Aasta 2023 parimad

Kätte jõudnud viimase postituse aeg viskiaastast 2023. Selle aastaga sai tähistatud siis ühtlasi ka viskiarmastuse 30. aastapäeva. Viskide maitsmise osas kulges aasta aga siiski üsnagi rahulikult. Ja nii ehk oligi isegi hea, kuna väljaspool seda on rahutust ja ärevust niigi omajagu. 

Maitstud sai hulga häid ja sinna sekka ka vähemhäid viskisid. Pikalt sai pühendutud Iiri viskidele ning esmakordselt sai sel aastal ära maitstud Ameerika linnaseviskid. Kumbki maa eriti meeldivaid elamusi kahjuks seekord pakkuda ei suutnud. Aga ehk tuleb aeg, mil ka nende maade viskid saavad särada. Nagu tavaks, aasta kaksteist parimat maitstud linnaseviskit alfabeetilises järjestuses:

• AnCnoc 18 yo, 46,0%
• Bruichladdich 2003/2020 Malts of Scotland, Bourbon Barrel #20014, 51,7%
• Elements of Islay: Peat Full Proof, 59,3%
• Glen Keith 21 yo Douglas Laing Old Particular 1993/2015, 51,5%
• Lagavulin 8 yo (2022), 48,0%
• Laphroaig 18 yo (2014), 48,0%
• Linkwood 12 yo Hart Brothers 1990/2003 Sherry Wood, 46,0%
• Linkwood 18 yo WM Cadenhead, Small Batch 1997/2015, 53,5%
• Longrow 18 yo (21/132), 46,0%
• Springbank 10 yo, (22/09), 46,0%
• Springbank 17 yo Madeira Wood 2002/2020 (20/137), 47,8%
• Springbank 18 yo (20/02), 46,0%

Uuest aastast uue hooga. Esiteks kohendan täpsustavalt blogi tutvustaval lehel veidi hinnangu andmise osa. Teiseks, kuna kohe jaanuari alguses jõuab kätte 800 postituse aeg ning lisaks on kavandatud kevadel Šotimaa ja täpsemalt Campbeltowni külastamine, siis võtangi kohe aasta esimesel kuul ette Springbank viskivabriku linnaseviskid. 

Kolmandaks jätkan uuel aastal seda, et pühendan mõne kuu veidi põhjalikumalt ühe viskivabriku viskidele. Olen selleks otstarbeks varunud hulga näidispudeleid. Kui sel aastal oli nendeks viskideks Highland Park ja Glengoyne ning vähemate viskidega Linkwood, Ben Nevis, Auchentoshan ja Bladnoch, siis 2024. aastal tuleb plaanide kohaselt võrdlevalt maitsmisele talvel-kevadel Tamnavulin, Benromach, Glen Scotia ja Arran suvel Glen Grant ja kui pikemalt ette vaadata, siis sügisel Lochlea ja Bruichladdich linnaseviskid. Maitsmisele tulevad ka Inglise linnaseviskid Cotswold ja Bimber, Indiast Indri ning Soome rukkiviskid Kyro ja Helsinki Rye. Neile lisaks siis loomulikult hulk teisi viskisid. Blogi postituste arv saab ka uuel aastal olema kokku ilmselt kuskil 80-100 kandis.

LAGAVULIN 8 yo

Eelmise (2022) aasta viimane blogis tutvustatud viski oli viskivabriku 200nda aastapäeva puhuks 2016. aastal villitud 8-aastane Lagavulin. Ka selle aasta lõpetab Lagavulin, mis on samuti 8-aastane. Kuna aastapäevaks villitu leidis sooja vastuvõtu, otsustati see viski lisada 2017. aasta teises pooles põhisortimenti. Siinmaitstav on villitud aga 2022. aastal ning selle soetasin muideks täpselt aasta tagasi ehk 28.12.2022 ning seda aastalõpu allahindluste käigus üsna soodsalt.

