruni ja greibiga. Meresoolased vetikad, suhkrustatud rabarber ja kreemine jogurt. Õhutades muutub magusamaks, linnasesuhkur koos magusate turvastatud linnastega. Muutub üsna täidlaseks ja kreemiseks.

Maitse: magus linnasus koos tugevalt turbasuitsuse tuhasusega. Meresoolane, kuid samas ka magusad sidrunid ja suhkruga kaetud rabarber. Lisaks magus linnasesuhkur, mis annab suutundesse paksust ja kreemisust. Kõige selle lõpetab teises laines uuesti tugev soolakas-magus turbasuitsusus.

Lõpp: üsna pikk. Tugevalt turbasuitsune tuhasus, greibi mõru-magusus ja kerge fenkol.

Hinnang: B+

Suurepärane Caol Ila. Saavutatud väga hea tasakaal magususe ja turbasuitsususe vahel.

GLENALLACHIE 10 yo CS Batch 7 & 12 yo

Sai ühe viski tellimusega kaasa ostetud GlenAllachie 10-aastane vaadikanguses linnaseviski näidis, sedakorda 2022. aasta veebruaris turule toodud Batch 7 ning sellele lisaks siis võtsin kapist ka võrdluseks juurde 12-aastase (mis ka Eestis müügis). Varasemalt olen mekkinud vaadikanguses villitud GlenAllachie 10-aastasest Batch 1 ja 2 (blogis 12.10.2019). Ka 12-aastane on varasemalt maitstud (blogis 15.10.2019). Nüüd maitstavad ei pruugi olla aga kokku pandud sarnaste vaatide kokkumiksimise teel (nt siinmaitstava 10-aastase puhul ongi lisaks PX, oloroso ja uuetele vaatidele – virgin oak, juurde võetud veel Rioja punaveini vaatides küpsenu), kuna GlenAllachie puhul on variatiivsus tavapärane. Seega kahel eri kuupäeval villitud 12-aastased võivad olla üsna erinevad. Esimesena maitstav on pärit 5cl ja teine 2cl näidispudelist.

GlenAllachie 10 yo Cask Strength, Batch 7, 56,8% nc, ncf

Aroom: esmalt üsna kummaline kooslus, kus segunevad kõdupuit, vettinud puit, kevadine juurviljakelder, kus kartulitel juba pikad võrsed ning punaveini tanniinisus. Ei ole mulle meelepärane. Veega lahjendades asi paraneb märgatavalt; nüüd kohvimaitseline piimašokolaad ja lahustuva kohvi maitseline karamellisus.

Maitse: väga magus, isegi imal. Tegelikult polegi siin nagu midagi muud, kui kangus ja magusus. Vaid ehk veidi punaveini tanniine ja värsket puidusust. Üsna üheplaaniline ja lihtne. Veega lahjendatult endiselt magus ja piimašokolaadine ning lihtne ja terav.

Lõpp: keskmise pikkusega. Magus siirupine, magus-mõrkjas tammisus järelmekis.

Hinnang: C

GlenAllachie 12 yo, 46,0% nc, ncf

Aroom: puidune ning burbooni meenutav oma vanilli, karamelli, banaani, vahtrasiirupi magususe kooslusega. Pimetestimisel pakukski selle aroomi põhjal ilmselt burbooniks.

Maitse: üsna magus, suutundelt siiski meeldivalt kreemine. Maitsetest juba aroomi põhjal oodatult vanill, sedapuhku vanilliessents, karamell ja kasvavalt tammine.

Lõpp: keskmise pikkusega. Magus tammisus, kust ei puudu ka mõrkjas noot; burbooni laadne järelmekis.

Hinnang: C

Üsna keskpärased ja lihtsad linnaseviskid mõlemad. Värskete tammevaatide mõju on ilmne ja selgelt liiga domineeriv. Vaadikanguses GlenAllachie puhul on eri šerri ja punaveini vaatide kokkusegamine ning neile veel värskes vaadis küpsenud osa juurdelisamine andnud minu jaoks üsna kummalise ja suht ebameeldiva lõpptulemuse. Võrreldes näiteks eelnevalt maitstud Aberlour viskidega puudub siinsete GlenAllachie viskide puhul tammisust tasakaalustav puuviljasus.

ABERLOUR 12 yo, 15 yo & 16 yo

Viski maitsmises on väike paus olnud. Esmalt vajadusest veidi maitsmismeeltel puhata lasta, teisalt juba tavapärase aastalõpu toimetustega seotult ning kolmandaks oma esivanemate jälgede ajamisega geni-keskkonnas ja digiarhiivides. Just viimane on võtnud suure osa vabast ajast, kuid pingutuse tulemusena ja lahketele abilistele geni-keskkonnas jõudsin nii ema kui isa poolt omakorda mõlemas nende vanemate liinis oma esivanemate osas välja 17. Sajandini (8. ja osalt isegi 9. astme esivanemad). Edaspidi tulebki nüüd mõningaid puuduolevaid fakte juurde otsida ja pusletükke omavahel siduda. Igal juhul on oma sugupuu uurimine üks ülimalt põnev ja avastusi pakkuv maailm.

Aga nüüd viski juurde. Tuulutasin veidi viskikappe ning leidsin, et aeg on mõningad kunagi kõrvale pandud näidispudelid esile võtta ning teha kordusmaitsmine. Seda siiski n.ö värskelt aluselt ehk maitsmise eel, ajal ega pärast ei vaadanud kordagi varasemalt antud hinnanguid ega kirjeldusi. 

Esimesele sellisele maitsmisele otsustasin valida Aberlour ühelinnaseviskid: 12-aastane (blogis tutvustatud 12.11.2016), 15-aastane (blogis tutvustatud 01.03.2016) ja 16-aastane (blogis tutvustatud 05.11.2015). kõigi nende puhul on küpsemine aset leidnud erinevas vahekorras šerri ja burboon vaatides. Kaalusin nendele lisaks ka soetada praegu Eestiski vabalt saada oleva 14-aastase, kuid kuna see on villitud vaid 40% kanguses, siis seda juurde ei hakanud otsima. Kahjuks ongi enamus Aberlour linnaseviskisid nüüdseks nõrga 40% kangusega ning just seetõttu ostma need mind ei kutsu. Kui Aberlour otsustaks kõik oma viskid villida külmfiltreerimata, naturaalse värviga ja 46% kangusega, siis oleksin aga tõsine huviline. Iseenesest on ju Aberlour destillaat väga hea. Siinmaitstavad on siis kunagi ostetud tervikpudelitest alles jäetud 6cl näidispudelid.

Aberlour 12 yo Non-chillfiltered, 48,0% ncf

Aroom: meeldiv karamelline puuviljasus, kus šerrine noot selgelt esil ja seda märksa enam ja äratuntavamalt kui järgnevas kahes. Lisaks veel siin ka šokolaad koos kergelt tammise vürtsikusega. Ehk veidi ka tunda vanilli.

Maitse: üsna vürtsikas, kuid puuviljane magusus ja ümarus aitab hästi tasakaalu pakkuda. Apelsinimoos kerge aniisi varjundiga. Meeldiv tervik, kus ei puudu ka šerrine noot.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kergelt magus tammisus, mesisus ja meeldiv vürtside mäng keelel.

Hinnang: B

Aberlour 15 yo Select Cask Reserve, 43,0%

Aroom: esile tõusevad pärnaõied, köömned, raudrohutee ning tervikuna selgelt ürdine ja teatud mõttes rohune, mis puudu kahes teises. Kõik see ürdisus lasub magusal puuviljasel põhjal.

Maitse: esmalt puuviljast magusust, kuid siis tuleb ürdise rohususe kaudu kasvavalt tammine vürtsikus. See lisab maitsesse ka mõrkjust. Kuidagi nõrgem, kuid samas robustsemalt toorem, kui kaks teist, milles enam viimistletud ümarust.

