Linnaseviski
valmistamise jaoks on odra, vee ja pärmi kõrval turvas üksnes ’lisaelement’.
Turba ülesandeks on linnaste valmistamisel lisada neile aroomi ja maitset.
Suurem osa Šoti linnaseviskidest valmib ilma igasuguse turba mõjuta. Kuid just
mõnede, seda eriti Islay saare, ühelinnaseviskide turbasus (ja ka
seguviskidesse seeläbi sattuv mõningane turbane mekk) on sageli põhjus, mis
esmakordseid Šoti viski maitsjaid, lisaks joogi kangusele, pelutab. Kui
inimesed ütlevad, et neile Šoti viski ei maitse või kirjeldavad seda kui
’seebivett’, siis sageli viidataksegi mingile ’imelikule’ maitsele, mis
tegelikult aga osutab turbasele maitsele joogis. Kui viski on lisaks
turbasusele ka veel kuiv, võib selle maitsmine olla algajatele viskimaitsjatele
päris suur väljakutse. Võrdluseks võib tuua siin tugeva humalasisaldusega õlled
või tammised/tanniinised punaveinid.
|
Turvas. Foto: Malt Whisky Yearbook |
Olemuselt
on turvas taimset päritolu, mis on koostiselt süsinikurikkad taimejäänused, mis
säilinud happelises vettinud tingimustes, milles väga pika aja jooksul
moodustuvad turbarabad. Moodustuva turba koostis, mille põhiosa koosneb
käsnataolisest turbasamblast, sõltub selle moodustanud taimsest materjalist.
Turbastele Šoti linnaseviskidele omast aroomi ja maitset andev turvas on pärit
enamjaolt Islay ja Orkney saartelt. Mõlemad saared on tugevate tuulte ja
merelise õhu valitseda, mis lisab turbale soolasust. Islay saare turvas on
lisaks liivarohkem ja talvetormidest tulenevalt merevetikalisem, mis lisab
joodi, õlisust ja meditsiinilisi komponente. Turba koostises on ka rikkalikult
harilikku porssa (Myrica gale), mis omab magusat küpressilaadset aroomi ja
mõrudat maitset. Orkney saare turvas on oluliselt noorem ja turbakiht õhem ning
selle koostises on ohtralt kanarbikku.
Linnaseviski
tootmises kasutatakse praegusel ajal turvast odralinnaste (rohelise linnase,
green malt) kuivatamisel eelkõige aroomi ja maitse, mitte kuumuse, allikana.
Seega on selleks otstarbeks kasutatava turba päritolul ja koostisel mängida
oluline roll tulevase linnaseviski iseloomu juures.
|
Turvas kuivatusahjus.
Foto: Malt Whisky Yearbook |
Kuivatusprotsessis
(kilning) turvast põletatakse kuivatusahjus (kiln), vältides selle
leegitsemist, et toota suitsu, mida kutsutakse turbasuitsuks või turbavinguks
(peat reek). Turbasuits sisaldab fenoole, mille taset väljendatakse lühendiga
„ppm“ (phenols parts per million ehk fenoolide osa miljonist), näiteks 20 ppm
või 55 ppm. Turba tase, mida turvastatud linnaseviskide juures märgitakse,
osutab turba kontsentratsioonile linnastes enne linnaste jahvatamist, mitte
lõpp-produktis ehk linnaseviskis endas. Linnaseviski valmistusprotsessi eri
etappidel algne fenoolide tase langeb. Turbasuse taset saab linnastes tõsta
suurema koguse turba pikema aja kasutamise jooksul. Fenoolide hulka mõjutab ka
kuivamisele suunatud linnaste niiskustase.
Turbasuitsu
kasutamine linnaste kuivatamisel leiab aset kuivatusprotsessi esimeses etapis, kus
rohelise linnase niiskussisaldus on 40-45% ja turba kasutamine lõpetatakse, kui
niiskustase on alanenud 20-16%-ni. Enamus fenoole imatakse niiskustaseme 40-20%
juures, kui paari esimese kuivatustunni jooksul kuivatatakse välja niiskus ning
asendatakse see turbasuitsuga. Turbasuits imendub linnastesse, andes neile
eristuva suitsuse iseloomu, mis kandub üle ka lõpp-produkti. Kui turvatamise
etapp on lõppenud, jätkatakse linnaste kuivatamist puhtas kuumas õhus seni,
kuni linnaste niiskustase jõuab 4%-ni. See on oluline, et ära hoida ladustatud
linnaste idanema hakkamine.
