BENRIACH 12 yo "Heredotus Fumosos"

BenRiach villis aastal 2007 kolm algselt Ameerika tammest vaatides küpsenud ning seejärel erinevates vaatides järelküpsenud 12-aastast tugevalt turbast viskit: Arumaticus Fumosus (järelküpsenud Jamaica tumeda rummi vaatides), Heredotus Fumosus (järelküpsenud Pedro Ximénez šerri vaatides) ja Importanticus Fumosus (järelküpsenud Tawny Port vaatides). Neile lisandus 2008 aastal 13-aastane Maderensis Fumosus. Neist viimasest kirjutasin kolm postitust tagasi.

Nüüd maitstav on Heredotus Fumosus („suitsune šerri“), mis valmistatud turvastatud linnastest ning peale esmast küpsemist Ameerika tammest eks-burboon vaatides on järeküpsenud Pedro Ximénez šerri vaatides (konkreetse pudeli sildil küll kirjutatud Pedro Ximinez). Maitstav on 2009 aastal villitud pudelist.

BenRiach 12yo „Heredotus Fumosus“. Finished in Pedro Ximénez Sherry Butts, 46% ncf, nc

Aroom: magus veinisus; tihke turvas, kuid see on pigem taustal ning ei mata šerrit enda alla. Põlenud karamell, iiris, viigimari – väga, väga meeldiv. Tunda ka rosinaid, tumeda šokolaadi mõrusust, tsitrust (sidrun), mis aitavad magusust tasakaalustada ning see ei muutu imalaks.

Maitse: Siirupine, peaaegu õline. Turbane ja magus šerri. Vürtsid, suitsupeekon koos karamelliga; mõrušokolaad, kookos ja kollased puuviljad.

Lõpp: pikk. Kuiv, magus, suitsune.

Hinnang: A

Võrreldes Maderensis Fumosus’ega, on Heredotus Fumosus hoopis teisest klassist. Siin on turvas ja šerri saavutanud hea üksteist toetava tasakaalu. Tõeliselt hea viski.

ARDBEG Ten

Ardbeg ühelinnaseviskid omavad lausa kultuslikku järgijaskonda, kellest ühtede jaoks on Ardbeg üks parimaid turbaseid ühelinnaseviskisid ning teiste jaoks on iga uus turule tulev Ardbeg toode potentsiaalne investeerimisobjekt. Kui esimesed on pigem viskisõbrad, kes ostavad Ardbegi selle sisu pärast, ehk siis maitsmiseks, siis teised on, vähemalt oma arust, kavalad ärivaistuga investeerijad, kes suure tõenäosusega ei pruugi ostetud viskisid kunagi avada ega maitsta. Pigem soovivad nad osta iga uut piiratud koguses turule tulevat Ardbegi algse hinnaga võimalikult palju. Nende lootuseks on ostetud pudel juba paari kuu või aasta pärast suure vaheltkasuga oksjonil maha müüa.

Ehk on sellise olukorra tinginud ka omanikfirma (Glenmorangie Co.; LVMH) enda toimimine. Iga uut Ardbegi saadab tugev turunduslik kampaania, mis on küll alati väga nutikas ja huvitav, kuid loob iseenesest juba eelduslikult olukorra, kus turule tulevad uued tooted polegi justkui suunatud neile, kes oleks huvitatud sisust, vaid neile, kes on huvitatud uuest investeerimise objektist.

Olgu sellega kuidas on, kuid Ardbegi põhitooted – Ten (10-aastane), Uigeadail ja Corryvreckan, on tõeliselt head, kättesaadavad ja ka hinna poolest suhteliselt mõistlikud (kaks viimast NAS viskit küll mitte just kuigi odavad, 60+ eurot) tugevalt turbased ühelinnaseviskid. Vähemalt nendes on primaarne kvaliteetne sisu, mitte neid ümbritsev turundus. Ardbeg Ten on kindlasti see ühelinnaseviski, mis peaks olema iga linnaseviskidest lugupidava ostunimekirjas. Võib koguni öelda, et selle viski puhul on tegemist hinna-kvaliteedi suhtelt kõige kõrgemalt hinnatud ühelinnaseviskide (ja eriti turbaste) põhitootega. Kui Laphroaig võib maitsjaid pelutada oma meditsiinilise turbasuse ja Lagavulin oma raskepärase adruliselt turbase õlisusega, siis Ardbeg on küll tugevalt suitsune, kuid turvas on selles mereliselt sidruniline. Seega on Ardbeg Ten nende kolme Islay saare lõunapoolse kolme „turbavaala“ põhitoodetega võrreldes (Laphroaig 10 ja Quarter Cask ning Lagavulin 16) lihtsamini lähenetav. Maitstav Ardbeg „Ten“ on villitud aastal 2013.