Lõpp: keskmise pikkusega. Üsna tugevalt tammine koos selge mõrkja noodiga.

Hinnang: C+

Aberlour 16 yo, 43,0%

Aroom: magus kuid üsna kompleksne. Kuivatatud puuviljade segu, rosinad, veidi metsapähkleid ja ümarat apelsini noodiga mesisust. Veidi ka tajutav šerrine noot, kuid pigem taustal ja vähesem võrreldes 12-aastasega.

Maitse: suutundelt meeldivalt ümar ja magus. Vürtsikas puuviljasus koos fenkoli noodiga, teises pooles enam tammisem, kuid siin ei kaasne sellega mõrkjust.

Lõpp: keskmise pikkusega. Tammine nii nagu ka kaks eelnevat, kuid see on siin enam puuviljasuse poolt tasakaalustatud.

Hinnang: B

Meeldivad Aberlour linnaseviskid kõik kolm. Ja piisavalt erinevad. Kõigi kolme puhul on veidi kõrgem kangus oma positiivse jälje jätnud.

GLENMORANGIE Port Wood Finish

Glenmorangie ühelinnaseviski on tuntud oma kvaliteedi ja kergelt mekitavuse poolest. Viskivabrikus olevate destillaatorite kaela kõrgus tagab aurustuva alkoholi suure vasega kontakti, mis annab tulemuseks kerge ja delikaatse destillaadi. Seda destillaadi iseloomu aitab viimistleda ja esile tuua veel ka Ameerika tammest eks-burboon vaatide kasutamine, mis lisab viskile juurde vanilli, kookose ja kerge vürtsikuse. Glenmorangie on viskivabrik, mis tuntud hoolika vaatide valiku poolt. Glenmorangie oli ka üks esimesi viskivabrikuid Balvenie kõrval, mis hakkas praktiseerima järelküpsemist ja -viimistlemist. Kasutatud vaatide variatiivsus on nii suur, et pole mõtet hakata neid siinkohal üles lugemagi. Klassikaks on saanud neist sauternes, šerri ja portveini vaatides küpsenud viskid. Olen neid ka siinses blogis varem mekkida võtnud ja tutvustanud.

Nüüd tuleb maitsmisele umbes viisteist aastat tagasi villitud portveini (ilmselt ruby) vaatides järelviimistletud Glenmorangie. Tegemist on seejuures varasema disainis pudeliga, mille kasutamine lõpetatigi 2007 aastal. Glenmorangie tõi portveini vaatides järelviimistletud viski esmakordselt turule 1994 aastal. Siinkohal tuleb märkida, et sel sügisel on Glenmorangie taas vahetanud põhipudelite disaini ja visuaali. Ilmselt jõuavad veel sel aastal need uue disainiga pudelid ka Eestisse. Maitstav on pärit 2007. aastal villitud pudelist, mis sai ostetud 2011.

Glenmorangie Port Wood Finish, 43,0% nc

Aroom: väga kutsuv. Linnasesuhkur, vanill, kergemad kuivatatud puuviljad (eriti õunad). Roosiõied, õrn jõhvikas, klementiinid ning õrn aniisi ja värske mündi noot. Meeldivalt ümar, kerge ja delikaatne, samas annab taustal hoomatav vürtsikus ja kuiv tammisus vajalikku jõulisust.

Maitse: ümar ja kreemine. Kuivatatud puuviljad, värsked ja magusad klementiinid. Portveini magusust on tunda, kuid see on kontrollitud ja ei tõuse domineerima. Kerge aniis ja värske münt koos meeldiva Glenmorangie destillaadile omase vürtsikuse ja tammise ingveriga annavad jõulisust ja lisavad kompleksust. Väga meeldiv maitsekaar.

Lõpp: üle keskmise pikk. Kreeka pähkel, kuivatatud puuviljad, tume šokolaad, õrn aniisine järellainetus kestab üsna pikalt.

Hinnang: B

Silmas pidades Quinta Ruban nimelist portveini vaatides järelviimistletud Glenmorangiet, kus portvein oli üsna tugevalt esil, on siinne Port Wood Finish üllatavalt meeldiv ja väga hea. Kas oligi see varasem disainitud erinevana või on siin oma mõju n.ö vanema pudeli efektil. Igal juhul mulle meelepärane Glenmorangie.

DALMORE Port Wood Reserve

Dalmore viskivabrik on tuntud ühelinnaseviskide poolest, kus küpsemiseks on kasutatud erinevat tüüpi šerri vaate (positiivne pool). Kahjuks on Dalmore tuntud ka selle poolest, et enamus viskisid villitakse madalal kangusel (40%) ja kasutatakse intensiivselt karamelli e150 viskivärvi ühtlustamiseks ja samas tarbija ostu mõjutamiseks ehk tumedam värv = rikkalikum maitse (negatiivne pool). 

Siinmaitstav Dalmore erineb eelnevast kahes aspektis. Nimelt on Port Wood Reserve viski peale esmast küpsemist Ameerika tammest eks-burboon vaatides saanud järelviimistluse Tawny Port vaatides ning villimiskanguseks on siinse viski puhul 46,5%. Kahjuks on aga ka see viski saanud üsna tugeva värvilisa ja muidugi on see ka külmfiltreeritud. Maitstav on pärit 2019. aastal villitud pudelist.

Dalmore Port Wood Reserve, 46,5%

Aroom: imalalt magus ja ohtralt karamelli ning toffeed, mis on veidi sellise kunstliku noodiga. Tugevalt karamelliseeritud suhkur (see nõukaaegne pulga otsas kukekomm). Klaasis seistes tuleb veelgi magusust, kuid sedakorda on see magus mustsõstramoos ja ploomimoos. Veidi ka brasiilia pähkleid. Enam õhutades ja vähese vee lisamisel u 41-2%ni karamelliseeritud apelsini ja tubakalehti. Kõige eelneva taustal on selgelt tunda ka põlenud tuletikkude väävlisust.

Maitse: väga magus algus, mustsõstramoos, ploomikook kaneeli ja kardemoniga, maitsekohvi ning veidi ka kirssidega pooltumedat šokolaadi. Teine pool pöördub tammiseks ja vürtsikaks, mis väljendub tugeva mõrkjuse ja kirbusena. Veega lahjendades on enam viskit tunda, kuna pääseb veidi mööda magususest ja ka kirbus enam kontrollitud.

Lõpp: pigem lühike, kui mitte arvestada suhu jäävat imala magususe ja mõrkjas-kirbe maitsete segu, mis ei ole kuigi meeldiv – vähemalt minu jaoks. Muidu on enne seda tunda maitsekohvi koos karamelliseeritud apelsinikoorega.

Hinnang: C

Olles eelnevalt maitsnud portveine, siis siin otseselt õnneks väga selgeid ja tugevaid portveini maitseid ei ole, kui mitte arvestada imalat magusust ning mõningast (magusat) marjasust ja tanniinisust. Tervikuna ei ole see viski minu maitse jaoks, kuna see imala magususe ja kirbuse segu on üsnagi ebameeldiv. Õnneks aitab siinse Dalmore puhul intensiivne õhutamine ja ka vee lisamine, mis võimaldab vähemalt osaliselt viskini pääseda.

Portveinid: tutvustus ja põgus mekkimine

Kuna portveini vaadid on burbooni ja šerri vaatide kõrval ühed enam kasutatavad vaadid linnaseviskide küpsemiseks ja novembris tulevad maitsmisele just kaks portveini vaatides viimistletud Šoti ühelinnaseviskit, siis on siinkohal sobilik teha lühike portveini tutvustus koos erinevate portveinide maitsmisega. Sarnane tutvustus šerride kohta on juba varasemalt blogis tehtud.

