Esmaspäev, 30. detsember 2019

Aasta 2019 parimad

Aeg viimaseks postituseks viskiaastal 2019. Mis siis kogetud sai? Sel aastal sai lisaks Šoti ühelinnaseviskidele maitstud hea portsu Šoti üheteraviljaviskisid, mõningaid Euroopa linnaseviskisid ning hulganisti ka Aasia linnaseviskisid – Taiwani Omar ja Kavalan, Indiast Amrut ja Paul John. Maitstud sai isegi mitmeid konjakeid. Nende n.ö muude viskide maitsmise kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et jään ikka ustavaks Šoti linnaseviskidele. Olgu kõikide muude või mujalt pärit viskide seas leitavad mõned, millel üsna huvitavad ja eripärased nüansid, jäävad need tervikuna siiski kvaliteedilt alla šoti ühelinnaseviskidele.

Allpool on toodud kaksteist viskit, mis sel aastal kõige meeldejäävamatena esile tõusid (siia ei ole sarnaselt varasematele aastatele sisse arvatud viskifestivalidel maitstud viskisid). Hinnangu „A“ andsin sel aastal üksnes kahele viskile ja isegi „B+“ hinnanguni küündisid kõigest kümme viskit. Seega üsna nigel aasta, kui silmas pidada kvaliteeti. Püüan seda järgneval aastal parandada ning olla veidi valivam.

Kaksteist enim maitseelamusi pakkunud viskit 2019. aastal alfabeetilises järjestuses:
  • Amrut Peated Cask Strength, 62,8%
  • Balvenie 14 yo Caribbean Cask, 43,0%
  • Benromach 10 yo Cask Strength 2002/2012, 60,3%
  • Bunnahabhain Ceòbanach Batch 02, 46,3%
  • GlenDronach 15 yo Revival (revised & revived), 46,0%
  • GlenDronach 18 yo, 1996/2014, Oloroso Sherry Butt #244 (Batch 11), 56,9%
  • GlenDronach 19 yo, 1995/2014, Pedro Ximénez Sherry Puncheon #538 (Batch 11), 55,0% 
  • GlenDronach 20 yo, 1994/2014, Oloroso Sherry Butt #54 (Batch 11), 56,6%
  • Longmorn 21 yo, The Single Malts of Scotland 1992/2014, 49,7%
  • Nikka Whisky From the Barrel, 51,4%
  • Springbank CV (13/277), 46,0%
  • Tamdhu Batch Strength, Batch No: 003, 58,3%


Kui pöörata pilk 2020. aastasse, siis jätkan endiselt viskide maitsmist ja nendest blogisse kirjete tegemist. Algaval aastal on ees ootamas kaks olulist sündmust. Esiteks täitub veebruaris siinse Linnaseviski nimelise blogi pidamisest viis aastat. Seda tuleb loomulikult tähistada mõningate eakamate viskide maitsmisega. Teisena tuleb esile tõsta juba paar aastat oodatud reis. Nimelt teostub kevadel Šotimaa reis, kus saab ühe nädala vältel ühes linnaseviski vabrikus töötada ja end koolitada. Vihje sellele viskivabrikule on leitav allolevalt uue aasta kaardilt. Plaanid veel täpsemalt tegemata, kuid ilmselt jõuan lisaks külastada veel nelja või viit viskivabrikut. Kolmandaks tuleb mitte küll sündmusena, kuid viskidega seotult märkida, et kuna viskide hinnad muudkui kerkivad nii meil kui mujal, siis ilmselt ostan uusi viskisid algaval aastal vaid mõned üksikud ja hoolikalt valitud. Kindel on aga ka uuel aastal see, et ootamas on uued viskid ja neis leitavad maitseelamused.



Teisipäev, 24. detsember 2019

GLENDRONACH 15 yo Revival (revised & revived)

Kui eelmises postituses tutvustatud BenRiach viski oli veel n.ö Billy Walkeri ajastust (kes oli nii BenRiach kui GlenDronach viskivabrikute omanik), siis siinne GlenDronach on n.ö Brown Formani ja Rachel Barrie ajastu algust iseloomustav. Seejuures on siin tegemist 15-aastase „Revival“ viski taastulekuga ning seda muudetud koostises. Kui varasem 15-aastane GlenDronach, mille villimine lõpetati 2015. aastal, oli küpsenud üksnes Oloroso šerri vaatides, siis siinne samanimeline 2018. aasta taaselustus on kokku segatud Pedro Ximénez ja Oloroso šerri vaatides küpsenud viskidest. Maitstav viski on villitud 13.08.2018.


GlenDronach 15 yo Revival (revised & revived), 46,0% nc, ncf

Aroom: magus, šerrine ja rikkalik. Rosinad, maraschino kirsid, kuivatatud mooruspuu marjad ja aprikoosid, pruuni suhkruga ahjuõunad, musta ploomi ja datlite puding, veidi jõhvikamahla ning ka küpseid mureleid mõningal määral. Veidi ürdisust, kummelitee, muskaatvein, muscovado suhkur. Oma magususes veidi selline liköörine.

Maitse: magus ja suud kattev. Meega glasuuritud kreeka pähklid, rosinad, kuivatatud mooruspuu marjad, aprikoosid, datlid ja viigimarjad. Karamelliseeritud apelsinikoored ja ürdisus. Tervikuna veidi kleepjas, kuid meeldiv selline. Mõned tilgad vett toob värskust.

Lõpp: keskmise pikkusega. Karamelliseeritud apelsinid, rosinad, kergelt mündine ääris (erit vähese veega lahjendatult), lagrits ja ürdid.

Hinnang: B+

Viski võidab mõne tilga vee lisamisest. Ilmselt on siin vaatide vahekord PX kasuks, millele ilmselt osutab ka sildil PX nimetamine Oloroso vaatidest eespool. Endiselt väga hea GlenDronach, kuid jääb siiski alla varasemale „õigele“ Revival viskile (tuleb ka arvestada, et see varasem 15-aastane sisaldas suures osas oluliselt eakamaid viskisid). Õnneks on mul seda varasemat üksnes Oloroso vaatides küpsenut tallel veel paar pudelit.


Rahulikku jõuluaega koos šerriste šotlastega!

Reede, 20. detsember 2019

BENRIACH 12 yo Sherry Wood

Aeg hakata selleks aastaks otsi kokku tõmbama. Kuid enne seda tuleb ikka korralikud viskid ette võtta. Ei saa ju viskiaastat lõpetada konjakitega. Valisin selle aasta kaheks viimaseks viskiks šerrised Šoti linnaseviskid. Esiteks BenRiach ja seejärel GlenDronach. Olgu mainitud, et ka uut aastat alustame jõuliselt šerrise Šoti linnaseviskiga.

Siinmaitstav BenRiach on küpsenud kaht tüüpi vaatides – Pedro Ximénez ja Oloroso šerri – ning siis 12-aastase küpsemise järgselt kokku segatud ja seejärel villitud 01.10.2015. Seega on siinse viski puhul veel tegemist viskivabriku endiste omanike (Billy Walker ja partnerid ehk Benriach Distillery Co) poolt villituga. BenRiach koos GlenDronach ja Glenglassaugh viskivabrikuga müüdi 2016. aasta aprillis Ameerika suurkorporatsioonile Brown Forman.


BenRiach 12 yo Sherry Wood, 46,0% nc, ncf

Aroom: meeldivalt ja mõõdukalt magus. Kuivatatud viigimarjad, rosinad, soe nahk, šerrisus loomulikult. Osalist kuivust annab kohv ja šokolaad. Lisaks vanill ja veidi ka iirist. Vähese vee lisamine toob värskust – aprikoos, apelsin, mentool. Lisaks asendab kuivatatud puuviljade magusust nüüd kergem ja ümaram BenRiachi viskidele tüüpiline mesine magusus.

