esmaspäev, 31. august 2020

KILCHOMAN Loch Gorm 2020 & Am Bùrach

Loch Gorm nimelist Kilchoman linnaseviskit on villitud 2013. aastast. See on kokku segatud üksnes eks-šerri vaatides küpsenud viskidest. Selleaastase viski jaoks valiti välja 21 oloroso šerri vaati (butts), mis olid destillaadiga täidetud 2007, 2008, 2009 ja 2011. Kokku villiti 2020 aasta kevadel seda viskit 15,500 pudelit. Am Bùrach nimeline viski on aga tekkinud juhuslikult, kui ekslikult segati eks-burboon ja eks-šerri vaatides küpsenud Kilchoman viski kokku endistes portveini vaatides küpsenud Kilchoman’iga; seejärel viidi tekkinud segu küpsema eks-burboon vaatidesse ja seejärel anti sellele viskile veel kuuekuuline järelviimistlus ruby port vaatides. Seega paras segadus, mida ka viski nimi am bùrach tähendab. Kokku villiti 2020 aasta kevadel seda umbes üheksa aastast viskit 10,550 pudelit. Maitstavad viskid on pärit 2cl näidispudelist.



Kilchoman Loch Gorm 2020, 46,0% nc, ncf

Aroom: pehme ja veidi tahmane (muldne) turbasuitsus, soe nahk, delikaatne šerrisus. Kasvav vürtsikus tammevaatidest, taustal must tee ja paksem linnasus koos rosinatega.

Maitse: algus üsna kerge ja isegi tagasihoidlik. Siis vürtsikas tamm ja šerrine magusus, millega liitub mõningane turbasuitsusus ja mereline soolasus. Tsitrusekoored, veidi kuivatatud musti ploome ja rosinaid. Hea tasakaal linnaste suitsususe, tammise vürtsikuse ja šerrise magususe vahel. Võiks olla siiski 50% kangusena.

Lõpp: pikk. Turbasuitsusus siin kõige enam esil. Vürtsikas, apelsinikoored, nelk, rosinad ja kerge münt.

Hinnang: B

Kilchoman Am Bùrach, 46,0% nc, ncf

Aroom: kerge ja ümar. Punased marjad, mis rohkem magusad kui hapud. Mõõdukas turbasuitsusus. Klaasis seistes tuleb karamellist kreemisust.

Maitse: kombineeritud maitsed, kus ükski teistest eriti esile ei tõuse – punased marjad (punane sõstar, jõhvikas, vaarikas), tsitrused, tuhane suitsusus, tammine kerge vürtsikus. Veidi ka puuviljakaramellide laadne magusus.

Lõpp: keskmise pikkusega. Puuviljane magusus, magus-hapukas suitsune punaste marjade mekk.

Hinnang: C+

Loch Gorm on väga hea viski, kuid jääb siiski veidi nõrgaks just kanguse osas ja ehk võiks ka turbasuitsusus veidi intensiivsem olla. Am Bùrach tõendab aga veelkord, et just ruby port vaatide mõjutusega viskid ei kipu mulle eriti meeldima. Siiski hea viski ka see.



reede, 28. august 2020

KILCHOMAN 2010 Vintage & STR Cask

Kevadise eriolukorra ajal korraldati mitmeid veebipõhiseid maitsmisi ning nende tarbeks toodi müüki ka mitmeid näidiskomplekte. Sai siis ühe huvi äratanud komplekti ka endale soetatud. Tegemist on pakiga, milles Kilchoman’i neli uut linnaseviskit: 2010 Vintage, STR Cask, Loch Gorm 2020 ja Am Bùrach. Maitsen neid paarides. Kilchoman 2010 Vintage on destilleeritud 2010 ja villitud 2019. aastal kokku 15,000 pudelit. Kokku segati selle viski tarbeks 42 eks-burboon vaati ja kolm oloroso šerri vaati. Kilchoman STR Cask on 2012. aastal destilleeritud viski, mis küpses endistes punaveini taastöödeldud ehk värskendatud vaatides (STR = shaved + toasted + re-charred). Kokku villiti seda viskit 2019. aastal 14,500 pudelit. Mõlemad maitstavad viskid on pärit 2cl näidispudelitest.


