Pühapäev, 25. veebruar 2018

OLD PERTH 21 yo 1996

Old Perth nimeline segulinnaseviski on villitud Šoti sõltumatu villija Morrison & MacKay poolt. Old Perth nime kandnud viski toodi siiski algselt turule juba 20. sajandi alguses Perthi linnas tegutsenud vürtspoodniku poolt. Viskibränd oli tootmises kuni 1970ndate lõpuaastateni. Morrison & MacKay ostsid Old Perth brändi ja tõid selle nime all viski turule uuesti 2014. aastal.

Morrison & MacKay firma loodi algselt John Murray & Co. nime all Bartholomew perekonna poolt Mull saarel 1982. aastal. Toodeti põhiliselt Columba Cream nimelist viskilikööri. Aastal 1996. asutati firma poolt Perthis tootmisüksus ja pood Scottish Liqueur Centre ning kui Morrisoni ja MacKay perekondade ühinenud ettevõte selle keskuse 2005. aastal ostis, jätkasid uued omanikud viskilikööride (Columba Cream, Bruadar, Ginger Tam’s) tootmist ja hakkasid siis 2008. aastal Celebration of The Cask sarjas villima ka ühelinnaseviskisid. Ühelinnaseviskide villimise jaoks loodi 2012. aastal uus sari Carn Mor ning 2013. aastal osteti Whyte & Mackay firmalt Old Perth bränd ja hakati selle all villima ka segulinnaseviskisid. Firma muutis oma nime 2014. aastal; uueks nimeks sai Morrison & MacKay. Nüüdseks on toodud turule ka ühelinnaseviskid „Big Strand“ (2016), mis on pärit täpsustamata Islay saare viskivabrikust, ja „Kirkwall Bay“ (2017), mis pärit Orkney saarelt. Eelnevale lisaks ehitas Morrison & MacKay 2017. aastal omaenda linnaseviskivabriku Aberargie, mis sai oma nime firma praeguse asukoha, Aberargie küla järgi, kus asuvad nüüdseks nii firma kontor, viskisegamise kui ka villimise hooned. Niipalju siis viski villinud firmast. Nüüd viski enda juurde.

Siinmaitstava Old Perth viski puhul on tegemist suhteliselt unikaalse linnaseviskiga. Nimelt on sõltumatu villija Morrison & MacKay poolt Old Perth sarjas villitud linnaseviski puhul tegemist segulinnaseviskiga (blended malt), mis on kokku segatud vaid ühel aastal destilleeritud (1996) viskidest, pärit ühest eks-šerri vaadist (single cask), küpsenud üsna pika aja (21 aastat) ning villitud vaadikangusena (55,4%). Tegurite kooslus, mida esineb segulinnaseviskide puhul üsna harva. Kokku villiti seda viskit 335 pudelit.


Old Perth 21 yo 1996/2017, Single Cask Blended Malt by Morrison & MacKay, 55,4% nc, ncf

Aroom: tugev šerrisus, karamelliseeritud suhkur, röstitud kuiv tamm, põlenud tuletikud (väävel). Üsna terav, kangus on selgelt tunda. Klaasis seista lastes kuivatatud tsitrusekoored, kuivatatud ploomid, rosinad ja selline Saksa piimašokolaadi kommide magusus. Vähese vee lisamisel pääseb šerrise tammisuse taha, karamelliseeritud apelsin, kerge suitsusus ja kollased rosinad.

Maitse: üsna terav, magus, rikkalikult šerrine, tammine. Liigselt šerrivaadi poolt domineeritud. Destillaati vähe tunda. Paar tilka vett muudab tajutavalt – tuleb enam viskit esile. Otsene šerri maitse jääb, kuid liigub veidi enam taustale, lastes esile tulla rosinatel, piimašokolaadi ja karamelliseeritud apelsinide magususel. Lisaks sellist vürtsikat ürdisust ja kerget suitsusust. Suutundelt muutub samuti meeldivalt kreemisuse poole.

