laupäev, 31. detsember 2016

Aasta 2016 parimad

Parimad kaksteist maitstud linnaseviskit 2016. aastal alfabeetilises järjestuses:
  1. Arran 18 yo, 46%
  2. Balvenie 15 yo „Single Barrel“, 47,8%
  3. Glencadam 32 yo, Single Cask, cask # 745, 50,8%
  4. Glendronach 15 yo „100% Sherry Casks“, 40%
  5. Glenfarclas 17 yo, 43%
  6. Highland Park 13 yo, 2002/2016, cask #6367, 59,2%
  7. Lagavulin 12 yo „Special Release 2015“, 56,8%
  8. Laphroaig 15 yo „200th Anniversary Edition“, 43%
  9. Longrow mix: 11 yo „Red“ 51,8% (2cl, 50%) + 11 yo „Rundlets & Kilderkins“ 51,7% (2cl, 50%)
  10. Macallan 12 yo „Sherry Oak“, 40%
  11. Springbank mix: 18 yo 46% (2cl, 50%) + 21 yo 46% (2cl, 50%)
  12. Springbank 16 yo „Local Barley“, 54,3%


reede, 30. detsember 2016

LAGAVULIN 1999/2015 „Distiller’s Edition“

Kui eelmine maitstud Lagavulin oli puhtalt taastäidetud eks-burboon vaatides küpsenud, siis siinmaitstav on peale esmast küpsemisaega läbinud järelküpsemise Pedro Ximenez’ šerri vaatides. Konkreetne linnaseviski on destilleeritud 1999 ja villitud 2015 aastal. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


Lagavulin 1999/2015 „Distiller’s Edition“ lgv. 4/504, 43%

Aroom: üsna vaoshoitud, paks puuviljane turbasus. Puuviljad on siin osalt kuivatatud (õun, viigimari, rosinad) ja osalt keedetud (veidi siirupised). See muudab turbased aroomid tervikuna üsna kergeks, pehmeks ja mõõdukalt magusaks. Lisanduvad metsaalune kõdu, kaneeliga ülepuistatud ahjuõunad, tubakas ja veidi piimašokolaadi. Paar tilka vett teeb aroomi värskemaks ja toob burboon vaadis küpsenud destillaadi šerri alt esile.

Maitse: suutunne pehme ja kergelt kreemine turbasus. Turbasus on siin mitte niivõrd mereline vaid pigem selline tume – soine, rabamülkane, juurikane – ja üksnes veidi tuhaselt adrune. Mõõdukalt šerrist magusust, tume apelsini marmelaad. Teises laines saabuvad kergelt suitsused ja mesised vürtsid ja veidi tammisust. Vähene vesi toob esile mõningal määral tsitruseid, mis muudavad maitse värskemaks, kuid kaotsi läheb kreemisus. Tervikuna tahaks maitse veidi kõrgemat kangust ja ehk veidi enam turbasust.

Lõpp: keskmiset pikk. Meeldivalt kurku soojendav. Veidi turbased vürtsid jätkuvad, lisandub kerge piprane kipitus keelel, kuid siis hääbuvad tasapisi mõlemad, jättes endast järele kergelt metallise järelmaitse.

Hinnang: B+


kolmapäev, 28. detsember 2016

LAGAVULIN 12 yo „Special Release 2015“


Lagavulin viskivabrik sai sel aastal 200. aastaseks. Aastapäeva puhuks villiti kaks piiratud koguses ühelinnaseviskit: 8- ja 25-aastane. Lisaks sai aastapäeva märke ka järjekorras juba 15nes tünnikangusega 12-aastane Lagavulin, mis on küpsenud taastäidetud Ameerika tammest eks-burboon vaatides. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


Lagavulin 12 yo „Special Release 2015“, 56,8% ncf

Aroom: kangusele vaatamata üsna kerge. Suitsune magus sidrun, suitsusus on turbane (kõdu, taime juurestik) ja samas kulupõlengu laadne. Ehk siis nii tugevamat kui kergemat suitsusust üheaegselt. Kergelt värske asfaldi aroomid. Sidrunile lisaks magusaid suitsuseid puuvilju, eriti pirn, ja kummeli tee. Lisaks ka mõrkjamat rohusust ja ürdisust; kamper. Vesi toob aroomi ka vanilli ja linnased ning muudab koosluse veidi paksemaks ja õlisemaks.

Maitse: intensiivne tsitruseline turbasuitsusus; terav, kuid sobib ka sellisel kangusel mekkimiseks. Vesi ümardab ja toob enam esile õlise magusa linnasuse koos suhkrustatud sidruniga. Lisaks mõru-magus greip ja ürdisus. Turbasus saabub pigem teise lainena ja on tajutavalt soolane koos kerge piprasusega.

Lõpp: pikk, tugevalt turbane, mis nüüd ka veidi meditsiiniline, veidi rohuselt ja tsitruseliselt mõru, greip, pipar; kuiv.

Hinnang: A

laupäev, 24. detsember 2016

KILCHOMAN 10th Anniversary Release


Kilchoman viskivabrik rajati 2005. aastal ning kümneaastase juubeli puhul villiti eriväljalase, kuhu segati kokku aastatel 2005-2012 destilleeritud viskid. Seejuures on igas selles aastapäeva  pudelis ka tilgake kõige esimesest vaadist, mis üldse Kilchomani viskivabrikus täideti – vaat #01/2015. Kokkusegatud vaatideks olid valitud nii eks-burboon kui  eks-šerri vaadid. Kokku villiti seda viskit vaid 3000 pudelit ja lisaks siis loetud hulk minipudeleid. Ise sai see kaasa ostetud eelmisel aastal viskivabriku poest. Nüüd siis aeg see maitsmiseks avada. Maitstav on pärit 5cl minipudelist.


Kilchoman 10th Anniversary Release 2005-2015, 58,2% nc, ncf

Aroom: üsna täidlane, vaatamata kõrgele kangusele üllatavalt kerge ja vaoshoitud. Linnaseline ja tuhaselt puuviljane magusus koos värske sidruni ja ananassiga. Turbasuitsus olemas, kuid hiilib pigem tagaplaanil. Võrreldes 2008 aastakäigu viskiga on siin mõningad eks-šerri vaadid muutnud aroomi veidi mitmekesisemaks. Vesi toob esile segus olevad noored viskid ja kerge vaskse metallisuse.

Maitse: huultel esmalt magusate linnaste mekk, kuid siis oodatult väga terav ja intensiivne rünnak suus ja kurgus. Mõru-terav rohune piprasus. Tsitrused ja kiivid. Veega tuleb esile noorte viskide osa koos veidi metallise (vaskse) piirituselisusega.

Lõpp: pikk, magusad linnased, kiivile omane magus-hapukus, tuhane kuiv suitsusus.

Hinnang: B+

Jõulude ja aastalõpu tähistamiseks hea algus. Enne uue aasta saabumist maitsen veel kaht Lagavulin ühelinnaseviskit, mis mõlemad küll villitud 2015. aastal, kuid sobivad siiski Lagavulin viskivabriku sel aastal täitunud 200 aastapäeva tähistama. Päris suur patt oleks aasta ära lõpetada ja seda tähtpäeva sel aastal Lagavulinit maitsmata mitte tähistada.

