Pühapäev, 28. mai 2017

HIGHLAND PARK 10 yo

Selleks korraks siis viimane noorem Highland Park viski, mis antud juhul on küpsenud 10 aastat. Need poolikud pudelid olid peamiselt suunatud Hollandi ja Saksa turule. Kogu sortimendi redisaini tulemusel on turule nüüd toodud ka täismõõdus 10-aastane nimega „Viking Scars“, mis oli tutvumiseks olemas ka hiljutise Tallinna Whisky Show raames. Mingil põhjusel unustasin seda maitsmast, kuid vähemalt visuaalselt tundus olevat uus viski heledam, mis võis olla üksnes silmapete või siis tähendab see, et uues 10-aastases on kasutatud enam Ameerika tamme, enam või peamiselt taastäidetud vaate ja ehk ka enam eks-burboon vaate. Kui uuesti see viski ette satub, eks siis selgub. Igal juhul on siinmaitstav siis varasem – 2014. aastal 35cl pudelisse villitud 10-aastane.


Highland Park 10 yo, 40% nc

Aroom: esmalt magus iiris, ja siis veelkord magus iiris ja vanill. Alt tõuseb seejärel kergeid mesiseid puuvilju iirist tasakaalustama ning klaasis seista lastes on tasapisi selgelt hoomatav HPle omane kanarbikuline turbasuits ja mereline soolane aroom. Eelnevale lisaks on olemas ka vahane sidrun ja õun. Siiski on klaasis seismisel üha enam tuntav Ameerika tamme mõju ning seda iirise ja tammevanilli näol, mis jäävad aroomis domineerivaks.

Maitse: meeldivalt ümar ja kerge, suitsuselt karamellised ja magusad puuviljad, mesi ja apelsinikoor, veidi ürte koos kergelt soolaka õlisusega (selline vähehappeline Kreeka oliiviõli). Viimasena tuleb esile tammine kirbus, kuid õnneks ei mata see magusust enda alla ega hakka domineerima.

Lõpp: keskmise pikkusega, sametiselt pehme suutunne, maitses veidi suitsusust, pipart ja järelmaitse tuntavalt soolakas.

Hinnang: B

Aus noor Highland Park, kus tammevaat on meeldivalt destillaati ümardanud, kuid pole seda enda alla matnud. Pole midagi ette heita. Küll vähekompleksne ja mitte kuigi täidlane, kuid samas pole ühtki häirivat elementi.

Teisipäev, 23. mai 2017

HIGHLAND PARK 8 yo MacPhail’s Collection

Sõltumatu villija Gordon & MacPhail poolt villitud Highland Park 8-aastane viski on küpsenud taastäidetud eks-šerri (hogsheads) ja eks-burboon (barrels) vaatides. Maitstav viski on pärit 22.09.2015 villitud 35cl pudelist.

Highland Park 8 yo MacPhail’s Collection 
(Gordon & MacPhail), 43% nc

Aroom:  kerge ja värske, õun ja pirn, vahane sidrun, veidi mangot. Magus vanill. Kergelt ka piirituseline, kuid mitte häirivalt. Kerge kanarbikuline linnaste suitsusus kõige eelneva taustal. Selgelt noor veel, kuid selline meeldiv naturaalne Highland Park.

Maitse: algus magus ja värske, kergelt kreemine ja magus vanill. Siis õunad ja pirnid siirupis, vahane sidrun, kerge linnasus. Lõpus kasvab sellele meeldivale värskusele peale piirituselisem ja piprasem pool koos mõrudamate maitsetega.

Lõpp: keskmise pikkusega, säilib maitses olnud piirituselisem ja piprasem pool.

Hinnang: B

Nii nagu varasemategi HP nooremate viskide puhul on ka siin aroom väga meeldiv. Kuid lisaks aroomile on ka maitse siin oma lihtsuses meeldiv. Aroomis ja maitses leiduvad värsked puuviljad ja vahane sidrun toovad meelde Highland piirkonna põhjapoolsed viskid nagu Clynelish ja Balblair. Kahjuks on maitse viimane kolmandik ja järelmaitse veidi liiga piprase poolt domineeritud, milles kipub esiplaanile liigselt ka mõrudam piirituseline mekk. Õnneks kaob see piirituselisus (muutudes järk-järgult üha enam sidruniliseks) ja piprasus klaasis seistes ning samuti on terves viskis see kahanenud koos sellega, mida vähemaks viskit pudelisse alles jääb. Hea ja ehe noor Highland Park.

