Compass Box Peat Monster

Compass Box muutis suve teises pooles oma segulinnaseviskide põhisortimenti. Kui aastaid kuulusid sinna Oak Cross, The Spice Tree, Peat Monster, millele lisandusid The Story of Spaniard ja Orchard House, siis uues sortimendis on neist alles jäetud vaid Peat Monster ja Orchard House. Lisandusid aga Nectarosity (seguviski) ja Crimson Casks. 

Siinmaitstav Peat Monster on villitud 11.12.2018 ja on kokku segatud järgnevalt: Caol Ila – taastäidetud hogsheads (magus suitsusus, 46% tervikust), taastäidetud hogsheads (puhas suitsusus, 14% tervikust), taastäidetud hogsheads (delikaatne suitsusus, 3% tervikust), taastäidetud hogsheads (puuviljane suitsusus, 1% tervikust); Laphroaig – taastäidetud hogsheads (mereline suitsusus, 35% tervikust); Highland malt blend – 1%.

Compass Box Peat Monster, 46,0% nc, ncf

Aroom: esmaselt ja koheselt meeldiv magus lõkkesuitsune turbasuitsusus. Turvastatud linnaste magusus ning oodatult ka nooruslikult värske toorus. Mereline mineraalsus, sidrunimahl. Digestive küpsised koos kerge soolakaramelliga. Veidi vett lisades toob meditsiinilise (antiseptik) aroomi koos magusa sidruniga. Tühjas klaasis tund ja enam seismise järgselt on selgelt äratuntav Laphroaigi mereline turbasus.

Maitse: väga heas tasakaalus ja üldsegi mitte selline noor ega toores üheplaaniliselt igav turbasuitsusus. Hoopis selline selgelt mereline, mineraalne ja siduniline ühelt poolt, millele teiselt poolt lisandub troopilisemat laadi paks puuviljasus. Kannatab ka hästi veega lahjendamist, kus domineerima hakkab suitsuselt soolane merelisus koos kreemise suutundega.

Lõpp: keskmise pikkusega. Maitses esinenu kandub ilusti ka järelmaitsesse.

Hinnang: B+

Puhas ja kirgas soodsa hinnaga Caol Ila (suuresti), millele Laphroaigi osa annab kerge antiseptilise täienduse. Hea tervik.

OCTOMORE 15.1, 15.2, 15.3

Igal aastal püüan võimalusel ikka soetada Octomore uue seeria näidised. Sedakorda sai siis soetatud 2024. aasta sügisel villitud Octomore 15. seeria kolm 2cl näidist.

Octomore 15.1 destilleeriti 2018. aastal Šotimaa mandriosas kasvanud Concerto odra 2017. aasta saagist. Selle viski jaoks kasutatud linnaste turvastamise tase on 108,2 ppm ja seee küpses viis aastat esmatäite eks-burboon vaatides ja uuesti söestatud endistes burboon vaatides.

Octomore 15.1, 59,1% nc, ncf

Aroom: meeldivalt magus turvastatud linnasus. Ninatundelt üsnagi paks ja soe. Vanill, linnasejahu. Veidi põlenud rohusust. Paari tilga veega kerge sõnnikulisus ja kreemine sidrun.

Maitse: esmatunnetuselt hästi tasakaalus vanilli, linnaste ja suitsususe kombinatsioon. Siiski järgneb kiirelt üsna teravalt lõikav sidrunimahl, toores tikker. Veega veidi lahjendades tõuseb esiplaanile tugev turbasus koos tugeva soolasusega, kus ka kerge metallisus. Veega lahjendades veidi meelepärasem.

Lõpp: keskmise pikkusega. Roheline – toores tikker, hapukas õun. Veidi selline tuhane suitsusus, mis kergelt kuivusele kalduv.

Hinnang: B

Octomore 15.2 destilleeriti samuti 2018. aastal ja seda samuti 2017. aasta saagist, kasutades 100% Šotimaa mandriosast pärit Concerto otra. Turvastamise määr samuti 108,2 ppm. Algne küpsemine on toimunud alguses teise täitekorra veini vaatides ja teise täitekorra eks-burboon vaatides ning 2023. aastal viidi nende kombinatsioon järelküpsemiseks esmatäite konjaki vaatidesse.

Octomore 15.2, 57,9% nc, ncf

Aroom: magusad grillitud puuviljad, grillitud magus paprika. Suitsusus ongi selline grilline, kus lisaks veidi rohupõlengu laadset suitsusust. Lisaks on hoomatav sügisene metsaalune kõdu, mis lisab meeldiva nüansi. Klaasis seistes kerge metallisus.