Mis on portvein?

Lühidalt võiks alustada osutusega, et portvein on Portugali põhjaosas paiknevas Douro jõe orus valmistatav magus kangendatud vein, mille üks olulisemaid omadusi on Portugali kohalike viinamarjade kasutamine. Portveini (ruby, tawny, rosé) olulisemate viinamarjade hulka kuuluvad Touriga Franca, Touriga Nacional, Tinta Roriz, Tinta Barroca ja Tinta Cão, kuid väidetavalt on portveini valmistamisel kasutuses koguni kuni 52 sorti! Iga viinamari neist lisab segule oma ainulaadse maitsenüansi. Portveinides on leitavad vaarika, mustika, põldmarja, karamelli, vanilje, pähklite, kaneeli ja šokolaadi maitsed. Enamik portveine on punased, kuigi on olemas valge ja roosa versioon.

Portveinid on kangendatud, mis tähendab, et veini valmistamise käigus lisatakse neutraalset destillaati. Pärast koristamist viinamarjad purustatakse ja kääritatakse nagu iga teine vein. Traditsiooniliselt valmistatud portvein käärib suurtes mahutites. Üsna tuttav peaks olema pilt grupist inimestest, kes neis mahutites üksteisel õlgadest kinni hoides jalgadega viinamarju tambivad. Tänapäeval kasutatakse siiski enamasti suuremate portveinitootjate puhul käsitsitöö asemel mehaaniliste "jalgadega" automaatseid mahuteid.

Portveini valmistamisel lisatakse käärimisprotsessis juba suhteliselt varakult veinile viinamarjapõhist piiritust (brändit). See alkoholi lisamine tapab järelejäänud pärmi ja peatab käärimisprotsessi, kuid jätab alles jääksuhkru. See tähendab, et osa kääritamata suhkrust jääb veini, muutes selle loomulikult magusaks. Veinide alkoholisisaldus tõuseb piirituse lisamise tõttu 5–9%-lt umbes 19–22%-ni ABV. Suurenenud alkoholisisaldus stabiliseerib samas ka portveini laagerdumise ajal.

Portveinidele lisatud neutraalne piiritus toimib ka loodusliku säilitusainena, mis tähendab, et portveinidel on pärast avamist pikem säilivusaeg kui tavaveinidel. Seega pole portveini puhul vaja kiirustada pudeli lõpetamisega; kvaliteeti kaotamata võib Ruby portveini tarbida paari päeva kuni nädala vältel ning Tawny Port seista rahulikult üks-kaks nädalat ja pudelist õhu eemaldamisel ka kauem ning eakamad Tawny ja Colheita portveinid juba selliselt ka pikemat aega külmkapis seista.

Portveini peamised stiilid

Portveine valmistatakse, villitakse ja märgistatakse erinevate stiilide all. Kaks peamist kategooriat on Ruby ja Tawny, mis eristuvad üksteisest laagerdumisega (veinivalmistamise algetapid on igaühe jaoks samad). Ruby Port laagerdub betoonist või roostevabast terasest mahutites. Tawny Port aga puidust vaatides, kus luuakse oksüdatiivne keskkond, kus hapnik puutub veiniga kokku. See oksüdatiivne protsess põhjustab Tawny portveinide puhul pigmendi kadumise, tanniinide madalama taseme ja pähklise-karamellise maitse.

Port pudelid Wikimedia Commons, Autor: Theo K

RUBY PORT

Ruby Port veinid on erksavärvilised (rubiinpunased), magusalt täidlased ja maitselt marjased-puuviljased. Kõige tavalisemad maitsed, mida nendest leida, on vaarikad, mustikad, üleküpsenud marjad, kaneel ja šokolaad. Kääritamisjärgselt laagerdatakse neid portveine enamasti betoonist või roostevabast terasest mahutites, mis ei võimalda oksüdatiivset vananemisprotsessi ja aitavad säilitada veini puuviljamaitset. Ruby Port on üldiselt kõige enam toodetud portveini stiil. Soovitavaks tarbimise temperatuuriks 16 C.

Ruby Port kategoorias on: 

a) Ruby – portveinidest kõige lihtsam ja noorim, puuviljaselt magus eri aastakäikude seguportvein, mis laagerdunud mahutites kuni üks aasta; 

b) Reserve – ruby kategooria veidi eakam, kvaliteetsem ja hoolikamalt kokku segatud versioon, mis laagerdunud kuni viis aastat; 

c) Vintage (aastakäigu) – vaid kõige parimate aastate (otsustab Port & Douro Wines Institute) portvein, mis on enne villimist laagerdunud vaatides 2-3 aastat ja järelküpsevad edasi pudelis (valmis tarbimiseks ka villimise järgselt, kuid reeglina vajavad enne avamist pudelis laagerdumist 10-15 aastat; parim peale 20-50 aastast küpsemist);

d) Single Quinta Vintage – portveini tootjate omanduses olevatest parimatest veinimajadest pärit ühe aastakäigu portvein, mis toodetakse enamasti nendel aastatel (paremuselt teistel aastatel) kui Vintage portveini ei valmistata (pudel soovitav avada umbes kümme aastat peale villimist); 

e) LBV ehk Late Bottled Vintage (hiljem villitud aastakäigu) – ühe aastakäigu portvein, mis on laagerdunud enne villimist 4-6 aastat vaatides ning millest parimad on kvaliteedilt võrreldavad Vintage portveiniga; selles portveinis ei ole sadet, kuna seda filtreeritakse enne villimist (mõeldud enamasti tarbimiseks noorelt ostmise järgselt, kuid võivad pudelis ka kuni 10 aastat edasi laagerduda); 

f) Crusted – enam kui ühe, enamasti kahe, aastakäigu ehk korjeaasta portvein, mis laagerdub mahutites 3-4 aastat ja rahalises mõttes enamasti suurepärased Vintage portveinide asendajad (mõeldud eelkõige kohe tarbimiseks, kuid areneb ka pudelis edasi). 

Enamik kvaliteetsemaid aastakäigu portveine laagerdatakse pikalt ja aeglaselt pudelites (pärast esmast ja üsna lühikest laagerdumisperioodi vaatides) ning seetõttu puutuvad nad kokku üsna vähese hapnikuga. Neid portveine filtreeritakse harva enne villimist. Seega tavaliselt tekib pudelisse pikal laagerdumisel sade ning enne tarvitamist tuleb neid dekanteerida.

Port vaadid Wikimedia Commons, Autor: Ricardo Martins

TAWNY PORT

See portvein on samuti magus, kuid värvilt tumedam (kollakaspruun pargitud nahk) ja stiililt vähem marjasem kui Ruby. Eakamates Tawny portveinides võib tunda sarapuupähklite, karamelli, võikommide, briošši, kaneeli, muskaadi, viigimarjade, suhkrustatud mandlite ja kuivatatud puuviljade maitset. Soovitavaks tarbimise temperatuuriks 10-14 C.

Arvestada tuleb selle portveini juures sellega, et mõned portveinid, mis on märgistatud lihtsalt Tawny portveinidena (ilma vanuse märketa), ei ole vanemad kui lihtsad Ruby portveinid ega esinda tegelikult üldse hinnatud Tawny portveini stiili. Need lihtsad Tawny portveinid on valmistatud heledama värviga veinidest, kus on kasutatud Douro oru jahedamas osas kasvanud viinamarju, mis ei pruugi olla jõudnud täielikult küpseda. Need pikalt laagerdamata portveinid ei ole ka värvilt sügava kollakaspruuni värvusega ega ka väga rikkalikud ega intensiivsed. Vahel kasutatakse nende odavamate portveinide värvi intensiivistamiseks praktikat, kus viinamarjad jäetakse oru kuumemasse ossa tavapärasest pikemaks ajaks "küpsema". See aga kandub portveini viisil, mis teeb maitsed elutuks ja igavaks, kus sageli puudu ka Ruby portveinidele omane marjasus ja värskus. Sügavama värvi ja rikkalikuma pähklisse maitsega Tawny portveinide leidmiseks tuleb valida Colheita või vähemalt 10+ vanuse märkega portveinid.