Maitse: magus-vürtsikas ja üsnagi raskepärane. Kuivatatud viigimarjad, rosinad, veidi kummisust. Tammine karamell ja siis vürtsikas pool – muskaat ja koriander eelkõige. Veidi vett toob mentoolset värskust, lisandub lagrits, suutundesse ümarust ja õhulisust (destillaat tuleb vaatide alt enam esile).

Lõpp: üsna pikk ja kurku soojendav. Vürtsikas tammisus ja mõrudam šokolaad, mis annavad veidi mõrkja järelmeki. Vähese veega lahjendatult mentoolne apelsin.

Hinnang: B

Väga heas tasakaalus linnaseviski, kus šerrivaatide mõju on küll tuntav, kuid samas on mõne tilga vee abil võimalik šerrisuse alt esile tuua ka destilaadi värskem pool.


Pühapäev, 15. detsember 2019

VSOP konjakid: osa 2

Teises VSOP konjakite voorus tulevad maitsmisele Meukow, Croizet, Hardy, Leyrat, Château de Montifaud ja Kelt. Kõik maitstavad konjakid on pärit minipudelitest. Maitsmisele sai kaasatud ka nende konjakite juures abikaasa, kelle maitsekirjeldused on samuti lisatud (M = mina; T = tema).


Meukow VSOP Superior, 40%

M: aroomis karamell, mis annab ümarust, mõningane vürtsikas tammisus, kuivatatud puuviljad, soe nahk ning veidi vaske. Suutundelt esmalt üsna ümar ja magus, seejärel teatav vürtsikus. Maitses mandlid, piimaga kergema röstiga kohv, karamelliseeritud suhkur. Veidi tunda ka kuivatatud musti Rainbow ploome. Lõpp keskmiselt pikk, pehme, kuivem mandlisus, veidi kuivatatud musti ploome. T: aroomilt kerge, kuivatatud ananass. Suutundelt pehme ja sobilik ka mitte konjaki harrastajale.

Croizet VSOP (Grande Champagne), 40%

M: aroomilt lilleline, veidi äädikalisust, kuid muidu üsna kerge ja õhuke. Kuiv puit ja papisus, magus vanill, suhkrustatud mango ja ananass. Suutundelt pehme, ümar ja delikaatne. Kreeka pähklite kirbust keele tipul. Veidi kahjuks ka tuima papisust. Lõpp keskmise pikkusega, õrnalt kreemine, kreeka pähkel ja veidi kuivemat ja vähemahlast apelsini. (sarnane Camus ja Otard konjakitele, kuid kvaliteetsem). T: pehme ja kerge, maitses selline mõnus kerge magusus koos õrna õhetusega kurgus. Hea konjak.


Hardy VSOP (Fine Champagne), 40%

M: aroomis kõigepealt tammised vürtsid, siis puuviljane magusus (pirn, õun), nahk, vanill ja kaneel. Kõik need kokku jätavad ümara ja üsna täidlase tunde. Suutundelt pehme ja ümar. Vürtsikas keskosa, millele tuleb vaid veidi juurde papisust. Lõpp keskmise pikkusega, vürtsikas, kuivusele kalduv. T: aroomis magusust, mandlid. Maitses tunda kerget teravust.

Leyrat VSOP (Fins Bois), 40%

M: koheselt tunda aromaatne lillelisus ja heinasus, kerged tsitrused, ümarust annavad magusad suveõunad ja pirnid. Suutundes on meeldivat kangust, mis tõstab maitseid enam esile. Kerged magusad tsitrused, särtsakust annab ingver. Lõpp üsna pikk, sidrunikoore mõrkjust veidi, kerge ja mittehäiriv metallisus, veidi soolakust, kuivemapoolsem. T: meeldivalt kerge, pehme magusus. Maitse samuti kerge, järelmaitse õrna teravusega.

Château de Montifaud VSOP (Fine Petite Champagne), 40%

M: üsna aromaatne ja täidlane. Karamell, kuivatatud aprikoos, tammisus, nahk, suhkrusiirup. Suutundelt pehme ja ümar. Vanill, mandel, puuviljane. Meeldivalt suud kattev. Lõpp keskmise pikkusega, väga pehme ja ümar, veidi tammist karamelli. T: hästi pehme, koos õrna magususega. Väga hea.

Kelt VSOP (Grande Champagne), 40%

M: aroomilt algul pigem suletud. Kerge piirituselisus, kuivatatud puuviljad, rosinad, nahk. Suutundelt ümar. Esimene pool magus puuviljasus. Teises pooles veidi kirbust, karamelliseeritud suhkur, veidi papisust. Lõpp keskmiselt pikk. Melon, veidi papisust, kirbet rohusust. T: aroomis õrn mandline magusus. Maitselt väikese teravusega.

Maitstud 15 VSOP konjakit andsid üsna hea ülevaate, mida meie kaubandusvõrgus olevad konjakid endast kujutavad. Enda jaoks tõusis meeldivalt esile Leyrat, mis oli teistest üsna eristuv ning milles puudus täiesti paljudele konjakitele ja muudele brändidele omane karamelliseeritud suhkur. Paremusjärjestus oleks minu kui linnaseviski armastaja kohaselt järgnev. Kindel esikolmik: 1) Leyrat, 2) Château de Montifaud, 3) Hardy. Pole paha nelik: 4) Kelt, 5) Meukow, 6) Courvoisier, 7) Rémy Martin. Väga kerged, kuid veidi õhukesed kolm: 8) Croizet, 9) Camus, 10) Otard. Kõige vähem imponeerinud viis viimast: 11) Martell, 12) Renault, 13) Maxime Trijol, 14) Hennessy, 15) Larsen.

Esmaspäev, 9. detsember 2019

VSOP konjakid: osa 1

Alustan konjakite maitsmist nelja suurtootja Hennessy, Martell, Rémy Martin ja Courvoisier konjakitest. Nendele järgnevad Larsen, Camus, Maxime Trijol, Otard ja Renault konjakid. Nii nagu eelnevas postituses mainitud, on kõik siin ja ka järgnevas postituses tutvustatavad VSOP konjakid ning pärit minipudelitest. Maitsmisele sai kaasatud ka abikaasa, kelle maitsekirjeldused on samuti lisatud (M = mina; T = tema). Lisaks olgu rõhutatud, et maitsjaks on siin mitte konjaki ja selle maitsebuketi asjatundja, vaid linnaseviskide armastaja.


Hennessy VSOP Privilege, 40%

M: Aroomis ohtralt karamelliseeritud suhkrut, intensiivne ja ninna lõikav. Lisaks vanill. Suutundes teravust, eriti keele tipul ja suu äärtes. Tamm, piirituselisus. Keskosas pehmemat karamelli. Lõpp lühike. Järelmaitses metsapähkleid, karamelline-suhkrune. T: õrn magusus, karamelliseeritud suhkur. Maitse terav ja näpistav, alkohoolne.

Martell VSOP Aged in Red Barrels, 40%

M: Aroom suletud, vähearomaatne, kinnine. Kuivemapoolsem karamell, ehk veidi sidrunit äärtes tunda. Suutundelt üsna pehme, kergelt kreemine, kuid siis kirbemat sorti karamelliseeritud suhkur. Lõpp lühike. Järelmaitses kirbemat kreeka pähklit, samas ka pehme. T: pehme ja teravuseta nii aroomis kui maitses. Aroomis kergelt aasalillede lõhna. Võrreldes eelnevaga jätab allaneelates kurgus pehme tunde.

Rémy Martin VSOP (Fine Champagne), 40%

M: Aroomis tsitruseid, siirupis pirnid. Pehme ja ümar. Suutundelt samuti pehme. Maitses metsapähklid, vanill, veidi puuviljasust ja kerge tsitruselisus. Jääb ehk veidi lahjaks ja isegi vesiseks. Lõpp keskmise pikkusega. Järelmaitses kerge tsitrus, isegi münti ja ingverit, veidi ka piirituseline. T: vanillikaun ja -seemned, maitses õrnalt tunda kuivatatud aprikoosid. Maitse poolest sobib ilmselt ka mitte konjaki sõbrale.