Häid pühi!

laupäev, 17. detsember 2016

KILCHOMAN Vintage 2008

Siinne Kilchoman ühe aastakäigu linnaseviski on destilleeritud juulis 2008. aastal ning küpsenud esimese täitekorra Ameerika tammest eks-burboon vaatides ning villitud augustis 2015. aastal. Villimise hetkel oli see vanim Kilchoman ühelinnaseviski – seitse aastat. Aastakäigu viskidest oli see järjekorras kolmas, varasemalt on villitud 2006/2011 ja 2007/2013 aastakäigu Kilchomanid. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


Kilchoman Vintage 2008, 46% nc, ncf

Aroom: magusalt turbasuitsune koos magusate linnastega, veidi vanilli ja sidrunipipart. Lisaks magus tubakas, mesi ja üsna kergelt ka magusaid pehmeid puuvilju (melon). Suitsune aroom on selline merevetikaliselt soolase ja fenoolse ning lõkkesuitsu segu. Vajab klaasis seismist ja õhutamist, mis integreerib aroomid. Vee lisamisel tuleb olla ettevaatlik. Liigne vesi ei tee head, kaotab magusa turbasuse, linnasuse ja jätab alles kuiva antiseptilise ja üsna „õhukese“ aroomi.

Maitse: algus üsna terav ja veidi piirituseline, siis selgelt tajutav mereline turbasus, millele liitub kiirelt magus ja kergelt õline linnasus. Veidi ka merelist soolasust, ingverit ja kerget piprasust, mis tuletab meelde viski nooruse. Ka maitsele ei tee liigne vesi head, teravus suureneb ja maitse läheneb toordestillaadile. Üllatavalt tuleb aga edasi lahjendades (u 28-30%ni) magus linnasus tagasi.

Lõpp: keskmise pikkusega, turbasuitsune, veidi vanilli ja puuviljast magusust, kuid samas ka kergelt soolane ja kuivapoolne.

Hinnang: B

Tervikuna meeldiv klassikaline Islay turbasuitsune linnaseviski. Noorust on küll kohati tunda, kuid siiski on kogu tervik hästi integreeritud.



pühapäev, 11. detsember 2016

CAOL ILA Distillers Edition 2001

Siinmaitstav ühelinnaseviski on järjekordne näide Diageo poolt turule toodud „Distiller’s Edition“ sarjas villitud viskidest. Kõik sellesse kuuluvad viskid on läbinud peale algset eks-burboon vaatides küpsemist järelviimistluse erinevat tüüpi veinivaatides. Kui näiteks Cragganmore puhul on järelviimistluse vaatideks Ruby Port, Lagavulini puhul PX, Taliskeri puhul Amoroso šerri, siis Caol Ila puhul on järelviimistlus toimunud Moscatel veini vaatides. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


Caol Ila Distiller’s Edition 2001/2013, C-si, 9-473, 43%

Aroom: algus kinnine, vaid kerge suitsusus veinises kastmes ja punased marjad, mis kokku annavad veidi sellise kummise aroomi. Vürtsidest nelk ja kerge pipar. Tervikuna meeldivalt ümar, kus suitsusus pole pealmine, vaid püsib taustal. Eriti palju ei toimu, kuid oma lihtsuses üsna meeldiv.

Maitse: ümar, magusapoolne (kuivatatud õunad). Siis tuleb värske ja veidi hapukas marjasus, vürtsidest nelk koos kerge musta pipraga. Suitsusus on tunda, kuid see on üsna hästi integreeritud teiste maitsetega ja kerkib esile enam maitse lõpus.

Lõpp: üsna pikk, jätkub veinine suitsusus ja kerge hapukas marjasus. Lisaks vürtsid (eriti kaneel), mis teeb lõpu veidi kuivaks. Kurku meeldivalt soojendav.

Hinnang: B

Märkimisväärselt erinev 12-aastasest ja ka eelnevalt maitstud G&M „naturaalsest“ Caol Ilast.

neljapäev, 8. detsember 2016

CAOL ILA 2003/2015 Gordon & MacPhail CC

Sinne sõltumatu villija Gordon & MacPhail poolt „Connoisseurs Choice“ sarja Caol Ila on destilleeritud 2003. aastal ja villitud 16.06.2015. Viski on küpsenud esmatäite eks-burboon vaatides. Maitstav pärit 5cl minipudelist.


Caol Ila 2003/2015 Gordon & MacPhail Connoisseurs Choice, 46% ncf, nc

Aroom: üsna tugev turbasus ja sellega koos kergelt magusad linnased. Taustal ka värskeid magusaid puuvilju (õunad, banaan) ja vanill, mis piisavalt turbasuitsusust tasakaalustavad. Veidi tajutav ka must ja valge pipar ning värskust lisab kerge laim. Vesi muudab ümaramaks, toob esile enam puuviljast ja vanillikreemi magusust ning viib suitsususe tahaplaanile. Aroom meeldivam osa viskist.

Maitse: algus üpris terav ja intensiivne, keelt torkiv. Sellest mööda saades on suutunne kergelt (kookos)õline, kuid üsna piprane. Veidi puuvilju. Suitsusust on aroomiga võrreldes oluliselt vähem. Vesi ümardab veidi, kuid teravus keelel säilib, muutudes piprasest siiski enam tsitruseliste koorele omaseks teravuseks. Maitses tunda veel üsna noor ja tahumatu Caol Ila.

Lõpp: keskmiselt pikk, pigem kuiv, selline lõkkesuitsu suitsusus koos tammise piprasusega.

Hinnang: B

esmaspäev, 5. detsember 2016

GLENMORANGIE x3

Glenmorangie viskid, kuigi üsna vabalt ja suhteliselt mõistliku hinnaga saadaval, pole ei maitse ega muudel põhjustel mulle kunagi erilist huvi tekitanud. Olen neid küll siin-seal maitsnud, kuid terve pudeli jagu olen neid soetanud üksnes juba blogis tutvustatud 10-aastase ja vanema versiooni (aastal 2006-7 villitud) portveini vaadis järelküpsenud viski. Korvamaks nüüd tühimikku, sai täna restoranis maitstud kõrvuti Glenmorangie  10-aastast ning 12-aastaseid Nectar d’Òr (peale vähemalt 10-aastast küpsemist eks-burboon vaatides järelküpsenud kahe aasta vältel Sauternes veini vaatides) ja Lasanta (peale vähemalt 10-aastast küpsemist eks-burboon vaatides järelküpsenud kahe aasta vältel Oloroso ja Pedro Ximénez  šerri veini vaatides).


Glenmorangie 10 yo „The Original“, 40%

Aroom on kerge, pehme ja aromaatselt lilleline, kergelt vürtsikad kollased luuviljad ja veidi ka tsitruseid (eelkõige apelsin, kuid ka greip). Veidi iirist, vanill ja kergelt kreemine pähklikreem. Maitse aroomile vastavalt kerge ja mõõdukalt magus. Vanill koos vürtside ja ingveriga. Tundub tammisem, kui oma pudelist maitstu. Puuviljadest nektariin, veidi toores aprikoos ja tsitrused. Lõpp on keskmise pikkusega, kuivusele kalduv ja lõpus jääb suhu veidi mõru rohune maik.