Enamik Tawny portveine ongi pika tammevaadi küpsemiseaga, mis tähendab, et neid laagerdatakse enne villimist vaatides sageli mitukümmend aastat ja puutudes kokku hapnikuga (oluliselt rohkem kui Ruby portvein pikalt pudelis laagerdamisel) kaotavad Tawny portveinid erkpunase tooni ja omandavad komplekse maitsete paleti ja siirupise-siidise tekstuuri.

Tawny portveinid villitakse pärast vaadis laagerdamist ja seega on need kohe joomiseks valmis. Kuna need ei laagerdu pudelis edasi, tuleks need tarvitada paari aasta jooksul pärast villimist. Lisaks, kuna Tawny portvein on laagerdunud vaatides, ei tohiks pudelis olla setteid ning seega ei vaja need dekanteerimist.

Tawny Port veine toodetakse järgnevates kategooriates: 

a) Tawny – põhiline Tawny portvein, mis on küpsenud vähemalt kaks aastat ja maitses on siin pähklisust vaid minimaalselt; 

b) Reserve – pudeli sildil olev Reserve või Reserva tähendab, et see on puitvaatides laagerdunud vähemalt kuus aastat; 

c) Colheita – ühe aastakäigu Tawny portvein, mis on laagerdunud vaatides vähemalt seitse aastat, kuid enamasti 10+ ja sageli kuni 20 või ka üle selle aastat, pudelil on märgitud täpne veini vanus ning need portveinid võivad olla aastakäigu põhiselt üsnagi erinevad (Colheita portveine ei tohi segi ajada vanuse märkega Tawny portveinidega, mille puhul märgitud vanus on segu keskmine vanus); 

d) vanuse märkega Tawny Port – eri aastakäikude segu ja kus sildil märgitud vanus osutab segusse kuuluvate aastakäikude keskmisele vaatides laagerdumise vanusele ja on enamasti märgistatud 10-aastase sammuga (ehk siis 10-, 20-, 30- ja 40-aastased Tawny portveinid); portveinitootjad segavad segu vastavalt oma "maja stiilile" ja seega püütakse jääda aastate lõikes maitsete osas üsna ühtlaseks. Pikalt vaatides laagerduvad Tawny portveinid muutuvad vanemaks saades värvilt sügavamaks, tekstuurilt täidlasemaks ja maitsetelt rikkalikumaks ning intensiivsemaks.

Lisaks neile kahele peamisele on olemas veel ka White Port ja Rosé Port.

WHITE PORT

See portvein on palju vähem levinud kui Ruby ja Tawny. White Port veine toodetakse erinevatest viinamarjadest, sealhulgas Malvasia, Codega, Rabigato, Viosinho, Gouveio. Toodetakse nii magusa, poolkuiva ja kuiva versioonina. Leida on standard stiilis valget portveini, kus enam leida veidi alkohoolselt tsitruseliseid maitseid ja mis on sageli jämedakoelised ning reserve stiilis valget portveini, mis laagerdunud seitse aastat, mis on kuivemad ja kus leida täidlast pähklisust. Erinevalt Ruby ja Tawny portveinidest on White Port enam kasutatud kokteilide valmistamisel või toonikuga segatuna, mitte puhtana. Maitsetest võib selles portveinis leida aprikoosi, magusaid küpsetatud õunu, tsitrusekoori ja röstitud pähkleid. Soovitavaks tarbimise temperatuuriks 6-10 C.

ROSÉ PORT

See on üsna uus portveini stiil, mis on põhimõtteliselt Ruby portveini alakategooria ehk rosé formaadis portvein, mis on valmistatud nagu rosé vein. Selles on leida maasika, vaarika, jõhvika ja karamelli maitseid. Soovitavaks tarbimise temperatuuriks 4 C.

Maitsmine

Eelneva teksti täienduseks võtan siin näidismaitsmisele Porto Cruz viis lihtsamat tüüpi portveini, mis tulevad mugavast 5cl minipudelite komplektist.

Klassikalised baasportveinid:

Porto Cruz, White (19%)

Aroomilt meenutab magusat ja veidi juba liistunud puuviljajooki koos kergelt käärinud õunamahlaga. Maitsetelt hästi magus ja lihtne. Magus veinisus mõningase meisusega.

Porto Cruz, Ruby (19%)

Aroomilt marjane; punaste marjade mix: pohl, jõhvikas, maasikas. Maitsetelt magus, puuviljane, magusad punased marjad.

Porto Cruz, Tawny (19%)

Aroomis kuivatatud õunad, küpsed magusad maasikad. Maitsetelt samuti üsna magus, kuid ehk mitte nii imal kui kaks eelnevat; veidi värskem puuviljane-marjane.

Porto Cruz veinimaja madalama Premium klassi portveinid:

Porto Cruz, Special Reserve (19%)

Aroomis kuivatatud puuviljad, eriti kuivatatud viigimarjad, lisaks kreeka pähkel. Maitses on leida kuivatatud puuviljade segu – viigimarjad, õunad, ploomid, rosinad. Meenutab nõukaaja kooli söökla kuivatatud puuviljadest valmistatud kisselli.

Porto Cruz, Gran Cruz 10 yo (19%)

Aroomis kerge karamellikastmega puuviljad, selgelt siin ka pähklisus – metsapähklid, mandlid, millest osa on röstitud. Maitses rosinad, suhkrustatud puuviljad, karamell, kreeka pähkel ja kerge vürts.

Nende kolme lihtsa portveini maitsmine näitas, et reserve ja 10-aastane olid selgelt juba rikkalikumad ja mitte enam nii üheülbaliselt magusad. Mida viskide maitsmisele siit kaasa võtta on kindlasti portveinide magusus ehk kuivõrd see magusus hakkab viskide maitsete üle domineerima või jääb pigem taustale, lastes viskile endal särada.

CARDHU 12 yo

Cardhu linnaseviski on siinses blogis esimest korda tutvustamisel. Olen seda küll varasemalt mõned korrad mekkinud ja kuskil 1990ndate keskel ka tervikpudelina ostnud, kuid üldiselt olen sellest Speyside piirkonna tuntud ühelinnaseviskist mööda vaadanud.

Cardhu viskivabrik (algselt Cardow) sai ametliku viski tootmise litsentsi 1824. aastal, kui John Cumming otsustas varasema illegaalse viskitegemise seadustega kooskõlla viia. Peale tema surma võttis viskivabrikus ohjad enda kätte tema naine Helen koos oma poja ja tema naisega. Helen sai tuntuks aga juba enne seda. Nimelt siis, kui Cardows aeti viskit veel illegaalselt oli Helen endale võtnud kohustuse hoiatada piirkonna teisi seadusi rikkuvaid viskitegijaid maksukoguja tuleku eest. Selleks lehvitas ta punast lippu. Seega praegu Cardow viskipudelil olev lippu lehvitav naine pole revolutsionäär, vaid just Helen ja tema hoiatustegevuse sümboolne meenutus. Cardow viskivabrikus võttis peale Heleni ja tema poja Lewis surma 1872. aastal ohjad peadestilleerijana enda kätte Lewise naine Elizabeth, kellest sai sellega Šotimaa esimene naine sellisel positsioonil. Viskivabrik läbis laienduse ja uuenduse 1887. Huvitav on seejuures fakt, et Cardow vanad destillatsioonipajad ostis lähedal paikneva Glenfiddich viskivabriku rajaja William Grant.