Lõpp: keskmise pikkusega. Esmalt magus ja siis üsna vürtsikas järelmekk. Vähese veega järelmaitse veidi pikem ja puuviljasem.

Hinnang: B


Tugevalt vaadimõjuline viski, aastad on siin oma töö teinud. Vajab klaasi valatult õhutamist ja ka veidi vee lisamist. Veega siiski mitte liialdada. Kuna mõningase ebakindla info kohaselt on siin kokku segatud üks Speyside ja üks Islay viski, siis maitsete ja vaadi domineerimise põhjal võiks nendeks viskideks arvata Glen Grant ja Bowmore.

Mõistust, rahu ja õiglustunnet vabale Eesti riigile!

Teisipäev, 20. veebruar 2018

SPRINGBANK 17 yo Sherry Wood 1997/2015

Siinmaitstav Springbank on destilleeritud aprillis 1997. aastal, seejärel küpsenud 17-aastat värsketes ja taastäidetud šerri vaatides (butts & hogsheads) ning lõpuks villitud jaanuaris 2015. aastal kokku 9120 pudelit. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


Springbank 17 yo Sherry Wood 1997/2015, 52,3% nc, ncf

Aroom: selgelt šerrine, kuid šerrisus ei ole tume ega jõuline, vaid pigem üsna delikaatne ja kerge. Magus apelsin, mandariinid, vanill, magus ahjuõun kaneeliga, mandel. Alt tuleb tasahilju ka Springbankile omane metsaalune, mis peale maitsmist enam hoomatav. Lisaks tammiseid vürtse, ilmselt Euroopa tammest, ning kerget suitsust soolakust. Üsna täidlane hästi integreeritud tervik. Vähene vesi teeb veidi isegi täidlasemaks.

Maitse: esmatundelt üllatavalt kerge ja delikaatne. Keskosa õline ja meeldivalt suud kattev. Õlisus on integreeritud tsitrustega, millele lisaks küpsed kirsid ja tume šokolaad ning kohvi, mis toovad mõningase mõrususe. Kerge piprasus, tammised vürtsid ning kergelt röstitud õrna soolaga kaetud mandlid. Veega suutunne kreemisem.

Lõpp: keskmise pikkusega. Vürtsikas apelsin ning siis mandlid ja pähklid, mis lisavad järelmekki kuivust.

Hinnang: B+


Väga hea viski, kuid puudu jääb Springbankile omasest kõdulehtedega kaetud mullasest sügisesest metsaalusest – ehk jõulisust veidi vähe. Aroomis oli veidi seda hoomata, kuid maitses ei suutnud seda kahjuks leida.

Reede, 16. veebruar 2018

SPRINGBANK 9 yo Gaja Barolo 2004/2013

Lisaks eelnevalt maitstud kolmele Springbank viskile, kuulub ka siinmaitstav sarnast silti kandnud Wood Expression sarja. Selle sarja esimene viski villiti 2002. aastal ja viimaseks jäänud siin maitsmisele tulev 2013 aastal. Kokku toodi turule kümme Springbank "Wood Expressions" viskit:
  • Springbank 12 yo Rum Wood 1989/2002, 54,6%, 3120 pudelit
  • Springbank 13 yo Port Wood 1989/2003, 54,2%, 3120 pudelit
  • Springbank 14 yo Port Wood 1989/2004, 52,5%, 7200 pudelit
  • Springbank 12 yo Bourbon Wood 1991/2004, 58,5%, 5986 pudelit
  • Springbank 9 yo Marsala Wood 1996/2006, 58%, 7740 pudelit
  • Springbank 16 yo Rum Wood 1991/2007, 54,2%, 5100 pudelit
  • Springbank 11 yo Madeira Wood 1997/2009, 55,1%, 9090 pudelit
  • Springbank 12 yo Claret Wood 1997/2010,54,4 %, 9360 pudelit
  • Springbank 12 yo Calvados Wood 2000/2012, 52,7%, 9420 pudelit
  • Springbank 9 yo Gaja Barolo Wood 2004/2013, 54,7%, 11000 pudelit