Glenmorangie 12 yo „Nectar d’Òr“, 46% ncf, nc

Aroom tajutavalt kergem ja delikaatsem. Mesised pehmed puuviljad koos värskust lisava sidruniga. Kui kangus maha arvata, siis meenutab magusat dessertveini küll. Samas on esil ka veidi happelisemad ja vürtsikamad valge veini aroomid. Lisaks apelsin pealepuistatud muskaadiga. Omapärane ja veidi kummaline viski aroom, mis võib olla paljudele meelepärane, kuid mitte päris mulle. Maitse üldiselt meeldivalt tasakaalus ja enam tunda destillaati. Magusad valged rosinad, muskaat, veidi ingverit ja sidrunit. Lisaks värsket marjasust (rohelised karusmarjad ja viinamarjad) ja tooremapoolset ananassi. Aroomiga võrreldes pehmust vähem ja särtsakust enam. Lõpp keskmiselt pikk ja kipub sinna kuivemapoolse ning kergelt vürtsika tammisuse poole.

Glenmorangie 12 yo „Lasanta“, 43%

Aroomis selge šerri, mis katab suures osas destillaadi. Kaneeli ja ingveriga kaetud tume šokolaad. Veidi kohvi. Tume suhkrusiirup, kõrbema lastud suhkur ja veidi ka väävlit. Pole siiski imalalt magus. Maitse veidi enam tasakaalus. Veinisuse all tõuseb esile ka algselt burboonvaadis küpsenud destillaat – linnased, vanill ja ingver. Lisanduvad rosinad ja piimašokolaad koos mõrudate apelsinimarmelaadi ja musta teega. Lõpp keskmise pikkusega, rosinad, mesi, kergelt kuivusele kalduv.


Meeldivad ühelinnaseviskid kõik, kuid mitte just minu maitsele. Vaatidest tulenev mõju tunda ning kõrvuti maitstuna on kõigil küll selge ühisosa, kuid see on siis erinevate varjunditega rüütatud. Kõige vaadimõjulisem oli kolmest Lasanta, mis meenutab veidi Auchentoshan "Three Wood" viskit. Mõlema puhul on kerge iseloomuga destillaat vaadi poolt veidi liigselt varjutatud. Kui siinmaitstutele koondhinne panna, siis võiks selleks olla C+.

kolmapäev, 30. november 2016

SPEYSIDE 17 yo D.Laing Old Particular

Speyside on Speyside regiooni noorim viskivabrik (mille viskid turule jõudnud), mis kannab üllatuslikult regiooni enda nime. Viskivabrik alustas viskitootmist 1990. aasta detsembris. Sellele eelnes pea kolmkümmend aastat viskivabriku ehitamist. Praegune omanik Harvey’s of Edinburgh omandas viskivabriku 2012. aastal. Aastaseks tootmismahuks on 600 000 liitrit. Uue omaniku poolt on aastast 2014 Spey nime all toodud turule üsna palju uusi ühelinnaseviskisid (Tenné, Fumare, Trutina, 12- ja 18-aastane, Chairman’s Choice, Royal Choice, ... ja „must viski“ Beinn Dubh). Viskivabriku tooted on suuremas osas suunatud Aasia turule ja ekspordi tõhustamiseks palgati 2015. aastal brändi „näoks“ endine Inglismaa jalgpallur Michael Owen. Siinne viski on villitud ühevaadiviskina sõltumatu villija Douglas Laing poolt Old Particular sarjas. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


Speyside 17 yo, Douglas Laing Old Particular, november 1996 / jaanuar 2014, refill sherry butt #10097, 48,4% ncf, nc

Aroom: linnaseline, magus õunamoos, veidi siirupine. Tammised magusapoolsed vürtsid. Häirib kohati pealmiseks kerkiv kuiv tamm. Üsna meeldiv, kuid veidi üheplaaniline. Vähene vesi lisab kergeid tsitrusi.

Maitse: meeldivalt intensiivne, tsitrused, vürtsid, ingver. Üldine ümar magusapoolne tamm ja piimašokolaad, kuid magusus ei ole pealetükkiv. Tervikuna jällegi üsna meeldiv, kuid samas lihtsakoeline. Vesi lisab pehmust ja ümarust.

Lõpp: keskmiselt pikk, kurku soojendav magus-mõru vürtsisus, linnased ja pehme vanill.

Hinnang: C+

pühapäev, 27. november 2016

SPEYBURN 8 yo D.Laing Provenance

Speyburn viskivabrik asub, nagu nimigi juba viitab, Speyside regioonis Rothes linna lähedal ja on asutatud 1897. Praegu kuulub viskivabrik Inver House Distillers gruppi koos Balblair, Balmenach, Knockdhu ja Pulteney viskivabrikutega. Aastaseks tootmisvõimsuseks peale 2014-2015 laiendustöid ja mõningaid muutusi valmistusprotsessis on 4,2 miljonit liitrit. Speyburn ühelinnaseviski on üsna populaarne USAs, kus see kuulub viie enimmüüdud Šoti ühelinnaseviski hulka. Seni on villitud põhiviskidena vaid kaks: 10-aastane ja vanuse märketa Bradan Orach. Siinne viski on villitud ühevaadiviskina sõltumatu villija Douglas Laing poolt Provenance sarjas. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


Speyburn 8 yo, Douglas Laing Provenance, Autumn 2005 / Winter 2014, sherry butt #10437, 46% ncf, nc

Aroom: esmalt kuivalt ja veidi teravalt tammine, kergelt piirituseline. Kuiv šerri, iiris ja veidi kõrbenud (väävline?) karamell. Lisaks kuivatatud apelsinikoor. Klaasis mõningase seismise ja paari tilga vee lisamisel järel tuleb alt esile mesisus, magusat mesist melonit ja linnaseid.

Maitse: esmane suutunne üsna kreemine, magus ja ümar. Siis ürdid, vanill, mesi, pähklid ja lõpus barbariss. Üsna lihtne, tuntavalt noor, kuid meeldiv.

Lõpp: lühike kuni keskmiselt pikk, pehme ürdisus ja vürtsikus.

Hinnang: C+

teisipäev, 22. november 2016

BEN NEVIS „McDonald’s Traditional“

Siinmaitstav viski toodi turule 2011. aastal, tähistamaks Ben Nevis viskivabriku 185 aastapäeva. Sooviks oli taasluua Ben Nevis viski sellisel kujul nagu see oli 130 aastat tagasi, aastal 1882. Ehk siis turvastatud linnastest šerri vaatides küpsenud nooremapoolne linnaseviski. Viski valmistamiseks on kasutatud turvastatud linnaseid (25 ppm) ning eks-šerri vaatides küpsemiseaks vähemalt viis aastat. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.


Ben Nevis „McDonald’s Traditional“, 46%

Aroom: ümar, kuivapoolne suitsusus, mis on hästi integreeritud magusapoolse puuviljasusega. Kerge suitsune šerri, tsitrused, vürtsid ning ehk veidi ka õlisust ja kookost. Rafineeritum kui 10-aastane, samas ka veidi vähemtäidlasem ja kergem.

Maitse: esmalt kergelt õlised suitsused linnased, pähklid koos kerge jahususega. Keedetud pehmete puuviljade magusus. Vürtsisus saabub viimasena koos tumeda sokolaadiga. Meeldiv ja integreeritud.

Lõpp: keskmiselt pikk, kuid mitte kuigi püsiv. Meeldiv suitsusus jätkub mõne aja koos puuviljase magususe ja vürtsikusega, mis taandub aga kõik liiga kiirelt veidi kuivaks ja tuhaseks.