Cardow viskivabrik müüdi 1893. aastal John Walker & Sons kompaniile ning viskivabriku uueks nimeks sai Cardhu. Sellest ajast saati seostub Cardhu viskivabrik suuresti Johnnie Walker seguviskidega, mille üheks põhikoostisosaks Cardhu viski on. Cardhu viskivabrikus on ka Johnnie Walker brändi kodu. Cardhu viskivabriku praegune aastane tootmismaht on 3,4 miljonit liitrit, mis tuleb kolmest paarist destillaatoritest. Siinmaitstav 12-aastane Cardhu on pärit 2019. aastal villitud 20cl pudelist.

Cardhu 12 yo, 40,0%

Aroom: üsna kerge. Magusad pirnid, linnaseline ja kergelt mesine, mille alt tulevad värsked metsapähklid. Õunakoored, hästi õrn ja magus suitsune noot koos mõningase papisusega. Veidi mandariine, just sellised veidi üleküpsenud ja kergelt juba käärinud ning rohusust. Klaasis seistes tuleb tammisust koos kerge vürtsikusega.

Maitse: ümar ja magus linnaselisus. Mesisust koos piimašokolaadiga. Kergelt käärinud puuviljad, veidi rohusust, õrn turbasuitsune noot. Värsket magus-mõrkjat tammisust veel veidi lisaks.

Lõpp: pigem lühike. Linnaseline, veidi piprast näpistust, kerge papisus koos õrna suitsuse järelmekiga.

Hinnang: C

Kerge ja lihtne Speyside linnaseviski. Taas selline keskpärane viski, mis sobilik ilmselt pigem suvesoojuses mekkimiseks. Pole üllatav, et Cardhu iseäranis just Hispaanias populaarne on. See Cardhu ühelinnaseviski tugev Hispaania turul domineerimine on seotud ka ühe olulise sündmusega. 

Nimelt 1997-2002 aastatel kasvas Cardhu viski nõudlus Hispaanias nii suureks, et tootmine ei suutnud sellega kuidagi sammu pidada. Ei piisanud ka sellest, et vähendati teiste turgude osa ega sellest, et üritati suunata Hispaania turg Johnnie Walker Black Label seguviski poole. Hispaania nõudis Cardhu viskit ning pudeli sildil pidi olema märge „malt“. Nõudluse rahuldamiseks otsustatigi Diageo poolt siis turule tuua Cardhu Pure Malt, mis võimaldas lisaks Cardhu viskile koostisesse lisada ka teisi linnaseviskisid. See tegu põhjustas aga Šoti viskitööstuse teiste osapoolte poolt tõsise kriitika ning teemat arutati isegi Briti parlamendis. See viskibränd leiti külvavat segadust, vähendavat usaldust ja kahjustavat tervikuna Šoti viskitööstuse tõsiseltvõetavust. Brändi müük keelati ning see tõi lõpuks kaasa Šoti viskide puhul „pure malt“ sõna kasutamise keelustamise. Nüüdseks on erinevaid ühelinnaseviskisid sisaldava viski jaotuseks „blended malt“.

GLENLIVET Distiller’s Reserve

Glenlivet on villinud mitmeid vanuse märketa „reserve“ viskisid. On olemas Founder’s Reserve, Caribbean Reserve, Captain’s Reserve, Master Distiller’s Reserve ning Triple Cask White Oak Reserve ja Triple Cask Distiller’s Reserve. Kõiki neid iseloomustab 40% kangus ja erinevate vaatide kasutamine küpsemisel. Olen neist varem maitsnud ja ka blogis tutvustanud Founder’s ja Master Distiller’s Reserve viskisid. Nüüd saab neile siis lisaks ära mekitud Kreeka reisilt kaasa ostetud Distiller’s Reserve (ilmselt suuresti endise Master Distiller’s Reserve uus versioon), mis uunatud eelkõige reisikaubanduse lettidele. Kokku on siin segatud, nagu lisanimi ka osutab, kolmes vaadis küpsenud viskid. Vaatideks on olnud Ameerika tamme vaat (ilmselt siis eks-burboon barrel), eks-šerri vaat ning traditsiooniline (ilmselt siis teise täitekorra hogshead) vaat. Maitstav on pärit 5cl minipudelist, mis villitud 12.07.2019.

Glenlivet Distiller’s Reserve, Triple Cask Matured, 40,0%

Aroom: magus ja nooruslik. Tammevanill, haputaigen, kerge kääritusega õunad. Klaasis seistes tuleb karamellikaste ja muutub väga magusaks, kus mesisus, küpsed pirnid ja vanill.

Maitse: kerge ja magus. Mõningane piirituselisus, magusad rosinad, pirnid, karamell. Teises pooles tammine vürtsikus aitab magusale tasakaalu pakkuda.

Lõpp: pigem lühike. Kergelt mõrkjas karamell, piirituseline järelmekk.

Hinnang: C

Väga lihtne, kuid samas ei ole siin ka midagi otseselt häirivat. Lihtsalt selline keskpärane linnaseviski, mis mingit naudingut ega põnevust ei tekita. Sarnaneb pigem Šoti seguviskidele.

GLENFIDDICH 19 yo AoD, Red Wine Cask Finish

Viimane Glenfiddich sarja Age of Discovery viski on peale esmast küpsemist eks-burboon vaatides saanud järelküpsemise endistes Lõuna-Ameerika punaveini vaatides. Maitstav on pärit 2013. aastal villitud 20cl pudelist.

Glenfiddich 19 yo Age of Discovery, Red Wine Cask Finish, 40,0%

Aroom: esmalt punaveini tanninid, kuid õnneks mitte otseselt veinine. Siis kergelt hapukad punased marjad (pohl, jõhvikas). Klaasis seistes muutub linnaseliselt kreemiseks, veidi mõrkjamat vanilli, makroonid, aprikoosid, kuiva tammisust. Tervikuna pigem kergemapoolsem, kui täidlane. Samas aga ümaralt aromaatne.

Maitse: väga ümar, isegi pehme ja suud kattev algus. Kuivatatud puuvilja tükkidega Earl Grey tee. Keskosas kergelt tammised tanniinid ja vürtsidest kaneeli. Lisaks veel hapukad punased marjad koos tumeda naturaalse šokolaadiga.

Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Punaveini tanniinid, kergelt hapukad punased marjad, bergamotiga tee. Järelmekis kerge soolasus.

Hinnang: C+

Meeldiv ja hea, kuid Age of Discovery sarja kolmest Glenfiddich viskist nõrgim. Siiski piisavalt huvitav ja tavapärasest Glenfiddich maitseprofiilist erinev linnaseviski.

GLENFIDDICH 19 yo AoD, Madeira Cask Finish

Age of Discovery sarja teise viskina maitsen Madeira vaatides järelküpsenud Glenfiddichi, millel vanust teistega sama palju ehk 19. aastat. Maitstav on pärit 2013. aastal villitud 20cl pudelist.

Glenfiddich 19 yo Age of Discovery, Madeira Cask Finish, 40,0%

Aroom: magus algus ning esmalt pigem suletud ja isegi vähearomaatne. Siis karamelliseeritud puuviljad, sekka rosinaid ja mesisust. Kerge veinisus, kuiv tammisus, millega liitub ka veidi selline suitsune noot, kuid mis on siiski pigem tammeröst. Klaasis seistes muutub veidi vürtsikamaks, kuid lisanduvad ka vanill ja kookos, mis muudavad terviku paksemaks ja rikkalikumaks.

Maitse: ümar, kreemine ja puuviljane. Magus vanilline algus, millele järgneb hästi integreeritud karamelliseeritud tsitruste ja vürtside segu, mis omakorda läheb üle kreemiselt kookoseliseks. Hea ja meeldiv maitsekaar.

