BALBLAIR 12 yo

Balblair lõpetas aastakäigu põhiselt oma ühelinnaseviskide villimise 2019. aasta märtsis. Siis tuldi välja ka uue põhisortimendiga, kus kättesaadavamateks on 12-, 15- ja 18-aastane. Ilmselt oli üsna unikaalse ja erandliku aastakäigu põhiselt põhisortimendi viskide villimise (seda praktiseeriti ka Glenrothes viskivabrikus, kus see praktika samuti nüüdseks hüljatud) lõpetamise põhjuseks ladudes küpsevatele varudele tõsiselt otsa vaatamine. Lihtsalt ei olnud enam piisavalt neid üksikuid häid aastakäike, mida endises tempos villida. Samas annab muidugi see muutus enam paindlikkust, kuid ilmselt nõuab ka hoolikamat vaatide valikut maitsete samas profiilis hoidmises (kui ostad nt Balblair 12-aastase ja see meeldib, siis soovid ja ootad, et ka järgmine ostetud 12-aastane on sama kvaliteedi ja maitsetega). Varasemaid aastakäigu põhised Balblaire aga iseloomustas hoopis just teatud variatiivsus, mis viskisõpru Balblairi puhul meeldivalt intrigeeris ja pani uusi viskisid proovima ja ostma. 

Siinne 12-aastane Blablair on küpsenud Ameerika tammest eks-burboon ja tugevamalt röstitud Ameerika tammest vaatides (Kas uued vaadid?). Maitstav on pärit 09.08.2019 villitud 5cl minipudelist.

Balblair 12 yo, 46,0% nc, ncf

Aroom: nina näpistav teravus, värske hapu mahlane õun, taust on linnaseline. Kuivad rohelised ürdid, rabarber ja kiivi. Klaasis seista lastes tuleb taustal sellist võiga kartulipudru aroomi koos magusa karamellikastmega. Veidi vett toob puuviljase limonaadi ja nüüd ka veidi vahasust.

Maitse: suutundelt esmalt kreemine. Linnaselisus, tsitruseline magusus, mille järgselt veidi mõrkjas rohusus, ingver, hapukad mahlased õunad. Tervikuna üsna kerge ja pigem lihtne, kuid kangusest tulenevalt piisavalt jõuline ning vähese veega lahjendades tuleb mõningane ja oodatud kergelt vahane puuviljasus.

Lõpp: keskmise pikkusega. Rohune teravus ja veidi mõrkjas tamme noot. Järelmekis vanilline linnaselisus.

Hinnang: C

Pole enam see noor huvitav ja puuviljane varasem Balblair, mida aastakäigu põhiselt villitud umbes kümneaastased olid. Vaid vähese veega lahjendades on vana hea Balblair äratuntavam. Hallist keskpärasusest päästab selle viski suuresti 46% kangus ja seega võiks anda sellele eraldiseisvana ka üsna hea hinnangu (C+), kuid võrreldes varasemate noorte Balblair viskidega on see siiski pettumus.

BALBLAIR 1975/2012

Sünnipäeva puhul klaasis tavapärasest eakam viski. Selleks on 37-aastane Balblair, mis destilleeritud 1975, küpsenud Ameerika tammest valmistatud taastäidetud eks-šerri vaatides ning villitud on viski 31.10.2012. Maitstav on 5cl minipudelist.

Balblair 1975/2012, 2nd Release, 46,0% nc, ncf

Aroom: vahetult klaasi valamise järgselt õhuke, kuiv ja veidi piirituseline. Siis värsked tsitrused, vanillikaun, kuiv tammisus ja lisaks õrn suitsusus, millel ka turbane noot juures. Klaasis seistes muutub täidlasemaks ja veidi magusamaks. Mõned troopilised ja veidi üleküpsenud puuviljad tsitrustele lisaks. Kamper. Tervikuna siiski veidi nõrk ja pigem vaoshoitud.

Maitse: väga-väga ümar ja kreemine suutundelt. Magus, mesine, värsked õled, linnasesuhkur ja mõningane vahasus. Lisaks kerge tsitrus, münt ja fenkol. Teises pooles õrn tammiselt kuiv noot. Maitses on vanus meeldivalt tuntav.