Pühapäev, 21. mai 2017

TALLINN WHISKY SHOW 2017

Eile laupäeval toimus esimene Tallinna Whiskyshow. Toimumiskohaks Hilton Tallinn Park Hotel. Degustatsiooniala oli avatud 15:00-20:00 ning piletihinna (29€) eest oli võimalik maitsa täitsa piisaval hulgal ja valikus viskisid. Valikus esindatud Šoti viskivabrikuteks olid Aberfeldy, Ardbeg, Auchentoshan, Aultmore, Bowmore, Bruichladdich, Bunnahabhain, Dalmore, Deanston, Glenfiddich, Glenlivet, Glenmorangie, Glen Moray, Highland Park, Jura, Lagavulin, Laphroaig, Loch Lomond, Macallan, Strathisla, Talisker, Tamnavulin (vist sai kõik nimetatud). Kõigilt nendelt olid esindatud reeglina küll üksnes viskivabrikute (tavalisem ja kättesaadavam) põhisortiment, mõningatel puhkudel kahjuks vaid üks toode. Tallinki vahendusel oli maitstavate hulka toodud ka laevadel olev reisikaubanduse lettidele suunatud n.ö põhiviskid. Täiesti puudu olid sõltumatute villijate viskid. Lisaks Šoti linnaseviskidele oli võimalus maitsta mõningaid Šoti seguviskisid ning üksikuid Iiri, Jaapani, India, Taiwani, Soome ja Ameerika viskisid. Lisaks toimusid mõned viskitoad, mille toimumisaja ja sisu kohta oli küll informatsiooni raske leida, kuid siiski õnnestus end neist kahele kirja panna ja neis ka osaleda. Mida siis sai maitstud, mida kuulatud ja mis mulje üritus jättis?


Kõigepealt degustatsioonialal maitstud viskid. Kuna enamus pakutavatest viskidest olid varasemast juba vähem või rohkem tuttavad, siis otsustasin tunde järgi maitsta mõningaid seni mitteproovituid. Püüdsin liikuda kergematest eks-burboon vaatides küpsenud viskidest šerrisemate suunas ning lõpetasin ühe turbase viskiga.

Glenfiddish „The Original“, 40%
Tegemist on piiratud koguses villitud (ja üsna kallihinnalise) Glenfiddich viskiga, mis põhineb Hamish Robertson's 1963. aastal loodud Glenfiddich „Straight Malt“ retseptil. Kerge, veidi lilleline koos õrna pirniga. Siiski mitte kuigi puuviljane, vaid pigem isegi tammine – kuiv tamm, vanill, muskaat. Maitses lisandub värskete tsitruste koor (sidrun, greip) ja linnaste magusus. Järelmaitse keskmise pikkusega, vanill ja kergelt rohune mõrusus. Tajutavalt noor ja üsna lihtne viski. Hinne C

Glenlivet „Founder’s Reserve“, 40%
See on siis see kurikuulus Glenlivet 12-aastast asendama toodud NAS viski, mis tekitas turule toomisel parajat meelepaha ja pettumust viskiarmastajate seas. Paljude jaoks oli just Glenlivet 12-aastane see turvaline, igal pool kättesaadav ja hinna-kvaliteedi suhtelt üks parimaid eks-burboon vaadis küpsenud Speyside viskide esindajaid. Ise sai viimane Glenlivet 12-aastane ostetud kolm aastat tagasi Maxima poest 21€ hinnaga. Kasutasin siis võimalust maitsta seda uut Glenliveti põhiviskit. Aroomilt ja maitselt väga kerge, seda osalt kangusest ja teisalt maitsetest tulenevalt. Lahja tsitrus (sidrun, apelsin), üsna palju vanilli, kergelt kreemine. Olemas täitsa Glenlivetile omaseid pirne ja ananassi, kuid need on siiski vähesed ja too piisavalt värskust. Tervikuna isegi üsna meeldiv, kuid lihtsakoeline ja äärmiselt vähenõudlik viski. Kuid kui hind jääks alla 25€, siis suveõhtutel mekkimiseks sellisena täiesti sobiv. Hinne C