Lõpp: keskmise pikkusega. Õrnalt hapukas marjasus, suhkrustatud ingver, mõningane fenkol. Järelmekk kreemine kookos.

Hinnang: B

Väga hea. Alguses ei anna end küll kohe kätte, kuid kui oodata ja keskenduda, siis on siin tegemist üsna rikkaliku maitsekoosluse ja hästi integreeritud Glenfiddich viskiga. Kui oleks see olnud veel külmfiltreerimata ja vähemalt 46% kangusega, siis oleks ilmselt tegemeist suurepärase linnaseviskiga.

GLENFIDDICH 19 yo AoD, Bourbon Cask Reserve

Eelmine postitus oli siinse blogi 700. Tähistamaks seda väikest tähist, tulevad sel kuul maitsmisele juba ammu avamist oodanud kolm Glenfiddich linnaseviskit. Kõik kolm kuuluvad Age of Discovery sarja ja on 19-aastased. Erinevad need üksteisest vaid küpsemiseks kasutatud vaatide poolest. Uhkelt pakendatud sari oli suunatud reisikaubanduse lettidele ning oli pikalt saadaval ka meil ülemerelaevadel. Esimesena villiti selles Madeira Cask Finish pudel 2011. aastal, teisena tuli Bourbon Cask Reserve 2012. aastal ning kolmandana villiti sarja lõpetuseks Red Wine Cask Finish 2013. aastal. Siin maitsmisele tulevad on 20 cl pudelitena ja pärit kompaktsest n.ö kinkekarbist, mis toodi turule 2013. 

Neist esimesena maitsmiseks valisin täisaja üksnes eks-burboon vaatides küpsenud viski, mis toimib siis ka järgnevatel järelviimistletud viskidele referentsina. Maitstav on 20cl pudelist.

Glenfiddich 19 yo Age of Discovery, Bourbon Cask Reserve, 40,0%

Aroom: linnased, vanill, kuivatatud puuviljad, küpse mango ja ananass, õunastruudel. Klaasis seistes tuleb tasapisi vürtsikat tammisust – kardemon, muskaat, ingver.

Maitse: üsna ümar ja meeldivalt suud kattev algus. Kuivatatud puuviljad, vanillikreem, linnased, veidi karamelli ja ka münti. Keskosas burboonisus oma üsna tugeva tammise noodiga, millele lisandub teises pooles kipitavat vürtsikust – kardemon, muskaat, ingver.

Lõpp: keskmise pikkusega, kergelt magusa noodiga vürtsikus, veidi karamelli ning järelmekis kerge tammerösti mõrkjus ja kuivus.

Hinnang: C+

Üsna meeldiv, tasakaalus ja piisavalt maitsekas Glenfiddich. Suuresti tüüpiline Glenfiddichi profiil. Kahjuks on see viski, nagu kõik selle sarja kolm viskit, villitud nii madalal kangusel, muidu võinuks ilmselt mitu pügalat parema maitseelamuse siit saada. Ja muidugi ootaks aega, kui Glenfiddich ei kasutaks enam piirituskaramelli ega külmfiltreeriks oma põhisortimendi viskisid.

BENROMACH 2010/2021 CS Batch 1

Esimene uue disainiga vaadikanguses Benromach villiti 2020. aastal (Benromach 2009/2020 Batch 4, 57,2% kanguses). Teiseks oli siinmaitstav, mis destilleeriti 2010 ja villiti 2021 aastal. Nüüdseks on turule toodud ka 2012/2022 Batch 1 (kanguseks 60,2%). Vaadikanguses Benromach puhul on viski tavapäraselt küpsenud esmatäite vaatides, nii eks-burboon kui eks-šerri. Ühe teo jaoks segatakse kokku umbes 30 vaati. Siinmaitstav viski on villitud 24.05.2021.

Benromach 2010/2021 Cask Strength Batch 1, 58,5% nc, ncf

Aroom: kohene röstitud šerrivaadi aroom, tugevalt karamelliseeritud apelsin, kerge väävlisus ja veidi ka pliiatsiterituse jääke. Kopitanud puit. Muutub kreemisemaks klaasis seistes. Veega vaid veidi lahjendades (liigne vesi toob esile noorusliku mõrkjuse) toob selge suitsususe, lehekõdu, kooreiirise ja masinaõli.

Maitse: üsna jõuline ja terav. Maitsetelt algus aga pigem magus ja üsnagi puuviljane. Teises pooles tõuseb siiski domineerima kuivemapoolsem vürtsikus ja must pipar, mis annavad teistkordse jõulise löögi ning teevad tervikkogemuse veidi liiga teravaks. Veega lahjendades toimib paremini – kreemisem, vürtsikus kergem ja paremini puuviljasusega integreeritud. Kuid samas on õiges koguses vee lisamine keerukas (näidispudel ei võimaldanudki päriselt seda õiget tasakaalu leida).

Lõpp: üsna pikk ja vürtsikas koos tammevaadi kuiva noodiga. Veega veidi lahjendatult kreemisem, suitsusem koos kerge soolaka äärisega.

Hinnang: B

Parim vähese veega lahjendades. Aroom meeldivaim osa. Tervikuna jääb ehk veidi liiga robustseks ja teravaks ning aroom ja maitse ei ole heas sünkroonis. Benromach 10-aastane oma suhteliselt madala kangusega oli võrdluses maitsetelt rikkalikum ja mulle meelepärasem.

BENROMACH 10 yo

Benromach linnaseviskid on selgelt ühed minu lemmikute hulka kuuluvad. Seega pole patt taaskord maitsta ka Benromach 10-aastast. Kui viimati sai seda tervikpudelist maitstud ja ka blogis tutvustatud 2020. aasta kevadel, siis oli tegemist veel eelmise Benromach pudeli disainiga ja viski ise oli villitud 2015. Nüüd on aga klaasis viski, mis pärit 2020. aastal disainimuutuse läbi teinud pudelist. Ilmselt pole sisu oluliselt, vähemalt idee poolest, muutunud. Kuna Benromach puhul on aga tegemist väikese viskivabrikuga, kus tootmisprotsessis annab olulise panuse inimene, on erinevused võimalikud ja isegi oodatud. Milleks ikka kogu aeg identse maitsega viskit mekkida? Maitstav on pärit 24.03.2020 villitud pudelist.

Benromach 10 yo, 43,0% nc

Aroom: suitsused kuivatatud puuviljad, tumedad sultana rosinad, metsaalune lehekõdu, kuivatatud aprikoosid, pikemalt keldris seisnud aedmaasikamoos, veidi šokolaadi ja ka vürtse (kardemon, muskaat, ingver).

Maitse: üsnagi kreemine suutundelt. Algus kergelt tuhane magusus, suitsune puuviljasus, kuivatatud aprikoosid, ka šokolaadi. Siis soolakaramell, oliivid ja nahk. Teine pool pöördub vürtsikaks ja äärtel tuleb ka kergelt mõrkjat tammisust.

Lõpp: üsna pikk. Kasvava vürtsikusega suitsusus, magus-hapukas puuviljasus, mõningane soolasus.

Hinnang: B

Mälu ja blogi postituses olevate märkmete põhjal oli varasem 10-aastane rikkalikum ja huvitavam. Kuid ka siinne Benromach on väga hea, kuid siinkohal jääb 43% kangus kohati lahjaks. Mis puudutab uuendatud pudeli disaini, siis eelmine disain oli stiilsem ja omapärasem. See uus valge-punasega disain ja uus pudeli vorm vajavad veidi harjumist. Ja loeb siiski ju ikka sisu, mitte väline vorm ning eks ole oodata mõne aasta pärast jälle teatud uuendusi disainis.