Lõpp: üsna pikk. Kerge tammisus jätkub koos õrna suitsuse noodiga, värske kreemine fenkol, puuviljasiirup.

Hinnang: B+

Aroom veidi liiga vaoshoitud, kuid maitse osas ja eriti suutundelt suurepärane eakas Balblair. Kõrgem kangus oleks tulnud aroomi ja maitsete esile tõusmiseks ja püsimiseks siiski kasuks. Samas on oma kerguses ja ümaruses sünnipäeva puhuks ja selliste palavate ilmade jaoks ideaalne linnaseviski.

BALBLAIR 1990/2014

Viimasest Balblair ühelinnaseviski maitsmisest on üsna palju aega kulunud. Aeg see viga parandada kahe eakama ja juba ammu villitud Balblairiga. Mõlemad on veel villitud ajal, mil Balblair kasutas destilleerimise aastakäiku. Nüüdseks on Balblair liikunud lihtsalt vanuse märkega (12-, 15-, 18-aastane) viskide villimise juurde. Esimeseks maitstavaks on Balblair, mis destilleeritud 1990, küpsenud põhiaja Ameerika tammest eks-burboon vaatides ning lõpus saanud umbes kaheaastase järelviimistluse eks-šerri vaatides. Villitud on viski 24.07.2014. Maitstav on 5cl minipudelist.

Balblair 1990/2014, 2nd Release, 46,0% nc, ncf

Aroom: kuiv tamm, veidi atsetoonine, tsitruste värskelt riivitud koor, veidi burboonisust, karamelliseeritud suhkur, keskmiselt tume šokolaad, rosinad ja apelsin. Klaasis pikemalt seistes veidi tubakat ja hapukad punased marjad. Mõni tilk vett toob enam kuiva tammisust.

Maitse: hästi suud kattev. Veidi kuiva tammisuse poole kaldu koos kerge vürtsikuse ja karamelliga. Keskosa mesine, rosinad. Vähese veega lahjendades törts värskem; värske fenkol, õrn lillelisus, karamelliseeritud tsitrused.

Lõpp: keskmise pikkusega. Pigem kuiv, tammine, kergelt hapukas punaveinisus. 

Hinnang: C+

Hea viski, ei rohkemat. Šerrivaadis järelviimistlus on tunda ja tammisus samuti. Tervikuna veidi tuim ja igavapoolne.

UISGE 2020 Helsinki

Järjekorras kümnes UISGE toimus 7.-8. veebruaril Helsingis ja endiselt vanas üliõpilasmajas (Vanha ylioppilastalo). Endal oli see siis juba seitsmendaks festivali külastuseks ning nii nagu viimasel kahel aastal, külastasin festivali ka seekord vaid ühel päeval (kahjuks). Tegemist oli siis juubeli festivaliga ning sellele kohaselt oli maitsmiseks väljas üle 500 viski. Rahvast oli väga palju, õhkkond meeldiv ning korraldus ladus. Osalesin ühes maitsmistoas, saalis sai maitstud mitmeid viskisid ning lisaks sellele võtsin mõned viskid näidispudelites kaasa ka kodus maitsmiseks. Kuna hinnad olid soodsad, siis sai sel aastal kõiki viskisid maitstud 2cl koguses. Seega otsustasin maitsete juures lisaks kirjeldusele anda ka hinnangu. Kokku sai maitstud 16 viskit, mida tutvustan neljas postituses. Kõigepealt siin esimeses postituses kuus viskit, teises kaks Scapat, kolmandas kuus Tullibardinet ning lõpuks viimases kaks viskit Springbank viskivabrikust.

Siinses postituses tutvustan esmalt kahte uut ja seni mittemaitstud viskit, mis tulevad uutest Šoti viskivabrikutest – Kingsbarns ja Glasgow, mis kuuluvad mõlemad Lowland piirkonda. Neile järgneb Arran ning kolm uut Compass Box viskit.

