laupäev, 24. november 2018

HAZELBURN 13 yo Oloroso 2003/2017

Hazelburn on üks viskidest, mida Springbank viskivabrikus destilleeritakse ja villitakse. Aastasest 175,000 liitrist, mida viskivabrik toodab, moodustab Hazelburn üksnes 10%. Hazelburn on valmistatud turvastamata linnastest ning destilleeritud kolm korda. Siin maitsmisele tulev 13-aastane Hazelburn toodi turule 2017. aastal ning nüüdseks on seda viskit villitud kaks tegu. Siinmaitstav on neist esimene (n.ö Batch 1), mis destilleeritud oktoobris 2003 ning villitud märtsis 2017 kokku 12,000 pudelit. Viski on küpsenud värsketes ja taastäidetud Oloroso šerri vaatides, seejuures on neist vähemalt osa olnud endised Springbank viski küpsemiseks kasutatud vaadid.


Hazelburn 13 yo, Oloroso Cask Matured 2003/2017 (17/139), 47,1% nc, ncf

Aroom: magusa-kuiva-hapuka integreeritud kooslus. Ilmne šerri, kuivatatud puuviljad ja marjad, küpsed kibuvitsamarjad ja kuivatatud marjadest valmistatud tummine kibuvitsamarjatee. Lisaks neile ka siirupised puuviljad ja karamelliseeritud tsitrused. Kõige taustal õrn suitsusus (need Springbanki vaadid ilmselt oma mõju avaldamas).

Maitse: täidlane ja kompleksne. Kuiv šerri koos tanniinidega – just suutundelt. Maitselt pigem magusa pole kaldu. Kuivatatud puuviljad, martsipan, suurema suhkruga kauem keedetud aedmaasikamoos. Magus, kuid mitte lääge. Vahane-õline, kerge tuhasus/suitsusus, taaskord tummine kibuvitsamarjatee. Veidi tumedat šokolaadi ja sellele omast kirbust. Vee lisamine toob kirbust ja lõhub koost; veega mitte lahjendada.

Lõpp: pikk, magus ja šerrine. Ka järemaitses on selge suitsusus tunda. Siin ehk magusust veidi liigselt, kuid samas ei muutu siiski ka siin läägeks.

Hinnang: B+

Tugevalt šerrine viskinauding. Kui pudeli avamise järgselt oli ehk isegi liiga šerrine, siis mida edasi, seda integreeritumaks siinne Hazelburn muutus. Hea algus aasta viimase kuu tulekuks.


reede, 16. november 2018

BOWMORE 2001/2017 MoS

Neljas ja viimane sel kuul sõltumatult villijalt Malts of Scotland pärit linnaseviski on Bowmore, mis on destilleeritud 2001. aastal, küpsenud ühes vaadis (endine Bordeaux punaveini vaat) umbes 16 aastat ning villitud vaadikangusel 2017. aastal. Maitstav on pärit 5cl minipudelist.


Bowmore 2001/2017 Malts of Scotland, Cask MoS 17009, Bordeaux Red Wine Cask, 51,9% nc, ncf

Aroom: esimesena mereline turbasus koos linnaste magususega. Vürtsikas marjasus koos väga kerge metallise äärisega. Otsene veinisus puudub, samas pole ka suitsusus pealmine. Üsna meeldiv tasakaalus tervik ning ka sügavust jagub. Klaasis seistes tuhasem, kuiv tamm ja mustikad. Vesi olulist muutust kaasa ei too, ehk tuleb veidi iiriselist linnasust.

Maitse: kergelt suitsused linnased – vaid hetkeks, siis kohe teravalt kirbe greip. See pole maitstud Tullibardine 64,1%ne alkohoolne teravus, vaid just kirbus. Kirbus on tuntav just keele äärtel ning on ebameeldivalt terav. Suutundelt samas aga üllatavalt õhuke. Veega lahjendades kirbus isegi tugevneb, tervikuna muutub veelgi lihtsamaks ja õhemaks. Kui lahjendada 40%ni, siis laguneb koost, muutudes väga lihtsaks karamelliseks vedelikuks. Ei ole hea.

Lõpp: pigem lühike, kuiv, greibi teravust veidi jätkumas, veidi soolakas. Lihtne ja kaduv.

