Esmaspäev, 27. aprill 2020

LAGAVULIN 9 yo (Game of Thrones)

Kevadtalvise perioodi lõpetab Lagavulin, mis oli Diageo poolt seriaali Games of Thrones nime kandnud viskide hulku kuuluv. Soetasin neist endale kolm, millest siinmaitstav Lagavulin ongi viimane. Eelmisel aastal olid klaasis juba Talisker ja Clynelish. Lagavulini puhul on küpsemine toimunud esmatäite eks-burboon vaatides ning villitud lõpuks 9-aastasena.


Lagavulin 9 yo (Game of Thrones), 46,0%

Aroom: pehme ja magus esmatunne. Turbasuitsusus, mis selline vettinud/kõdunenud rohune ja samas üsnagi soolane (mereline). Kerge vaskne noot ning veidi isegi lillelisust (nartsissi varred). Natuke ja hooti tuleb ka põlenud plastikut, mis õnneks ei püsi. Tammisus selgelt tunda: vanill annab magusust, muskaat ja mõningane kaneel mõrkjust. Klaasis seistes toffee ja võiküpsis; need tulevad enam esile ka vähese vee lisamisel.

Maitse: magus-mõrkjas rohune (taimne kõdu) turbasus koos üsna tugeva tammisusega (muskaat, kaneel). Vanill, soolakaramell, mereline joodisus, külmsuitsu kala. Veidi fenkolit, või on see mineraalsus? Suutundelt ehk veidi õhuke ja liigselt tammine.

Lõpp: üsna pikk, kergelt mõrkjas, piprane, soolakaramell, fenkol (ikkagi).

Hinnang: B

Üsna tammine ja pigem lihtne Lagavulin, kuid siiski meeldiv. Ehk on koguni uusi tammevaate kasutusel olnud. Pimetestimisel pakuks ilmselt Taliskeriks, kuna piprasus on selgelt esil ning turbasus pigem vaoshoitud.

Reede, 24. aprill 2020

EDRADOUR 10 yo SFTC 2005/2015

Eelnevatele šerrivaadis küpsenud viskidele veel üks sarnane lisaks enne soojemate kevadilmade tulekut. Siinmaitstav 10-aastane Edradour on destilleeritud 9.03.2005, küpsenud šerri vaadis (butt) #49 ja villitud 2.11.2015 Straigth From The Cask (SFTC) seerias kokku 50cl mahus 954 pudelit. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.


Edradour 10 yo Sherry Butt #49 (Straight From The Cask) 2005/2015, 59,7% nc, ncf

Aroom: ninna lõikavalt terav. Kui sellest mööda saab, siis meeldivad oloroso aroomid koos mittehäiriva väävlise noodiga. Karamelliseeritud suhkur, karamelliseeritud apelsiniviilud, kuivatatud mustad ploomid, nahk, tume šokolaad, karamell, vaadiröst ja kergelt põhjakeedetud puuviljade aroom. Veega lahjendades magusam, selgelt pehmem ja šerri alt isegi vürtsikat linnaselisust tunda. Lisaks tuleb ka pärnaõitega täiendatud must tee.

Maitse: tugevalt šerrine ja äkiline selline. Kangus on selgelt tunda, kuid puudub alkohoolne teravus. Tume šokolaad, kuivatatud must ploom, karamelliseeritud apelsiniviilud. Tammine vürtsikus koos magusa šerrise äärisega. Üsna rikkalik. Veega suutundelt pehmem, magusam ning vürtsikust asendab ürdisus.

Lõpp: keskmise pikkusega. Tammine, tume šokolaad, magus-hapu kreegimoos.

Hinnang: B

Väga hea klassikaline „šerri-pomm“ linnaseviski, mis üsna heas tasakaalus; šerrisus jätab ruumi ka muudele komponentidele. Nendel šerrivaatides küpsenud noortel Edradour viskidel peab silma peal hoidma. Hea meelega võtaks teinekordki mekkida.


Pühapäev, 19. aprill 2020

GLENALLACHIE 15 yo

Viimane maitstav GlenAllachie viski on turule toodud septembris 2019 ning on peale esmast küpsemist eks-burboon vaatides järelviimistletud Oloroso ja Pedro Ximénez šerri vaatides (nii hogsheads kui puncheons). Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


GlenAllachie 15 yo, 46,0% nc, ncf

Aroom: paks ja magus. Ohtralt šerrisust, kleepjas šerri, PX domineerib selgelt. Tasakaalustavat kuivust annab värske nahk ja röstitud puit. Siiski jääb pigem magusaks. Tugevalt karamelliseeritud apelsiniviilud ja mööblilakk, mis koos loovad veidi sellise sünteetilise aroomi. Klaasis sesites tuleb maagusat marjasust – vaarika- ja maasikamoos. Veidi ka piibutubakat.