Kilchoman 2010 Vintage (2010/2019)
, 48,0% nc, ncf

Aroom: mõõdukalt turvastatud linnased esmalt, mõne aja pärast tsitruste koorte särtsakus ning siis omakorda nende alt ka veidi magus-vürtsikat veinisust koos metallise äärisega.

Maitse: kergelt näpistav teravus, vürtsid (muskaat peamiselt) ja soolasus. Veidi vett lisades toob maitsesse värskust – münt, mereline soolasus ning magusust lisab kuivatatud banaan.

Lõpp: üsnagi pikk ja vürtsikas, veidi pipart, turbasuitsune soolasus ja siis metalline mekk viimasena.

Hinnang: C+

Kilchoman STR Cask (2012/2019), 50,0% nc, ncf

Aroom: magus ja karamelline. Vanill, kerge puidu röstimise suitsusus, veidi metallisust. Klaasis seista lastes suitsusus veidi turbasem ning lisanduvad punased marjad (veinisus).

Maitse: segu veidi hapukast marjasusest, karamellist ja turbasuitsususest. Suutundelt kerge ja ümar. Veinivaatide mõju on äratuntav. Üsna lihtne.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kerge vürtsikus, magus-hapukas marjasus karamelliga ning jällegi metalline mekk jääb viimasena suhu.

Hinnang: C+

Head viskid mõlemad, kuid tervikuna üsnagi lihtsad, vähekõnetavad, metallise mekiga ja ehk tammevaatide poolt liigselt domineeritud. Islay saare viskide kohta veidi õhukese (linnaseviski) sisuga. Tervikpudelit ei kutsu soetama.



teisipäev, 25. august 2020

BRUICHLADDICH Islay Barley 2011

Õnnestus hankida maitsmiseks Bruichladdich 2011 Islay Barley ning kuna eelmisel kuul sai maitstud 2010 versiooni, siis otsustasin ka selle kohe järgi proovida.  Bruichladdich Islay Barley 2011 on siis praeguseks viimane selle sarja viski. Kasutatud on viski valmistamiseks 2010. aasta viljasaaki, mis pärit Coull, Rockside, Island, Mulindry, Starchmill ja Cruach nimelistest farmidest. Viski on kokku segatud 75% osas Ameerika tammest eks-burboon ja 25% osas Euroopa tammest (hispaania) endistest veini vaatides küpsenu. Maitstav on pärit 4cl näidispudelist.


Bruichladdich Islay Barley 2011, 50,0% nc, ncf

Aroom: algus veidi terav ja kuivapoolne, rohuselt lilleline, kus veidi ka küünelakieemaldajat. Happelised, kuid samas mahlase ja magusa äärisega õunad, laim, roheline melon. Klaasis seistes õlisem (võisem) ja magusam, taustal linnasus ja ka kriidist mineraalsust veidi. Hooti ka traditsioonilise viskilao aroomid.

Maitse: pehme ja kergelt õline, kuid samas üsna terav ja ründav. Puhas linnasus. Happelised mahlased õunad, hapukam kiivi, laim, rohusus. Vajab veidi veega lahjendamist, et lilleline puuviljasus teravuse alt esile pääseks. Siis ka melon ja mineraalsus.

Lõpp: keskmise pikkusega. Rohuselt lilleline, kergelt soolakas, teravilja kestad.