Maitse: huvitav mekk. Kirbust, piprasust omajagu, mis teeb suutundelt selle võrreldes .1-ga märksa teravamaks ja tundelt nooremaks. Roheline tomat, roheline paprika. Teises pooles metallise noodiga üsnagi tugev turbasus, kuid seda selgelt siiski nõrgemana kui .1 viskis. Veega lahjendamine midagi positiivsena juurde ei anna.

Lõpp: keskmise pikkusega. Üsna teravalt lõikav. Magus-mõrkjas paprika, turbasuitsune järelmekk.

Hinnang: B

Octomore 15.3 destilleeriti samuti 2018 ning seda Octomore farmis kasvanud 2017. aasta Concerto odra saagist. Turvastamise määr on siin koguni 307,2 ppm, mis on Octomore 8.3 (309,1 ppm) järel tugevuselt teine. Küpsemine on toimunud esmatäite eks-burboon ja Oloroso šerri (hogshead) vaatides.

Octomore 15.3, 61,3% nc, ncf

Aroom: esimene assotsiatsioon – tahiini, ehk selgelt seesamine. Lisaks magusama poolsed digestive küpsised. Magus-kuiv põhiaroom. Suitsusus koos metallise noodiga. Veidi sellist puidu kopitust, mis ilmselt osutus šerrivaatidele. Klaasis seistes paks ja magus tugev turbasuitsusus, millele lisandub taustalt tõusev sõnnikulisus ja mereadru. Kõrge kangus pole üldse tunda.

Maitse: magusalt ümar ja kreemine algus. Teine pool väga tugevalt turbasuitsune, millele lisandub karamelliseeritud apelsini nüansiga tume šokolaad. Üsna ekstreemne maitsetelt. Kõrge turbasuse määr on siin selgelt kohal ja tuntav. Vesi ei tee head, lihtsustab tuntavalt.

Lõpp: pikk. Turbasuitsusus jätkub väga pikalt, kuhu lisandub veidi metallisust ja üsna ohtralt mereadrulist soolasust.

Hinnang: B+

Tervikuna on need kolm Octomoret ehk veidi pettumust valmistavad, kuid siiski endiselt väga head kõik. Octomore 15.1 oli võrreldes varasemate .1 viskidega tundelt noorem, toorem ja sirgjoonelisemalt lihtsam. Octomore 15.2 nagu juba reeglina ikka .2 viskid, oli ka seekord kuidagi veider ja mulle mitte kuigi sümpaatne. Parim oli neist kolmest nagu ikka .3 viski, kuid sedakorda 15.3 ehk mitte nii hea kui varasemad Islay saarel kasvanud odrast valmistatud Octomored.

BALVENIE 12 yo Triple Cask

Olen seda 12-aastast Balvenie viskit varem minipudelist proovinud (blogi 25.01.2016). Tegemist on siin nimele vastavalt kolmes eri tüüpi vaadis küpsenud viskiga. Kasutatud on traditsioonilisi (taastäidetud eks-burboon), esmatäite eks-burboon ja esmatäite oloroso šerri (ilmselt Euroopa tammest) vaate. Maitstav on pärit 20cl pudelist, mis villitud ilmselt kuskil 2018.

Balvenie 12 yo Triple Cask, 40,0%

Aroom: mesine puuviljasus, mõdu, vanillikreem, ahjuõunad, veidi roosiõisi. Kerged vürtsid, eriti kaneel. Vihjed kuivale tammele.

Maitse: ümar ja mesine algusosa, kuhu lisandub kaneeliga ahjuõun ja mõningane vanill. Teises pooles üsna tugevalt vürtsikas ja tammine.

Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Tammine ja vürtsikas; kaneel ja kergelt ingverine järelmekk.

Hinnang: C+

Kuigi siin palju ei toimu, on siiski tegemist Balvenie’le tüüpiliselt hea linnaseviskiga. Aroom parim osa. Madal kangus on veidi maitses tunda, kuid tammine vürtsikus hoiab lahjaks taandumise eest.

OBAN 14 yo

Oban 14-aastast viskit olen alates 1990ndate keskpaigast mitmel korral endale soetanud (igal kümnendil vähemalt korra, viimati ehk kuskil 2013) ning see on ka alati üsna meelepärane minu jaoks olnud. Kuigi tegemist on vaid 43% kanguses villituga ning samas ka külmfiltreeritud ja piirituskaramelli sisaldava ühelinnaseviskiga, on see siiski õnneks säilitanud oma lääneranniku puuviljase robustsuse. Siinmaitstav on villitud 2021. aastal.