 Ardbeg Ten (10 yo), 46% ncf, nc

Aroom: algus suhteliselt terav, kuid maheneb. Tugevalt suitsune ja üllatavalt magus. Tunda värsket rohusust, kookost, vaniljet ja puuviljakommide (ananass, sidrun, õun) hapukat magusust. Sidrun ja laim. Soolane merelisus.

Maitse: kordub aroomis leitu. Pehme turbane suitsusus, mis läheb üle magusaks. Turvas ei domineeri ega kata muid maitseid. Soolane ja taustal tumedamaid vürtsikaid noote. Magusust aitab värskendada ja tasakaalustada tsitruseline (sidrun) õlisus. Burboon vaadi vaniljet. Suhteliselt kuiv.

Lõpp: pikk, soolane. Kuivalt suitsune koos karamellise turbase magususega.

Hinnang: A

Ardbeg viskivabrik oli suletud aastatel 1981-1989 ja 1996-1997. Glenmorangie plc ostis viskivabriku 1997.a. ning nende poolt esimene Ardbeg Ten tuli turule aastal 2000. Kuna tootmises oli olnud suured tühikud, siis esimestel aastatel oli Ardbeg Ten koostisesse segatud viskisid, millest paljud olid küpsenud sageli palju rohkem kui kümme aastat. Praegune Ardbeg Ten versioon tuli turule aastal 2008, ligi kümme aastat pärast seda, kui Glenmorangie Co. viskivabriku omandas. Uus Ardbeg Ten oli seega viski, mis destilleeritud üksnes Glenmorangie Co. enda poolt.

Ise sai esimene Ardbeg Ten ostetud 2003.a Frankfurti lennujaamast (ülaloleval fotol parempoolne suurem liitrine pudel, mis oli villitud aastal 2002). Mäletamist mööda oli see värvilt praegu maitstud viskiga võrreldes, mis on suhteliselt hele (valge vein), selgelt tumedam ja maitselt jõulisem (sarnasem Laphroaig’le) ja kompleksem.

KILCHOMAN "Machir Bay"

Kilchoman on Islay noorim viskivabrik, mis alustas tootmist alles 2005. aastal. Vaatamata siiani toodetud küpsemisajalt noortele viskidele, on Kilchoman saanud mitmeid auhindu ning võitnud paljude turbaste viskide armastajate südame. Machir Bay 2012 oli esimene püsiv iga-aastaselt villitav Kilchoman’i ühelinnaseviski, mida on selle esimesest villimisest alates toodetud regulaarselt igal aastal. Nimi „Machir Bay“ osutab ilusale liivarannale, mis paikneb viskivabrikust umbes kilomeetri kaugusel.

Machir Bay on kokku segatud erinevas vanuses viskidest. Selle koostis koosneb: 60% kolme aastane, 35% nelja aastane, 5% viie aastane. Kõik viskid on enne kokkusegamist küpsenud esmatäite eks-burboon vaatides ning nelja aastane viski on lisaks küpsenud kaks kuud eks-šerri (Oloroso) vaatides.

Kilchoman „Machir Bay“, Bottled 2012, 46% ncf, nc

Aroom: tugev turbasuitsusus, adru. Magusad linnased ja tsitruseline värskus. Vähese veega mereline turbasus muutub - veidi niisked kustunud lõkkesöed. Allnoodina valge pipar, kaneel; ka musta pipart.

Maitse: suhteliselt intensiivne, magus turbasus. Kuivatatud soolakala ja muu merelisus. Alguses veidi kirbe (valge pipar), kuid see asendub kreemise puuviljasuse (õun) ja tsitrusega (sidrun). Õrnalt õline ja šokolaadine. Noore viski kohta üllatavalt kompleksne ja hästi tasakaalus ning paljudele noortele viskidele omane destillaadi terav alkohoolne robustsus puudub. Parim osa viskist.

Lõpp: pikk, meeldivalt magus, veidi piprane ja soolane turbasus.