Nii nagu ülal märgitud, on siinmaitstav viimane sellest sarnase sildidisainiga kümnesest sarjast. Konkreetsemalt on siinne 9-aastane Springbank destilleeritud 2004. aasta veebruaris, küpsenud esmalt neli aastat taastäidetud eks-burboon vaadis ning seejärel veel viis aastat värsketes Gaja Barolo veini vaatides ning seejärel villitud 2013. aasta oktoobris kokku 11000 pudelit. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


Springbank 9 yo Gaja Barolo 2004/2013, 54,7% nc, ncf

Aroom: suletud ja vaoshoitud. Esimesel maitsmisel üsnagi veider mittespringbankilik aroom, kus konkreetsemaid aroome ei oskagi välja tuua. Vajab veidi aega, siis tuleb tasapisi sellist paksemat mõõdukat magusust – iiris ja küpsed troopilised puuviljad (mango, ananass). Alt tõuseb juba tajutavalt ka Springbank viskidele nii omane sügisene metsaaluse kõdunenud lehtede muldne aroom koos mõningase martsipaniga. Vürtsidest muskaat, mis toob kuivust. Otsene veinisus puudub, kuid tammisust on lisaks muskaadi poolt toodud vürtsikale kuivusele küll tunda. Vähese vee lisamine muudab veidi aromaatsemaks.

Maitse: üsna kuiv algus, siis kerge piprasus ja vürtsikalt tammine (ilmselt Euroopa tamme mõju). Punaveini tanniinisus ilma veinisuseta. Vürtsikus jätkub, martsipan ja mõningane puuviljasus mango näol keskosas. Tervik on üsna täidlane ning suud hästi kattev. Vesi teeb suutunde kreemisemaks ja veidi enam puuviljasemaks (lisanduvad kuivatatud õunad).

Lõpp: üsnagi pikk. Turbasus (muldne martsipan) siin enim tunda, kuivusele kalduv. Üsna vürtsikas. Veega on järelmaitse kuivem, veidi soolakas ja mõningane kirbus viimasena.

Hinnang: B


Meeldiv, kuigi veidi eripärane, ja üsnagi täidlane Springbank. Viski suhteliselt lühike küpsemisiga ei anna kuidagi tunda. Õnneks pole ka viski saanud veinivaadist tuntavat veinisust külge. Paari väikese tilga vee lisamine tuleb kasuks. Hinnanguks on küll B, kuid see jääb selle ülemisse poolde, riivates kergelt B+ punkte. Usun, et kui mul olnuks maitsmiseks terve pudel, siis kuskil poole pudeli pealt oleks viski saanud oluliselt meeldivamaks.

Kuigi selle sarja Springbank viskid on tootmisest maha võetud, ei tähendanud see õnneks seda, et viskivabrik oleks lõpetanud erinevat tüüpi vaatides täis- või osaaja küpsenud Springbank viskide villimise. Kuna hoog on Springbank viskidega juba sisse saadud, siis tuleb ka järgmisena maitsmisele Springbank, sedapuhku šerrivaatides küpsenud.

Kolmapäev, 14. veebruar 2018

SPRINGBANK 16 yo Rum Wood 1991/2007

Eelmises postituses tutvustatud varasematele Springbank viskidele lisaks sai võetud näidispudelite kapist siis neile täiendusena veel kaks n.ö woodfinishing viskit, kus esimesena maistmiseks tuleva puhul on kasutatud samuti sisseostetud linnaseid. Siinne Springbank on destilleeritud juunis 1991. aastal ning villitud augustis 2007. Küpsemiseks on kasutatud kõigepealt kaheksa aastat taastäidetud eks-burboon vaate ning seejärel on viski viidud edasiseks kaheksa-aastaseks küpsemiseks üle värsketesse rummi vaatidesse (barrels). Kokku villiti seda viskit 5100 pudelit. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


Springbank 16 yo Rum Wood 1991/2007, 54,2% nc, ncf

Aroom: esimesena, kuid seda vaid korraks, teravamat kuiva tamme, siis aga väga meeldiv magus vanill, veidi kookost ning troopilised puuviljad, puuviljasuhkur ja pehmed magusamat sorti vürtsid. Tasapisi saab domineerivaks kergelt õline sidrun, milles veidi ka värskelt lõigatud muru. Tervikuna meeldivalt täidlane aroom.