Lagavulin 8 yo (2022), 48,0%

Aroom: tuhaselt turbasuitsune sidrun, kerge äädikalisus või pigem marineering, soolakaramell, meditsiiniline marli, meresoolane. Ehk kõik see, mida ühelt noorelt Islay turbaselt viskilt oodata. Klaasis seistes muutub turbasus veidi magusamaks, lisandub ka piimašokolaadi ja ninatundelt muutub õlisemalt paksemaks.

Maitse: esmalt paitavad huuli magusad sidrunid, siis tuhaselt turbasuitsune, suitsutatud sardiinid koos sidruniga oliiviõlis. Kasvavalt meresoolane ja mineraalne. Teine pool oluliselt äkilisem ning mingist paitusest pole enam juttugi. Marineeritud kappar ja sidrunimahl turbasuitsuse lisandiga.

Lõpp: pikk. Sidrunikoor, enam söene ja tuhane, veidi tšillist rohusust siin selgelt. Turbane, meresoolane ja mineraalne.

Hinnang: B+

Kuna mul oli eelnevast aastast alles hoitud veerand pudelit aastapäeva 8-aastast (villitud 2016), siis oli hea võimalus mõlemat kõrvuti maitsta. Peab ütlema, et suures plaanis on need üsna sarnased. Siiski väike erinevus oli tunda. Nimelt on 2016 veidi täidlasem, magusam ja kuidagi küpsemalt ümaram, kuid 2022 on samas veidi lihtsam, rohusem, meresoolasem ja nooremapoolsemalt äkilisem. Aroomi osas on 2016 veidi tuhasem, turbasem ja meditsiinilisem, maitsetelt samuti turbasem ja suutundelt ehk veidi õlisem ning järelmaitses tuleb siin magus sidrun. Väiksel tajutaval erinevusel võib olla ka üks selge põhjus. Nimelt on üks neist olnud oluliselt pikemalt avatud (kuid ikka korgitud) pudelis; 2016 poolik on seisnud 13 kuud ja 2022 olnud avatud kõigest ühe kuu. Tervikuna on aga mõlemad Lagavulinid märkimisväärselt head noored turbased linnaseviskid.

Tundub nii, et ka järgmise aasta viimaseks viskiks peab jätma Lagavulini. Ilmselt saab selleks Lagavulin Distiller’s Edition 1998/2014. Ja seejärel 2025. aasta viimane viski saab olema 2015. aastal villitud Lagavulin 16-aastane ning siis ...

LAPHROAIG 10 yo Sherry Oak Finish

Laphroaig tõi selle šerri vaatides järleviimistletud 10. aastase viski turule 2021 aastal. Üldiselt on see leidnud positiivset vastukaja. Olen mitu korda kaalunud selle viski soetamist, kuid väike kõhklus on mind seni tagasi hoidnud. Nüüd õnnestus vähemalt näidisena see ära proovida. Viski on siis peale esmast küpsemist endistes burboon vaatides (sarnane tavalisele 10-aastasele) saanud teadmata pikkuses järelviimistluse Euroopa tammest oloroso šerri (ilmselt sellega üksnes n.ö töödeldud) vaatides. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Laphroaig 10 yo Sherry Oak Finish, 48,0% nc, ncf

Aroom: esmalt kuiv šerri, digestive küpsised, grillitud liha suitsusus. Klaasis seistes tuleb järk-järgult enam magusust – metsaõite mesi, kuivatatud ploomid, grillkaste. Viimasena lisandub õrnalt metallise noodiga meditsiiniline turbasus. Seejärel kõik need eelnevad aroomid segunevad ning tervikuna moodustub meeldivalt täidlane ja rikkalik kooslus.

Maitse: üsna magus, suutundelt ümar suitsune šerrisus. Kirsi tükkidega tume šokolaad, veidi toffeed, nahk ja tammisus. Vähe on siiski maitses Laphroaigile omast meditsiinilist ja merevetikalist turbasust, kuna magus šerrisus kipub veidi domineerima. Siiski mitte liigselt ega üheplaaniliselt, kuna piisavalt on esil suitsutatud grillitud ribid, mis üle valatud magus-vürtsika grillkastmega.