Hinnang: A

BENRIACH 13 yo "Maderensis Fumosus"

BenRiach on üks nendest Speyside viskivabrikutest, mis toodab destillaati turvastatud linnastest. Eristamaks neid oma n.n klassikalise tootesarja viskidest, on kasutatud BenRiach turbaste ühelinnaseviskide puhul ladinakeelseid nimesid: Curiositas (10yo), Septendecim (17yo), Authenticus (25yo). Lisaks neile villiti 2007 aastal kolm algselt Ameerika tammest vaatides küpsenud ning erinevates vaatides järelküpsenud 12-aastast tugevalt turbast viskit: Arumaticus Fumosus (järelküpsenud Jamaica tumeda rummi vaatides), Heredotus Fumosus (järelküpsenud Pedro Ximénez šerri vaatides) ja Importanticus Fumosus (järelküpsenud Tawny Port vaatides).

Neile lisandus 2008 aastal 13-aastane Maderensis Fumosus („suitsune Madeira“), mis on esmalt küpsenud Ameerika tammest eks-burboon vaatides ning seejärel järeküpsenud endistes Henriques & Henriques Madeira veini vaatides. Algselt 2008 aastal piiratud koguses (2400 pudelit) villituna on seda hiljem piiratud arvul juurde toodetud. Maitstav on 2009 aastast.

BenRiach 13 yo „Maderensis Fumosus“. Heavily Peated, Finished in Madeira Barrels, 46% ncf, nc

Aroom: suitsune, kuid mitte Islay turbasus vaid pigem kergem, selline magus grillimise suits, milles veidi tavotist jõulisust. Suhteliselt terav ja ninas kipitust tekitav. Alt tuleb esile tsitrus, kookos, veidi vaniljet. Peale veidikest ootamist tunda suitsu alt magusaid troopilisi puuvilju. Veega alkohoolne teravus kaob, suitsusus muutub magusaks, esile tuleb enam puuviljast magusust, mille taustal hoomatav sõnnikulisus.

Maitse: suitsune turvas, ingveri teravus, mille alt tuleb magus puuviljasus. Magusus muutub mõrudalt hapuks, üleküpsenud ja veidi käärinud õun; veidi musta pipart. Vee lisades muutub ümaramaks ja magusamaks, suitsusus tuleb küll jälle jõuliselt, kuid teise lainena.

Lõpp: keskmiselt pikk, magus-hapukalt soolane.

Hinnang: C

Ebakõlaline viski, milles suitsusus ja veinisus võitlevad esiplaanile pääsemise nimel, saavutamata kuidagi omavahel piisavat tasakaalu. Puudu „selgroog“, mis viskit määratleks, veidi siit ja veidi sealt, kuid „keskpõrandal kokku ei saada“.

LAPHROAIG "Triple Wood"

Laphroaig "Triple Wood" ühelinnaseviski on küpsenud kolmes eri vaadis. Põhimõtteliselt on tegemist järelküpsenud Laphroaig "Quarter Cask" viskiga. Algne küpsemine on toimunud 5-10 aastat eks-burboon vaatides, mille järgselt on erinevas vanuses destillaat pumbatud kaheksaks kuuks küpsema väikesemõõdulistesse (125 liitristesse ehk Quarter Cask) vaatidesse ning viimane küpsemisfaas toimub (1-2 aastat ?) suuremates Euroopa tammest eks-šerri (oloroso) vaatides. Viimase küpsemisperioodi pikkus sõltub kasutatud vaatidest ehk siis sellest, kas need on esimese või teise täitekorra vaadid. Tegemist on antud viski puhul siis ’nutika’ trikiga: teise etapi ajal kiirendatakse küpsemist (väike vaat) ning kolmandas etapis aeglustatakse küpsemist (suur vaat), et anda viskile täidlasemaid jooni ja lihvida maha teravamad nurgad.

Laphroaig "Triple Wood", 48% ncf

Aroom: täidlane, puuviljases rüüs turbasuits. Veidi kopitanud õlisus (mahajäetud autoremonditöökoda), jood, vanilje, tume rosinatega šokolaad.

Maitse: täidlane, tõrvane ja puuviljane magusus, mille alt tuleb esile õline turbasus koos hoomatava pähklisusega; liköörine. Tunda ka vaniljet. Laphroaigile tüüpiline turbasus vast veidi liigselt veinisuse alla peitunud, kuid samas muudab selline 'ümar mahedus' viski tunnetuslikult vanemaks, kui see tegelikult on. Pigem väldiks vee lisamist.