Highland Park „Harald“, 40% nc
Kasutasin võimalust ja maitsesin siis sel kuul varasemalt maitstud Warrior sarja viskidele „Svein“ ja „Einar“ loogiliselt järgnevat „Harald“ viskit. Harald Sinihamba nimelise viikingist sõjapealiku auks on Highland Park kokku seganud 60% osas Ameerika tammest ja 40% osas Euroopa tammest valmistatud vaatides küpsenud viskid. Kuigi ka see viski on vanuse märketa (NAS), jääb segus kasutatud viskide vanus umbes 13- ja 20-aasta vahele. Mis esmalt selgelt Svein ja Einar viskidest eristuv, on suurem suitsusus ja mõõdukam šerrisus (veinisusena). Tundub märksa värskem ja puuviljasem, millele lisandub kreemist pähklisust. See kreemisus on eriti maitses meeldivalt esil koos aplesinise iirisega. Järelmaitse meeldivalt pikk ja kuiv, kus pealmine tamme vanillisus. Märksa kompleksem ja oluliselt integreeritum kui Svein või Einar. Hinne B

Strathisla 12 yo, 40%
Mõtlesin maitsta ka uuemat lahjemat versiooni Strathisla 12-aastasest. Varasem roheline ilusa disainiga pudel oli villitud 43% kangusena. See varasem versioon (2011 a villitud ja Kaubamajast mõni aasta tagasi sooduspakkumise raames 24€ eest ostetud) on ootamas kodus sügise poole avamist. Mida siis uuem mahaduunitud versioon endast kujutab? Üsna kerge ja vähenõudlik (% ja maitsed), kuid siiski meeldivalt puuviljane koos vanilli ja mõningase mesise lillelisusega nii aroomis kui maitses. Šerrivaadid toovad apelsini ja vürtsikust ning veidi šokolaadi ja rosinaid. Tundub kuidagi kunstlik, kuid samas tervikuna oma lihtsuses üsna meeldiv ilma häirivate elementideta. Kui pakutaks, siis tagasi ei lükkaks. Hinne C+


Deanston 10 yo „PX Sherry Finish“, 57,5% nc, ncf
Siin siis esimene šerrisematest viskidest. Bunnahabhain, Tobermory ja Deanston viskivabrikuid omav Distell Group on muutunud viimasel aastal väga aktiivseks, tuues nendest viskivabrikutest turule väga erinevates vaatides küpsenud ja järelküpsenud viskisid. Ilmselt tajutakse turuseisu, kus pea iga turule jõudev vähegi erilisem ja piiratumas koguses villitud viski haaratakse hinnast sõltumata müüki tulemise järgselt lettidelt pea mõne päevaga – pilgutad korraks silma ja oledki (soovitud) viskist ilma. Tegemist on siin 2016. aastal piiratud koguses (5160 pudelit) villitud Deanston viskiga, mis esimesed kaheksa aastat küpsenud eks-burboon vaatides ja seejärel veel kaks aastat endistest Pedro Ximénez vaatides. Esmalt üsna terav algus, siis maheneb. Segu vanillist, iirisest, vürtsidest ja sukrusiirupisest magususest. Lisaks datlid, rosinad ja keskmiselt tume šokolaad. Üsna meedliv ja hea šerrine Deanston, kuid siiski jääb tunne, et PX magusus on viskile justkui peale istutatud, mis eriti järelmaitses muutub kangusele vaatamata veidi imalaks. Ehk oleks aidanud peale kümmet aastat veel paar aastat väheaktiivses vaadis küpsemist. Hinne B

Amrut „Intermediate Sherry“, 57,1% nc, ncf
Whiskyshow’l avanes soodus võimalus ka maitsta viskit, mida maailmas väga palju kiidetud. Paar korda on endalgi juba kavas olnud seda India linnaseviskit osta, kuid seni olen jäänud siiski ootele, sest hinnad algavad siiski selle viski puhul 60 eurost. Selle viski teeb unikaalseks küpsemise skeem: esmalt burboon vaatides, siis šerri vaatides ning lõpuks veelkord burboonvaatides. Ehk siis „vahepealne šerri“ ja justkui burger – sai-liha-sai. Mis mulje siis tekkis? Kuiv šerri nii aroomis kui maitses. Tume šokolaad, mustad kuivatatud ploomid, viigimarjad. Lisaks apelsini (koorena, marmelaadina), pähklid, muud kuivatatud puuviljad ja vana nahk koos mõningase kohviga. Kõige taustal liigub pidevalt ka burbooni vanill. Üsna piiripealne viski, liigub kohati liigse magususe piirile, kuid jääb siiski selgelt seda ületamata. Kiire kuumas kliimas küpsemine jätab siiski oma jälje (just see destillaadi värskus on puudu), mis eristab seda selgelt headest Šoti šerrivaatides küpsenud viskidest. Järelmaitse üsna pikk ja märkimisväärselt kuiv. Väga meeldiv siiski. Hinne B+