Maitse: magus-vürtsikas. Suutundelt üpriski ümar, kuid maitsetervik lihtsam kui aroom oodata lubas. Kreeka pähkel, karamelliseeritud suhkur, kreegimoos, piimašokolaad, ürdist mõrusust ning veidi fenkolit lisaks.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kurku soojendav, kirbuseni karamelliseeritud suhkur, veidi selline sünteetiline mekk viimasena.

Hinnang: C+


Kui 12-aastane PX järelviimistlusega GlenAllachie oli vaadi (puidu) mõjuline, siis siinne 15-aastane on selgelt järelviimistlemiseks kasutatud vaatide sisu (šerri) mõjuline. Nii nagu varasemalt juba maitstud GenAllachie viskide puhul, on ka siin aroom meeldivaim osa. Üsna hea viski tervikuna, kuid jätab selgelt sellise sihiteadlikult kokkuliimitud tunde. Ilmselt jääb see GlenAllachie viimaseks selle viskivabriku viskiks, mida ise ostetuna maitsen. Kui satub kuskil niisama maitsmiseks ette sattuma, siis ehk veel võib seda linnaseviskit proovida, eriti kui see on küpsenud vähemaktiivsetes eks-burboon vaatides.

Kolmapäev, 15. aprill 2020

GLENALLACHIE 12 yo PX Finish

Kolmas järjestikkune GlenAllachie on küpsenud kümme aastat Ameerika tammest vaatides (barrels) ja seejärel umbes kaks aastat Pedro Ximénez šerri vaatides (puncheons). Viski toodi turule juulis 2019. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


GlenAllachie 12 yo Pedro Ximénez Sherry Finish, 48,0% nc, ncf

Aroom: esmalt kuiv ja vürtsikas. Vajab aega. Kuivatatud apelsinikoored, kuivatatud banaaniviilud, mööblilakk, karamelliseeritud suhkur. Lisaks vana nahk ja kerge piibutubakas. Tervikuna pigem kuiv kui magus, mis PX vaatide kasutamise puhul just mitte eriti tavapärane. Mõningast magusust ja täidlust toovad siiski tumedad sultana rosinad ja tumedam šokolaad.

Maitse: suud kattev, täidlane ja tihke. Üsna vürtsikas ja mõrkjas. Rohkem tammine kui šerrine. Tume šokolaad ja apelsinikoored, mis iseenesest lisavad veelgi mõrkjust, kuid see mõrkjus pole siin häiriv. Õnneks on piisavalt ka musti kuivatatud ploome ja rosinaid.

Lõpp: üsna pikk. Mõrkjalt tammine ja vürtsikas. PX šerri magusus tuleb järelmaitses viimaks veidi esile, kuid kogu kupatus taandub siiski lõpuks pigem kuivaks.

Hinnang: B


Vägagi meeldiv 12-aastane linnaseviski. Seni maitstuist GlenAllachie viskidest parim. Maitses ja järelmaitses on ehk veidi domineerivaks mõrkjas tammisus, kuid siiski säilitab hea tasakaalu. Parem vürtsikas tammisus, kui imal šerrisus.

Laupäev, 11. aprill 2020

GLENALLACHIE 10 yo Port Wood Finish

Teine GlenAllachie linnaseviski on samuti 10-aastane, järelviimistletud. Peale esmast kaheksa aastast küpsemist Ameerika tammest vaatides on see viidud kaheaastaseks järelviimistlemise perioodiks endistesse Ruby Port vaatidesse. See GlenAllachie viski toodi turule 2019. aasta juulis ning siinmaitstav on pärit 6cl näidispudelist.


GlenAllachie 10 yo Port Wood Finish, 48,0% nc, ncf

Aroom: algus üsna kuiv ja suletud, kuid avaneb üsna kiiresti. Tolmune magusus, puuviljatee puru. Siis muutub magusamaks ja paksemaks – puuviljakommide magusus, kirsimoos, kookoserasv ja mõningane karamell, mis annavad täidlust. Klaasis seista lastes on tunda fenkolit ja ka rukkileiva juuretist, mis toovad hapukust. Veega lahjendades enam karamelli.

Maitse: suutundelt üsnagi ümar ja kergelt selline rasvane. Kuivatatud punaste marjade hapukas-magusus ja tammine kuiv-vürtsikus. Väga palju just ei toimu, kuid oma teataval määral minimalistlikkus kompaktsuses üsna hea.