Hinnang: B


Noorus pole tunda ja nii nagu 10-aastase puhul on ka siin aroom meeldivaim osa viskist; siiski mitte nii täidlane. Lõpp toodab jällegi pettumuse. Meenutab paljuski Bowmore 12-aastast oma puuviljaselt paksu ja mõõduka suitsususega.

esmaspäev, 21. november 2016

BEN NEVIS 10 yo


Ben Nevis viskivabrik asub Šoti mägismaa (Highland) läänepoolses osas Fort William linna servas Britannia kõrgeima mäe Ben Nevis jalamil. Külastasin viskivabrikut 2013. aastal, mil kahjuks jäi tormisevõitu ilma tõttu mäe enda otsas käimata. Viskivabrik on rajatud 1825. aastal John McDonald’ poolt ning aastast 1989 on omanikuks Jaapani korporatsioon Nikka Whisky Distilling Company. Aastaseks tootmismahuks on kaks miljonit liitrit. Põhitootmises on vaid kaks ühelinnaseviskit: 10-aastane ja järgmisena maitstav "McDonald's Traditional". Siinmaitstava 10-aastase viski küpsemiseks on kasutatud nii taastäidetud, esmatäite eks-burboon kui ka esmatäite eks-šerri vaate. Maitstav viski on pärit 5cl minipudelist, mis villitud 2014. aastal.


Ben Nevis 10 yo, 46%

Aroom: meeldivalt ümar ja täidlane, šerrine ja šokolaadine. Kuivatatud mustad ploomid ja aprikoosid ning rosinad. Veidi aromaatset tubakat ja värsket apelsini koos paksu linnasusega. Väga meeldiv.

Maitse: üsna täidlane magus-vürtsikas algus, mis on hästi suud kattev. Kergelt vahane-õline linnasus. Kohvi, šerri, šokolaad ja apelsin.

Lõpp: keskmiselt pikk, kergelt õline šerri jätkub mõne aja, lisaks tammine vanill. Kahjuks ei püsi maitsed kuigi kaua ja lõpp saabub liiga ruttu, mis jätab sellise õhukese ja kuiveneva suutunde.

Hinnang: B

Aroom, esmane suutunne ja esmased maitsed parim osa viskist. Kahjuks ei kanna maitsed lõpuni välja. Kiire ja igav lõpp kaotab kummalisel kombel mälust ka väga meeldiva aroomi ja maitse nii, et juba viis minutit peale maitsmist on viski aroomi ja maitset raske meenutada. Aroom üksinda võttes on aga lähedane sellele, mis mulle šerriste linnaseviskide puhul väga sümpaatne on. Kokkuvõttes hea ja meeldiv linnaseviski.

laupäev, 19. november 2016

GLEN GARIOCH Vintage 1997

Siinne Glen Garioch ühe aastakäigu linnaseviski on destilleeritud 1997. aastal, küpsenud esma- ja teise täitekorra Ameerika tammest eks-burboon vaatides ning villitud 2012. aastal kangusega 56,7%. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


Glen Garioch Vintage 1997, Batch No 12, 56,7% ncf

Aroom: algus üsna suletud, alkohoolne, tammine ja kuiv. Tasapisi tuleb Ameerika tammele tüüpiline vanill ja kookos, kuid kuiv puidusus jääb koos tuhasuse ja tolmuse keldri lõhnadega alles. Ka vee lisades jääb kuiv tuhasus alles koos alkohoolse näpistusega ninas. Õnneks lisanduvad aja jooksul nii ilma veeta kui vee lisamisel puuviljad – pirn, suhkrustatud sidrun ning kergelt ka banaan ja melon.

Maitse: intensiivne, tammiselt kuiv ja kange. Suutunne siiski üsna puuviljane ja kergelt magus, kuid siiski ei pääse see piisavalt kuivust ja alkohoolset teravust tasakaalustama. Kuiv tammisus ründab uuesti ingveri ja vürtsidega. Vajab vee lisamist, mille järel muutub suutunne kreemisemaks ja mesisemaks, mis pehmendab ja tasakaalustub veidi maitseid. Esile tulevad ka juba aroomis leidunud suhkrustatud sidrun, pirni (klaas)karamell ja pehmemad vürtsid.

Lõpp: keskmise pikkusega, pigem kuiv, pirn, vürtsid ja pähklid. Jätkub võitlus magusa ja kuiva tammisuse vahel, mis ei saavuta lõpuni head tasakaalu.

Hinnang: B

neljapäev, 17. november 2016

GLEN GARIOCH „1797 Founder’s Reserve“

Glen Garioch on veel üsna vähetuntud linnaseviski Šoti mägismaa idapoolsest osast. Samas on viskivabrik senini töötavatest üks vanimaid – viskivabrik sai ametlikult avatud juba 1797 aastal. Aastaseks tootmismahuks on praegu 450 000 liitrit, mis on tegelikust tootmisvõimsusest üksnes 1/3. Kuni 1994 aastani toodeti viskit  kergelt turvastatud (8-10 ppm) linnastest, kuid viskivabriku taasavamise järgselt (peale kaheaastast 1995-1997 seisakut) kasutatakse turvastamata linnaseid.

Glen Garioch „1797 Founder’s Reserve“ on vanuse märketa (NAS) ja küpsemiseks on kasutatud ilmselt hoolikalt valitud esma- ja teise täitekorra Ameerika tammest eks-burboon ja eks-šerri vaate. Maitstav on pärit 5cl minipudelist, mis villitud 2014 aastal.


Glen Garioch „1797 Founders Reserve“, 48% ncf

Aroom: üsna täidlane kooslus, milles mesine puuviljasus (aprikoos ja ananass siirupis), karamell, suhkrusiirup ja apelsinimarmelaad. Seda kõike ümbritseb kuiv tammine vürtsikus, milles vanill ja ingverijuur. Veega tulevad esile linnased ja aroom muutub tuhaselt tammisemaks.

Maitse: üsna intensiivne. Algus kreemine suutunne, milles karamelliga kaetud küpsed puuviljad. Lisaks mesi ja ka puuviljad siirupis. Üsna pehme ja ümara alguse järel tulevad kohe jõulised vürtsid, pipar ja veidi hapukas roheline õun ja greip. Kokku annab see üsna täidlase ja komplekse maitse. Kangus ja ilmselt ka külmfiltreerimatus aitab siin ka täidlusele kaasa. Veega enam vürtsikust.

Lõpp: keskmise pikkusega. Vürtsisus jätkub ka järelmaitses ja taandub siis veidi mõrudalt rohuseks; üsna tammine.

Hinnang: B

Meeldiv East Highlands piirkonna ühelinnaseviski, mida tasub poeriiulitelt kindlasti otsida. Võrreldes kunagi maitstud 12-aastasega, tundub siinmaitstu vähemalt mälu järgi olevat veidi parem.

reede, 11. november 2016

ABERLOUR 12 yo „Non chill-filtered“

Siinse Aberlour eripäraks teiste kõrval on suurem kangus ja külmfiltreerimata jätmine. Sellega on soovitud pakkuda täidlasemat ja vaadis küpsenud destillaadile lähedasemat maitseprofiili. Kokkupanemiselt ja küpsemiselt peaks see olema aga identne 12-aastase „Double Cask“ viskiga ehk siis küpsenud nii eks-burboon kui eks-šerri vaatides. Viski on ilmselt villitud 2012 või 2013 aastal.