Maitse: meeldivalt magus puuviljasus, hästi suud kattev, üsnagi täidlane ja integreeritud. Suhkruga magustatud rabarber, õun. Kerge roosa pipar ja vürtsid tulevad teises laines koos meeldivalt soolaka sidruniga, mis annab värskuse ja lisab meeldivat teravust. Vesi ei too kaasa olulist muutust ning seda ei ole ka selle viski nautimiseks kangusele vaatamata vaja lisada. Vee lisamine teeb ehk suutunde veidi õlisemaks ja toob sidruni veelgi enam esile.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kergelt soolakas ja vürtsikas, sidrun jätkub ning püsib endiselt ka meeldiv puuviljane magusus. Kerge rohusus viimasena. Mõrusus puudub, mis on väga meeldiv.

Hinnang: B+

Väga meeldiv värske ja samas täidlane Springbank. Õnnestunud rummivaatide kasutus. Mitu korda ma nüüd sõna „meeldiv“ kirjutasin? Meeldiva linnaseviski puhul sai seda ikka meeldivalt palju.


Pühapäev, 11. veebruar 2018

SPRINGBANK x3

Otsustasin maitsta seekordsel UISGE viskifestivalil järjest ka kolme üle kümne aasta tagasi villitud Springbank viskit. Seda viiel põhjusel. Esiteks on Springbank viskid vaieldamatult ühed mu lemmikud. Teiseks polnud neid konkreetseid viskisid varem maitsnud. Kolmandaks pole neid viskisid ilmselt enam kuigi lihtne mujal võimalik maitsta. Neljandaks on need destilleeritud enne seda, kui Springbank taastas viskivabrikus kohapeal oma linnaste valmistamise. Ning lõpuks viiendaks, nende maitsmise põhjuseks oli lihtsalt asjaolu, et neid oli võimalik maitsta.

Kõigi siinsete viskide puhul tuleb arvestada sellega, et nende destilleerimiseks ei ole kasutatud viskivabriku enda poolt kohapeal valmistatud linnaseid. Springbank lõpetas enda linnaste valmistamise 1960. aastal ning taastas selle uuesti alles 1992. aastal. Seejuures jääb nende aastate vahele Springbank viskivabriku suletud periood. Viskit ei toodetud 1979 kuni 1989 (kuigi piiratud tootmine käivitati 1987). Alates 1992. aastast linnastab Springbank kogu oma viski valmistamiseks vajamineva toormaterjali kohapeal ise.

Kui esimene maitstud viski oli üsna eakas Springbank, siis kaks ülejäänud olid Wood Expressions sarja kuuluvat linnaseviskit.


Springbank 25 yo, 46% nc, ncf

Siinmaitstav viski on ilmselt destilleeritud 1978.või 1979. aastal ja villitud 2006. aastal piiratud koguses (1200 pudelit). Küpsemiseks on kasutatud taastäidetud eks-šerri vaate (butts). Aroom esmalt üsna suletud, kui mitte öelda lihtne, igav ja lahja. Kui maitseks pimesi, siis ei oskaks praeguseid Springbank viskisid maitsnuna seda viskit kuidagi selle viskivabriku omaks arvata. Peamiselt kuiv tamm, kuiv vanill ja ka üsna kuivad linnased. Vanust reedab ka kuiv juba kõdunenud puit ja veidi selline kopitanud šerri aroom. Tasapisi siiski avaneb pisut. Kuiv mõningase magususega karamell, küpsed puuviljad, ehk ka kookost veidi. Maitse juba meeldivam, kuigi endiselt väga tammine ja tuhane (veidi turbasust nagu tunda) koos kuivatatud vürtsidega. Veidi kookost ja linnasejooki. Keskosa on siiski tsitruseline, mis annab ka mittehäirivat mõrusust. Keskmise pikkusega, veidi tsitruselist mõrusust, tammiseid vürtse ja ürdisust. Järelmaitse kõige meeldivam osa, kuigi ka siin jääb pigem kuiva tamme poolt domineerituks. Selle väikese maitstud koguse põhjal üsna vähekompleksne ja vaadi poolt suretatud viski. Kas oli viski ka juba algselt, ehk siis 2006 aastal, sellise iseloomuga või on siis vahepealsed aastad ja kehvad hoiutingimused viski selliseks muutnud? Igal juhul mõningane pettumus.