Lõpp: keskmise pikkusega. Vürtsikas-hapukas marjasus, kurku soojendav, lõpus veidi kuivuse poole kalduv.

Hinnang: C+

Kuna viimase kuu jooksul on olnud maitsmisel veel kaks muud portveini vaatides järelviimistletud linnaseviskit, siis tekkis hea võimalus neid võrrelda siinmaitstuga. Jätsin eelnevatest väikese koguse tänaseks. Võrdlusele tulevad Tomatin 14 yo Port Casks, Glenmorangie 12 yo Quinta Ruban ja GlenAllachie 10 yo Port Wood Finish. Kui Tomatin on järelviimistletud Tawny Port vaatides, siis kaks ülejäänut Ruby Port vaatides


Võrdlus: Värvi poolest on Glenmorangie kõige roosakam ja Tomatin kõige heledam ja samas kollasem. Aroomi osas Glenmorangie võtab kõige enam avamiseks aega, olles algselt kõige kinnisem, kuid siis tuleb punaveinine aromaatsus; tervikuna aroomi osas vast kolmest magusam, ümaram ja pehmem. Tomatin ja GlenAllachie on mõlemad kohe üsna aromaatsed ja kutsuvad, kuid samas üksteisest erinevad. Tomatin on enam viskisem, ehk siis odralinnaselisem ning seda koos pähklisusega; otsene veinisus märksa vaoshoitum. GlenAllachie on karamellisusele lisaks ootamatult rukkine ja haputaignane. Maitsete osas on Tomatin pähkline, linnaseline, kerge magusa veinisusega ja suutundelt kreemine. Glenmorangie selgelt veinine, šokolaadine, ümaralt marjane, veidi kirbe kuid kõige rafineeritum. GlenAllachie kõige tammisem ja jõulisem, milles mõrkjust koos hapuka veinisusega.

Kuigi neid linnaseviskisid hindasin võrdselt C+ hindega, siis kõrvuti maitstuna järjestaks need kolm viskit paremuse alusel nii: 1. Tomatin, 2. Glenmorangie, 3. GlenAllachie. Seejuures on Glenmorangie ja GlenAllachie puhul sarnane ühisosa tajutav, mis tuleb ilmselt Ruby Port vaatide kasutamisest järelviimistlusel. Siiski ilmnes aroomis GlenAllachie puhul kummaline rukkiviskisus.

Kolmapäev, 8. aprill 2020

GLENALLACHIE 10 yo Madeira 2009/2019

Tänane ja järgnevad kolm linnaseviskit tulevad GlenAllachie viskivabrikust. Peale seda, kui Billy Walker ja Co viskivabriku ostsid, on villitud üsna märkimisväärsel hulgal uusi viskisid – nii põhisortimendi kui ühevaadi viskisid, millest paljud on saanud ka järelviimistluse mitmekesistes vaatides. Toimimine seega üsna sarnane selle, mida teostati varasemalt GlenDronach ja BenRiach viskivabrikutes.

Ei oska enustada, kuidas läheb tulevikus GlenAllachie viskiga, kuid igal juhul GlenDronach ja BenRiach viskide puhul suutis B. Walker nende viskivabrikute omanikuks olemise perioodil villida suurepäraseid viskisid. Ilmselt suudeti „tühjaks ammutada“ nende viskivabrikute laod parimatest vaatidest. Igal juhul peale omaniku vahetust 2016. aastal ja uue „meistersegaja“ tööle asumist pole GlenDronach ega BenRiach viskid varasematega võrreldavad. Vähemalt minu maitse jaoks on maitseprofiil oluliselt muutunud ning seda mitte paremuse poole. Siit ka soovitus: kes leiab veel varasemaid (enne 2017. aastat villitud) GlenDronach ja BenRiach viskisid, tasub need endale soetada. Kui nüüd tulla tagasi B. Walkeri uue projekti ehk GlenAllachie viskivabriku juurde, siis on veel lahtine, kas selle viskivabriku „algmaterjal“ on kvaliteedilt võrreldav kunagise BenRiach ja GlenDronach omaga, et villida viskisid, mis viskisõprade maitsemeeli kütkestaksid.

Eelmisel aastal sai juba maitstud GlenAllachie viskidest 12-aastast ja kahte vaadikanguses 10-aastast, mis tervikuna erilist vaimustust esile ei kutsunud.