Hinnang: B

Aroom maitsega võrreldes oluliselt meeldivam ja küpsem. Maitse ehk liiga lihtne ja toores. Tervikuna siiski väga hea noor Bruichladdich. Maitstes kõrvuti 2010 IB-ga, siis on siinne kuivem ja happelisem, kuid samas on siinses 2011 IB-s vähem (puna)veinisuse ja tamme mõju tunda. Võiks isegi oletada, et siin on kasutatud valgeveini vaate. Suures plaanis siiski üsna sarnased.

reede, 21. august 2020

Mezcal Marca Negra Espadin

Linnaseviskidele vahelduseks ka midagi muud. Sedakorda on selleks Mehhikost pärit mezcal. Enne maitsmise juurde asumist tuleb ikka alustada põhitõdedest – mis alkohoolne jook on mezcal ja mille poolest see erineb teisest tuntud sama maa joogist tequilast? Peamine erinevus nende vahel on selles, et tequilat tehakse üksnes sinisest agaavist, mis on kasvanud Mehhiko Jalisco osariikides ja teistes piirnevates linnades, sealhulgas Guanajuato, Michoacán, Nayarit ja Tamaulipas. Mezcal’it saab seevastu valmistada mistahes agaavidest, mida kasvatatakse Mehhiko osariikides Oaxaca, Durango, Guerrero, San Luis Potosí, Zacatecas, Puebla Guanajuato, Tamaulipas ja Michoacán. Nagu tequila, on ka mezcal nüüdseks päritolunimetuse kontrolli all olev toode. Varem tähistas mezcal aga mistahes kääritatud agaavist destilleeritud piiritusjooke. Näiteks kutsuti tequilat algselt vino de mezcal de tequilaks või Tequila kogukonna (Jaliscos) mezcal'i veiniks. Seejärel võttis Mehhiko valitsus nime "mezcal" üle kontrolli ja muutis selle kangete alkohoolsete jookide kategooriast konkreetseks väljendiks.


Rahvusvaheliselt on mezcal 1994. aastast tunnustatud päritolu apellatsioonina (Appellation of Origin, AO). Samuti on olemas geograafiline tähis (Geographical Indication, GI), mis algselt piirdus Oaxaca, Guerrero, Durango, San Luis Potosí, Puebla ja Zacatecas osariikidega. Sarnaseid tooteid valmistatakse ka Jaliscos, Guanajuatos, Michoacánis ja Tamaulipas, kuid neid pole mezcal’i DO-sse lisatud.

Agaavitaim on osa Agavaceae perekonnast, millel on peaaegu 200 alamliiki. Mezcal agaavil on väga suured paksud lehed. Küpseks saades moodustab see keskele "piña" ehk südame, millest ekstraheeritakse mahl, mis muudetakse mezcal'iks. Taime küpsemiseks kulub seitse kuni viisteist aastat, sõltuvalt liigist ja sellest, kas seda kasvatatakse või leidub see looduses.

Mezcal’i valmistamiseks kasutatakse enam kui 30 agaaviliiki, -sorti ja alamsorti. Paljudest agaavi liikidest, mida saab mezcal'i valmistamiseks kasutada, on seitse eriti olulised. Kõige sagedamini kasutatakse Oaxaca domineerivat espadín nimelist agaavi. Järgmised olulisemad on arroqueño, cirial, barril, mexicano (nimetatakse ka dobadaan’iks) ja cincoañero. Kõige kuulsam metsik agaav on tobalá. Nimetada võib veel teiste hulgas madrecuixe, tepeztate ja jabalí.

Mezcal’i juures on palju romantilisust. Tänapäeval valmistatakse mezcal endiselt agaavitaime südamest, samamoodi nagu see oli 200 aastat tagasi. Samuti kasutatakse mezcal’i valmistamiseks ka tänapäeval väiketootjate poolt kivist vooderdatud saviahjusid, hobuste abil ringiaetavaid kiviveskeid, vabas õhus asuvaid puitfermentaare ja puuküttega vaskdestillaatoreid. Küla võib sisaldada kümneid väiketootjaid ehk mezcal’i tootmismaju, mida nimetatakse fábricas või palenques, millest igaüks kasutab meetodeid, mida on edasi antud põlvest põlve. Mõnes tootmismajas kasutatakse samu tehnikaid, mida praktiseeriti juba 200 aastat tagasi. Selliselt toodetud mezcal’il on oluline erinevus tequilaga, mida tänapäeval toodetakse enamasti tööstuslikult.