Oban 14 yo, 43,0%

Aroom: meeldivalt värske, puuviljane ning seda koos mesisuse ja kergelt vürtsika tammisusega. Puuviljad on veidi sellised üleküpsenud koos juba kerge puuviljakäärituse aroomiga. Seda pehmendab ja ümardab aromaatne küpse magus ploomisus, värskust lisab apelsinimarmelaad ja lääneranniku meeleolu loovad värskelt kaldale uhutud vetikad.

Maitse: küpsed ja keedetud puuviljad koos tõusvalt lisanduva tammisusega, kus mõrumagusad vürtsid ja ürdid. Sidruni ja apelsini marmelaad. Õrn suitsune vihje.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kergelt piprane tammisus, kardemon, koriander, mis koos soojendavad meeldivalt kurku. Järelmekk ehk veidi kuivusele kalduv.

Hinnang: B

Endiselt väga hea ühelinnaseviski, hoolimata 43%st ja muudest n.ö hädadest.

2x Aerstone 10 yo: Sea Cask & Land Cask

Õnnestus saada kahe ühelinnaseviski näidist. Tegemist on Aerstone nimelise viskiga, mis tegelikult on päirt Ailsa Bay viskivabrikust. Ailsa Bay kuulub William Grant & Sons alla ning on üks neljast neile kuuluvast linnaseviskivabrikust Glenfiddich, Balvenie ja Kininvie kõrval. Kui kolm viimast on Speyside piirkonnas ja asuvad sisuliselt kõrvuti, siis Ailsa Bay asub Lowland piirkonnas. Ailsa Bay nimelist viskit ennast on villitud üsna vähe; suurem osa toodetust läheb Grants seguviskide koostisesse. 

Viskivabrik on rajatud 2007. aastal ning aastaselt tootmisvõimsuselt (12 miljonit liitrit) on see Šoti linnaseviskivabrikutest suuruselt viies; kavas on seda aga veelgi laiendada mahus, mis annaks võimsuseks koguni 30 miljonit liitrit. Ailsa Bay’s toodetakse viit eri tüüpi destillaati: kerge ja magus, raskepärasem ning kolm eri turvastamise määraga destillaati (tugevaim 50 ppm). Siinmaitstavad Aerstone viskid annavad võimaluse proovida kergema stiiliga Ailsa Bay viskit (Sea Cask), kus vaadid on kirjade järgi küpsenud Girvanis ja suhteliselt merele lähedal asuvates ladudes (sealt siis nimi) ning tugevama stiiliga turvastatud linnastest valmistatud Ailsa Bay viskit (Land Cask), mis küpsenud vaatides, mis asunud sisemaal paiknevates ladudes. Mõlemad on 6cl näidispudelid, mis saadud 2021. aastal (Land Cask) ja 2022. aastal (Sea Cask) villitud pudelitest.

Aerstone 10 yo Sea Cask, 40,0%

Aroom: kerge ja teraviljane, digestive küpsised, veidi rohusust, värsked õunad, värske sai.

Maitse: kerge ja lihtne, kergelt mõrkjas rohusus, kus siiski piisavalt ka teraviljasust, mis annab veidi paksust ja ümarust.

Lõpp: pigem lühike. Teraviljane koos kerge rohuselt mõrkja noodiga. Kooritud mandel samuti järelmekis.

Hinnang: C

Aerstone 10 yo Land Cask, 40,0%

Aroom: üsna tugevalt turbasuitsune, ning see on selline rohupõlengu magus suitsus. Turvasttaud linnased, veidi vanilli. Klaasis seistes õrn metallisus nagu ikka võib seda noortes tugevamalt turvastatud linnaseviskides kohata.

Maitse: turbasuitsune, joodisust ja meditsiinilisust à la lahja Laphroaig (Laphroaig Four Oak). Veidi rohust kirbust, mida tasakaalustab magus tammevanill. Madal kangus muudab suutundelt liigselt vesiseks. Maitsed ei kanna ning neid on siin üldse üsna vähe peale suitsususe.

Lõpp: pigem lühike. Joodisus, vanill, suitsune.

Hinnang: C

Keskpärased viskid mõlemad, kus midagi erilist kuid ka midagi vastumeelset ei ole. Mulle oli turbasuitsune Land Cask viski meelepärasem, kuid parima tulemuse andis hoopis nende kahe segu, kus 2/3 Sea Cask ja 1/3 Land Cask. Mõlemad viskid toimiksid oluliselt paremini kõrgemal kangusel, kuid teades Grantsi villimispoliiitkat, oleks see ilmselt lootusetu ootus.