Courvoisier VSOP, 40%

M: Aroomi osas selgelt eelnevaist eristuv. Siin on pealmiseks toffee, veidi iirist, kuivatatud aprikoosid, heledad rosinad. Suutundelt magus, pehme, ümar ja suud kattev. Maitsetest vanill, toffee. Lõpp keskmise pikkusega ja suud soojendav. Järelmaitses münti, pruun suhkur ning viimasena siiski ka karamellist kirbust. T: kuiv kreemine toffee, rosinad (eriti just vahetult paki avamise järgselt). Õrn tubakas või pigem suitsetajast tuppa jäänud lõhn.


Larsen VSOP, 40%

M: Üsna erilaadse ja isegi kummalise aroomiga. Vanill, iiris, mandel ja selgelt võine. Suutundelt ümar ja kreemine. Maitsetest vanill, või, želatiin, litšid. Lõpp lühike. Järelmaitse võine koos mandliga. T: pehme iiris, sulatatud või. Suutundelt  pehme.

Camus VSOP Elegance, 40%

M: Üsna suletud, vähearomaatne. Veidi lillelisust, delikaatne. Suutundelt pehme, kerge ja veidi selline liistunud. Väga õhuke. Maitsetest tunda kergelt tammisust, mandel. Pigem kuiv. Lõpp küll lühike, kuid üsna delikaatne ja lilleline. Siin pole üldse konjakitele tavapärast karamellist aroomi ega mekki. T: kergelt terav ja näpistav aroom. Lilleline nii aroomis kui maitses. Veidi õhulist puuviljasust - valge klaar.

Maxime Trijol VSOP, 40%

M: Samuti üsna suletud. Siis õun, õrn apelsin, vanill, mis muutuvad atsetooniseks. Veidi ka sellist kopituse laadset. Suutundelt kerge, kuid veidi piirituseline lillelisus. Vesine, papine. Lõpp lühike, kerge, vesine ja piiritusele omase mekiga. T: pehme, klaasi äärel õrn tsitrus ja lillelisus. Suutundelt kerge ja kurgus pehme.

Baron Otard VSOP, 40%

M: Jällegi üsna suletud aroomilt. Kerge metallisus, hele rosin, aprikoosid, lillelisus. Suutundelt väga kerge ja kreemine. Üsna delikaatne ja õhuke. Lõpp lühike, üsna vesine, mõningane delikaatne magusus. Ka siin pole sarnaselt Camus konjakile karamelliseeritud suhkrut. T: vastupidiselt minule on siin karamell ja teravus esile tõusvad. Järelmaitse üsna pikalt püsiv.

Renault VSOP Carte Noire, 40%

M: jällegi suletud ja selline liistunud aroom. Kerge metallisus karamellisel padjal. Suutundelt pehme ja õhuke. Maitsetest tunda vanilli, veidi piimašokolaadi ja mandleid. Lõpp lühike. Järelmaitses pruun suhkur. T: väheütlev, kerge ja vesine.

Omalt poolt saan öelda, et kui vaja oleks, siis neist üheksast VSOP konjakist ostaksin vaid Courvoisier’i. Vastuvõetav oli ka Remy Martin. Maitstuist ei meeldinud mulle kui linnaseviski sõbrale Hennessy oma ohtra karamelliseeritud suhkrususega ning Renault, Martell ja Maxime Trijol oma suletuse ja vesisusega. Otard ja Camus olid samuti üsna suletud, kuid neis oli siiski olemas midagi delikaatset. Larsen oli aga lihtsalt kummaliselt veidra aroomi ja mekiga.

Teisipäev, 3. detsember 2019

KONJAKi lühitutvustus

Detsember algab suure konjaki maitsmisega. Maitsmisele tuleb 15 konjakit. Seejuures on objektiivse võrdlusmomendi tekitamiseks valitud üksnes VSOP konjakid. Valikusse võeti kõik need VSOP konjakid, mille minipudelid Tallinna poodidest leidsin. Enne maitsmise juurde asumist aga konjaki kui joogi lühitutvustus.

Konjak, kui selgelt määratletud Prantsusmaalt pärit kange alkohoolne jook (brändi), kujunes ajalooliselt selliseks joogiks, nagu me seda täna tunneme, kahekümnenda sajandi alguses. Selleks ajaks hakati küll toibuma Euroopa viinamarjade katkust, mis oli viinamarjaistandusi hävitanud, kuid samal ajal ähvardasid konjakit bränditootjad, kes olid 19. sajandi lõpupoole teistes riikides juurde tekkinud. Need n.ö „uustulnukad“ nimetasid sageli samuti oma kanget alkoholi konjakiks.

Oma brändi ainulaadsuse iseloomustamiseks otsisid Prantsuse konjakitootjad kõigepealt võimalust konjaki viinamarjaistanduste jaoks piiritletud ja kaitstud ala loomist. Seejärel määratleti konjaki tootmise ja küpsemise nõuded. Hiljem sõlmiti kaubanduslepingud teiste bränditootmise piirkondadega, püüdes piirata sõna „konjak” kasutamist. Piirkonna (Cognac) kõige põhjalikuma maa-analüüsi põhjal (alates 1860. aastast) valmis Cognac’i piiritletud ala esimene versioon 1909. aastal, kuid alles 1936. aastal sai Cognac piirkonnast AOC (Appellation d’Origine Contrôlée) ehk kontrollitud päritolunimetusega piirkond. Konjak on seega viinamarjabrändi kaitstud alajaotus. Teisisõnu väljandatuna: kuigi kõik konjakid on brändid, ei ole siiski kõik brändid konjakid.

Konjaki tootmise piirkonnad. Foto: commons.wikimedia.org

Cognac’i täpsemad viinamarjade kasvamise geograafilised tähistuse piirid valmisid 1938. aastal, mil määratleti kuus kasvupinna ja mikrokliimaga ala (cru): Grande Champagne, Petite Champagne, Borderies, Fins Bois, Bons Bois ja Bois à Terroirs (tuntud ka kui Bois Ordinaires). Lisaks on kasutusel täiendavana Fine Champagne apellatsioon, kuid see ei ole mitte kasvupind, vaid viitab konjakile, mis on kokku segatud Grande ja Petite Champagne viinamarjadest, millest Grande Champagne moodustab vähemalt 50%. „Champagne” tähendabki seega piirkonnana otsesõnu „maad” ja selleks on kriidine muld, kus paiknevad viinamarjaistandused pakuvad parimate konjakide valmistamiseks mõeldud viinamarju. (NB! Champagne ei oma siin mingit seost vahuveini kategooriaga). Grande Champagne viinamarjaistandusi peetakse pinnase poolest parimaiks, Petite Champagne (erinevat tüüpi kriit) järgneb sellele teisena. Pärast neid tulevad siis hierarhiliselt allapoole liikudes Borderies (rohkem savi ja liiva), Fins Bois ja Bons Bois (erinevas koguses ja erinevat tüüpi kriidiga nende pinnases) ning viimasena Bois Ordinaires (rohkem liiva).

Grande Champagne viinamarjaistandus Louis XIII konjaki tootmiseks.
Foto: commons.wikimedia.org / Remy Martin

Värskelt destilleeritud ja vaatides küpsevat „mitte veel konjakit“ kutsutakse eau-de-vie’ks („elu veeks“). Enamasti segatakse konjakid kokku eri vanuses ja erinevatest Cognac’i alampiirkondadest pärinevatest eaux-de-vie’dest. Kõige kvaliteetsemateks loetavad konjakid valmivad üksnes Grande Champagne eaux-de-vie’dest. Kui varasemalt võis pudeli etiketilt eraldi esile tooduna leida üksnes Champagne nimetused, siis nüüd villitakse ka ühe piirkonna (single-cru) konjakeid, mis pärit madalama klassi piirkondadest.