Lõpp: vägagi pikk. Lõkkesuitsune tuhasus, grillliha magusus, kerge vürtsikus. Järelmekis kestab magus šerrine suitsusus üsna pikalt, mis läheb viimaks üle tuhaseks ja kuivaks suitsususeks kuni lõpuks taandub.

Hinnang: B

Mulle väga sümpatiseeruv Laphroaig. Ideaalne linnaseviski jõululaupäevaks, eriti kui maad katab valge lumevaip.

Häid jõulupühi!

TALISKER Wilder Seas

Kolmas maitstav vanuse märketa Talisker villiti sel 2023. aastal. Tegemist on x Parley heategevusprogrammi raames villitud Wilder Seas nimelise viskiga, mille puhul läheb iga müüdud pudelilt 3£ ookeani n.ö vetikametsade taastamiseks. Üllas idee. Viski enda osas on esmakordselt Taliskeri puhul toimunud järelviimistlus endistes Prantsuse tammest XO konjaki vaatides. Kokku villiti seda viskit 17 940 pudelit. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Talisker Wilder Seas (x Parley), 48,6%

Aroom: mõõdukas turvastatud linnaste suitsusus koos veel veidi pooltoorete puuviljade aroomiga. Veidi puuviljakääritust, põlenud kummisust ja plastikut, kuid õnneks need taanduvad üsna ruttu. Klaasis seismisel ja mõne tilga vee lisamisel avaneb meeldivalt ning muutub ka rikkalikumaks. Lisaks kergetele tammistele vürtsidele linnastamise aroomid, kerge muldsus, viskiladu ja törts ka sõnnikut. Kõik see, mis mulle linnaseviskide puhul meelepärane. Tervikuna pigem kerge, kuid vägagi meeldiv.

Maitse: suitsune, kerge mereline soolasus. Tsitruseid ning neid koos piprasuse ja tammise vürtsikusega, kus tunda ka ingverit ja veidi ka tšillist teravust. Teine pool ehk veidi siiski ära vajuv ja kuidagi õhuke. Meeldiv, kuid mitte kuigi inspireeriv ega intrigeeriv.

Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Kerge suitsusus ja meresoolasus koos pikemalt saatva piprasusega järelmekis.

Hinnang: B

Hinnang on siin antud teatud mööndustega, kuna väga hea aroomi kõrval ei ole maitsed päris samal tasemel. Parem ja rikkalikum paari tilga vee lisamisel. Konjaki mõju otseselt ei tuvastanud, kuid teatud teistlaadne vürtsikus oli siin ehk küll tunda.

Nende kolme maitstud vanuse märketa Taliskeri kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et Taliskeri puhul ootaks juba esiteks viskidest piirituskaramelli ja teiseks külmfiltreerimise ärajätmist ning kolmandaks seda, et turule võiks tuua nende rohkete NAS viskide asemel 10- ja 18-aastase vahele mahtuva korraliku ja mõistlikult hinnastatud Taliskeri. Praegusest sortimendist on kahjuks mõtet osta tervikpudelina üksnes 10-aastast. Mõne aasta taguse ajaga võrreldes on kahjuks (jällegi) 18-aastase Taliskeri hind liikunud juba 200 alla ning seega ei ole selle ostmine enam kuigi tõsiselt kaalutav.

TALISKER Surge

Talisker villis eelkõige reisikaubanduse lettidele suunatult järjekordse vanuse märketa Surge nimelise viski 2022 aastal. Erinevaks teeb selle teistest Taliskeridest see, et siin on kokku segatud üksnes Ameerika tammest valmistatud eks-burboon vaatides küpsenud viskid. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Talisker Surge, 45,8%

Aroom: koheselt Ameerika tamme vanilline ümar magusus. Kerge ja üheplaaniline, ilma turbasuitsu ja piprasuseta. Ürdisust veidi. Klaasis seistes muutub kuivemaks ning taustal on nüüd hoomatav kerge tuhane suitsusus. Üsna lihtne ja väga igav.