Lõpp: pikk, veinine ja suitsune kuivus.

Hinnang: B+

LAPHROAIG 'Quarter Cask'

Erinevas vanuses (u 5-11 aastat) traditsioonilistes vaatides (eks-burboon) küpsenud viskid paigutatakse lisaküpsema (kaheksa kuud) väikesemõõdulistesse (125 liitrit) vaatidesse, mida kutsutakse nimega Quarter Cask (vähendatud mõõduga ehk ¼ eks-šerri vaat). Idee sellise järelküpsemise taga on see, et destillaadi suurem kokkupuude puiduga (täpsemalt vaadi sisepinda katva puusöega) kiirendab küpsemist ja intensiivistab tamme osakaalu maitses. Kuna antud viski on noorem, kui Laphroaig 10 yo, siis nii, nagu turbaste viskide puhul tüüpiliselt, on siin turba mõju tuntavam. Kuna liiga noored turbased viskid kipuvad aga sageli olema tuimalt jõulised ja mitte kuigi kompleksed (liigse turbase destillaadi tõttu on need lihtsalt üheülbaselt 'turbased'), on noorte turbaste viskide puhul lahenduseks osaline küpsemine väiksemates vaatides. Väikesemõõdulised vaadid lisavad noorele robustsele destillaadile magusaid puuviljaseid maitseid, muutes lõpp-produkti seeläbi rikkalikumaks, kuid säilitades siiski tugeva ja värske turbase maitse. Ehk lihtsamalt öelduna: noor viski maitseb oluliselt küpsemana.

Laphroaig „Quarter Cask“, 48% ncf

Aroom: jõuline, õline ja meditsiiniline turbasus, mida aitab tasakaalustada magus puuviljasus ja vanilje, muutes viski tugevale turbasuitsule vaatamata siiski värskeks.

Maitse: tugevalt turbane (mereadru, meditsiiniline õlisus, jood), mida aitab jällegi kontrolli all hoida vanilje ja linnaseline magusus. Taustal ka veidi sidrunilist värskust ja vürtse. Mitte just kuigi kompleksne, pigem küllaltki sirgjooneline viski. Siiski teeb selle meeldivaks just saavutatud tasakaal turbase meditsiiinilisuse ja puuviljase magususe vahel.

Lõpp: pikk, magus turbasus.

Hinnang: B+

LAPHROAIG 10 yo

Laphroaig on vast kõige tuntum turbane ühelinnaseviski. Laphroaig on viski, mis seostub tugeva, rikkaliku ja meditsiiinilise maitsega; pudelil on kirjas „The most richly flavoured of all Scotch whiskies“. Kuigi viimastel aastatel on paljude asjatundjate poolt esile toodud, et Laphroaig (eriti selle põhitoode, 10 aastane) on seda tugevat ja rikkalikku merehõngulist meditsiinilisust olulisel määral kaotanud.

Maitstav on 33cl pudel Laphroaig’i kinkekomplektist, millele lisanduvad „Quarter Cask“ ja „Triple Wood“. Viimaste maitseid tutvustan järgnevates postitustes.

Laphroaig 10 yo, 40%

Aroom: turbasuitsune, kuid üllatavalt vähe meditsiinilisust ja pigem mereline. Üpris magus (vanilje), mille alt tuleb tugevalt esile jood ja adru.

Maitse: turbane. Linnaseline magusus koos vaniljega (osutus eks-burboon vaadile), millele koheselt lisandub jood ja soolakas turbasus, muutes maitse kuivemaks. Veidi vürtsikust ja kalamaksaõli.

Lõpp: pikk, magusalt fenoolne soolasus.

Hinnang: B+

Kui sobrada maitsemälus, siis tõesti meenub, et aastal 2001 ja veelgi enam aastal 1997 ostetud Laphroaig olid tugevama kompromissitu turbase-meditsiinilise maitsega. Kuid ehk mängib mälu vingerpussi või on maitsemeel vahepealsete aastate ja suure hulga maitstud ühelinnaseviskide tõttu muutunud või on siis praegu maitstud oma 40%-ga (võrreldes varasemate 43%) selleks põhjuseks. Kuid Laphroaig 10 on siiski endiselt puhas, otsekohene ja klassikaline turbane viski, millele võib alati kindel olla.