Hinnang: C

Aroom meeldiv ja hea, kuid see kirbus maitses, õhuke suutunne ja lühike järelmaitse muudavad selle Bowmore üsna keskpäraseks. Aroom ja maitse kui kahest eri viskist pärit.

esmaspäev, 12. november 2018

TULLIBARDINE 2007/2017 MoS

Kolmandaks sõltumatult villijalt Malts of Scotland pärit linnaseviski on Tullibardine, mis on destilleeritud 2007. aastal, küpsenud täisaja ühes vaadis (endine Bordeaux punaveini vaat) umbes üheksa aastat ning villitud väga kõrgel (64,1% !) vaadikangusel 2017. aastal. Maitstav on pärit 5cl minipudelist. Nii nagu eelmisena maitstud Glen Elgin linnaseviski, on ka Tullibardine minu jaoks esimest korda maitstav.

Tullibardine viskivabrik on rajatud teise maailmasõja järgsel perioodil 1949. aastal ning paikneb Stirlingi ja Perthi vahel. Aastast 2011 on viskivabriku omanikuks Picard, kes on viskivabrikusse rohkelt investeerinud. Valminud on uus külastuskeskus, villimisliin, uued viskilaod ja ka väikene püttsepatöökoda kasutatavate vaatide parandamiseks. Uuendatud on ka linnaseviskide sortimenti ja pakendi disaini. Viskivabriku aastaseks tootmisvõimsuseks ja alates 2016. aastast ka tootmismahuks on kolm miljonit liitrit. Viskivabriku omanikud villivad viskisid ka üsna tuntud kaubamärgi Highland Queen all, kuhu kuulub kolm seguviskit ja kuus linnaseviskit. Kõigi nende lähtekohaks on Tullibardine viski. Tullibardine nime all villitakse aga järgnevaid viskisid: Sovereign, 225 Sauternes finish, 228 Burgundy finish, 500 Sherry finish (numbrid osutavad järelviimistluseks kasutatud vaatide mahtu), The Murray ning 20- ja 25-aastane. Nii Highland Queen kui ka järelviimistletud Tullibardine viskid on mitu aastat olnud saadaval ka Eestis.


Tullibardine 2007/2017 Malts of Scotland, Cask MoS 17038, Bordeaux Red Wine Cask, 64,1% nc, ncf

Aroom: kangusest tulenev lõikav teravus (nina ei tasu klaasi toppida) koos kuiva tammise äärisega. Vajab vett, et aroomidele ligi pääseda. Veega lahjendatult ja klaasis seista lastes tulevad meeldivad sigarikarbi puuviljased aroomid, marjane magusus, ürdid, mustsõstralehed, veidi martsipani ja karamelli. Veinisus on tunda, kuid see ei ole ainuüksi veinisus. Lahjendades u 50%ni tuleb kerge õlisus.

Maitse: terav, kuid mokaotsast siiski maitstav. Vajab siiski selgelt lahjendamist, et lõikavat teravust mahendada. Kuiv tanniinine veinisus, mustad veidi tuhased marjad ja ürdid. Pigem kuiv, kui magus veinisus. Lahjendades u 50%le tuleb piimašokolaadi, karamelli ja martsipani. Jääb pigem ühedimensiooniliseks ja isegi lahendatult kurku kõrvetavaks. Kas vaat on küpsemisaja veetnud väga kuivas ja soojas keskkonnas?

Lõpp: keskmise pikkusega. Veinised ja tammised tanniinid, kerge vürtsikus; kuiv-magus-kuiv, kus pealmiseks jääb kuivus.

Hinnang: C+

Ilmselt ka noorusest, kuid eelkõige villimiskangusest tulenevalt väga terav ja ründav. Plussiks aga võimalus veega mängida, et leida just sobiv kangus, kus vägagi meeldivad aroomid esile pääsevad. Suuresti aroomid selle viski päästavadki. Maitse ehk siiski veidi liiga veinivaadi poolt mõjutatud.