Müügiks
linnaseid valmistavad suurtootjad jagavad turvastatud linnased kolmeks: kergelt
turvastatud (1-5 ppm), keskmiselt turvastatud (5-15 ppm) ja tugevalt
turvastatud (15-50+ ppm). Osadel puhkudel ei kasutata suurtootjate poolt
linnaste turvastamisel üldse tahket turvast vaid odrale pritsitakse fenoolidega
rikastatud vett.
|
Turbasuits. Foto: Whisky Magazine |
Kui
rääkida lõpp-produktist ehk ühelinnaseviskist, siis turbane viski assotsieerub
esmaselt Islay saare ja seal toodetud tugevalt fenoolsete ja turbasuitsuste viskidega.
Ja seda eelkõige Islay saare lõunaosa kolme viskivabriku poolt toodetud
ühelinnaseviskidega: Ardbeg (55-65 ppm), Lagavulin (30-35 ppm), Laphroaig (oma
toodetud linnastel 40-60 ppm, sisseostetul 35 ja 45 ppm). Islay saare ühelinnaseviskidest
on kergemalt turbasuitsused Bowmore (25 ppm), Caol Ila (kuni 35 ppm; tootmises
ka turvastamata linnastest valmistatud Caol Ila) ja Kilchoman (oma toodetud linnastel
20-25 ppm, sisseostetul 50 ppm). Bruichladdich on aga valmistatud turvastamata ja
Bunnahabhain nõrgalt (1-2 ppm) turvastatud linnastest, kuigi viimastel aastatel
on Bunnahabhain tootnud ka mitmeid turbasemaid (35 ppm) viskisid (Toiteach, Ceòbanach).
Bruichladdich toodab lisaks viskivabriku nime kandvale ühelinnaseviskile ka
tugevalt turvastatud Port Charlotte (40 ppm) ja üliturvastatud Octomore (140+
ppm) nimelist viskit. Kõige fenoolirikkamast linnasest (258 ppm) valmistatud
ühelinnaseviski „au“ kuulubki Bruichladdich’i viskivabrikus valmistatud
Octomore (06.3 / Islay Barley 2009) ühelinnaseviskile.
Peale
Islay saare tuntud linnaseviskide leidub turbasuitsuseid, kuigi nende turbasuse
iseloom on teistsugune, linnaseviskisid ka teiste Šoti linnaseviski tootmise
piirkondadest. Alljärgnevalt on toodud nimekiri viskivabrikutest ja mõningatest
nende praegu tootmises olevatest „suitsustest“ linnaseviski nimetustest:
- anCnoc
(kuni 45 ppm): Rutter (11 ppm), Flaughter (14,8 ppm), Tushkar (15 ppm), Cutter
(20 ppm)
- BenRiach
(35 ppm): Birnie Moss, Curiositas, Septendecim, Authenticus
- Benromach
(kni 10 ppm): PeatSmoke
- Edradour:
Ballechin (50-60 ppm)
- Glenglassaugh:
Torfa
- Isle
of Arran (20 ppm ja 50 ppm): Machrie Moor
- Isle
of Jura (50 ppm): Superstition, Prophecy
- Springbank:
Springbank (12-15 ppm), Longrow (50-55 ppm)
- Tobermory:
Ledaig (35-45 ppm)
- Tomatin:
Cù Bòcan (2-5 ppm)
- Tomintoul
(kerge ja väike osa 55 ppm): Peaty Tang, Old Ballantruan
Lisaks
eelnevatele on mõned linnaseviskid valmistatud rohkem või vähem turbasuitsus
kuivatatud linnastest: Ardmore (12-14 ppm), Benromach (kuni 10 ppm), Cragganmore,
Glenfarclas (1-3 ppm), Glen Scotia (15 ja 50 ppm), Highland Park (10-20 ppm;
viskivabrikus kohapeal valmistatud linnastel 30-40 ppm, mis segatakse kokku
sisseostetud turvastamata linnastega enne meski valmistamist), Kilkerran (8-10
ppm), Oban, Talisker (18-20 ppm).
Samuti on
üksikuid õrnalt turbasuitsuseid linnaseviskisid aeg-ajalt leida järgnevate
viskivabrikute toodangus: Balblair, Fettercairn, Glenfiddich, kuid need on
pigem erandid ja vahel ei ole nende valmistamiseks kasutatud turvastatud
linnaseid vaid hoopis küpsemiseks vaate, milles on varasemalt küpsenud tugevalt
turbased viskid.