Aberlour 12 yo „Non chill-filtered“, 48% ncf

Aroom: ümar ja üsna täidlane. Moosine magusus, kuid mitte liigselt. Tuntavalt veinine ja seda on võrreldes DC viskiga oluliselt enam. Martsipan, vanill, veidi ingverit ja muskaatpähklit ning magusa poole pealt veel kuivatatud aprikoosid ja banaan. Kergelt ka karamell, mille all hooti ka põlenud tikke. Vesi toob veinisuse alt pealmiseks tammise vanilli.

Maitse: ümar, kreemine, šerrine. Karamell ja tumeda šokolaadiga kaetud rosinad. Keelel ingveri, muskaatpähkli ja kaneeli kirbe mõrusus. Võrreldes tavapärase DC viskiga on siin vähem puuviljasust. Vee lisamisel tuleb olla ettevaatlik. Paar tilka teeb head, lisades kreemisust ja puuviljasust, kuid suurem kogus vett muudab üsna kirbeks ja mõrudaks.

Lõpp: keskmise pikkusega, tammine vürtsikus jätkub ja on vast järelmaitses just kõige enam tunda. Lisaks šokolaad, veinisus ja ehk ka tsitruseid, mis pigem kirbemat sorti.

Hinnang: B

Kokkuvõtteks võib öelda, et siin on tegemist üsna tüüpilise Aberlour viskiga, milles tänu külmfiltreerimata jätmisele on siiski teistega võrreldes veidi enam täidlust ja jõulisust.



laupäev, 5. november 2016

GLEN SCOTIA 1992/2014 "The Whiskyman"

Sinne Glen Scotia ühelinnaseviski on villitud Hollandi sõltumatu villija „The Whiskyman“ poolt. Kokku villiti ühest vaadist 162 pudelit. Nimi „Run to the Stills“ osutab Iron Maiden’i loole (Run to the Hills). Täpsem teave kasutatud vaadi kohta puudub, kuid pudelite arvu, viski värvi ja maitse alusel võiks pidada selleks taastäidetud šerri hogshead vaati, mis valmistatud Ameerika tammest.  Viski on destilleeritud 1992 ja villitud 2014 aastal, mis teeb vanuseks vähemalt 21-aastat. Maitstav pärit 6cl näidispudelist.


Glen Scotia 1992/2014 The Whiskyman „Run to the Stills“, 51,3% nc, ncf

Aroom: intensiivne, paks vanill ja kreemine, lisaks kuiv tammisus ja vana nahk. Veidi ka ninna lõikav piirituselisus ja mõrkjas rohusus. Algus mitte kuigi meeldiv, kuid klaasis seistes hakkab enam tulema alt esile ka paksu puuviljasust (aprikoosi marmelaad), mis koos vanilliga muudab aroomi üsna täidlaseks. Kohati meenutab ka vanillijäätist iirisega.

Maitse: algus üsna terav, kergelt piirituseline ja mõru. Mõrusus selline ürdine koos parapähkliga. Kreemine-õline suutunne. Vajab jällegi klaasis seismist, mis kaotab teravuse ja maitse muutub suud katvaks vanilliseks kreemisuseks; lisaks ka paks puuviljasus koos vähese  piimašokolaadiga. Pigem ilma veeta, kuid lasta klaasis vähemalt kümmekond minutit seista.

Lõpp: keskmise pikkusega, kreemine, kergelt soolakas vürtsisus, koos vähese mõrususega lõpus.

Hinnang: B

neljapäev, 3. november 2016

GLEN SCOTIA 16 yo

Tegemist on Glen Scotia ühelinnaseviskiga. See kuulus 2013. aastal viskivabriku poolt tutvustatud sarja, kus oli viis viskit vanustega 10, 12, 16, 18 ja 21 aastat. Pakendi kujunduses oli kasutatud erksavärvilist lahendust, kus keskseks elemendiks Šoti mägiveis ja kolme vanema pudeli puhul oli veise taga kujutatud virmalistega öine taevas. Silmatorkav pakend, kuid üsna kummaline, eriti linnaseviski puhul. Siinmaitstav 16-aastane oli vanuselt siis just keskele paigutuv. Viski on küpsenud eks-burboon vaatides. Nüüdseks on see sari tootmisest maas ja asendatud 2015. aastal uue kujundusega viskidega: „Double Cask“ (NAS), 15-aastane ja „Victoriana“ (NAS, vaadikangusega). Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.


Glen Scotia 16 yo, 46% nc, ncf

Aroom: teraviljane, pärmine. Üsna paks ja õline, biskviitküpsiseid. Kergelt piirituseline, kuiv puidu vanill, kuivatatud sidrunikoor, korrodeerunud vask. Tundub olevat oluliselt (isegi kolm korda) noorem, kui sildil kirjas. Klaasis seistes muutub magusamaks, lisanduvad pehmed troopilised puuviljad ja mesi. All on hoomatav (mida ka tühi klaas säilitab) ka suitsusus, just selline tammevaadi söestatud pinna või siis tugevalt röstitud saia suitsusus. Aroom omapärane ja iseenesest täitsa meeldiv.

Maitse: intensiivne, teraviljane, piirituseline, kirbe sidrunikoor, tugevalt vürtsine. Üsna lihtsakoeline ja meeldivuselt aroomiga mittevõrreldav. Üsna noore viski laadne. Vesi maitseid suurt ei muuda, kuid suutunne veidi kreemisem ja vähem piirituseline.

Lõpp: lühike, jätkuv kirbus koos mõrususega, üsna kuiv.

Hinnang: C+

esmaspäev, 31. oktoober 2016

Olut Expo 2016: maitstud viskid

Möödunud nädalavahetusel (28.-30.10) leidis Helsingis aset järjekordne Olut Expo, kus lisaks ohtrale õllede valikule oli tutvustamiseks ja maitsmiseks kohale toodud traditsiooniliselt ka valik viskisid. Külastasin sündmust pühapäeval ning maitstud sai kaheksa eri viskit, mille maitsetutvustused allpool. Maitsesin eelkõige uuemaid ja piiratuma kogusega viskisid. Päeva lõpus sai juba laevas tagasiteel lisaks maitstud uut reisikaubandusse suunatud Bruichladdich viskit.


Highland Park 13 yo, 2002/2016, cask #6367, 59,2% nc, ncf

Antud ühelinnaseviski on villitud spetsiaalselt Soome viskiklubi jaoks (Whisky Clubs of Finland). Tegemist on Euroopa tammest valmistatud esmatäite šerri vaadiga (hogshead) ja vaadi väiksusest tulenevalt villiti seda vaid 306 pudelit.
Aroom: jõuline, kuid mitte alkoholi mõttes, vaid oma kompleksuses; šerri on mõistetavalt pealmine, kuid ei mata siiski HP suitsust täiesti enda alla; algus pigem kuiv, kuid veidi klaasis seistes muutub see kuivus puuviljaseks, täpsemalt mustad ploomid, mustad rosinad. Maitse: jõuline, täidlane, kompleksne šerri vaadi ja suitsuse destillaadi tasakaal; üsna kuiv ja tammine, kuid mitte häirivalt, piisavalt serrit ja kuivatatud puuvilju toetamas. Lõpp: keskmise pikkusega, kuiv šerrisus. Selle viski puhul oli kõige meeldivam just selle kompleksne terviklikkus ja jõulisus. Võiks öelda, et siin ei ole midagi kaotsi läinud ja nii vaat kui destillaat hästi esil üksteist tasakaalustamas.