Kavalan „Sherry Oak“, 46%, nc, ncf
Vastukaaluks Indiale siis Taiwani šerrivaadis küpsenud Kavalan viski. Tegemist on neli kuni kuus aastat esmatäite Oloroso šerrivaatides küpsenud viskiga. Magus-kuiv šerri, magusam kui Amrut. Kuivatatud puuviljad, eriti rosinad, martsipan ja karamell, röstitud pähklid, šokolaad. Nii aroom kui maitse selline üsna meeldiv magusa ja kuiva kombinatsioon. Märkimisväärselt parem ja meeldivam kui varemmaitstud Kavalan „Classic“ ja „Concertmaster“, mis olid ikka väga imalad. Hinne B

Laphroaig „Four Oak“, 40%
Nonii, uus vanusemärketa Laphroaig siis jälle. Sedapuhku küpsenud neljas eri tüüpi vaadis: eks-burboon vaadid, quarter-cask vaadid, uued Ameerika tammevaadid ja Euroopa tammest valmistatud vaadid (hogsheads). Ehk siis suhteliselt sarnane varasematele Laphroaig NAS viskidele. Viski on toodud reisikaubanduse lettidele asendamaks eelkõige senist „QA“ viskit. Aroomilt üsna kerge turbasus, mis äratuntavalt küll Laphroaig, kuid väga mahaduunitud olekus. Ehk siis ei ole ka justkui Laphroaig, mis soovib olla „The most rishly flavoured of all Scotch whiskies“ (iga Laphroaig’i pakendil olev tõdemus). Kui nii edasi (QA, Select ja nüüd Four Oak), siis muutub see tõdemus juba tõsiselt küsitavaks. Aroomis ja maitses ohtralt vanilli ja sellele lisaks magusat linnasust. Tammine. Veidi merelisust, vürtse ja turbasust. Tekstuurilt väga õhuke ja maitsekoosluselt väga lihtsakoeline. Võiks öelda, et selline „vaese mehe noor laphroaig“. Hinne C

Lisaks degustatsioonialale sai siis osaletud kahes viskitoas. Esiteks enne HP „Harald“ maitsmist Macallani viskituba ja siis peale Kavalani maitsmist Bruichladdichi viskituba.


Macallani viskituba viis läbi David Francis, kes on reisikaubanduse Macallan ja Highland Park viskide saadik. Teemaks oli „Oak & Whisky“ ja sellega kaasnevalt anti maitsta „Select Oak“ ja „Whisky Maker’s Edition“ viskisid. Viskid olid mulle eelnevast tuttavad ning neid kõrvuti maitstes oli küll tunda WME puhul enam täidlust ja šerrisust, kuid suures plaanis olid need üsna sarnased. WME puhul domineeris siiski selline kummaline hapukas-mõru mekk, mis magususega integreeritult ei jätnud just kuigi head muljet. Francise ettekanne oli iseenesest meeldiv, humoorikas ja ladus, mida oli huvitav jälgida, kuid kogu ettekande ajal jäi mulje, et aeg surub peale ja ta ei teadnud justkui ka ise kaua talle aega on antud. Ekraanile kuvatud slaidide kiire vahetus, siis nende edasi-tagasi vahetus ja viskide enda kohta vähese informatsiooni andmine jättis sellise pooliku ettevalmistuse tunde.