Kuna suuremad konjakimajad kasvatavad sageli ise vaid väikese protsendi vajaminevatest viinamarjadest, pärineb suurem osa konjaki loomiseks kasutatud viinamarjadest kohalikelt viinamarjakasvatajatelt ja eaux-de-vie’dest väiksematelt destilleerijatelt.

Konjaki valmistamiseks võib kasutada ainult valgeid viinamarjasorte. Konjaki peamiseks (90%) viinamarjaks on Ugni Blanc, millele lisaks ka vähesel määral Colombard ja Folle Blanche. Lisaks võivad konjaki tootjad kasutada Folignan, Jurançon Blanc, Meslier Saint-François, Montils, Sélect ja Sémillon viinamarju.

Jälgimaks konjaki tootmist ja levitamist nii Prantsusmaal kui ka kogu maailmas, loodi pärast 1946. aastal n.ö konjaki büroo BNIC (Bureau National Interprofessionnel du Cognac). BNIC-i reeglite kohaselt tuleb konjaki viinamarjad teha veiniks, mida ei laagerdata; vein tuleb destilleerida nii kiiresti kui võimalik. Cognac’i piirkonnas peavad konjaki destilleerimised olema lõpetatud saagikoristusele (september) järgneva aasta 1. aprilliks. Konjakit ei saa ametlikult avalikkusele müüa enne, kui ta on vaatides küpsenud vähemalt kaks aastat pärast 1. aprilli destilleerimise piirmäära.

Konjakit tuleb toota padadestillaatorites kahekordse destilleerimisega ja seda tuleb laagerdada Cognac’i piirkonnas tammevaatides, mis on valmistatud läheduses asuvate metsade puidust. Kohalikku Limousin (ka Tronçais) tamme peetakse parimaks, et anda konjakile kõige soovitavamad omadused. Iga konjakitootja võib ise otsustada, kuidas vaatide sisemus röstitakse. Mõned eelistavad kergemat, teised tugevamat rösti, sõltuvalt sellest, milliseid maitsenüansse nad soovivad oma joogile anda. Ehkki ideaalses maailmas oleks soov, et konjak saavutab suurema osa oma värvist vaatides küpsedes, võib seaduslikult konjakile lisada veidi piirituskaramelli (E150), samuti suhkrut ja puidukontsentraati, mida nimetatakse boisé’ks. Viimastel aastatel on turul leitavad ka konjakid, kus küpsemiseks on kasutatud uusi Ameerika tammest vaate ja ka konjakid, mis läbinud järelviimistlemise endistes veinivaatides.


Konjak on traditsiooniliselt määratletud vanuse alusel, kuid võrreldes näiteks Šoti linnaseviski üsna täpse vanuselise märgistusega, on konjaki nimetuste süsteem üldisem. Nõuded konjaki stiilidele kehtestati 1983. aastal. BNIC-i poolt on loetletud järgnevad kategooriad: VS (Very Special) või 3-tärniline on vähemalt kahe-aastase vaadiküpsemisega; VSOP (Very Superior Old Pale) tähendab vähemalt nelja-aastast vaadiküpsemist; XO (Extra Old) tähendas varasemalt vähemalt kuus aastat vaadiküpsemist, kuid XO konjaki nõutav vaadiküpsemise aeg tõsteti 2018. aasta aprillis kümnele aastale. Eelnevatele lisaks kinnitati 2019. aastal uue kategooriana XXO (Extra Extra Old), mis osutab konjakitele, milles on kokku segatud 14-aastased või vanemad eaux-de-vie'd. 

Nüüdseks võib varasemalt mitteametlikku Napoléon kategooriat kasutada konjakite määratlemisel, mis jäävad vanuselt VSOP ja XO vahepeale, ehk siis on küpsenud kuus aastat. VSOP nimetusega samaväärselt on kasutusel ka märge Reserve ja XO nimetusega märge Extra. Kasutusel on ka nimetus Hors d’âge ("üle aja"), mida loetakse BNIC poolt poolt XXO kategooriaga võrdseks ehk noorim komponent peab olema vähemalt kümme aastane, kuid Hors d’âge nime kasutatakse tootjate poolt siiski enamasti selleks, et turustada kõrge kvaliteediga konjakit, mis on kokku segatud oluliselt vanematest konjakitest kui ametlikud kategooriad.


Konjaki kategooria kajastab segus oleva noorima osa vanust. Viimasel ajal populaarseks saanud vintage-kategooria konjakid (tava, mis rohkem omasem Armanjakile) peavad sisaldama üksnes ühelt määratud saagikoristuselt destilleeritud eaux-de-vie’d. Enamik müüdud konjakist (umbes 85%) on VS või VSOP, ülejäänud on vanemad konjakid.

Inimene, kes soovib konjakiga tutvumist alustada, võib instinktiivselt esmaseks valikuks võtta kõige odavama ja noorema VS konjaki. See pole enamasti siiski kuigi hea mõte, kuna nendele üldiselt omasemad n.ö robustsemad maitsed võivad põhjustada pettumuse. Konjaki puhul on mõistlik alustada VSOP-i taseme konjakitest, sest siin on võimalik ilma suurt raha kulutamata kogeda nii aroomirikkust kui ka maitsete pehmust. Seega sai ka ise maitsmiseks valitud just VSOP konjakid. Võib-olla võtan järgmine aasta ette ka XO konjakite maitsmise.

Mõned aastad tagasi määratles Cognac Bureau 325 konjaki valmistajat, sealhulgas väikesed ja suured ettevõtted, üksikud konjakimajad ja ühistud. Selgelt eristub neli suurt tootjat: Hennessy, Martell, Rémy Martin ja Courvoisier. Need neli nime hõivavad umbkaudu 85% kogu konjaki tootmisest. Nendest neljast ka siinset kaheosalist konjakite maitsmist järgmisest postitusest alustan.

Laupäev, 30. november 2019

PAUL JOHN Peated Select Cask

Viimaseks Paul John viskiks on Peated Select Cask, mis on siis Classic viski turvastatud paariline. Siinse viski puhul on linnaste kuivatamiseks kasutatud sarnaselt Bold viskile Šotimaalt pärit turvast, täpsemalt Islay saare oma. Linnaste turvastamise määr samuti 25-30 ppm. Viski on küpsenud eks-burboon vaatides. Maitstav on pärit 5cl minipudelist, mis on villitud 06.11.2017 (Batch No: 02).


Paul John Peated Select Cask, 55,5% nc, ncf

Aroom: magusad turvastatud linnased, juurikane-joodine turbasuitsusus, mesine magusus. Hooti viskab sisse ka sõnnikulisust koos valge pipraga. Vähese veega lahjendades törts magusam – linnased, mesi, magus must tee, veidi ka bergamotti ning valget pipart. Liigne vesi muudab metalliseks ja pipraseks.

Maitse: tammine vürtsikus, isegi piprane. Samas on linnaseline ja vanilline magusus seda tammist vürtsikust tasakaalustamas. Intensiivne muldne turvas tuleb teises pooles. Veega lahjendatult jääb tammiseks ja vürtsikaks ning lisandub tsitrusekoorte mõrkjus. Liigsel vee lisamisel üheülbastub, muutudes metalliseks ja pipraseks.

Lõpp: pikk. Kergelt meditsiiniline turbasus, ahjulõõri tuhane suitsusus, taandub mõrkjaks – apelsinikoored. Veega lahjendatult pigem lühike ja lihtsam.

Hinnang: C+

Aroom on siinse viski parim osa. Veega lahjendamisel tuleb ettevaatlik olla – veidi liiga palju ning viski on rikutud. Aroomi osas Bold viskiga üsna sarnane, kuid maitsete osas on siin enam intensiivsust.