CANADIAN CLUB: 6 yo & 2 x Classic 12 yo

Canadian Club viski on Kanada vanim ja vast isegi kõige olulisem viski bränd. Hiram Walker alustas viski tootmist 1858 ning algselt lihtsalt Club nime alla villitud viski sai hiljem juurde sõna Canadian, mille all seda toodetakse tänaseni. Viski on valminud rukki, rukkilinnaste, odralinnaste ja maisi põhjal, kus maisi destillaat toimib n.ö baasviskina. Canadian Club eripäraks on see, et eri teraviljadest valminud destillaadid segatakse omavahel kokku enne vaatidesse küpsema panemist. Küpsemiseks kasutatakse reeglina Ameerika tammest eks-burboon vaate, mis on suuremalt jaolt mitmenda täitekorrra vaadid, millele on antud uus söekiht. Maitstavat on villitud ilmselt juba mitmed aastad tagasi (kaks neist ilmselt kuskil 2000ndate alguses), kuid vaid ühe 12-aastase puhul on teada selle viski täpne destilleerimisaeg, milleks on 1979 ning see on siis ilmselt villitud 1992. Kõik maitstavad CC-d on pärit 5cl minipudelitest.

Canadian Club 6 yo, 40,0%

Aroom: teraviljane, karamell, rukis ning kergelt atsetoonine piirituselisus.

Maitse: kergelt õline suutundelt. Üsnagi intensiivne, rukkine ja ürdine. Magus piirituseline noot ning selgelt ka viinasus.

Lõpp: kurku soojendav hapukas rukis, järelmekk piirituseline-viinane.

Canadian Club Classic 12 yo (destilleeritud 1979), 40,0%

Aroom: teraviljane, kreemisust, toffee, veidi mesisust. Mõõdukalt vürtsikas ja hapukas rukkisus. Veidi ka vanillist tammisust.

Maitse: vanill ja karamell, natuke selline burbooni laadne. Mõningane papisus. Kreemine, mandlid. Teine poolt hapukas rukis ja kergelt vürtsikas.

Lõpp: kreemine teraviljasus, mandlid, järelmekk hapukas rukkisus.

Canadian Club Classic 12 yo, 40,0%

Aroom: magus teraviljasus ja vanill, kreemine, toffee, kreembrülee, muskaat.

Maitse: kreemine ja ümar suutundelt, magus ja kerge maitsetelt. Võrreldes eelneva varasema 12-aastasega on siinne veidi lihtsam ja vähem rukkisem. Mõningane papisus ka siin.

Lõpp: siin tuleb aga selgelt hapukas rukis ja vürtsikus.

Üsna mekitavad seguviskid kõik. Kui 6-aastane on veel selgelt piirituseline, siis 12-aastased on maitsetelt täitsa võrreldavad keskmike hulka kuuluvate Šoti seguviskidega. Omapäraks on siinsete Kanada viskide puhul aga hapukas rukkisus, mida Šoti viskide puhul ei leia.

Rummid: Diplomatico & Dictador 12, 20

Vist polegi ühtki rummi blogis tutvustamise jaoks maitsnud. Ja tegelikult pole üldse eriti rumme oma elus mekkinud. Pidanuks siinkohal tegema ka tavapärase rummi, kui kange alkohoolse joogi, tutvustuse, kuid jätan selle järgmiseks rummi maitsmise korraks. 

Kreeka reisilt sai ostetud kaasa kaks minipudelis Dictador rummi ning neile sai siis Eestist võrdluseks juurde võetud Diplomatico rumm. Kui viimase puhul pole sildil mingit märget küpsemisaja kohta, mis veebist saadava info kohaselt on kuni 12 aastat, siis Dictador rummidel on siltidel vanuseks toodud vastavalt 12 ja 20 aastat. Need arvud on küll sügavalt kaheldavad, kuna samas on ju sildil märge, et küpsemine on toimunud Solera System meetodil. Ja 20-aastane rumm ei saaks täispudelina kindlasti maksta vaid u 50-60 raha. Diplomatico puhul on osutatud, et rumm on küpsenud endistes viski vaatides (ilmselt seega eks-burboon) ning Dictador 12 on peale eks-burboon vaatides veedetud aega lisaviimistletud eks-šerri ja 20 eks-port vaatides. Maitstavad on pärit 5cl minipudelitest.

Diplomatico Reserva Exclusiva (Venetsueela), 40,0%

Aroom: magus. Suhkrusiirupine, karamelliseeritud suhkur, puiduvaik, vahtrasiirup, karamelliseeritud apelsinikoored.

Maitse: väga magus, ümar, koorega kohv.

Lõpp: väga magus, ohtra suhkru ja koorega kohv.

Dictador Solera System 12 Ultra Premium Reserve (Kolumbia), 40,0%

Aroom: magus, pähklikreem, lahustuv kohv (Nescafe), karamellikaste.

Maitse: ümar, tugev papisus, magus lahustuv kohv.

Lõpp: magus lahustuv kohv, Kahlua.

Dictador Solera System 20 Icon Reserve (Kolumbia), 40,0%

Aroom: võrreldes eelnevaga on algus üsna suletud, vaid kerge atsetoonisus. Siis koorega magus kohv.

Maitse: suutundelt ümar ja väga kerge. Kerge papisus, heledad magusad viinamarjad, litšid (Hiina ploomid), lahustuv kohv.

Lõpp: magus, litšid, magus lahustuv kohv, Kahlua.

Üldnimetajaks kõigi puhul magusus ja kohvisus. Rummid, mis pole kindlasti mulle ning mida ei sooviks täispudelina üldse omada. Kui juhtuks kuskilt pudel mingil moel koju tekkima, siis kingiks edasi või tarbiks vaid frappe sees.

METAXA 5, 7 & 12 Stars

Septembri teises pooles sai veedetud nädala Kreetal ning koju sai naastud mõningate minipudelitega, millest linnaseviskisid oli vaid kaks. Sealhulgas ostsin 12 tärnise Metaxa, millele soetasin võrdlusmomendiks juba Eestist juurde ka  5 ja 7 tärnise. Seega on siinne ja kaks järgnevat postitust linnaseviskide vabad. Maitsen esmalt Metaxat, siis oktoobri alguses kolm rummi ja kolm Kanada viskit.

Metaxa puhul on tegemist siis n.ö Kreeka brändiga, kuid täpsemalt siis Kreeka piiritusjoogiga, millele andis nime selle looja Spyros Metaxa. Joogi valmistamine algab Samose saare muskaatveinide ja varasemate veini destillaatide laagerdamisel eraldi tammevaatides enne nende kokkusegamist kangusele 18-24% ABV. Seejärel segu destilleeritakse kangusele 52-86% ABV ning pannakse aastateks küpsema Prantsuse tammest vaatidesse. Seejärel destillaat filtreeritakse (maitsestatakse) läbi Vahemere taimede segu ning lõpuks viimistletakse valmis segu lahjendades erinevateks Metaxa jookideks. Pudeli sildil olevad tähed (3, 5, 7, 12) osutavad vaatides küpsemise aastatele. Maitstavad on pärit 5cl minipudelitest.

Metaxa 5 Stars (villitud 25.09.2020), 38,0%

Aroom: aromaatne ja magus. Rosinad, mandel, loukoumi.

Maitse: magus, rosinad, iiris, väga küpse viigimari, loukoumi, väga magus suhkruvesi.

Lõpp: magus, liiga magus.

Metaxa 7 Stars (villitud 21.09.2020), 40,0%

Aroom: aromaatne, kuid veidi vaoshoitum ehk mitte nii magus kui 5-tärnine. Kerge iiris, magusapoolne apelsini marmelaad, magusad ürdid.

Maitse: magus, kuid 2% kõrgem kangus aitab magusust siin kontrolli all hoida. Suutundelt ümar, kerge muskaat, karamell, rosinad ja apelsini marmelaad.