Mezcal’i valmistamise protsess algab taimede koristamisega, mis igaüks võib kaaluda 40 kg. Eesmärgiks on taime lehtede ja juurte lõikamisega eraldada piña ehk süda. Seejärel keedetakse piñas’id umbes kolm päeva, sageli augus olevates ahjudes. See maa-alune röstimine annab mezcalile intensiivse ja omapärase suitsuse maitse. Seejärel piña’d purustatakse ja püreestatakse ning seejärel jäetakse koos lisatud veega käärima suurtesse vaatidesse või tünnidesse, millele on lisatud vett.

Meskil lastakse käärida, saadud vedelik kogutakse kokku ja destilleeritakse kaks korda kas savist või vasest pottides (destillaatorites). Esimene destilleerimine on tuntud kui ordinario ja see väljub umbes kanguses 37,5 mahuprotsenti alkoholi. Seejärel tuleb vedelik alkoholisisalduse tõstmiseks teist korda destilleerida. Mezcal võib jõuda 55% alkoholisisalduseni. Destilleeritud toode villitakse koheselt. Sellist küpsemata mezcalit nimetatakse joven’iks ehk nooreks. Osa destilleeritud toodetest lastakse küpseda vaatides enamasti ühest kuust kuni nelja aastani, kuid osa võib laagerduda ka kuni 12 aastat.

Mezcal võib iseloomult olla väga erinev. Maitse sõltub kasutatud agaavi liigist, kääritamisel lisatud puuviljadest ja ürtidest ning kasutatud destilleerimisprotsessist. Nii võib luua mezcal’i alamtüüpe nimedega nagu de gusano, tobalá, pechuga, blanco, minero, cedrón, de alacran, creme de café ja palju muud. Näiteks pechuga nime all tuntud mezcal’i puhul kasutatakse kaneeli, õuna, ploome, nelki ja muid vürtse, mida seejärel destilleeritakse kana-, pardi- või kalkunirinna kaudu. See valmistatakse siis, kui retseptis kasutatud konkreetsed puuviljad on saadaval, tavaliselt novembris või detsembris. Teiste mezcal’i variatsioonide puhul maitsestatakse meskit kaneeli, ananassiviilude, punaste banaanide ja suhkruga, mis kõik annavad mezcal’ile erilise iseloomu. Enamik n.ö ehedaid mezcal’e on aga puutumata, võimaldades just eelkõige agaavi maitsel endal joogis esile tõusta.

Mõned mezcal'i pudelid võivad sisaldada ka ussi (tegelikult koi vastne Hypopta agavis, mis võib agaavitaimi nakatada) ning kui seda lisatakse, lisatakse see villimise ajal. Selle kohta, miks selline asi lisatakse, on vastuolulisi lugusid. Mõni väidab, et tegemist on turunduse nipiga. Teised väidavad, et see tõendab, et mezcal on joogikõlblik, ja kolmandad väidavad, et vastne on pudelis maitse andmiseks.

Laias laastus esineb siiski kaks tüüpi mezcal’i. Üks on valmistatud 100% agaavist ja ülejäänud on kõik need, kus on vähemalt 80% agaavi sisaldus, kuhu on siis ülejäänud osas segatud teisi koostisosasid. Mõlemal tüübil on neli kategooriat. Valge mezcal on selge ja enamasti vaatides laagerdumata. Dorado (kuldne) on samuti laagerdamata, kuid sellele on lisatud värvaine; seda versiooni tehakse sagedamini segatud mezcal’iga. Reposado või añejado (laagerdatud) pannakse puidust vaatidesse küpsema kahest kuni üheksa kuuni; seda võib teha nii 100% agaavist kui ka segatud mezcal’i puhul. Añejo puhul lastakse mezcal’il vaatides küpseda vähemalt 12 kuud. Selle mezcal’i tüübi parimad on vanuses 18 kuud kuni kolm aastat. Kui añejo on 100% agaavist, laagerdatakse seda tavaliselt umbes neli aastat.