Highland Park 17 yo „Ice“ Edition, 53,9% nc, ncf

See on Highland Park’ uus Norra mütoloogias kahe ürgvalduse – jää (Niflheim) ja tuli (Muspelheim) – vastandusele osutav kaheosaline sari; järgmisel aastal villitakse „Fire“ Edition. Viski on küpsenud eks-burboon vaatides, millel olid uued Ameerika tammest valmistatud otsad ja kokku villiti seda 2016 märtsis 30 000 pudelit.
Aroom: kangusele vaatamata üllatavalt pehme ja kargelt (jää?) värske puuviljasus (troopilised eelkõige, ananass), üsna kompleksne. Lisaks meeldivalt magusad linnased, mesi, piisavalt suitsusust ja vanilli, veidi ingverit. Maitse: suutundelt kreemine, puuviljad, kuid samas ka puhtalt karge ja värske. Suitsused magusad linnased, vanill, ingver. Vee lisamisel tuleb ka veidi mõrudat vürtsisust, osalt ka rohusust, just värskelt niidetud rohusus; seega pigem ilma veeta. Lõpp: keskmise pikkusega, hea tasakaal magusa ja kuiva suitsususe vahel.


Springbank 18 yo Single Cask, 49,7% nc, ncf

Ka see ühelinnaseviski on villitud spetsiaalselt Soomele (Malt Whisky Association of Finland). Tegemist on Ameerika tammest valmistatud esmatäite šerri vaadiga (hogshead) ja vaadi väiksusest tulenevalt villiti seda vaid 210 pudelit.
Aroom: tüüpilised Springbank aroomid; õnneks ei ole esmatäite šerri vaat matnud destillaati oma alla, ehk on just Ameerika tamm siin seda aidanud saavutada, kuna Euroopa tamme tanniinid oleks toiminud destillaadi peal intensiivsemalt. Maitse: väga meeldiv ümar šerri koos kookose ja magusa suitsususega, lisaks vanilline kreemisus ja kuivatataud aprikoos. Lõpp: pikk, kuivatatud puuviljad, kerge ingver, šerri.


Glenfiddich „IPA Cask“, Experimental Series #01, 43%

Siin siis ajaloo esimene Šoti linnaseviski, mille järelviimistlemisel on kasutatud vaate, kus hoitud IPA (Indian Pale Ale) õlu. Tegemist on Glenfiddich’ uue laiemalt kättesaadavaks tehtud sarjaga, mille kaks esimest pudelit septembris turule toodi. Viski vanuseks umbes 5-7 aastat. Küpsemine on toimunud järgmise skeemi kohaselt: algselt on küpsenud viski tavapärastes vaatides ning seejärel järelviimistletud kolme kuu vältel vaatides, mis olid varasemalt juba hoidnud Glenfiddich viskit, kuid seejärel täidetud spetsiaalselt valmistatud õllega üheks kuuks. Seega koostöö õlle- ja viskimeistrite vahel.
Aroom: kerge, kerge puuviljasus (eriti õunad, kuid leitavad ka pirnid), kuid mitte kuigi (just Glenfiddichi tavapärasel moel) magus – pigem isegi veidi kuiv, vanill, tsitruseline ja kergelt kirbe (ürdid või siiski ongi humalad?). Maitse: kerge ja meeldiv, tsitruseline, vanillikreem, kergelt rohune, veidi jällegi kirbust, mis meenutab humalale omaseid maitseid õlles (või meeled lihtsalt otsivad neid, teades kasutatud vaate?). Paar tilka vett muudab suutunde veidi kreemisemaks. Lõpp: keskmise pikkusega, meeldivalt magus koos kerge rohususega lõpus.


Glenfiddich „Project XX“, Experimental Series #02, 47% ncf

Eelmise paariline uuest eksperimentaalsest sarjast. Kasutatud vaatide küpsemisiga ilmselt varieeruvam. Siinse viski kokkupaneku loogika oli järgmine: 20 Glenfiddich’i saadikut (brand ambassadors) valisid igaüks ühe vaadi, mis siis kokku segati.
Aroom: võrreldes eelnevaga on kõrgem kangus tuntav ja see muudab aroomi täidlasemaks. Pehme puuviljasus, suhkrustatud puuvilja(kummi)kommid, tammised vürtsid ja kergelt veinine (portveini vaadid?). Enam tavapärase Glenfiddichi laadne. Maitse: suutunne täidlane ja ümar (ilmselt suuresti tänu külmfiltreerimata jätmisele), kreemine ning enam kui aroomis tuleb esile šerrivaatide mõju. Kergelt tammist vürtsikust. Vähene vesi lisab kreemisust ja lisab tajutavalt enam vanilli. Lõpp: üsna pikk, meeldivalt kreemine ja ümar; pehmed troopilised puuviljad koos magusate vürtsidega. Võrreldes IPA viskiga on XX tervikuna täidlasem, meeldivam ja mitmeplaanilisem.


anCnoc „Flaughter“, 46% nc, ncf

Sinne ja järgmine maitstud viski on mõlemad Knockdhu viskivabriku (ühelinnaseviski on aastast 1993 villitud anCnoc nime all, et vältida sarnasust Knockando viskidega) turvastatud viskide esindajad. Kokku on turvastatud anCnoc viskisid villitud kaheksa: Rutter (11 ppm), Flaughter (14,8 ppm), Tushkar (15 ppm), Cutter (20,5 ppm), Rascan (11,1 ppm), Peatlands (9 ppm), Stack (20 ppm), reisikaubanduses Barrow (13,5 ppm) ja uuena novembrist 2016 Rùdhan (? ppm). Kõik nimed osutavad kas turba lõikamiseks kasutatud töövahenditele või turbale endale. Nii „Flaughter“ kui „Cutter“ on küpsenud eks-burboon vaatides ning esimene umbes kaheksa aastat ja teine umbes viis aastat.
Aroom: rohuselt/heinaselt kuiv, suitsused linnased ja vanill; ehk veidi ka rohelisi õunu. Maitse: turbasuitsune linnasus, vanill; suitsusus üsna kuiv ja tuhane, seda tasakaalustab siiski ka mõningane kerge puuviljane magusus. Meeldiv, kuid üheplaaniline. Lõpp: pigem lühike ja üsna kuivapoolne. Järelmaitses veidi soolasust, kuid peamiseks on tuhasus, mis jääb keelele üsna pikaks.

anCnoc „Cutter“, 46% nc, ncf

Aroom: eelmisega võrreldes on turbasus tuntavalt magusam ja õlisem, mis näitab hästi, et suurem turbasus toob sageli kaasa ka linnaste omamagususe esiletuleku (vrd Octomore). Kergelt ka piprane ja sõnnikuline, lisaks ka magus vanill. Võrreldes eelnevaga enam Islay saare viskidele sarnanev. Maitse: magus turbasus, mis katab suu päris hästi, jõulisem kui eelnev; kreemine vanill ja ingver. Lõpp: keskmise pikkusega, turbasuitsune, vanill ja ilmselt viski noorusest tulenevalt veidi mõrkjalt rohune. Eelnevaga üsna sarnane, kuid siiski tajutavalt jõulisem.