Kingsbarns viskivabrik on rajatud 2014. aastal Wemyss perekonna poolt, kes on tuntud ka sõltumatu villijana (Wemyss Malts). Viskivabrik paikneb Lowland piirkonnas St Andrews lähedal. Ametlik avamine toimus 30.11.2014 St Andrew’s päeval ning esimene vaat täideti 2015. aasta märtsis. Viskivabriku aastaseks tootmisvõimsuseks on 600,000 liitrit, kuid praegune tootmismaht on 200,000 liitrit. Esimene piiratud sihtgrupile mõeldud ühelinnaseviski villiti 2018 ning laiemalt kättesaadav viski „Dream to Dram“ villiti 2019. aasta alguses. Seda sai siis festivalil ka esimesena maitstud. Kingsbarns „Dream to Dram“ on küpsenud esmatäite eks-burboon vaatides ja esmatäite STR (shaved, toasted, re-charred) vaatides (endised veinivaadid) ning villitud kolme aasta vanusena.

Kingsbarns „Dream to Dram“, 46,0% nc, ncf

Aroom: pärmine ja linnaseline, aganad, värskelt niidetud hein. Tasapisi tuleb magusat vanilli, linnasesuhkurt ning siis ohtralt iirist.

Maitse: kerge ja lihtne. Magus linnasus ja vanill, tooremapoolset banaani veidi, õrn ingver. Vett ei kanna. Tajutavalt väga noor.

Lõpp: keskmise pikkusega, kerge kuivem linnasus koos mõningase piirituselise mõrususega.

Hinnang: C

Glasgow viskivabrik on rajatud 2015. aastal ning paikneb Glasgows Hillington Business Park territooriumil. Aastaseks tootmisvõimsuseks oli algselt 270,000 liitrit, kuid peale lõppenud laiendust on see viidud 500,000 liitrini. Esimene ühelinnaseviski villiti 2018. aasta suvel nimega 1770 Glasgow Single Malt, millega osutatakse Glasgow’s asunud esimesele destilleerimisvabrikule, mis asutati 1770. Sügisel 2019 villiti ka esimene turvastatud (50 ppm) viski, mis küpsenud eks-šerri vaatides ning järelviimistletud uutes vaatides ning selle aasta alguses on plaanis villida ka esimene kolmekordse destilleerimise teel valminud viski. Siinmaitstav Glasgow 1770 on esimese viski teine väljalase, mis villiti 2019. aasta kevadel. Viski on küpsenud esmatäite eks-burboon vaatides ja järelviimistletud uutes vaatides (virgin oak).

Glasgow „1770“, 2nd edition (2019), 46,0% nc, ncf

Aroom: üsna magus ja värskelt puuviljane. Kerge barbariss, suveõunad, ananass. Klaasis seista lastes lisandub linnasejahu, mis osaliselt varjutab puuviljasuse.

Maitse: kerge, meeldiv värske rohusus ja lillelisus. Kergelt tsitruseline magusus, veidi fenkolit. Suutundelt ümar ja veidi õline. Tundelt vanem, kui tegelikult on.

Lõpp: keskmise pikkusega. Linnaseline magusus, kerge rohusus, kuid mitte mõrkjas. Fenkol.

Hinnang: C+

Nii Kingsbarns kui Glasgow on paljulubavad viskid. Maitstud viskide noorust arvestades olid mõlemad täitsa meeldivad, kuid Glasgow 1770 oli oma värske ja magusa tsitruselisusega parem.

Järgnev viski tuleb juba tuttavast Arran viskivabrikust. Pakkumisel oli nii 2018. aastal turule toodud 21-aastane, kui ka 2019. aasta lõpus villitud disainimuutuse läbinud 21-aastane. Otsustasin seekord maitsta üksnes vanemat. Arran 21 on küpsenud üksnes eks-šerri vaatides.

Arran 21 yo, 46,0% nc, ncf

Aroom: üsnagi täidlane, samas värske. Ürdine ja tsitruseline mesisel padjal. Ingver ja õrn vürtsikus. Elegantne aroom.