Turvas, Islay ja linnaseviskid

Linnaseviski valmistamise jaoks on odra, vee ja pärmi kõrval turvas üksnes ’lisaelement’. Turba ülesandeks on linnaste valmistamisel lisada neile aroomi ja maitset. Suurem osa Šoti linnaseviskidest valmib ilma igasuguse turba mõjuta. Kuid just mõnede, seda eriti Islay saare, ühelinnaseviskide turbasus (ja ka seguviskidesse seeläbi sattuv mõningane turbane mekk) on sageli põhjus, mis esmakordseid Šoti viski maitsjaid, lisaks joogi kangusele, pelutab. Kui inimesed ütlevad, et neile Šoti viski ei maitse või kirjeldavad seda kui ’seebivett’, siis sageli viidataksegi mingile ’imelikule’ maitsele, mis tegelikult aga osutab turbasele maitsele joogis. Kui viski on lisaks turbasusele ka veel kuiv, võib selle maitsmine olla algajatele viskimaitsjatele päris suur väljakutse. Võrdluseks võib tuua siin tugeva humalasisaldusega õlled või tammised/tanniinised punaveinid.

Turvas. Foto: Malt Whisky Yearbook

Olemuselt on turvas taimset päritolu, mis on koostiselt süsinikurikkad taimejäänused, mis säilinud happelises vettinud tingimustes, milles väga pika aja jooksul moodustuvad turbarabad. Moodustuva turba koostis, mille põhiosa koosneb käsnataolisest turbasamblast, sõltub selle moodustanud taimsest materjalist. Turbastele Šoti linnaseviskidele omast aroomi ja maitset andev turvas on pärit enamjaolt Islay ja Orkney saartelt. Mõlemad saared on tugevate tuulte ja merelise õhu valitseda, mis lisab turbale soolasust. Islay saare turvas on lisaks liivarohkem ja talvetormidest tulenevalt merevetikalisem, mis lisab joodi, õlisust ja meditsiinilisi komponente. Turba koostises on ka rikkalikult harilikku porssa (Myrica gale), mis omab magusat küpressilaadset aroomi ja mõrudat maitset. Orkney saare turvas on oluliselt noorem ja turbakiht õhem ning selle koostises on ohtralt kanarbikku.

Linnaseviski tootmises kasutatakse praegusel ajal turvast odralinnaste (rohelise linnase, green malt) kuivatamisel eelkõige aroomi ja maitse, mitte kuumuse, allikana. Seega on selleks otstarbeks kasutatava turba päritolul ja koostisel mängida oluline roll tulevase linnaseviski iseloomu juures.

Turvas kuivatusahjus.
Foto: Malt Whisky Yearbook

Kuivatusprotsessis (kilning) turvast põletatakse kuivatusahjus (kiln), vältides selle leegitsemist, et toota suitsu, mida kutsutakse turbasuitsuks või turbavinguks (peat reek). Turbasuits sisaldab fenoole, mille taset väljendatakse lühendiga „ppm“ (phenols parts per million ehk fenoolide osa miljonist), näiteks 20 ppm või 55 ppm. Turba tase, mida turvastatud linnaseviskide juures märgitakse, osutab turba kontsentratsioonile linnastes enne linnaste jahvatamist, mitte lõpp-produktis ehk linnaseviskis endas. Linnaseviski valmistusprotsessi eri etappidel algne fenoolide tase langeb. Turbasuse taset saab linnastes tõsta suurema koguse turba pikema aja kasutamise jooksul. Fenoolide hulka mõjutab ka kuivamisele suunatud linnaste niiskustase.

Turbasuitsu kasutamine linnaste kuivatamisel leiab aset kuivatusprotsessi esimeses etapis, kus rohelise linnase niiskussisaldus on 40-45% ja turba kasutamine lõpetatakse, kui niiskustase on alanenud 20-16%-ni. Enamus fenoole imatakse niiskustaseme 40-20% juures, kui paari esimese kuivatustunni jooksul kuivatatakse välja niiskus ning asendatakse see turbasuitsuga. Turbasuits imendub linnastesse, andes neile eristuva suitsuse iseloomu, mis kandub üle ka lõpp-produkti. Kui turvatamise etapp on lõppenud, jätkatakse linnaste kuivatamist puhtas kuumas õhus seni, kuni linnaste niiskustase jõuab 4%-ni. See on oluline, et ära hoida ladustatud linnaste idanema hakkamine.