Springbank 12 yo Bourbon Wood 1991/2004, 58,5% nc, ncf

Viski on destilleeritud detsembris 1991 ning villitud veebruaris 2004. Küpsemiseks on kasutatud nii hogshead kui barrel suuruses eks-burboon vaate. Kokku villiti seda viskit 5986 pudelit.

Ehe burboonvaadis küpsenud Springbank. Linnased, vanill, veidi õuna. Teravapoolne ja kuiv tamm lisaks. Maitses vanill, puuviljadest õun, kergelt kreemine turbasus isegi. Suutundelt siiski veidi toores ja üsna terav. Lõpp keskmise pikkusega ja ehk isegi parim osa viskist. Vajab vee lisamist, mis muudab aroomi ümaramaks ja kreemisemaks. Maitses toob vesi aga pigem mõrusust ja noorust esile. Üsna hea naturaalne linnaseviski, kuigi mitte kuigi kompleksne.

Springbank 14 yo Port Wood 1989/2004, 52,8% nc, ncf

Viski on destilleeritud 1989 aastal ning villitud septembris 2004. Küpsemine on toimunud esmalt 12 aastat taastäidetud šerri vaatides ning seejärel järelküpsenud kaks aastat värsketes portveini vaatides (port pipes). Kokku villiti seda viskit 7200 pudelit.

Oluliselt aromaatsem. Veinisus selgelt tunda, mis väljendub kergelt hapukates punastes marjades ja neile magusust andvas piimašokolaadis. Seda täiendab ürdisus ja kerge tsitruseline vürtsikus. Pigem magusam, kui kuiv. Maitses tuleb samuti esmalt veinisus koos oma marjasusega. Veidi magusust lisaks, kuid siis eelkõige alkohoolsest teravusest tulevat teravat tamme ja vürtsikat kirbust. Vürtsidest eelkõige kaneel ja muskaat. Lõpp keskmise pikkusega, ürdiselt ja vürtsikalt rohune ning veidi soolakas. Alkohoolset kangust veidi palju. Vajab samuti vee lisamist, mis muudab kogu kupatuse integreeritumaks ja järelmaitse pikemaks. Kolmest maitstust ehk meeldivaim, kuid ka see viski ei saa täidluse ega kompleksusega hiilata.

Laupäev, 10. veebruar 2018

UISGE 2018 Helsinki



Järjekorras kaheksas UISGE toimub(s) 9.-10. veebruaril Helsingis ja endiselt ikka vanas üliõpilasmajas (Vanha ylioppilastalo). Endal oli see siis juba viies kord selles osaleda; seekord külastasin vaid ühel päeval. Võrreldes eelmise aastaga oli märgata enam rahvast, rohkem Ameerika viskisid, rumme ja juurde oli toodud ka Soome gin. Šoti linnaseviskide valik ei olnud just kuigi suur ega huvitav. Seekord ei osalenud mitte üheski maitsmistoas (tasting), kuna ei leidnud neist ühtegi sellist, milles oleks huvitav osaleda sisu või maitsmiseks toodud viskide tõttu. Talletan oma seekordsed maitsmise muljed kahes järjestikkuses postituses. Maitstud sai kokku kaheksa viskit, millest siin tutvustan viit ja homsesse postitusesse jääb kolm.