Sai igast minipudelist jäetud 1cl jagu ka vahetu võrdluse jaoks. Kõrvuti maitsmise põhjal võib viis Paul John linnaseviskit järjestada meeldivamast alates selliselt: 1) Bold, 2) Peated Select Cask, 3) Classic Select Cask, 4) Brilliance, 5) Edited. Tervikuna head viskid kõik.

Esmaspäev, 25. november 2019

PAUL JOHN Classic Select Cask

Paul John Classic Select Cask on valmistatud turvastamata linnastest ning küpsenud eks-burboon vaatides. Võrreldes Brilliance viskiga on siinne villitud kõrgemas kanguses. Maitstav on pärit 5cl minipudelist, mis on villitud 06.11.2017 (Batch No: 02).


Paul John Classic Select Cask, 55,2% nc, ncf

Aroom: jahvatatud teravili, täisteraviljaküpsised, mesi, vanill. Lisaks sellele kuiv-magus kooslusele on leitav kergelt üleküpsenud puuviljade käärimise aroom, tsitruseid (laim eelkõige ja veidi ka barbarissi) ja veidi vürtsikust. Klaasis seistes tuleb tammine burboonisus. Veega lahjendades veidi keedetud puuvilju – õunad, pirnid ja vanill.

Maitse: linnased, mida saadab mesine ja kergelt tsitrustega täidetud suutunne. Kergelt kurku kõrvetav, laim, vürtsikas-ürdine, kus ka veidi soolakat äärist. Mõningane tammine mõrkjus. Veega lahjendatult suutundelt ümaram ja puuviljasem. Lisandub ka fenkol.

Lõpp: keskmise pikkusega. Vürtsikas tamm, kuivusele kalduv.

Hinnang: C+

Hea viski, kuid ei midagi erilist. Jääb üsna üheplaaniliseks. Parem vähese veega lahjendatult.

Laupäev, 23. november 2019

PAUL JOHN Bold

Kui eelmine – Paul John Edited – linnaseviski oli üksnes väikeses osas turvalinnastega mõjutatud, siis siinmaitstav Paul John Bold on valmistatud küll India odralinnastest, kuid need on tervenisti kuivatatud Šotimaalt, täpsemalt Islay saarelt, pärit turvast kasutades. Samas on siin ka linnaste turvastamise määr olnud kõrgem (25-30 ppm). Destillaat on peale valmistamist küpsenud eks-burboon vaatides. Maitstav on pärit 5cl minipudelist, mis on villitud 9.03.2018 (Batch No: 03).


Paul John Bold, 46,0% nc, ncf

Aroom: koheselt üsna tugev turbasus. Võrreldes Edited viskiga on siinne turbasuitsusus merelisem ja sügavam. Jood, rabalaugas ning selge vaskne noot, mis lisab omapärase ja meeldiva nüansi. Klaasis seistes avaneb. Suitsusus taandub pigem taustale ning esile pääsevad ka muud aroomid – linnased, mesi, vanill, must tee ja piprane tamm. Kõik see kokku annab meeldivalt täidlase aroomikoosluse.

Maitse: algus üllatavalt kerge, ümar, linnaseline ja mesine. Hakkab justkui ära vajuma, kuid siis teise lainena keskosast alates vürtsikas ja piprane tamm ning turbasus. Turbasus, mis maitse esimeses pooles oli varjus, tuleb nüüd selgelt esile joodisena, soolasena ja vasksena.

Lõpp: üsna pikk. Vaskne, joodine turbasus, soolakas ja piprane tamm, mis lebavad mesisel padjal.

Hinnang: B

Väga hea. Siin on tänu turbasuitsu iseloomule selgeid viiteid Islay saare viskidele, kuid siiski on siinne Paul John midagi muud. See piprane tamm ja vaskne komponent nii aroomis, maitses ja kõige enam isegi järelmaitses annab sellele viskile omapärase varjundi.

Kolmapäev, 20. november 2019

PAUL JOHN Edited

Teiseks Paul John linnaseviskiks on Edited, mis on samuti valmistatud India odrast, kuid lisaks turvastamata linnastele on juurde segatud väikeses koguses (u 15%) Šotimaalt pärit turba suitsus turvastatud (u 10 ppm) linnaseid. Viski on küpsenud eks-burboon vaatides ilmselt samuti umbes neli kuni viis aastat. Maitstav on pärit 5cl minipudelist, mis on villitud 7.03.2018 (Batch No: 01).


Paul John Edited, 46,0% nc, ncf

Aroom: pehme ja magus turbasuitsusus, suitsused linnased, mesi ja vanill. Rohelised kergelt hapukad õunad ja mõningane vürtsikus lisavad särtsakust. Klaasis seistes tõuseb domineerivaks tamme vanill, mis rüütatud kerge suitsuse ja kuivatatud õunte magususega. Aroomi poolest paigutub kuskile Ardmore ja Bowmore vahele.

Maitse: rohune turbasus, hapukas roheline õun, kaneel, münt ja lagrits. Suitsusus on siin kergelt mõrkjas, kuid mitte esiplaanil, vaid pigem muid maitseid ümbritsev. Teises pooles tuleb üsna tugev vürtsikus ja isegi veidi piprasust.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kergelt mündise äärisega vürtsikas ja turbasuitsune mõrkjus.

Hinnang: C+

Hea viski, kuid samas ei midagi vaimustavat. Kui aroom on üsna mitmeplaaniline, siis maitses ja järelmaitses jääb tammine mõrkjus veidi liigselt ja üheplaaniliselt domineerivaks. Oleks oodanud veidi puuviljast magusust seda tasakaalustavana toetama.

Pühapäev, 17. november 2019

PAUL JOHN Brilliance

Teiseks India tootjaks, mis linnaseviskit valmistab, on Bangalores paiknev John Distilleries Jdl. Ettevõte rajati 1992. aastal ning nüüdseks on selle omanduses kolm destilleermisvabrikut. Linnaseviski valmistamiseks rajati kahe destillaatoriga vabrik 2007. aastal, millele lisati juurde kaks uut destillaatorit 2017. aastal, jõudes seeläbi 1,5 miljoni liitri aastase tootmisvõimsuseni. Praeguseks on John Distilleries firma üheks omanikuks (43% osalus) end ostnud Sazerac, kelle omanduses on Buffalo Trace viskivabrik USAs ja näiteks ka Pappy van Winkle ja Southern Comfort brändid.

Esimene Paul John nimeline ühelinnaseviski toodi turule 2012. aastal. Esimesed kaks põhiviskit Brilliance ja Edited villiti 2013. Kolmanda põhisortimendi linnaseviskina villiti 2015. aastal 100% turvastatud linnastest Bold. Neile kolmele viskile, mis kõik on villitud 46% kangusena, villiti 2014. aastal esmakordselt kaks vaadikanguses linnaseviskit: Select Cask Classic ja Select Cask Peated. Need viskid moodustasid kuni selle aastani Paul John viskide põhisortimendi. Kõik need viis ka järgnevalt novembris maitsmisele tulevad. Neile lisandus 2019. aastal turvastamata linnastest ja eks-burboon vaatides küpsenud Nirvana (40%) ning lisaks kahele ülalnimetatud Select Cask viskile on selles sarjas villitud veel Oloroso ja PX linnaseviskid.

Siin esimesena maitsmisele tulev Paul John Brilliance on valmistatud India odrast turvastamata linnastest ning on küpsenud eks-burboon vaatides. Maitstav on pärit 5cl minipudelist, mis on villitud 8.03.2018 (Batch No: 02).