Mehhikos on umbes 330,000 hektarit agaavi, mis mõeldud mezcal’i tootmiseks. Istandusi omavad 9,000 tootjat, kes toodavad aastas üle kuue miljoni liitri mezcal’i, mida villitakse enam kui 150 nime all. Mezcal võib olla magus, suitsune ja muldne ning seda ka ka kõik ühes joogis. Kõik erinevad lõhna- ja maitsete nüansid võivad varieeruda tootjatest sõltuvalt üsnagi oluliselt. 


Siinmaitstav minu elu esimene mezcal kannab nime Mezcal Marca Negra ning on pärit Oaxaca piirkonnast (Ejutla, L.A. Noria), tüübilt Joven ja sisaldab 100% espadín agaavi. Maitstav on pärit 20cl pudelist.

Mezcal Marca Negra, 100% agave espadín, Batch: XBP18-19, pudel 754/1536, 51,5%

Aroom: õline, kerge diisel/bensiin (mitte halvas mõttes), suitsune. Klaasis seistes kasvab magusus, kerge tsitruselisus, mõningane piibutubakas, veidi melonit.

Maitse: magus ja suitsune. Suutundelt õline, kerge ürdisus ja tsitruselised, must terapipar. Kangusest tulenev häiriv teravus puudub. Vähese vee lisamine toob veidi metallisust (teras, alumiiinium), kuid jääb siiski magusaks koos lisanduva mündiga.

Lõpp: keskmise pikkusega. Soolakas-magus suitsusus, kurku soojendav.

Üllatavalt meeldiv esmakohtumine. Tasub edaspidigi mezcali poole pilk valvas hoida. Kindlasti võtan veelgi seda Mehhiko jooki proovida. Kergelt suitsuste väheaktiivsetes eks-burboon vaatides küpsenud  noorte linnaseviskide armastajale kindlasti meelepärane jook, mida viskidele vahelduseks mekkida.

pühapäev, 16. august 2020

GLEN MORAY Elgin Classic

Seda Glen Moray viskit sai maitstud neli aastat tagasi. Viski on küpsenud endistes burboon vaatides ning kokku on ilmselt segatud selles vanuse märketa ühelinnaseviskis kolme-, viie- ja seitsmeaastased viskid. Seega üpris noor Speyside. Maitstav on pärit veebruaris 2020 villitud pudelist


Glen Moray Elgin Classic, 40,0%

Aroom: magus, karamell ja iiris, vanill ja mesisust ning kuivem linnasus. Taustal on tunda ka värskemaid aroome (õun, pirn), kuid need ei pääse kahjuks piisavalt esile. Magusa poole pealt lisanduvad veel konserviananass ja -pirn.

Maitse: magus ja karamelline koos kergelt vürtsika ja mõrkja puiduse äärisega, mis annab ehk kerge papisuse meki. Tsitrusekoored ja ürdid lisavad mõningast värsket särtsakust.

Lõpp: lühike kuni keskmiset pikkuselt, ürdiselt rohune ja kergelt mõrkjas puidusus.

Hinnang: C

Lihtne ja üsna üheplaaniline, kuid mitte kehv. Oma (odavale) hinnale vastav keskpärane ja selline heale seguviskile omase maitsekooslusega linnaseviski. Vajaks kõrgemat kangust ja vähem aktiivset tammevaadi mõju, mis ehk tooks värsked puuviljased maitseid enam esile. Igal juhul paremuse poole liikunud viski, kuna nelja aasta tagusel maitsmisel andsin hindeks D.

reede, 14. august 2020

INCHGOWER G&M CC 2007/2016

Teine Inchgower on villitud samuti 2007. aastal, küpsenud kirjade järgi esmatäite eks-šerri vaatides ning villitud seejärel Gordon & MacPhail poolt Connoisseurs Choice sarjas 24.11.2016. Maitstav on pärit 5cl minipudelist.