Maitse: väga kerge, pehme ja magus. Kerge suitsususe vihjega vanill, veidi soolasust ning ka magusaid küpseid pirne (à la noor Glenlivet). Iseenesest meeldiv, kuid liiga lihtne ja magus ja mitte n.ö Taliskerelik. Teises pooles ehk tuleb veidi tammist vürtsikust ja kui väga otsida, siis leiab ehk ka veidi piprasust.

Lõpp: pigem lühike. Veidi kuivem vanill, konservipirnid annavad siiski piisavalt magusust. Järelmekis ehk veidi ürdisust ja õrn pipar.

Hinnang: C

Iseenesest ju meeldivalt kerge viski, kuid Taliskeri siit ei leia. Liiga lihtne, magus ja igav ning arvestades veel selle viski kõrget hinda, siis saab selle hinnata üksnes keskpäraseks. Selle viski võib rahulikult kahetsust tundmata riiulile jätta ning kui Taliskeri järele soov, siis poole odavam 10-aastane on alati kindel valik.

TALISKER Distiller’s Edition 2022

Eelmine aasta (2022) oli esimene, kus Diageo ei lisanud enam oma Distiller’s Edition viskide puhul märget destilleerimise aasta kohta. Ehk nüüdsest on kõik need viskid (Caol Ila, Cragganmore, Dalwhinnie, Glenkinchie, Lagavulin, Oban, Talisker) vanuse märketa. Kui varem ühtis nende viskide vanus põhisortimendi n.ö tavaviski vanusega (nt Talisker DE oli 10 ja Lagavulin DE 16-aastane), siis enam mitte. Ilmselt on siis tegu osaliselt nooremate kui 10-aastaste komponentide kasutamisega. Talisker Distiller’s Edition on aga endiselt järelküpsenud Ameerika tammest Amoroso šerri vaatides.

Talisker Distiller’s Edition 2022, 45,8%

Aroom: ümar ja mõningase mahlakusega puuviljane magusus, veidi rosinaid. Domineerib kunstlik karamell. Mitte kuigi aromaatne ning ka suitsusus pigem nõrgalt tunda. Lihtne. Klaasis seistes ja ka pudelis õhutamisel suitsusust tasapisi veidi enam esil ning seda koos mõningase veinise ürdisusega. Lõpuks tuleb ka Taliskerile omast piprasust veidi.

Maitse: vürtsikas suitsusus, kreeka pähkel. Karamell, kuivatatud datlid ja viigimarjad koos rosinatega. Suutundelt kreemisust ja maitses veidi magusale lisaks soolakust. Kangusest hoolimata siiski kuidagi lahja ja õhuke. Õhutamise tulemusel muutub suutundelt kreemisemaks ja veidi tuleb ka piprasust.

Lõpp: keskmise pikkusega. Siin on selgelt esil Talisker nii nagu see olema peab – piprasus ja veidi tšillit. Lisaks kergelt kirbe tammine suitsusus.

Hinnang: C+

Kuidagi ebanaturaalne (eriti pudeli esimene pool), kus tooni annab eelkõige kunstlik karamell. Ka suutundelt oli pigem lihtne ja õhuke. Vajab rohket õhutamist, et see karamell vähemaks saada. Siis tuleb meeldivamat Taliskeri ja ka suutundelt muutub kreemisemaks ja täidlasemaks. Tervikuna on aga see viski märksa lihtsam ja igavam kui varasemad Talisker Distiller’s Edition viskid. Päris keskpäraseks just ei ole taandunud, kuid kuigi kaugele sellest ka ei jää.

Taliskeril on nüüd vanuse märketa viskisid kokku kuus: Skye, Storm, Dark Storm, Port Ruighe, Distiller’s Edition ja uuena Surge. Lisaks villiti sel aastal ka veel Wilder Seas nimeline viski. Kaks viimast tulevad maitsmisele järgnevatena.

Elements of Islay: Sherry Cask

Elixir Distillers asendas 2022. aastal varasemad Elements of Islay nime all 50cl pudelites villitud segulinnaseviskid (Peat, Peat Full Proof – blogis 12.04.2023 ja Peat & Sherry) uute 70cl segulinnaseviskidega (Cask Edit, Bourbon Cask, Sherry Cask). Sai neist siis soetatud viimane ja seda 5cl näidisena.