Lõpp: magus, kuid mitte nii ekstreemne kui 5-tärnine.

Metaxa 12 Stars (villitud 25.05.2022), 40,0%

Aroom: aromaatne, mahe ja magus. Roosiõied, roosiõli, loukoumi, apelsiniliköör.

Maitse: nüansseeritum kui eelnevad. Magusad apelsinid, kuivatatud aprikoos, mesi, magusad ürdid, seedrimänni seemned.

Lõpp: mahe, pähkline kreemisus, kerge vürtsikus kontrollib magusust.

Aroomi osas üsna sarnased, kuid maitsete osas oli kangus selgeks eristajaks ning vanuse kasvades kasvas ka nüansseeritus. Huvitav oleks 12-tärnist maitsta 50 või isegi 55% kangusel.

BUNNAHABHAIN 12 yo McG Provenance 2001/2014

Sügiseste ilmade saabudes on alati hea pöörduda šerrivaatides küpsenud linnaseviskide poole. Sedakorda on selleks sõltumatu villija Douglas McGibbon’s poolt Provenance seerias villitud 12-aastane Bunnahabhain. Viski on destilleeritud talvel 2001, küpsenud eks-šerri vaadis DMG #10330 ning seejärel villitud 23.05.2014.

Bunnahabhain 12 yo, Douglas McGibbon Provenance 2001/2014, 46,0% nc, ncf

Aroom: esmalt kuivemapoolne tamm koos kergete vürtsidega, veidi ka kooreiirist. Siis kerge soolakus intensiivse soolakaramellina, soe nahk, taustal õrn suitsusus. Tasapisi tulevad ka puhas kakao, šokolaadiglasuur ning apelsini-aprikoosi marmelaad.

Maitse: suutundelt kreemine. Magus puuviljasus esmalt, siis puhas kakao, kuivatatud puuviljad. Keskosas pöördub soolaseks; soolakaramell, nahk, kerge suitsusus. Teine pool mõru šokolaad, mõningane münt, mõrkjas karamell ja vürtsid, eriti muskaat ja kaneel.

Lõpp: üsna pikk. Magus-hapukad puuviljad, kerge vürtsikus, mõru šokolaad ja soolane järelmekk.

Hinnang: B

Meeldivalt täidlane ja rikkaliku maitsekooslusega Bunnahabhain.

EDRADOUR 2010/2020 Signatory

Üle pika aja on võimalus väikese näidispudeli abil maitsta linnaseviskit sõltumatu villija Signatory un-chillfiltered seeriast. Selleks on Edradour, mis kuulubki tegelikult Signatory omandusse. Siinmaitstav 10-aastane Edradour on destilleeritud 26.11.2010, küpsenud eks-šerri vaadis #400 ning villitud 10.12.2020. Maitstav on 2cl näidispudelist.

Edradour 2010/2020 Signatory, sherry cask #400, 46,0% nc, ncf

Aroom: magus ja karamelline. Puiduvaik, karamelliseeritud suhkur, kreegimoos ja veidi metsaõite mett. Klaasis seistes muutub kreemisemaks, kuid jääb aromaatses mõttes üsna üheplaaniliseks.

Maitse: karamelliseeritud suhkur, kamper. Suud kuivatav, tugevalt šerrine, kuid samas kuidagi selline liistunud ning konkreetsemaid maitseassotsiatsioone mittepakkuv. Võiks isegi öelda, et veidi tuim ja igav.

Lõpp: pigem lühike. Kuiv šerri, veidi mõrkjas karamell, ploomikivid.

Hinnang: C+

Üsna meeldiv tervik, kuid samas liiga lihtne ja siin jääb 46% kangus väheseks.

MORTLACH 15 yo G&M Distillery Labels

Gordon & MacPhail villib siiamaani mõningaid ühelinnaseviskisid Distillery Labels seerias. See seeria on pärit ajast, mil G&M  tõi turule selle sildi all vähem või rohkem ametlikke viskisid järgnevatest viskivabrikutest: Ardmore, Glenburgie, Glentauchers, Linkwood, Longmorn, Mortlach, Strathisla. Neid villitakse siis ilusate retrohõnguliste siltide all siiamaani. Harvemaks on aga jäänud varasemalt samas seerias villitud Glen Grant ja Scapa. Aastal 2018 läbis see seeria ka kerge disainimuutuse. Siinne Mortlach on 15-aastane ning küpsenud endistes serri vaatides. Maitstav on 2cl näidispudelist.

Mortlach 15 yo Gordon & MacPhail Distillery Labels, 46,0% nc, ncf

Aroom: kerge šerrisus esmalt. Ümar ja kergelt vanillikreemine tammisus. Pehkinud puidusus ja nahk. Kuivatatud õunad, punaseid marju veidi ning rummis leotatud rosinad.

Maitse: magus algus, mis läheb aga kiiresti üle tsitrusekooreliselt kirbeks. Teine pool ongi vürtsikalt särtsakas ja tugevalt hapukas-kirbe. Kirbus on üsna pihlakatele omane.

Lõpp: keskmise pikkusega. Üsna kirbe. Kerge kääritusega kirbemat sorti apelsin ning selgelt pihlakas.

Hinnang: C+

Maitses ja järelmekis olev kirbus on minu jaoks veidi liiga tugev ning see ei ühildu kuigi hästi aroomiga. Vist on see esimene linnaseviski, kus maitsed assotsieeruvad pihlakaga. Siiski üsna omapärane tervik.

ANCNOC peated: stack, cutter

Kolmele eelnevale anCnoc turvastatud viskile tuleb siin lisa 2016. aastal villitud stack (20 ppm) ja 2014. aastal villitud cutter (20,5 ppm) nimeliste viskide näol. Ka need Knockdhu viskivabriku viskid on küpsenud Ameerika tammest eks-burboon vaatides ja mõlemad maitstavad on pärit 5cl näidispudelist.

anCnoc stack (10 yo; 20,0 ppm), 46,0% nc, ncf

Aroom: magus toffee, mõningased magusad ja küpsed pirnid, kerge turbasuitsususega magusad linnased. Värske puit, keedetud kaalikas ja veidi ka metallisust. Klaasis pikemalt seistes turbasuitsusus tugevneb, lisaks tuhane õun, sõnnikut ja valge pipar.

Maitse: suud hästi kattev, ümar õline suutunne. Magus-mõrkjas suitsune rohusus, juustukook, magus tamm, aniisi selgelt, ingver ja kõik see üsna tugeva turbasuitsususe poolt saadetult.

Lõpp: keskmine kuni pikk järelmaitse. Toorem ja veidi hapukas kiivi, vanill, aniis, tammised vürtsid, ingver ja valge pipar. Ja ikka tugev turbasus.

Hinnang: B

anCnoc cutter (20,5 ppm), 46,0% nc, ncf

Aroom: magus, joodine ja tuhane suitsusus. Veidi sidrunimahla. Klaasis seistes tuleb ehk isegi veelgi enam magusust, puuviljadega müslibatoon, õunakompott ja veidi hiilib ka metallisust taustal.

Maitse: magus algus, ümar ja õline suutunne. Mõningane vanill. Teine pool tugevalt turbasuitsune ning isegi tõrvane. Jood ja salmiakki. Aniisi asemel siin pigem fenkol. Kurku soojendav ja väga jõuline.

Lõpp: üsna pikk. turvastatud linnased, jood, kerge fenkol ja salmiakki.

Hinnang: B

Viiest maitstud anCnoc turvastatud linnastest valmistatud viskidest on siinsed kaks selgelt turbasemad, jõulisemad ja tervikuna paremad. Oma turbasuitsuse iseloomu poolest lähedased juba Islay lõunaranniku linnaseviskidele.