reede, 9. november 2018

GLEN ELGIN 2004/2016 MoS

Teine sel kuul sõltumatult villijalt Malts of Scotland pärit linnaseviski on Glen Elgin, mis on ka samas üldse esimene Glen Elgin viskivabrikust pärit linnaseviski, mida maitsen. Glen Elgin viskivabrik on rajatud 1898. aastal ning tootmist alustati 1900. aastal. Järgnevad kolm aastakümmet tõid kaasa viskivabriku liikumise ühelt omanikult teisele, tuues kaasa ka mitmeid tootmise seisakuid. Praeguseks omanikuks on viskivabrikul suurkorporatsioon Diageo ning Glen Elgin ei kuulu linnaseviskina nende omanduses olevate viskide sekka, mis saaks just samasugust tähelepanu kui näiteks Talisker, Cardhu, Caol Ila või Lagavulin. Siiski on Glen Elgin ühelinnaseviskina hea reputatsiooniga ning esindab hästi Speyside piirkonnale iseloomulikke maitseomadusi. Ametliku ühelinnaseviskina villitakse Glen Elginit regulaarselt üksnes 12-aastase versioonina. Enamus toodangust läheb seguviskide valmistamiseks, millest olulisemaks seguviskiks on White Horse.

Viskivabriku praeguseks tootmisvõimsuseks on aastas 2,7 miljonit liitrit, kuid tegelik tootmismaht jääb veidi üle 1,5 miljoni liitri. Viskivabrikus on kolm paari väiksemamõõdulisi destillaatoreid ning ühena vähestest Šotimaa viskivabrikutest on siin kasutusel endiselt traditsioonilisemad siugtoruga puidust kondenseerumisvannid (worm tubs).

Siinmaitstav Glen Elgin on destilleeritud 2004. aastal ning peale 11-12 aastast küpsemist villitud ühest teadmata aja järelviimistletud vaadist (endine Marsala veini vaat) vaadikangusel 2016. aastal. Maitstav on pärit 5cl minipudelist.


Glen Elgin 2004/2016 Malts of Scotland, Cask MoS 16033, Marsala Wine Cask Finish, 54,6% nc, ncf

Aroom: esmalt kuiv ja veidi selline tuhaselt ürdine. Pigem vähearomaatne, kuid täidlust jagub. Klaasis seistes ilmub magusamat veinisust, veidi meenutab ka rukkiviskile omaseid aroome, köömen, muskaat, tsitrusekoored. Vee lisamine toob enam magusust ja puuviljasust ning ka teraviljasust võiküpsiste kujul.

Maitse: kattub suuresti aroomiga. Ürdid, köömned, kergemat sorti rukkiviski laadne, õrnalt marjast magus-hapukat veinisust. Õnneks veinisus ei tõuse pealmiseks. Puuviljasusega ümbritsetud linnaseline keskosa, mis teeb viski suutundelt üsna paksuks, kreemiseks ja magusaks. Vähese vee lisamisel muutub ümaramaks.

Lõpp: keskmiselt pikk. Kuiva tammisust, millele lisandub selle üle domineerivamana magus-hapukas veinisus. Vee lisamise järgselt ümaram ja kreemisem.

Hinnang: B

Meeldivalt täidlane linnaseviski, kus veinivaadi mõju on kontrollitud ja pigem vaoshoitud. Võrreldes eelnevalt maitstud Knockando viskiga, mis oli samuti Marsala veinivaadis järelviimistletud, on siinne oluliselt meeldivam ja viskisem. Aroomi ja maitse põhjal oletaks, et ehk on kasutusel olnud ka kuivemat sorti Marsala veini vaat, ehk koguni sellise veini, mis valmistatud valgetest marjadest.

kolmapäev, 7. november 2018

KNOCKANDO 2007/2017 MoS

Kuna seda aastat vaid veidi enam kui poolteist kuud ongi alles jäänud, tuli mõelda, mida veel sel aastal maitsmiseks valida. Kõigepealt otsustasin novembris järjest ära proovida veinivaatides küpsenud linnaseviskid, mis kõik pärit sõltumatult villijalt. Ilmselt võib nende seas olla nii meeldivaid üllatajaid, kui ka veidraid viskisid. Tegemist ikkagi ju punaveini vaatidega. Nende järel tulevad tutvustamisele Springbank viskivabrikust pärit Hazelburn ja Springbank (pudelid juba mõnda aega avatud ning tuleb juba etteruttavalt öelda, et tegemist on väga heade viskidega, mis muidugi Springbanki puhul juba üsna tavapärane). Detsembris keskendun aga šerristele viskidele – Aberlour, Glengoyne, Glenfarclas ning nendele lisaks juba kohustuseks saanud Lagavulin viskid, sedakorda kaks 12-aastast. Ei saa ju aastat lõppenuks kuulutada, kui pole maitsnud Lagavulinit. Ja ehk võtan veel mõne viski nendele lisaks juurde.