Elements of Islay: Sherry Cask, 54,5% nc, ncf

Aroom: esmalt klassikalised šerri vaadi noodid, seejuures üsna puhtad, ilma väävli või muu kõrvalnoodita. Aromaatne tubakas, karamelliseeritud apelsinikoor, šokolaad. Suitsusus on tunda, kuid pigem vaoshoitult ja taustal. Vähese veega lahjendatult kreemisem, pähklid, veidi muldsust, küpsed põldmarjad ja pohlamoos. Suurepärane aroom miinuskraadidega jõulueelsesse aega.

Maitse: esmalt kreemine puudutus, siis pigem kuiv šerrisus koos tammerösti ja tammiste vürtsidega. Mõõdukalt turbasuitsune, kuid tugevam kui aroom oodata lubas. Veega veidi lahjendatult enam tammisust, kuid nüüd on see veidi kreemisem, punane pipar ja ingver.

Lõpp: keskmise pikkusega. Turbasuitsusus nüüd selgelt ja üsna tugevalt tunda, tume šokolaad, nahkne šerrisus koos tammiste vürtsidega.

Hinnang: B

Islay saare viskide kohta on siin turbasuitsusus üsna mõõdukas, eriti aroomi osas ning šerrivaatide mõjutusel kuivapoolne, kuid siiski tervikuna väga hea ja meeldiv segulinnaseviski. Jääb aga selgelt alla puhtale Peat Full Proof viskile.

Meikle Tòir 5 yo, The Sherry One

Ise arvasin küll, et GlenAllachie linnaseviskisid enam ei proovi, kuid võta näpust. Ei saa ju maitsmata jätta viskit, kui selleks on kasutatud tugevalt turvastatud linnaseid. Nimelt juba enne viskivabriku müüki 2007. aastal, valmistati paar tegu turbasuitsust destillaati. Seda on igal aastal endiselt jätkatud ning sellel aastal villiti siis ka neli esimest viie aasta vanust GlenAllachie turbasuitsust viskit. Need segati kokku erinevatest vaatidest ning kolme puhul oli kasutusel 35 ppm tugevusel ja ühe puhul koguni 71 ppm tugevusega turvastatud linnased. Otsustasin neist kolmest esimesest maitsmiseks valida siiski vaid ühe, mis kannab lisanime The Sherry One. See osutab sellele, et viski on kokku segatud eks-burboon, PX ja Oloroso šerri vaatides küpsenuist. Ah jaa, GlenAllachie otsustas villida turbasuitsused viskid Meikle Tòir (tähendab „suur tegu”) nime all. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Meikle Tòir 5 yo, The Sherry One (Heavily Peated GlenAllachie), 48,0% nc, ncf

Aroom: suitsusus koheselt esil ning see on põlenud puidu suitsusus ja eile kustunud söed. Mõningane karamelline magusus, kuivatatud puuviljad ja veidi keedupiimasust koos meega. Klaasis seistes märksa kreemisem ja täidlasem; õrnalt hapukad punased marjad koos šokolaadiga.

Maitse: üsna kirbe puidune vürtsikus; teisel maitsmisel kirbe-magus ja suutundelt kreemisem. Veidi metallisust ja seda koos magusa lõkkesuitsususega. Lisaks puuviljane hapukus, ingver, hapukamat sorti kohv ja ehk veidi ka mõrušokolaadi. Veega lahjendamist eriti ei kannata; noorus tuleb kohe esile.

Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Kirbe-magus tammine vürtsikus jätkub, järelmekis puidurösti suitsusus koos kohviga.

Hinnang: B

Noorus on ilusti varjatud, kuid tüüpiliselt GlenAllachie viskidele on ka siin ehk vaatide mõju veidi liiga intensiivne; vähemalt minu jaoks. Väga hea linnaseviski siiski. Tasub ehk ära maitsta ka 71 ppm tugevusega Meikle Tòir The Turbo. Huvi vähemalt tekkis.