Müügiks linnaseid valmistavad suurtootjad jagavad turvastatud linnased kolmeks: kergelt turvastatud (1-5 ppm), keskmiselt turvastatud (5-15 ppm) ja tugevalt turvastatud (15-50+ ppm). Osadel puhkudel ei kasutata suurtootjate poolt linnaste turvastamisel üldse tahket turvast vaid odrale pritsitakse fenoolidega rikastatud vett.

Turbasuits. Foto: Whisky Magazine

Kui rääkida lõpp-produktist ehk ühelinnaseviskist, siis turbane viski assotsieerub esmaselt Islay saare ja seal toodetud tugevalt fenoolsete ja turbasuitsuste viskidega. Ja seda eelkõige Islay saare lõunaosa kolme viskivabriku poolt toodetud ühelinnaseviskidega: Ardbeg (55-65 ppm), Lagavulin (30-35 ppm), Laphroaig (oma toodetud linnastel 40-60 ppm, sisseostetul 35 ja 45 ppm). Islay saare ühelinnaseviskidest on kergemalt turbasuitsused Bowmore (25 ppm), Caol Ila (kuni 35 ppm; tootmises ka turvastamata linnastest valmistatud Caol Ila) ja Kilchoman (oma toodetud linnastel 20-25 ppm, sisseostetul 50 ppm). Bruichladdich on aga valmistatud turvastamata ja Bunnahabhain nõrgalt (1-2 ppm) turvastatud linnastest, kuigi viimastel aastatel on Bunnahabhain tootnud ka mitmeid turbasemaid (35 ppm) viskisid (Toiteach, Ceòbanach). Bruichladdich toodab lisaks viskivabriku nime kandvale ühelinnaseviskile ka tugevalt turvastatud Port Charlotte (40 ppm) ja üliturvastatud Octomore (140+ ppm) nimelist viskit. Kõige fenoolirikkamast linnasest (258 ppm) valmistatud ühelinnaseviski „au“ kuulubki Bruichladdich’i viskivabrikus valmistatud Octomore (06.3 / Islay Barley 2009) ühelinnaseviskile.

Peale Islay saare tuntud linnaseviskide leidub turbasuitsuseid, kuigi nende turbasuse iseloom on teistsugune, linnaseviskisid ka teiste Šoti linnaseviski tootmise piirkondadest. Alljärgnevalt on toodud nimekiri viskivabrikutest ja mõningatest nende praegu tootmises olevatest „suitsustest“ linnaseviski nimetustest:

• anCnoc (kuni 45 ppm): Rutter (11 ppm), Flaughter (14,8 ppm), Tushkar (15 ppm), Cutter (20 ppm)
• BenRiach (35 ppm): Birnie Moss, Curiositas, Septendecim, Authenticus
• Benromach (kni 10 ppm): PeatSmoke
• Edradour: Ballechin (50-60 ppm)
• Glenglassaugh: Torfa
• Isle of Arran (20 ppm ja 50 ppm): Machrie Moor
• Isle of Jura (50 ppm): Superstition, Prophecy
• Springbank: Springbank (12-15 ppm), Longrow (50-55 ppm)
• Tobermory: Ledaig (35-45 ppm)
• Tomatin: Cù Bòcan (2-5 ppm)
• Tomintoul (kerge ja väike osa 55 ppm): Peaty Tang, Old Ballantruan

Lisaks eelnevatele on mõned linnaseviskid valmistatud rohkem või vähem turbasuitsus kuivatatud linnastest: Ardmore (12-14 ppm), Benromach (kuni 10 ppm), Cragganmore, Glenfarclas (1-3 ppm), Glen Scotia (15 ja 50 ppm), Highland Park (10-20 ppm; viskivabrikus kohapeal valmistatud linnastel 30-40 ppm, mis segatakse kokku sisseostetud turvastamata linnastega enne meski valmistamist), Kilkerran (8-10 ppm), Oban, Talisker (18-20 ppm).

Samuti on üksikuid õrnalt turbasuitsuseid linnaseviskisid aeg-ajalt leida järgnevate viskivabrikute toodangus: Balblair, Fettercairn, Glenfiddich, kuid need on pigem erandid ja vahel ei ole nende valmistamiseks kasutatud turvastatud linnaseid vaid hoopis küpsemiseks vaate, milles on varasemalt küpsenud tugevalt turbased viskid.