Paul John Brilliance, 46,0% nc, ncf

Aroom: kerge ja teraviljane. Magus tamme vanill, röstsai meega, metsalillede jõuline aroom, apelsinikoor ja kerge pipar. Veidi ka papisust ja äratuntavalt pigem burboonile omaseid aroome. Tammevaat on selgelt domineeriv, kuid säilitab siiski tasakaalu. Kuigi info järgi pole siin kasutatud turvastatud linnaseid, on siiski teatav sigareti laadne suitsusus tajutav.

Maitse: kreemine pehmus esmase suutundena nii huultel kui keelel. Täistera röstsai meega. Siis tuleb üsna tammine ja vürtsikas laine, kus leitav muskaat ja kaneel. See muudab maitse teise poole üpriski mõrkjaks, mis vähese veega lahjendatult isegi tugevneb.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kreemine mesi ja vanill. Tammine vürtsikus. Taandub mõrkjaks ja veidi papiseks.

Hinnang: C+

Tervikuna üsna hea linnaseviski, eriti arvestades ilmselt üksnes nelja- kuni viieaastast küpsemist. Aroom ja lahjendamata kujul suutunde kreemisus meeldivaimad. Maitse tervikuna ja järelmaitse on aga veidi liigselt tammevaadi poolt domineeritud.


Kolmapäev, 13. november 2019

AMRUT Peated Cask Strength

Maitsmisrea viimaseks Amrut viskiks on turvastatud linnastest valmistatud ja vaadikangusena pudelisse pandud viski. Kinnitamata andmete põhjal näib olevat see Amrut tootmisest maas. Seda vähemalt ajutiselt, kuid ehk tuleb see tagasi tootmisesse peale hiljutist pudeli disaini muutmist. Maitstav on pärit 5cl minipudelist, mis on villitud detsembris 2016 (Batch No: 35).


Amrut Peated Cask Strength, 62,8% nc, ncf

Aroom: avamise järgselt üsna terav. Kuivemat sorti puidune suitsusus. Pipar, särtsakas laim. Klaasis seistes maheneb oluliselt ning muutub magusamaks. Nüüd turvastatud linnased, soe nahk ja veidi ka rosinaid. Veega lahjendades tuleb kerge vaskne noot ning siis magusam (iiris, vanill) pool. Suitsusus veidi mahedam ja rohusem. Must piprasus selgemalt esil.

Maitse: lahjendamatult üsna terav, kuid samas maitsete osas domineerib magus turbasus koos rosinatega. Lisaks ka kuivatatud kala soolasust. Veega lahjendades teravus lahtub, muutudes suutundelt kreemiseks, kuid samas must piprasus isegi võimendub. Kerge mittehäiriv tammine mõrkjus ka lisaks.

Lõpp: keskmise pikkusega. Tugev suitsusus, piprasus kurgus ja magusus keelel.

Hinnang: B+

Neljast maitstud Amrut viskist selgelt parim.

Pühapäev, 10. november 2019

AMRUT Peated

Vaatame kuidas turvastatud linnastest valmistatud Amrut maitseb. Osaliselt saab maitseid juba Amrut Fusion põhjal eeldada ning sellelt aluselt võib öelda, et järgnevad kaks Amrut viskit on eelnevalt maitstud Amrut viskidega mulle meelepärasemad. Tuleb arvestada, et Amrut Peated viski valmistamiseks segatakse kokku kohalikku päritolu turvastamata linnased ja Šotimaalt imporditud keskmiselt (ilmselt kuskil 20ppm) turvastatud linnased. Maitstav on pärit 5cl minipudelist, mis on villitud juunis 2017 (Batch No: 69).


Amrut Peated, 46,0% nc, ncf

Aroom: meeldiv turbasuitsusus (à la Ardmore ja Highland Park). Turbasuitsused magusad linnased, külmsuitsu forell, kuivatatud sidrunikoor ja vaskne noot – need aroomid liiguvad vaheldumisi, kord tõustes ja siis taandudes selleks et uuesti esile tulla ning seejärel jälle teiste aroomide alla peituda.

Maitse: kergelt suitsune, magus-vürtsikas. Suutundelt ümar ja kreemisusele kalduv. Moka kohv, kerge vürtsikus, värskendav aniis ja alt hooti tajutav magus puuviljasus. Paar tilka vett toob enam magusust.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kurku soojendav, värskendav aniis. Suitsune, kergelt vaskne noot ja vürtsikas mõrkjus.

Hinnang: B

Selline Amrut juba meeldib mulle. Ei ole päriselt nn tavapärasele Šoti turbasuitsusele viskile sarnanev, kuna siin on just maitses ja järelmaitses kohal veidi teistlaadne vürtsikus ja see meeldiv aniisine värskus lisab omalt poolt eriomase meeldiva nüansi.

Neljapäev, 7. november 2019

AMRUT Cask Strength

Teiseks Amrut viskiks on eelmise kangem vend ehk siinne viski on samuti valmistatud turvastamata linnastest ning küpsenud Ameerika tammest endistes burboon vaatides. Kui mõelda veel eelmise üsna keskpärase Amrut viski peale ning võrrelda seda varasemalt maitstud Amrut Fusion ja Intermediate Sherry viskidega, siis olid kaks viimati nimetatud üsna mäekõrguselt paremad. Üheks põhjuseks võib olla muidugi šerrivaatide poolt antud magusus, kuid ilmselt on nn tava Amrut viski veidi eripärase maitse põhjuseks ka India enda kohalik (Punjabi) oder. On ju näiteks Fusion kokku segatud India ja Šoti odralinnastest. Maitstav vaadikanguses Amrut on pärit 5cl minipudelist, mis on villitud juunis 2018 (Batch No: 89).


Amrut Cask Strength, 61,9% nc, ncf

Aroom: magus teraviljasus ja terav kuiv tammisus käsikäes. Parfüümne lillelisus, vanill. Kangust arvestades isegi üsna leebe, kuigi nina näpistav teravus on selgelt olemas. Selles teravuses on tunda ka kangemat tsitrust, äädikalisust ja mädanevate õunte happelisust. Veega lahjendades tuleb teravuse vähenedes esile vürtsikus, bergamotiõli, mate ja roheline tee.

Maitse: esmalt hetkeks magus linnasus, siis väga terav ja kurku kõrvetav puidusus. Teravus ei taha taltuda ka veega lahjendades. Siiski tuleb siis esile vürtsikust, kuid jääb ikka selliseks magus-mõruda võitluseks. Viski tegelik noorus on hoolimata kiirest küpsemisest selgelt tunda – viski on võtnud lühikese ajaga väga intensiivse puidususe endasse. Jääb pigem üsna lihtsaks.

Lõpp: keskmise pikkusega. Terav, vürtsikas, bergamotiga kange roheline tee, kirbe.

Hinnang: C

Ei istu mulle need turvastamata linnastest ja eks-burboon vaatides küpsenud Amrut viskid.

Esmaspäev, 4. november 2019

AMRUT

Novembrikuu kuulub siis ainuüksi India linnaseviskidele. Nendeks on juba varem maitstud Amrut ja uuena Paul John. Ja ega Indiast ju suurt linnaseviskide valikut erinevate viskivabrikute toodangu mõttes võtta polegi. Kahest tuntumast ja juba ka maailmas endale nime teinud viskivabrikust tõi Amrut Distilleries (asutatud 1948) linnaseviski esimest korda turule 2004. aastal ja John Distilleries (asutatud 1992) asutas linnaseviski vabriku 2007. aastal ning tõi esimese Paul John nimelise linnaseviski turule 2012. aastal. Neile kahele on nähtavamalt kolmandana lisandunud Rampur Distillery (asutatud 1943), kes tõi esimese linnaseviski turule 2016. Lisaks on Indias veel kolm viskivabrikut (McDowell’s Distillery, Mohan Meakin ja Khoday), mis on linnaseviskit piiratud koguses villinud.