BenRiach 25 yo, 46,8% nc, ncf

Maitstud BenRiach on villitud 2014. aastal peaasjalikult väljaspoole Suurbritanniat jäävatele turgudele. Viski valmistamisel on kokku segatud burboon, šerri ja värsketes (virgin) tammevaatides küpsenud viskid. Aroom on üsna kerge ja aromaatne, lilleline ja puuviljane; mesi ja ka tammiseid vürtse. Maitse puuviljane, mesi, karamell ja vürtsid ning veidi ka piprasust. Jääb tervikuna siiski pigem kergeks. Lõpp üsna vürtsikas, suutundelt aga kreemine; keskmise pikkusega. Üpriski meeldiv, kuid ei midagi erilist viski vanust arvesse võttes.


Arran Amarone Cask Finish, 50% nc, ncf

Siin siis saab maitstud ka viimane praegu villitav veinivaadis järelviimistletud Arran viski; eelmisel aastal sai proovitud Sauternes, Madeira ja Port veini vaatides järelviimistletud. Siinne viski on siis saanud lisamõjutuse Itaalia kuiva punaveini vaatidest. Esmatundelt üsna samasse auku minev Arran. Veinivaadi mõju domineeriv ning seda meeldivat Arrani puuviljast ja vanillist õlist kreemisust, mis omane burboonvaatides küpsenud viskidele, siit ei leia. Aroom üsna õhuke, hapukas veinisus, hapukad kirsid koos tumedama šokolaadiga (see on mulle muidu meelepärane kooslus, kuid siin on see aroom ja ka maitse veidi liigselt hapukuse ja isegi kirbuse poole kaldu). Suutundelt üsna terav ja marjaselt kirbe. Lõpp pigem lühike. Ei ole mulle meelepärane.


Bunnahabhain 14 yo Pedro Ximénez Finish, 54,3% nc, ncf

Siinmaitstav on üks kahest eelmise aasta suvel villitud piiratud koguses Bunnahabhain viskidest. Sai endale ostetud neist kahest eeldatavalt huvitavam Bunnahabhain 2004 Mòine Brandy Cask Finish viski. Siin õnnestus siis maitsta neist teist. Bunnahabhain Pedro Ximénez Finish viski on destilleeritud 24.03.2003, seejärel esmalt küpsenud 11 aastat teise täitekorra eks-šerri vaatides ning aastast 2014 tõstetud järelküpsema esmatäite PX šerri vaatidesse ning seejärel villitud 27.06.2017. Siinmaitstud näidis on pärit pudelist # 5754; kokku villiti seda viskit 6758 pudelit. Veidi hirmutav – šerri täiendamas šerrit.

Aroom domineerivalt šerrine. Väga magus ja siirupine. Siin on leitav kõik magus – PX šerri, mesi, magusad rosinad, karamell. Liig, mis liig. Minu jaoks ülimagus. Õnneks tuleb alt veidi esile röstitud pähkleid. Maitses ja järemaitses domineerib samuti siirupiselt magus PX šerri, mis ründab oma liigse ja imala magususega. Samuti on seal rosinad, mesi ja magus karamell. Tervikuna meeldiv, kuid ei ole siiski oma ülimagususes päris mulle.


Ardbeg An Oa, 46,6% nc, ncf

Üle pika aja on lisandunud Ardbeg põhisortimenti (seal on siis 10-aastane, Uigeadail, Corryvreckan) uus püsiviski. Ja juba tüüpiliselt Ardbeg ja Glenmorangie viskidele (üks omanik) on seegi kord tegemist vanuse märketa linnaseviskiga. Siinses viskis on kokku segatud endistes Pedro Ximénez, värsketes (virgin) ja eks-burboon vaatides küpsenud viskid ning tõstetud need enne villimist Prantsuse tammest suurde segunemistõrde (mis antud viski puhul on saanud nime „Gathering Vat“ ehk siis “kogunemise või kokkusaamise tõrs“) tasakaalu leidma. Viski vanuseks on ligikaudu 8-10 aastat. Esmakordselt villiti see viski 2017 aastal.