Järgnevaks neljaks viskiks võtsin aga juba tuttavalt sõltumatult villijalt Malts of Scotland pärit linnaseviskid Knockando, Glen Elgin, Tullibardine ja Bowmore. Nendest kaks esimest on järelviimistletud endistes Marsala veini vaatides ning kaks viimast täisaja küpsenud endistes Bordeaux piirkonna punaveini vaatides. Siin tuleb siis neist neljast esimesena maitsmisele Knockando, mis on destilleeritud 2007. aastal ning peale umbes 10 aastast küpsemist villitud ühest järelviimistletud vaadist (endine Marsala punaveini vaat) vaadikangusel 2017. aastal. Knockando linnaseviskisid just kuigi sagedasti väljaspool ametlikult villitud pudeleid ei kohta. Maitstav on pärit 5cl minipudelist.


Knockando 2007/2017 Malts of Scotland, Cask MoS 17035, Marsala Red Wine Cask Finish, 52,1% nc, ncf

Aroom: esimesena magus veinisus, millele tuleb juurde linnasust ning siis kuiva tamme, mis tekitab mitte just kuigi kõrgele kangusele vaatamata ninas veidi häirivat näpistust. Veinisus üsna magus ja domineeriv. Klaasis seistes maheneb, ümardub ja muutub täidlasemaks. Veinisus nüüd enam selline vaarikatarretise ja kuivatatud jõhvikate segu laadne. Lisandub suhkrukaramell, mis vee lisades tõuseb veinisuse asemel esiplaanile.

Maitse: magus-hapukas marjasus, üsna veinine ja nii nagu aroomigi puhul väga teravalt ründav. Üllatav kombinatsioon – magus aga samas terav. Ei ole just mulle kuigi meele järgi. Lausa nõuab vee lisamist. Vesi ümardab, muudab ka veidi integreeritumaks ja suutundelt meeldivamaks, kuid jääb siiski liigselt ja ühekülgselt veiniseks.

Lõpp: keskmise pikkusega, väga terav, seda ka vee lisamise järgselt. Kirbe, siis tugev odava magus-hapuka punaveini mekk. Veega muutub isegi läägeks.

Hinnang: C

Viski, kus punaveini vaat on liigselt muud võimalikud maitsed varju jätnud. Aroom oli isegi täitsa meeldiv ja täidlane, kuid maitsetelt ja eriti järelmaitse osas ei olnud see viski mulle üldse meelepärane. Kuna Marsala veine on erilaadseid, kuivemast magusamateni, siis siin on ilmselt järelküpsemiseks kasutusel olnud magusa Marsala veini vaadid.

neljapäev, 1. november 2018

TALISKER 10 yo

Klaasis taaskord Talisker 10-aastane, mis kuulub kindlasti linnaseviskide hulka, mida iga viskisõber peab vähemalt kord oma elus proovima. Viimati sai seda kümneaastast maitstud 2012. aastal villitud pudelist. Siinmaitstav on pärit 2017. aasta novembris villitud 20cl pudelist.


Talisker 10 yo, 45,8%

Aroom: vürtsikas ja turbane, magusad turvastatud linnased. Magus paksem puuviljasus ning seejärel merelise nüansiga laimid. Klaasis seistes muutub täidlasemaks, magusamaks ja maalähedasemaks – märg seisnud hein (veidi selliseid Longrow laadseid aroome, kuigi kergemad). Vähese vee lisamine toob enam puuviljasust ja mahendab vürtsikust.

Maitse: vürtsikalt täidlane, suutundelt veidi õline. Turbasuitsuga kaetud paks puuviljasus, millele tuleb juurde kergem ja värskem mentoolne sidrun. Ning siis keskosast ründab jõuline taliskerelik piprasus koos tšillise tumeda šokolaadiga. Vähene vesi ümardab.

Lõpp: pikk. Siin siis piprasus (must ja tšilli) mitmes laines tugevalt esil. Seda lõpetab pikk suitsusus, millel juures veidi mentoolne rohusus.

Hinnang: B+

Endiselt suurepärane linnaseviski ning võrreldes 2012. aastal villituga meeldivam, kuna siinses on piprasus enam tasakaalustatud magusate aroomide ja maitsetega. Lisaks on varasemaga võrreldes siin juurde tulnud ka mereline sidrun ja laim, mis loob uue kihi.