Bruichladdichi viskituba oli kui teisest ooperist. Asjatundlik esitus, läbimõeldud tervik ja loomulikult head viskid tegid sellest viskitoast minu jaoks kogu Whiskyshow parima pala. Viskitoa läbiviijaks oli Joanne Brown, kes ei ole tavaline viskivabriku saadik, vaid kes ise on pärit Islay saarelt ja elab praegugi Port Charlotte külas ning kelle teadmised Bruichladdichi viskidest ja ja nende valmistamisest on märkimisväärsed. Kogu viskituba kestis vist mälu järgi veidi üle tunni. Slaididel ja kõnes käidi läbi kõik esmaoluline Bruichladdichi viskivabrikut puudutav ning rahulikus tempos ja piisavate vahedega tutvustati ja maitsti järjekorras Bruichladdich „The Classic Laddie“, Botanist džinn, Port Charlotte „Scottish Barley“ ja lõpuks Octomore Edition 07.1 „Scottish Barley“ (208 ppm). Suurepärane esitlus (mida segas kohati auditooriumis olijate omavaheline rääkimine) ja suurepäraselt maitsvad viskid (ja džinn). Mida muud saabki soovida! Mis puudutab Octomore maitseid, siis ei hakka neid siin kirja panema, kuna olen varunud maitsmiseks Octomore 07.1, 07.2 ja 07.3 ning lisaks uue Octomore 10-aastase, mida plaanin kõrvuti maitsmisele võtta sügise poole.


Mis üldmulje siis kogu üritus jättis? Jättes välja maitsmisele toodud viskide valiku, siis kui kahe sõnaga öelda, siis meeldiv ja õnnestunud. Toimumiskoht oli sobiv ja rahvahulk selline, mis jättis vajalikku liikumis- ja hingamisruumi. Ootasin isegi veidi enam osalejaid, kuid kuna piletid olid välja müüdud, ju siis korraldajad olid kalkuleerinud kindla numbriga. Tegelikult oleks võinud rahulikult oma sada või enam inimest veel olla, kuna osalejate seas oli üsna rohkelt naisi ning nagu silma jäi, ei hoolinud neist enamus viskidest ja seega olid degustatsioonilaudade juures piisavalt ruumi. Naistega seotult väike negatiivne märkus; mõni neist oli veidi liigselt parfüümi kasutanud. Seega tuli viskide maitsmise puhul jälgida, kes kõrval satub olema. Kuna ilmselt oli üheks ürituse osaks ka sigarid, siis vähemalt ruumi, kus toimusid viskitoad, tulvas üsna ohtralt sigarisuitsu aroome. Iseenesest ei olnud see viskide maitsmist kuidagi segav, kuid ehk võiks edaspidi jälgida nende paremat eraldatust.


Kui korraldajate või ehk Hiltoni aadressil (ei tea ju, kes hoolitses klaaside eest) kriitikat teha, siis osadel laudadel ja isegi viskitubade toimumisruumis jäid mõned lauad kasutatud klaasidest koristamata tunniks või enamaks. Mis kindlasti vajaks järgmisel korral (loodan et üritus saab regulaarseks ja kasvab järk-järgult maitsmiseks toodavate viskide osas suuremaks) paremini korraldada, on teavitus viskitubade ja üldse üritusel toimuva kohta. Praegu oli mul isiklikult täiesti juhus, et sattusin olema naise kõrval, kes viskitubadesse nimesid kirja pani. Nii sai siis kahest õnneks osa saada. Kuid selle kohta, kes neid läbi viib, mis nende teema on ja kus need toimuvad, oli üks suur teadmatus. Kuna ise ma viskiklubisse ei kuulu, siis jäi mulle ka teadmata ühes nurgas olnud silt „Viskiklubide ala“. Kas see oli mõeldud vaid nende klubide siseringi ürituseks või oleks saanud ka nende klubide tegemistega ja neisse kuuluvate inimestega tutvust tegema minna? Seega järgmisel korral võiks olla üks õhtujuht, kes toimuvat ohjab, teavitab ja suunab.

Teisipäev, 16. mai 2017

HIGHLAND PARK „Dark Origins“

Highland Park „Dark Origins“ osutab oma nimega Orkney saarel tegutsenud Magnus Eunson’i illegaalsele viskidestilleerimisele enne Highland Park viskivabriku rajamist 1798 aastal. Magnus Eunson töötas päevasel ajal lihuniku ja kirikuametnikuna, kuid pimeda saabumisel vahetas rolli ja tegutses aktsiisiametnikke ülekavaldava salakaubitseja ja destilleerijana. Austusavaldusena Magnuse „tumedama“ poole ja seega viskivabriku „hämarama ja illegaalsema“ alguse vastu loodi tavatoodetest šerrisem viski.