Aroomis tuntav Ardbeg, kuigi üsna kerge turbasuitsusus, linnased, vanill koos puuviljadega, kus tunda pirni ja banaani. Üsnagi sarnane 10-aastasele oma tsitruselises-soolases-suitsuses kerguses, kuid vähem turbane. Maitse samuti üsna delikaatne ja kergelt kreemine. Magusa ja kuiva vahel on siin üsna hea tasakaal saavutatud. Järelmaitse üsnagi pikk, veidi soolakas mineraalne puuviljadega rikastatud mõõdukas suitsusus. Seda viskit võiks võtta kui 10-aastase Ardbegi pehmema iseloomuga nooremat venda. Kui juhtub saadaval olema soodsa hinnaga, tasub täitsa ostmise peale mõelda.


Kilchoman Red Wine Cask, 50% nc, ncf

Viski on destilleeritud 2012 ja villitud 2017 aasta teises pooles ning kogu küpsemisperioodi veetnud Portugali Douro orust pärit punase veini vaatides. See viski on jätkuks Port, Madeira ja Sauternes vaatides küpsenud Kilchoman viskidele. Neist esimest sai kunagi proovitud, kuid see ei jätnud just parimat muljet. Aroomis tuleb esmalt tuhane ja magus turbasuitsusus, mis Kilchomani puhul on alati üsna meeldiv. Siis hakkab esiplaanile trügima veinivaatide mõju, mis viib aroomi enam marjasuse ja magusa puuviljasuse poole, veidi lisaks sõnnikulist maalähedust. Tasapisi tuhane suitsusus muutub, tuues juurde vaskset metallisust. Maitses kerge magusa ääristusega turbasus. Kergelt kreemine suutundelt, magusad puuviljad, õrnalt hapukad punased marjad, vürtsid tammevaadist (ilmselt Euroopa tamm). Lõpp keskmise pikkusega, kergelt vürtsikas marjane turbasus. Üsna meeldiv, kuid siiski mitte kuigi head tasakaalu leidev; meenutab PX või portveini vaadis küpsenud mõõdukamalt turbaseid Laphroaige.


Seekord sai kokku maitstud tõesti vaid kaheksa viskit. Mingil põhjusel seekord lihtsalt rohkema järele ei tundnud vajadust ja ka maitsevõimekust, kuigi nii Springbank, Port Charlotte, Glenlivet kui ka Highland Park mõningaid viskisid soovinuks siiski veel proovida.





Kolmapäev, 7. veebruar 2018

PORT CHARLOTTE 2008 Islay Barley

Peale Octomore viskisid on kohane maitsta ka Bruichladdich viskivabrikus vähemtugevalt turvastatud linnastest valmistatud Port Charlotte linnaseviskit. Port Charlotte puhul on linnaste turvastamise määr 40ppm. Senised Port Charlotte linnaseviskid on mulle reeglina väga meeltmööda olnud.

Siinne Port Charlotte linnaseviski on valmistatud üksnes Islay saarel kasvanud odrast, mis lõigatud 2008. aasta septembris, seejärel linnastatud ja turvastatud ning destilleeritud sama aasta detsembris. Kasutatud oder on kasvanud kuue farmi põldudel: Coull, Kynagarry, Island, Rockside, Starchmill, Sunderland. Viski küpsemisel on kasutusel olnud nii Ameerika kui Euroopa tammest valmistatud vaadid. Esimest korda villiti PC Islay Barley 2014 aastal. Siinmaitstav on aga villitud 28.01.2016. Ei ole täpselt teada, kas tegemist on ka siinse pudeli puhul 2008. aasta destillaadiga või on see destilleeritud hiljem. Pudelil on vähemalt osutus sellele, et kasutatud on ikka sama – 2008. aastal lõigatud otra.