Esimesena maitsmisele võetav linnaseviski on Amrut mitteturvastatud sarja põhiviski, mis on küpsenud uutes ja endistes burboon vaatides. Maitstav Amrut on pärit 5cl minipudelist, mis on villitud juunis 2017 (Batch No: 119).


Amrut, 46,0% nc, ncf

Aroom: üsna kuiv ja puidune. Tammevaat, vanill, kardemon ja muskaat. Röstitud vaat ja järk-järgult enam linnaseid. Paar tilka vett ja klaasis seismine muudab magusamaks.

Maitse: puidune ja tammiselt vürtsikas. Pipar, kuid siiski ka ümaramat ja magusamat linnasust tasakaalustavana. Tuntavalt ka burboonisus.

Lõpp: pigem lühike, piprane ja veidi kirbe karamell.

Hinnang: C

Kokkuvõttes selline keskmine kooslus. Selgelt veel „toores“, üsna lihtne ja tugeva tammevaadi mõjuga. Maitsele tuleb kasuks paari tilga vee lisamine ja klaasi väljavalatult seismine. Vaatame kuidas see Amrut põhiviski asetseb kolme järgneva Amrut viski võrdluses: Cask Strength, Peated ja Peated Cask Strength.


Pühapäev, 27. oktoober 2019

KAVALAN Sherry Oak

Viimane maitstav Kavalan on sisuliselt eks-šerri Solist viski lahjendatud versioon. Nii nagu nimigi osutab on viski küpsenud üksnes šerri vaatides (ilmselt esmatäite, millest kõik või suurem osa oloroso) ning on sellisena viimati maitstud eks-burboon vaadi Kavalani paariline. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.


Kavalan Sherry Oak, 46,0% nc, ncf

Aroom: väga intensiivne šerrisus. Datlid ja rosinad. Alt tuleb tammist vürtsikust ja apelsinikoort, mis šerri aroome veelgi võimendavad. Maasika-jõhvika segumoos ning klaasis seistes kuivatatud mustad ploomid.

Maitse: magus-vürtsikas ja suud kattev. Esmalt magusus kuivatatud mustade ploomide, tumedate rosinate ja punaste magusate viinamarjade näol ning siis tammevanill ja -vürtsid, tume šokolaad ja balsamico kaste. Kangust on tunda just parasjagu, et hoida magusust kontrolli all.

Lõpp: pigem lühikese kui keskmise pikkusega ning pettumust valmistav. Kerge vürtsikus, siis lühidalt tume šokolaad ja viimasena põgusalt magusat mekki.

Hinnang: B

Paar tilka vett kahandab šerrisust nii aroomis kui maitses, lagundab koost ning paljastab viski tegeliku nooruse. Parim lahjendamata. Aroomi osas väga hea tugevalt šerrivaadi mõjuline linnaseviski (kui sellised meelepärased on), kuid tervikuna jääb siiski ehk pigem lihtsaks. Maitsed, kuigi meeldivad, ei kanna pikalt.


Laupäev, 26. oktoober 2019

KAVALAN Bourbon Oak

Siinne Kavalan on sisuliselt eks-burboon Solist viski lahjendatud versioon. Nii nagu nimigi osutab on viski küpsenud üksnes esmatäite eks-burboon vaatides. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.


Kavalan Bourbon Oak, 46,0% nc, ncf

Aroom: magus vanill ja seda ohtralt. Kerge muskaat annab tammist kuivust. Hoomatav on veel martsipan ja mango paari tilga vee lisamisel.

Maitse: magus-vürtsikas. Suutundelt üsna täidlane ja kergelt õline. Vürtsikam kui aroomi põhjal oodata võis. Kerge pipar, muskaat ja vanill. Veidi liiga domineeriv tammevaadi puidusus. Paar tilka vett toob mündi ja kookose.

Lõpp: keskmise pikkusega. Üsna tammine, lõpus kerge mõrkjas noot.

Hinnang: C+

Troopiliselt kuumas ja niiskes (aasta keskmine temperatuur 25 ja niiskus 90%) kliimas kiire küpsemine aktiivsetes vaatides võimaldab küll kiiret küpsemist, kuid muudab Kavalan linnaseviskid üsna tammevaadi mõjuliseks. Huvitav oleks maitsta Kavalani toordestillaati või vähemaktiivsetes (teise või kolmanda täitekorra) vaatides küpsenud Kavalan linnaseviskit, et saada aimu viski enda iseloomust.

Neljapäev, 24. oktoober 2019

KAVALAN Concertmaster

Selle aasta november kuulub täienisti India linnaseviskidele Amrut ja Paul John, mida tuleb kokku maitsmisele üheksa viski jagu. Neile sissejuhatusena tuleb aga selles kuus kolme viimase linnaseviskina maitsmisele samuti Aasiast pärit viski, milleks on Taivani viski Kavalan. Kui varasemalt (2016 augustis) on juba tutvustatud Classic ja Concertmaster nimelisi viskisid, siis nüüd on lisaks Concertmaster kordusmaitsmisele klaasis Kavalan Ex-bourbon Oak ja Sherry Oak viskid.

Kavalan Concertmaster viski on algselt küpsenud endistes burboon vaatides ning seejärel järelviimistletud endistes portveini vaatides. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.


Kavalan Concertmaster, 40,0% nc

Aroom: magusalt rikkalik. Küpsed troopilised puuviljad, mesi, suhkrustatud kuivatatud puuviljad, vahukommid. Klaasis seistes vanill ja ka iiris ning portveinist marjasust.

Maitse: mahe ja magus, kuid magusust ohjeldab siin toorem kookos koos mõningase vürtsikuse ja rohususega. Madal kangus on just maitses tunda.

Lõpp: lühike. Siin tuleb portveini mõju kergelt hapukas-vürtsikas marjasuses selgemalt esile, lisaks vanill.

Hinnang: C

Meeldiv, kuid samas üsna lihtne ja ehk liiga magus. Siiski parem, kui mälu järgi eelmisel korral maitses.

Laupäev, 19. oktoober 2019

BUNNAHABHAIN Ceòbanach Batch 02

Selle aasta esimene ja samas ka viimane Bunnahabhain. Sedakorda on selleks turvastatud linnastest valmistatud Ceòbanach. Ceòbanach toodi turule Toiteach viski kõrvale, mis oli kokku segatud turvastatud noortest ja mitteturvastatud vanematest viskidest. Nüüdseks on nii Toiteach kui Ceòbanach tootmisest maas ning asendatud Toiteach a Dhà viskiga (blogis tutvustatud 29.04.2018). Kui viimane oli kokku segatud nii eks-burboon kui eks-šerri vaatidest, siis siinmaitstav Ceòbanach on pärit üksnes eks-burboon vaatides küpsenud viskidest. Esimene (Batch 01) Ceòbanach villiti 2014, siinmaitstav Batch 02 aastal 2015 ning viimaseks jäänud Batch 03 aastal 2016. Kuigi viski on vanuse märketa, on pakendil siiski märge, et viski on küpsenud üle kümne aasta.


Bunnahabhain Ceòbanach Batch 02, 46,3% nc, ncf

Aroom: üsna tugevalt turvastatud linnased, mis annavad kuivalt suitsuse ja magusalt linnaselise aroomi. Kerge iiris ja vanill. Mineraalne, vaskne, sidrunikoor ja mereline soolasus. Valge pipar, tõrv, jood ja antiseptilised sidemed. Meeldiv ja rikkalik tervik. Veega lahjendatult tuleb mentooli ja ehk veidi enam ka sidrunit, mis taandavad veidi linnaste magusust.

Maitse: esmalt magus turbane linnasus. Sidrun ja mõningane vanill ning siis selle alt tuleb üsna intensiivne piprasus ja mereline soolasus. Tõrv ja jood. Veega lahjendades muutub suutunne meeldivalt ümaraks, vähendab piprasust ning lisandub mentoolset värskust ja apelsini. Kannab vet hästi.