„Dark Origins“ jaoks on kasutatud 80% ulatuses esmatäite eks-šerri vaate, millest 60% moodustasid Euroopa tammest ja 20% Ameerika tammest valmistatud vaadid; ülejäänud 20% viskist on küpsenud taastäidetud vaatides. Kuigi tegemist on vanuse märketa (NAS) viskiga, jääb kasutatud viskide vanus 8- ja 15-aasta vahele. Ka see HP viski võetakse tootmisest maha, seda tulenevalt vajadusest hoida vaate 12- ja 18-aastaste põhitoodete jaoks. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


Highland Park „Dark Origins“, 46,8% nc

Aroom: šerrine, karamelli ja kuivatatud puuviljade magusus, värskust ja mitmekesisust lisavad punased marjad ja murelid, mille vahel ka piisavalt suitsusust. Alt tõuseb ajapikku esile keskmiselt tume šokolaad ja apelsiniliköör (Cointreau). Tajutav on ka põlenud tuletikud (mitte häirivalt) ja tammevaadi söestatud sisemus. Meeldivalt täidlane kooslus.

Maitse: algus üsna pehme ja ümar suutunne koos kuivatatud puuviljadega. Sellesse lõikab sisse tammiselt terav vürtsikus ja marjane kirbus. Tamme mõju ehk veidi liiga intensiivne. Tume šokolaad soolatükkidega ja suitsusus. Meeldiv, kuid ei ole aroomiga kuigi hästi ühilduv.

Lõpp: keskmise pikkusega, tume šokolaad, kuiv šerri, suitsune ja veidi soolakas.

Hinnang: B+

Nii nagu eelneva kahe HP puhul, on ka siin aroom meeldivaim osa. Kuid siin ei jää ka maitse ja järelmaitse nõrgaks. Kas nüüd suureks miinuseks saab seda lugeda, kuid aroom ja maitse on üllatavalt erilaadsed.

Kolmapäev, 10. mai 2017

HIGHLAND PARK „Einar“

Siinmaitstav Highland Park „Einar“ on eelnevalt maitstud „Svein“ nimelise viskiga võrreldes ilmselt veidi vanem ja ilmselt veidi enam esmatäite Ameerika tammest valmistatud ja šerri viimistluse saanud viskit sisaldav Warrior seeriasse kuuluv viski. Ilmselt on siin kuni 10% ulatuses sekka lisatud ka mõned Euroopa tammest valmistatud vaadid. Maitstav on pärit 35cl pudelist.


Highland Park „Einar“, 40% nc

Aroom: klaasi valatult tajutav šerri, magus tubakas ja kirssidega piimašokolaad. Klaasis seistes need aroomid taanduvad ja esile astub mesi ja tsitrusekook, mille taustal ka kerged tammised vürtsid ja hästi kerge suitsusus. Väga meeldiv kompleksne aroom.

Maitse: mesine ja kergelt kreemine suutunne, magus tammine vanill. Siis muutub veidi mõrudamaks koos ingveri ja tsitrusekoorega. Erilisi maitsearenguid ei toimu. Üsna lihtne ja noorepoolne. Veidi vett tuleb kasuks, muutes suutunde pehmeks ja ümaraks ning maitses tõuseb domineerivaks meeldiv mesine linnasus koos õrna tsitruselisusega.

Lõpp: keskmise pikkusega, kasvav tammisus (kaneel, muskaat, ingver ja ka kardemon), vanilli magusust hetkeks, kuid see kaob üsna kiirelt. Ka järelmaitse on vähese veega meelepärasem.

Hinnang: C+

Siinne Einar on Svein poisiga võrreldes selgelt parem, täidlasem ja meeldivam. Mõrusus on magusa mesise linnasuse poolt ohjes hoitud. Siiski, nii nagu ka Sveini puhul, on ka siin parimaks osaks aroom, kuid maitse ja järelmaitse jäävad siiski nõrgaks ja aroomi kõrval pettumuseks.