Port Charlotte 2008 Islay Barley, 50% ncf, nc

Aroom: magusad turbasuitsused linnased ja sidrun. Kerge sõnnikulisus, veidi tuhane, kergelt ninna lõikav. Klaasis seistes muutub magusamaks, integreeritumaks. Vanill, linnased, täistera(kaera)küpsised. Värskust annab sidrun ja mentoolne õlisus. Turbasus ei kao, muutub isegi veidi tugevamaks ja soolaselt merelisemaks. Alt tõuseb meeldivalt magus puuviljasus – pirn, õun, melon. Heas tasakaalus ja integreeritud. Vee lisamine muudab tunde nooremaks ja tooremaks.

Maitse: üsnagi turbane, korraks kerge sidruniline teravus, kuid põhiosas linnaseline ja meeldivalt magusapoolne vaniljekastmes puuviljasus, mis kogu maitsekaart saatmas. Suutundelt kreemine; karamell, kaeraküpsis, kuid samas ka värske, tänu kergelt õlisele ja mineraalsele mentoolile, sidrunile ja puuviljadele. Vesi muudab suutunde veelgi kreemisemaks.

Lõpp: pikk, turbane magusus. Veidi vürtsikust, sidrunit ning kergelt rohune mõrusus viimasena.

Hinnang: B+


Meeldiv väga kvaliteetne linnaseviski; parem ilma vee lisamiseta. Mis mulle Port Charlotte linnaseviskide juures alati meeldib, on selle viski turbasuse iseloom, mis erineb suuresti teistele Islay saare viskidele omasest (vaid mõned Kilchomanid on veidi sarnased). Siin on alati väga selgelt domineerivaks turbasuitsu käes kuivatatud linnaste aroom ja maitse.

Neljapäev, 1. veebruar 2018

OCTOMORE 10 yo Second Edition

Teist korda ajaloos villitud Octomore 10-aastane on valmistatud Šotimaal kasvanud odrast, mille linnaste turbasus peale turvastamise lõppemist oli 167ppm. Viski destilleeriti 2005 ning villiti 2016 aastal. Küpsetamisel on kasutuses olnud 60% osas Ameerika tammest valmistatud värsked (ilmselt esmatäite siis) eks-burboon vaadid ja 40% osas endised Grenache blanc veinivaadid. Maitstav viski on pärit 6cl näidispudelist.


Octomore 10 yo Second Edition, 167ppm, 57,3% ncf, nc

Aroom: üsna kerge, magus, puuviljane ja lilleline. Turbasuitsusust üsna vähe, pigem on taustal ning on selline tõrvase puidu laadne. Küpsed magusad õunad, vanilliga ahjuõunad, mesi, heledad rosinad ja magusad linnased koos vanilli ja iirisega. Klaasis seistes muutub täidlasemaks, oluliselt enam tuleb turbaseid linnaseid, röstitud tammevaati ja magusaid vürtse. Hooti tuleb alt esile ka värskemat tsitruselisust. Väga meeldiv ja hästi integreeritud.

Maitse: magus ja puuviljane algus, siis tugevalt tsitruseline (sidrun, greip). Turbasus alguses üllatavalt vähene, kuid tuleb siis teises laines merelisena üsna jõuliselt taustalt esile. Soolane karamell. Meeldivalt täidlane ja samas värske suutunne. Vesi muudab maitsed ümaramaks, magusalt tsitruselisemaks, kristalsemaks ja värskemaks.

Lõpp: pikk. Magusad tsitrused koos mõõdukalt turbase ja soolaka järelmekiga. Kerge lilleline magusmõru rohusus viimasena.

Hinnang: B+


Turbasuse mõttes üsna kerge ja isegi veidi pettumust valmistav. Oleks oodanud jõulisemat viskit, kuid ilmselt on kümme aastat vaadis oma pehmendava mõjuga suutnud teravad servad maha lihvida. Kuid sellele vaatamata väga meeldiv linnaseviski. Ilmselt on siin tsitruselise maitse esiletoojaks just kasutatud veinivaadid. Ei vaja vee lisamist, kuid kui lisada, siis ei kaota viski midagi. Vesi lisab maitsete osas enam värskust ja tsitruselisust. Võrrelduna eelnevate Octomore viskidega, on siinmaitstav oluliselt rafineeritum ja integreeritum.