Lõpp: keskmise pikkusega. Joodine, magus, piprane, meresoolane. Kurku soojendav.

Hinnang: B+


Parim turvastatud linnastest valmistatud Bunnahabhain, mida maitsta õnnestunud. Võimaldab hästi ka veega mängida, tuues esile uusi maitsenüansse. Saavutatud hea tasakaal ning suhtelisele noorusele vaatamata meeldivalt rikkalik nii aroomi kui maitsete osas.

Teisipäev, 15. oktoober 2019

GLENALLACHIE 12 yo

Siinmaitstav kolmas GlenAllachie on kokku segatud sarnaselt vaadikanguses viskidega erinevates vaatides küpsenud viskidest. Kasutatud on endistes Oloroso ja PX šerri vaatides ja värsketes Ameerika tammest valmistatud vaatides küpsenud viskisid. Peale 12-aastast küpsemisperioodi on viski villitud 12.10.2018. Maitstav on pärit 5cl minipudelist.


GlenAllachie 12 yo, 46,0% nc, ncf

Aroom: ümar ja mesine. Purustatud ja mõõduka suhkruga keedetud puuviljade mix. Roheline banaan, mango, apelsin. Vanill ja karamell. Taustal värsket rohusust ning tsipake vürtsikat tammist kuivust. Samuti on tunda kerget tuhasust, mis tajutav suitsuse noodina.

Maitse: ümar, mahe, mesine ja puuviljane. Siis vürtsikas ja mõrkjam pool. Mõrkjus on värske puidususe ja rohususe koosmõjus ilmnev ning õnneks mitte domineerima pääsev. Vähese veega lahjendades roheline banaan, münt ja aniis.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kerge münt, apelsinikoor, mõrkjas ning kergelt rohune-lilleline kuivapoolne järelmekk.

Hinnang: B

Meeldiv tüüpilisi Speyside maitseid omav linnaseviski. Parem ja integreeritum kui kaks vaadikanguses GlenAllachiet. Siin on eri vaatides küpsenud viskid segatud kokku üksteist toetavas vahekorras. Kõigi maitstud GlenAllachie viskide puhul oli just aroom parimaks osaks. Maitse ja järelmaitse olid aga liigselt tammisuse poole kaldu.

Laupäev, 12. oktoober 2019

GLENALLACHIE 10 yo Cask Strength Batch1 & Batch2

Järgnevad kolm viskit on pärit Glenallachie viskivabrikust. Need on samas ka esimesed selle viskivabriku linnaseviskid mida maitsen. Seega on asjakohane veidi ka viskivabrikut ennast tutvustada. Glenallachie viskivabrik on rajatud 1967. aastal ning ehitise arhitektiks William Delmé Evans (olnud ka Jura ja Tullibardine viskivabrikute arhitekt). Viskivabrik suleti 1987, kuid peale tootmismahu kasvatamiseks kahe destillaatori lisamist, käivitati tootmine uuesti 1989. Suurem muutus leidis aset 2017. aasta sügisel, mil Billy Walker koos kaasomanikega Glenallachie viskivabriku üle võtsid. Sarnaselt varasemalt Walkeri poolt „üles töötatud“ BenRiach ja GlenDronach viskidele, muudeti ka Glenallachie nimi GlenAllachie’ks. Viskivabriku nimi tähendab „kaljurahnude org“ ning ilmselt sellest ajendatuna on kujundatud ka pakend, mis on üsna Flintstonelik.

GlenAllachie viskivabriku aastaseks tootmisvõimsuseks on küll 4 miljonit liitrit, kuid uute omanike poolt oli esimesel tootmisaastal tootmismaht vaid 750 000 liitrit. Viski küpseb 16nes laos, millest kaks on traditsioonilised. Uute omanike üheks eripäraks võib kindlasti pidada seda, et destillaat pannakse vaatidesse küpsema kolmes eri kanguses (63,5 mis on ka Šoti viski n.ö tavapärane vaatimiskangus, 68% ja 72%), et saada lõpptulemusena eri maitseprofiile. Alustatud on ka tugevalt turvastatud linnastest (80ppm !) viski destilleerimist, mis moodustab iga-aastasest toodangust vähemalt 20%.

Tarbija poolt vaadatuna oli olulisemaks muutuseks uute omanike all Glenallachie viskivabriku puhul muidugi see, et turule toodi 2018. aasta kevadel esmalt mitmed aastakäigu viskid, mis destilleeritud 1978-1991 vahemikus ning suvel ka põhisortimendi viskid (10 yo Cask Strength, 12 yo, 18 yo ja 25 yo). Kõik GlenAllachie viskid on naturaalse värvusega ja külmfiltreerimata ning villitud kas vaadikangusel või 46-48% kanguses. Nüüdseks on põhisortimenti lisandunud 15-aastane, mõned järelviimistletud viskid ning värskelt on villitud ka uus tegu vaadikanguses 10-aastast (Batch 3).

Siin esimesele maitsmisele tulevad 10-aastased vaadikanguses GlenAllachie viskid on küpsenud eks-burboon, PX, oloroso ja uutes (virgin oak) tammevaatides, mis siis kokkusegatult pudelisse villitud. Maitstav GlenAllachie 10 CS Batch 1, mis villitud 2018 suvel on pärit 3cl näidispudelist ja Batch 2, mis villitud 2018 sügisel 5cl minipudelist.


GlenAllachie 10 yo Cask Strength, Batch 1, 57,1% nc, ncf

Aroom: esmalt tammine vanill, siis mesine, rosinad ja ümarust andev magusus. Kanarbik ja heinasus ning lisaks ka punaste marjade mix (kirss, pohl, jõhvikas), mis rüütatud veidi sellise tuhase kattega. Heas tasakaalus meeldiv aroom.

Maitse: magus ja mesine puuviljasus. Suutundelt üsna paks. Teises pooles teravalt vürtsikas ja veidi mõrkjas. Muskaat ja ingver. Kõrge kangus pole tunda. Samuti pole uus vaat liigselt mõjule pääsenud. Saavutatud üsna hea tasakaal eri vaatide vahel, kuid aroomi põhjal oleks oodanud siiski väiksemat vaadi mõju.

Lõpp: keskmise pikkusega. Igemeid kattev vürtsikus jätkub, siis uuesti mesine magusus ning selle järel viimasena veidi mõrkjas tammisus.

Hinnang: C+


GlenAllachie 10 yo Cask Strength, Batch 2, 54,8% nc, ncf

Aroom: magus, kuid kergelt nina näpistav. Siin on šerrivaatide mõju tajutav. Üsna paks, puuviljadest aprikoos ja grillitud ananass. Lisandub selline röstitud tammisus ja karamell. Värske vaat on selgelt esil. Klaasis seistes muutub aroom happelisuse suunas – sidrun, toores ananass, roheline õun, veiniäädikas, estragon.

Maitse: esmalt magus, ümar ja mesine. Kahjuks vaid hetkeks. Kiirelt tuleb terav, tammine, vürtsikas, ürdine, kirbe, happeline rünnak. Veega lahjendamine veidi tasakaalustab, kuid samas lihtsustab. Lahjendatult roheline tee, sidrun, lillelisus ning veidi ka enam happeline.

Lõpp: üsna pikk. Vürtsikas, siis hetke ka magusust, mis kahjuks liiga kiirelt haihtuv. Taandub rohuseks ja lilleliseks. Suud kuivatav.

Hinnang: C

Ühisosa on neil leitav – mesisus (ilmselt destillaadist) ja tammine vürtsikus (ilmselt uued tammevaadid), kuid samas on ka erisus tajutav. Batch 2 on veidi ebatavalise maitsekooslusega, kuid mitte otseselt halb. Ilmselt on kasutatud vaatide osakaal olnud selle puhul erinev ning ehk uutes vaatides küpsenud viskit rohkem tervikusse lisatud.