Teisipäev, 9. mai 2017

HIGHLAND PARK „Svein“

Järgnevalt tulevad maitsmisele neli Highland Park nooremapoolset viskit. Esmalt kaks Warrior seeriasse kuuluvat „Svein“ ja „Einar“. Warrior seeria vanuse märketa ühelinnaseviskid toodi Highland Park poolt reisikaubanduse lettidele suunatult turule 2013. aastal. Sellesse kuulusid nooremast alates Svein, Einar, Harald, Sigurd, Ragnvald ja Thorfinn. Ideeks oli tutvustada nende kaudu esmalt Orkney saarel valitsenud viikingeid ning teiseks näidata Ameerika ja Euroopa tamme mõju Highland Park viskile. Aastal 2016. lisandusid seeriasse väga piiratud koguses King Christian I ja Ingvar. Kuna just eelmine nädal tõi uudiseid, et Highland Park muudab pakendi ja pudeli disaini kõigil põhiviskidel ja asendab ka tasapisi praeguse reisikaubandusse suunatud viskide sortimendi, siis ilmselt on viimane aeg veel soovi korral Warrior sarja viskisid endale soetada.

Siinmaitstav Svein on küpsenud šerri viimistluse saanud Ameerika tammest vaatides, millest omakorda valdava osa moodustavad teise täitekorra vaadid. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.

Highland Park „Svein“, 40% nc

Aroom: kerge, magus, ümar. Õunad kaneeliga, vanill, mesi; alt tõuseb iiris ja teravama poole pealt muskaatpähkel, ingver ja apelsini koor. Taustal hästi kergelt ka puidune suitsusus. Üsna meeldiv, kuigi lihtne tervik.

Maitse: veidi selline vesine ja üsna õhuke algus. Sellele kasvab peale teravam ja üsna mõru tammine kaneel ja ingver. Mõned toorepoolsed õunad ja veidi apelsini. Maitse arengud pea olematud, üsna lihtsakoeline ja sirgjooneline.

Lõpp: pigem lühike, tammine mõrusus, veidi musta pipart.

Hinnang: C

Aroom üsna meeldiv, kuid maitse ja järelmaitse jätavad soovida. Noor ja lihtsakoeline viski, kus liigselt mõrusust maitses ja järelmaitses.

Neljapäev, 4. mai 2017

AULTMORE 12 yo & 18 yo

Aultmore on Šoti ühelinnaseviski, mida varem pole olnud juhust proovida. Aultmore viskivabrik on rajatud 1896. aastal ning 1970ndatel läbis viskivabrik täieliku ümberehituse, mille tulemusel ei jäänud algsest viskivabrikust midagi alles. Praegu kuulub viskivabrik John Dewar & Sons (Bacardi) omandusse. Aastaseks tootmisvõimsuseks kahe paari destillaatoritega on 3,2 miljonit liitrit, kuid tootmismaht on jäänud siiski veidi alla selle. Kogu oma ajaloo vältel on Aultmore viski olnud suunatud eelkõige seguviskide tootmisesse ning sellisena on Aultmore kõrgelt hinnatud komponent. Kuni 2014. aastani oli viskivabriku enda poolt ühelinnaseviskina villitud üksnes 12-aastane Aultmore. Olukord muutus, kui 2014. aasta sügisel käivitati omanike poolt kampaania Last Great Malts, mil Aberfeldy, Craigellachie, Deveron ja Royal Brackla viskide kõrval toodi turule ka erinevas vanuses Aultmore viski. Neist 12-, 21- ja 25-aastane tulid lettidele 2014. sügisel ning 18-aastane lisandus 2015. aasta kevadel. Ilmselt on mõlemad siinmaitstavad – Aultmore 12- ja 18-aastane – küpsenud peamiselt taastäidetud burboon vaatides, kuid neist vanemale on vast juurde lisatud ka mõni taastäidetud šerri vaat. Maitstavad on pärit 3cl näidispudelist.


Aultmore 12 yo, 46% nc, ncf

Aroom: algus pigem kinnine ja vähearomaatne. Üsna kerge, vanill ja kriidine kuivem tamm. Veidi pärmist värskust (šampus), värskelt niidetud rohi, värsked puuviljad, eelkõige sidrun, kuid ka veidi ananassi, pirni ja nektariini. Puuvilju ei ole aga siiski piisavalt, et muuta aroomi puuviljaselt värskeks ja mahlakaks. Tahab klaasis seismist.

Maitse: algus tammiselt ja piirituseliselt teravapoolne, mis paneb keeleservad kipitama. Samas on suutunne värske ja puhtalt karge, mis on hea näide traditsioonilisest viskist, mil korralik destillaat on küpsenud katkestamatult peamiselt teise või kolmanda täitekorra burboon vaadis. Sidrun, sidruniliköör. Paar tilka vett aitavad ümardada, suutundelt muutub kreemisemaks, esile tõuseb enam vanill ja teraviljasus.