Laphroaig „Lore“, 48% ncf

Uus Laphroaig, kuid kahjuks jällegi NAS. Siiski on selle viski puhul antud ka täpsustatud teavet kasutatud vaatide vanuse kohta. Kasutatud on „Lore“ valmistamisel 7-21 aastat (keskmine vanus jääb pigem 15-17 kanti) küpsenud viskisid. Vaadid on olnud nii esma- kui teise täitekorra eks-burboon ja eks-šerri vaadid ning lisaks nooremate puhul ka väiksemõõdulisi quarter-cask vaate.
Aroom: mereline turbasus, kuid siiski mitte „näkku hüppavalt“, vaid see pigem hiilib taustal, kuid siiski kogu aeg nähtaval olles; vanill, veidi magusat troopilist puuviljasust ja õlist linnasust. Kergelt ka kirbeid noote (tsitrused, ürdid, happelisemat sorti oliiviõli). Maitse: rikkalik ja intensiivne, turbane, meeldivalt magusaid puuvilju, veidi õlisust, mesisust ja vanilli; šerri vaatide osa on siin vist pigem maitseid integreeriv, kui see, et nad oleksid tajutavad. Lisandub piprane osa lõpus. Üsna meeldiv maitsekaar. Lõpp: keskmiselt pikk. Magusad puuviljad koos kuivema vanilli ja Laphroaig’ õlise turbasusega.


Bruichladdich 8 yo „The Laddie Eight“, 50% nc, ncf

Uus reisikaubanduse lettidele suunatud Bruichladdich, mis eelneb kohe-kohe turule tulevale Bruichladdich 10-aastase teisele väljalaskele. Kasutatud nii Ameerika kui Euroopa tammest valmistatud vaatides küpsenud viskisid; kus eks-šerri vaatide osakaal väga väike.
Aroom: kerge ja karge, teraviljane, rohelised linnased, tsitruseline, veidi nina näpistav; kergelt selline soolase või aroom, ka märga puitu. Veega värskem (rohelised õunad), samas ka ümaram ja magusam. Maitse: üsna värske, pigem destillaadile, kui vaadis korralikult küpsenud viskile sarnanev: rohusus, greip, veidi ingverit; vanill ja oder. Veega ümaram ja veidi enam kreemist puuviljasust, mis eelkõige suureneb teiste tsitruseliste (lisaks greibile) arvel. Lõpp: keskmiselt pikk, greibi kirbus. Veega järelmaitse pikem, pehmem ja ümaram.

neljapäev, 27. oktoober 2016

CRAGGANMORE 1998/2011 "Distillers Edition"

Speyside regioonis asuv Cragganmore viskivabrik on rajatud 1869. aastal. Praeguseks omanikuks on suurkorporatsioon Diageo. Aastaseks tootmisvõimsuseks on 2,2 miljonit liitrit, kuid reaalselt toodetakse 1,65 miljonit. Villitakse vaid kaht ametlikku põhipudelit: 12-aastane ja siinmaitstav Distiller’s Edition, mis on peale esmast eks-burboon vaatides küpsemist järelviimistletud endistes Ruby Port veinivaatides. Maitstav pärit 6cl näidispudelist.


Cragganmore "The Distiller’s Edition" 1998/2011, CggD-6563, 40%

Aroom: pehme, ümar, linnaseline. Apelsinid, ja rohkelt. Lisaks puuviljad siirupis – virsik, aprikoosid. Väga nõrgalt tajutav ka veinisus.

Maitse: ümar, kreemine, linnaseline. Algus katab suu päris hästi. Veinisust veidi enam tunda. Ohtralt jällegi apelsine, kergelt tumedat mõrušokolaadi koos punaste marjade kirbusega. Sellele liitub ka vürtsisus.

Lõpp: üsna lühike, küpse banaan, apelsinid, kuiv linnasus. Hästi kergelt ka suitsune mekk.

Hinnang: C+

Meeldiv aroom ja esmane maitse, kuid lõpuni ei kesta. Võidaks kindlasti veidi kõrgemast kangusest.

pühapäev, 23. oktoober 2016

GLENFIDDICH 15 yo Distillery Edition

Siinmaitstav on üks väheseid laiemalt kättesaadavaid Glenfiddich linnaseviskisid, mis on villitud kangemana kui tavapärased 40% ja seejuures ka külmfiltreerimata. Seega kõik eeldused olemas, et nii aroom kui maitse oleks jõulisem ja kompleksem. Küpsemiseks on kasutatud nii Ameerika kui Euroopa tammest valmistatud vaate. Maitstav on villitud ilmselt 2014.


Glenfiddich 15 yo Distillery Edition, 51% ncf

Aroom: magus paks puuviljasus, kergelt suhkrusiirupine, veidi aroomatset lillelisust (liiliad, nartsissid), kuivatatud puuviljad (aprikoosid, rosinad). Karamell, vanill, veidi mett, magusad vürtsid. Kergelt ka alkohoolset näpistust. Klaasis seistes enam tammiseid aroome – vanill, vürtsid ja piprasus ning muutub kompleksemaks. Vesi võtab magusust ja kuivatatud puuviljasust vähemaks ja enam tuleb tammisuse alt esile Glenfiddichile omaseid pirne ning ka veidi tsitrusi, muutub ka veidi värskemaks.

Maitse: esmaselt magus ja kreemine, kergelt šerrine tammisus. Kuivatatud puuviljadest enam esil rosinad ja aprikoos. Siis tulevad pehmed vürtsid, muskaat, kaneel, vanill, veidi musta pipart. Veega suutunne kreemisem (tulevad selgelt esile külmfiltreerimata jätmise plussid); puuviljad värskemad, küpsemad ja lisanduvad tsitrused (apelsin, mandariin).

Lõpp: keskmise pikkusega, kuivatatud puuviljad, magus-vürtsikas, meeldivalt tammine.

Hinnang: B

Maitse parem kui aroom lubada võinuks. Maitses destillaat ja tamm hästi integreeritud ning seda eriti vähese vee lisamisel. Glenfiddichile tüüpiliselt hästi valmistatud linnaseviski, kus kvaliteedi ja hinna suhe hästi paigas. Saadaval nüüd ka ülelahe laevadel.

teisipäev, 18. oktoober 2016

ABHAINN DEARG

Siinse viski puhul on tegemist Šotimaa kõige läänepoolsema viskivabriku Abhainn Dearg esimese viskiga. Viskivabrik asub Šotimaa looderannikul Välis-Hebriidide saarestikus paikneval Lewis’e saarel, täpsemalt saare lääneservas. Viskivabriku rajas saare enda elanik Mark Tayburn 2008. aastal. Viskivabriku nimi „Abhainn Dearg“ tähendab punast jõge. Viskivabriku aastaseks tootmisvõimsuseks on 20 000 liitrit.

Maitstav on pärit 5cl minipudelist, mis destilleeritud 2008. ja villitud 2011. aastal ning pakendil oleva märke kohaselt on tegemist ühevaadi viskiga. Siin on tegemist Abhainn Dearg viskivabriku esimese villitud ühelinnaseviskiga (vanuseks minimaalsed lubatud kolm aastat).


Abhainn Dearg, 46% ncf, nc

Aroom: pehme, teraviljane ja isegi veidi maisine magusus, veidi iirist. Väga kummaline aroom, mida pole üheski linnaseviskis varem kohanud. Raske isegi määratleda, mida see aroom kõige enam meenutab. Vast seostub see võiga, magusa võiküpsisega, värske pärmitaignaga, millele segatud juurde kuiva heina. Väga kergelt on selle all hoomatavad ka rohelised puuviljad. Vee lisades muutub aroom valge veini äädikat meenutavaks.