Kõik neli sel kuul maitsmisele tulevat GlenAllachie linnaseviskit on turule toodud 2019 aastal. Neist esimene GlenAllachie on pärit ühest vaadist, mis antud puhul on olnud Madeira Barrel #3821. Viski on destilleeritud 18.03.2009 ja villitud vaadikanguses septembris 2019 kokku 309 pudelit Hollandi turu tarbeks. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


GlenAllachie 10 yo 2009/2019 Madeira Barrel #3821, 57,2% nc, ncf

Aroom: esmalt nina näpistavalt terav. Magus-kuiv veinisus, toffee. Klaasis seistes maheneb. Puidutanniinid, punased marjad (kuivatatud jõhvikas), veidi piibutubakat ja vana nahka. Veega lahjendatult (u 50%-ni) ümaram ja magusam. Tugev domineeriv iiris, mesi, veidi köömneid, kaneel, heledad rosinad ja kuiv puit.

Maitse: üsna terav, kuid hea intensiivsusega veinine marjasus. Sisult magus. Veega lahjendatult toimib märksa paremini. Punaveinisus küll domineerib, kuid lisaks puidutanniinid, rosinad ja veidi teraviljasust. Jääb aroomiga võrreldes siiski lihtsaks ja üsna sirgjooneliseks.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kergelt kirbe, üsna veinine. Veega lahjendatuna pehmem ja puuviljane-marjane.

Hinnang: C+

Hea viski, kuid minu jaoks siiski liiga veinimõjuline. Aroom parim osa viskist.

Laupäev, 4. aprill 2020

BENROMACH 10 yo

Kuna varakevad veel selline jahe, siis otsustasin aprillis maitsmisele võtta eeldatavalt toekamad linnaseviskid. Küll ilmade soojenedes jõuab kergemate juurde pöörduda. Esimeseks sel kuul on Benromach viski ning selle „põhivara“ 10-aastane. Seda on küll varasemalt juba maitstud, kuid sellest on hulk aega möödunud. Benromach tõi kergelt turvastatud (u 12 ppm) linnastest valmistatud 10-aastase turule 2009. aastal ning see viski, kui ka muu sortiment, sai uue disaini 2014. aastal. Meeldetuletuseks: viski on küpsenud esmalt 80% osas eks-burboon (barrels) ja 20% osas eks-šerri vaatides (hogsheads) ning siis veel lõpus kokkusegatult kuni aasta eks-šerri vaatides (esmatäite oloros?). Maitstav on pärit 10.12.2015 villitud pudelist.


Benromach 10 yo, 43,0% nc

Aroom: tammine ja robustne. Küpsetatud puuviljad (aprikoos, õun), ingver, kerge tammine pipar. Kerge suitsusus, mis on selline märja rohu lõkkesse viskamise puhul tekkiv. Lisaks suitsulõhe, lagrits, mure iiris ja õrna bergamotiga must tee. Klaasis seistes muutub magusamaks ja suitsusemaks. Veidi vett toob turvastatud linnaseid, samuti veidi piibutubakat.

Maitse: jõuline ja toekas. Suitsused magusad linnased, vürtsikas tsitruste combo, kardemon, lagrits. Veega veidi-veidi lahjendades tsitrused, sedakorda magusamad ja värskemad (apelsini enam), samas muutub suutundelt kreemisemaks; lagritsale lisandub mentool.

Lõpp: pikk ja kurku soojendav. Vürtsikas-magus, turbasuitsus ja siis viimasena must pipar (tammine). Veega veidi lahjendatult tammisust oluliselt vähem; selle asemel värskeid tsitrused.

Hinnang: B+

Iseloomuga kompleksne kooslus. Siit leiab kõike, kuid samas moodustub üksikutest osadest hea integreeritud tervik. Järelmaitse põhjal arvaks, et kasutusel on olnud üsna värsked vaadid, kuna tammisust on selgelt tunda. Maitseomadustelt ja stiililt sarnanev Springbank’i viskidele.



Kolmapäev, 1. aprill 2020

Viskiga tervist otsides


If a body could find oot the exac’ proportion and quantity (of Glenlivet) that ought to be drunk every day and keep to that, I verily trow that he might leeve for ever, without dying at a’, and that doctors and kirkyards would go oot o’ fashion.

James Hogg as quoted by Christopher North (1826) in Blackwood’s Magazine

Mugandatult tõlkides:

Kui keha leiaks selle õige mõõdu ja koguse linnaseviskit, mida igal päeval võiks mekkida ning seejärel nii jätkata, siis võib kindlalt väita, et inimene võiks elada igavesti, üldse suremata ning tal kaoks vajadus arstide ja viimaks ka matmispaiga järele.

Sláinte!