Lõpp: keskmise pikkusega, kergelt piirituseline mekk, sidrun, rohune, veidi kuiva tammist kirbust.

Hinnang: C+

Aultmore 18 yo, 46% nc, ncf

Aroom: aromaatsem ja täidlasem. Suuresti on põhiaroomid samad, kuid kõigele on n.ö paar kraadi juurde lisatud. Tervikuna ümaram ja rohusus pea olematu. Tamm, vanill, iiris. Sidrun, ananass ja virsik siirupis, linnasesuhkur ja veidi vahasust.

Maitse: üsna intensiivne, veidi terav ja näpistav algusosa, keskosas katab suu päris hästi, kus domineerib kergelt õline sidrun. Lisaks ürdid, puuviljade mix, tsitruse marmelaad ja vanill. Maitse lõpus võimendub tammisus. Justkui värskendav tammiselt puuviljane valge vein (Chardonnay). Nooremaga võrreldes täidlasem ja selgelt kompleksem.

Lõpp: keskmise pikkusega, roheline tee ja sidrun, tammiselt kuiva poole kalduv.

Hinnang: B

Meeldivad kevadised ühelinnaseviskid mõlemad (valge veini kanged asendajad), kuid siiski ei midagi meeliülendavat ega erilist. Selliseid burboonvaatides küpsenud Speyside piirkonna viskisid lisaks muudele on leida mitmeid teisi, mida eelistaksin Aultmore viskide ees. Näiteks võrreldes Balvenie burboonvaadis küpsenud viskidega jääb Aultmore selgelt kaotajaks.


Esmaspäev, 1. mai 2017

BUSHMILLS 16 yo

Taaskord võimalus maitsta Iiri vanima viskivabriku toodangut. Seekord on selleks ühelinnaseviski ehk Bushmills 16-aastane, mille küpsemine on toimunud kolme sorti vaatides. Esmane 15-16 aastane küpsemine on aset leidnud eraldi eks-burboon ja eks-šerri vaatides ning seejärel kokkusegatult saanud veel järelküpsemise endistes portveini vaatides. Maitstav viski on pärit 2011. aastal villitud pudelist.


Bushmills 16 yo, 40%

Aroom: klaasi valatult esmalt kuiv röstitud tamm ja karamelliseeritud suhkur koos vaskse (metallise) varjundiga. Klaasis seistes muutub märgatavalt. Eelkõige tuleb mitmekesine puuviljasus. Šerri on tajutav kuivemate luuviljade (aprikoos, ploom) ja rosinate kujul ning portvein marjasuse kujul. Lisaks iiris, pähklikreem ja tumedamat šokolaadi. Tervikuna annab see kõik üsna rikkaliku ja aromaatse koosluse.

Maitse: üsna veinine, puuviljaselt ümar ja mahlakas. Veidi toorepoolsed aprikoosid, tammised vürtsid, kaneel, mis toovad veidi mõrudamaid ja kuivemaid noote. Röstitud mandel, martsipan, punased marjad (mustsõstar ja vaarikas koos) ja veinine tanniinisus, mis katavad suu ja igemed ning tekitavad sellise kuivapoolse tunde, mis toob omakorda meelde toomingamarjad ja arooniad.

Lõpp: keskmiselt pikk. Meeldiv puuviljane-marjane vürtsikus, tume šokolaad, tammine pool hakkab domineerima, kuid õnneks ei muutu kirbeks ega mõrudaks.

Hinnang: B

Vajab klaasis seismist, kuid vett mitte lisada. Tervikuna hästi integreeritud kergelt mekitav viski. Kõrgem kangus oleks maitse ja järelmaitse ilmselt oluliselt meeldivamaks muutnud. Mõnede allikate kohaselt on Bushmills 16-aastane tootmisest maha võetud, kas siis ajutiselt või siis jäädavalt; igatahes veebipoodides seda enam suurt ei kohta ja kui juhtubki ette sattuma, siis hind küünib juba saja euro ligi. Kes soovib seda viskit aga endale muretseda, siis Tallinnas on seda teatud poodides täitsa saadaval, seejuures kõigest hinnaga 1 sent alla 30 euro.