Maitse: noore viski kohta üsna kerge ja vähealkohoolne. Magus teraviljasus, mais, suutunne veidi õline. Ka maitse sama kummaline ja omapärane; pärmitainas, teravili, ehk veidi kummeli ja pärnaõie teed. Ehk ka rohelise õuna, sidruni ja pähkliga võiküpsised. Sidrunikaramell. Veega muutub taas veidi äädikalisemaks.

Lõpp: pigem lühike. Piirituseline, veidi magusat vanilli ja kuiva heinasust.

Hinnang: D (kuid kindlasti mitte iseloomutu)

Abhainn Dearg viskivabriku "tootmisüksus". Foto: geograph.org.uk

Väga noor, ühedimensiooniline ja pigem toordestillaadi, kui küpse viski iseloomu kandev. Tegemist on aga väga omapärase, isegi veidra, maitsekooslusega. Ja ega see ei saakski olla vist teisiti, kui kasutusel kummalised endistest kuumavee tsisternidest valmistatud destillaatorid, mille ülaosa meenutab väljavenitatud tipuga nõiakübarat. Raske öelda, kas see jääbki Abhainn Dearg viski iseloomuks, või on saadud peale esimest destilleerimisaastat valmistusprotsess paremini paika. Esimene põhitoodangu ühelinnaseviski on planeeritud villida 2018. aastal kümneaastasena.

pühapäev, 16. oktoober 2016

PORT CHARLOTTE Scottish Barley

Bruichladdichi viskivabrikus valmistatava Port Charlotte ühelinnaseviski puhul kasutatakse tugevalt turvastatud (40 ppm) linnaseid. Viskivabriku põhivalikusse kuuluv Scottish Barley viski puhul on, nii nagu nimigi viitab, kasutatud üksnes Šotimaal kasvanud otra. Viski jaoks on kokku segatud erinevas vanuses (peamiselt ilmselt kuue kuni kaheksa ning mõned vaadid ka kuni kümne aastased) Ameerika tammest eks-burboon vaatides küpsenud viskid, millele on juurde lisatud vähesel määral eks-šerri vaatides küpsenut. Maitstav on pärit 20cl pudelist, mis villitud 29.10.2014 (ostetud Bruichladdichi viskivabriku poest 2015. aasta sügisel).


Port Charlotte, Scottish Barley, 50% nc, ncf

Aroom: pehme ja magus linnaseline turbasuitsusus. Kuigi on kasutatud tugevalt turvastatud linnaseid, ei ole siin suitsusus muid aroome matvalt domineeriv, vaid on hästi integreeritud Bruichladdichi destillaadile omase lillelise-puuviljase-linnaselise aroomiga. Linnastele lisandub vaadist lähtuv vanill ja karamell, veidi puuviljakommi magusust ning tubakat. Tasapisi tuleb üha enam esile ka kerge piirituselisus, valge pipar ja sõnnikulisus, mis tuletavad meelde viski noorust.

Maitse: kangusele vaatamata üllatavalt pehme. Esmalt magus suitsune linnasus ja linnasesuhkur, millele järgneb kerge piprane laine koos veidi kuiva vürtsiseguga. Võrreldes aroomiga on maitses enam tunda tamme mõju. Suutunne kreemjalt õline, kuid vähem kui Bruichladdich Classic viski puhul. Piprasele turbasusele ja magusale linnaselisusele lisandub ka veidi soolast sidrunit ja mõrudamat greipi.

Lõpp: üsna pikk. Jätkub piprasus, greip, mis läheb tasapisi üle ümaraks ja kergelt magusalt linnaseliseks suitsususeks, püsides suus üsna kaua.

Hinnang: B

Hästi tasakaalus noor linnaseviski, millel on olemas kõik omadused, mida ühelt Islay saare turvastatud linnaseviskilt oodata. Iseenesest jällegi üsna noor, lihtne ja mitte kuigi kompleksne, kuid samas igati õnnestunud ja kergelt nauditav kooslus. Võib lisada paar tilka vett, kuid ise eelistasin mekkida ilma veeta. Vesi vähendab linnaselist õlisust ja muudab suutunde õhemaks.

pühapäev, 9. oktoober 2016

BENRIACH 1999, 13 yo Virgin Oak Finish

Siinse linnaseviski puhul kehtib kindlasti kolm sõna: eksperimenteerimine, ebatraditsioonilisus ja mittelinnaseviskilisus. Üha enam on hakatud ka Šoti viski puhul eksperimenteerima. Seda vähemalt niipalju, kui suhteliselt rangete piiride sees võimalik on. Üheks selliseks „uuenduseks“ on uute, seni kasutamata, tammevaatide (virgin või new oak casks) kasutamine Šoti viskide järelviimistlemisel või koguni täisajaliseks küpsemiseks. See aga on ebatraditsiooniline, kuna Šoti viski toordestillaadi nüansirikkuse esiletoomiseks ja säilitamiseks on loetud sobivamaks kasutatud vaatide kasutamist. See uus ja leviv praktika on kutsunud esile nii poolehoidu kui ka suuremal hulgal vastuseisu. Vastuseisjate üheks põhilisemaks argumendiks on olnud Šoti viski burbooni sarnaseks muutmine, mis tähendab ühe osana ka seda, et viskid hakkavad maitsma üksteisega üha sarnasemalt. Šoti viski, ja eriti ühelinnaseviski, puhul on aga mitmekesisus ja erinevus just vooruseks.

Siinmaitstava viski valmistamiseks kasutatud viski on kõik destilleeritud ja vaatidesse küpsema pandud 12.08.1999 ning villitud 22.07.2013. Esmane küpsemine on toimunud eks-burboon vaatides (ASB) ja teadmata aja järelküpsenud Ameerika tammest uutes vaatides.


BenRiach Vintage 1999, 13 yo, Virgin American Oak Wood Finish, 46% nc, ncf

Aroom: magus ja kergelt siirupine, magus-vürtsikas puit, ahjuõunad vanillikastmes, veidi kuivatatud aprikoosi, ja kookost – kõik üsna vaadi mõjuline. Vähese vee lisamine vabastab siirupise magususe alt ka destillaati ennast ja sellega koos ka värskemaid puuvilju.

Maitse: magus, ümar-paks vanillisus, vahtrasiirup, millele lisandub magusapoolne vürtsisegu, kookos ja mesine karamell. Seega nii, nagu aroom juba lubas: paks, magus ja magus-vürtsikas tammisus. Minu jaoks liigselt magususe poole kaldu. Vähene vesi toob esile värskemaid magusaid puuvilju ja suhkrusiirupine magusus asendub meeldivama linnaste magususega. Kuigi sobib ka ilma veeta, on vee lisamine vajalik linnaseviski päästmiseks burboonisuse käest.

Lõpp: keskmise pikkusega, magus, kurku soojendav, kergelt vürtsikas. Taandub veidi rohuselt lilleliseks ja kuivaks.

Hinnang: C+

Värske vaat on teinud oma „laastavat“ tööd ja muutnud siin linnaseviski üsna burbooni laadseks, mille alt linnaseviskit ennast raske leida. Iseenesest pole viskil aga midagi viga (aroom ja maitse hästi tasakaalus), kuid sooviks linnaseviski puhul ikka linnaseviskit nii aroomis kui maitses. Juba maitstud GlenDronach 14 yo Virgin Oak Finish oli märksa tasakaalustatum ja mitmekesisem, kus värske vaat ei matnud destillaati niivõrd enda alla.