Inchgower Gordon & MacPhail Connoisseurs Choice 2007/2016, 46,0% nc, ncf

Aroom: kuiv ja teraviljane koos pärmise kääritusega (õllene). Hapukas õun, rohune. Klaasis seistes muutub tihkemaks, magus vanill ja veidi ka iirist, kerge õlisus, ürdid (rosmariin), hapukas kohv ning taustal kerge suitsusus.

Maitse: hapukas-magus puuviljane rohusus, toorem vähemagus ananass, ürdid ja vürtsid. Veidi vett toob enam õlist ürdisust, suutunne kergelt õline ja maitsed on magusamad.

Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Ürdid, rohune. Vähese veega lahjendatult magusam, õlisem ja maitses veidi münti viimasena.

Hinnang: C+

Omapärane maitsekooslus. Hea ja veidi parem, kuid siiski üsna sarnane eelnevalt maitstud samuti 2007. aastal destilleeritud Ultimate Inchgowerile. Tavapärasest oloroso või PX šerri vaadis küpsenud viskist on asi üsna kaugel. Kas tegemist on olnud Fino šerri vaadiga?

teisipäev, 11. august 2020

INCHGOWER 9 yo Ultimate 2007/2017

Taaskord klaasis kaks Inchgowerit, millest esimene tuleb samuti Hollandi villijalt The Ultimate Whisky Company. Üheksa aastane Inchgower on destilleritud 30.08.2007, küpsenud tavapärases viski vaadis (hogshead) #801158 ning villitud 26.07.2017 kokku 349 pudelit. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.


Inchgower 9 yo Ultimate 2007/2017, 46,0% nc, ncf

Aroom: üsnagi intensiivne, teraviljane, kuid pigem kuiv. Klaasis seistes tuleb siiski magusust ja samas mõningast täidlust (õlisus). Hapukas õun, rohusus, puuviljane kääritus (üliküpse õun) ja pärmisus (õlu). Vähese vee lisades pärmisust veidi enam – pärmitaigen.

Maitse: magus-mõrkjas rohusus, kerge ingver, happelised tsitrused, vürtsid ja ürdid. Eriti palju ei toimu.

Lõpp: keskmise pikkusega. Ingver, vürtsid, ürdid ja kerge rohusus viimasena.

Hinnang: C+

Inchgowerile omaselt veidi omapärane ning keskpärasest veidi parem noor linnaseviski.

neljapäev, 6. august 2020

LINKWOOD 6 yo Ultimate 2008/2015

Augustis tuleb maitsmisele ports noori linnaseviskisid. Esmalt neli viskit Speyside regioonist ning kuu lõpus neli Islay saarelt. Nende vahele mahub ka üks mezcal. Siin esimeseks on Linkwood, mis on destilleeritud 14.05.2008, küpsenud peaaegu seitse aastat eks-burboon vaadis (barrel) ja villitud Hollandi sõltumatu villija The Ultimate Whisky Company poolt 7.05.2015 kokku 354 pudelit. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.


Linkwood 6 yo Ultimate 2008/2015, #800005, 46,0% nc, ncf

Aroom: magus ja piirituseline; lilleline ja atsetoonine. Nendest mööda saades teraviljasus, mis tõuseb paari tilga vee lisamisel pealmiseks. Veidi ka kriidisust ja pirne.

Maitse: magus ja lilleline. Pooltoored happelised puuviljad (pirn, õun) ja valged sõstrad. Paar tilka vett toob mandlimassi ning suutundelt muutub meeldivalt ümaraks ja õliseks.

Lõpp: keskmise pikkusega. Õline, mandel, pirn, kerge sidrun.

Hinnang: C+

Väga noor, lihtne, sirgjooneline ja lapseohtu linnaseviski alles, mis on saanud tammevaadilt vaid kerge puudutuse. Toordestillaadi lähedane, kuid sellisena täitsa OK, eriti maitse. Puhas ja värske.