Maitse: suutundelt täidlane, ümar ja õline, kuid samas värske. Tume šokolaad, aprikoos, tsitrused (sidrun, greip). Kerged tammised vürtsid (kaneel), ingver ja apelsinikoor toovad soojust ja meeldivalt särtsakat kipitust keelel. Väga heas tasakaalus.

Lõpp: pikk. Kerge tsitruseline mesisus, vürtsikas, mõningane tammine mõrkjus ja soolasus viimasena.

Hinnang: B+

Järgmised kolm linnaseviskit tulevad Compass Box sortimendist. Iga kord, kui avaneb võimalus maitsta uusi Compass Box poolt loodud viskisid, teen seda rõõmu ja ootusega. Reeglina ei valmista need kunagi pettumust. Pigem on maitsenauding garanteeritud. Siinsed kaks esimest viskit ei ole mitte tavapäraselt segulinnaseviskid, vaid hoopis ühelinnaseviskid ning pärit 2019. aasta juulis villitud Myths & Legends seeriast. Kolmas on aga juba „tavapärasem“ segulinnaseviski.

Myths & Legends seeriasse kuulub kolm viskit, millest kaks esimest on ühelinnaseviskid ja kolmas (festivalil mittemaitstud) segulinnaseviski. Myths & Legends I on kokku segatud eri vaatides küpsenud noorematest (2003) ja vanematest (1997) Balblair viskidest. Vaatideks olid esmatäite eks-burboon ja Ameerika tammest taassöestatud (re-charred) vaadid. Kokku villiti seda viskit 4394 pudelit. Myths & Legends II on kokku segatud eri vaatides küpsenud 20-23-aastastest Glen Elgin viskidest. Vaatideks olid: peamiselt Ameerika tammest taassöestatud (re-charred) vaadid, Ameerika tammest taastäidetud ning vähesel määral ka eks-šerri vaadid. Kokku villiti seda viskit 4446 pudelit.

Compass Box, Myths & Legends I (Balblair), 46,0% nc, ncf

Aroom: täidlane ja puuviljane. Mesine ja linnaseline vahasus, küpse melon ja banaan, kerge barbariss, tsitrused, vanillikaste.

Maitse: ümar, suud katvalt täidlane ja puuviljane (troopilised). Vahane, kerge münt ja aniis, vanill, veidi värsket rohusust ja tsitruseid.

Lõpp: pikk, vanill ja küpsete troopiliste puuviljade ümarus.

Hinnang: B+

Compass Box, Myths & Legends II (Glen Elgin), 46,0% nc, ncf

Aroom: ümar ja samuti üsna täidlane. Mesine, puuviljane, vanill, linnased. Särtsu annavad sidrun ja ingver.

Maitse: siidiselt suud kattev puuviljasus. Sidrunid, õunad, pirnid ja melon. Särtsakuse poole pealt tuleb ingver ja kerge piprasus.

Lõpp: pikk. Ingver, kerge pipar ja rohusus, mis toob järelmaitsesse veidi mõrkjust.

Hinnang: B+

Compass Box No Name Nr. 2 segulinnaseviski on kokku segatud peamiselt Caol Ila viski põhjale. Täpsemaks koostiseks on 75,5% Caol Ila (taastäidetud eks-šerri vaadid - butts), 13,5% Clynelish ja 10,5% Talisker (Ameerika tammest taassöestatud vaadid - hogsheads) ning 0,5% Highland blend (Prantsuse tammest vaadid). Kokku villiti seda viskit 8802 pudelit.

Compass Box, No Name No. 2, 48,9% nc, ncf

Aroom: värvilt väga hele (ilmselt väheaktiivsed kolmanda täitekorra šerri vaadid), aroomi osas üsna kerge ja pigem kuiv. Värske kummisus, tõrvane, kuivem vanill. Turbasuitsune, kuid mitte jõuliselt. Mõningane puuviljasus on tunda, kuid Caol Ila sidrun puudub. Tundub üsna noorepoolne olema.

Maitse: üsna kuiv, tuhased turvastatud linnased, kerge pipar (ilmselgelt Taliskerist) ning siis veidi puuviljasust ja rohusust. Samuti noore viski maitsega.

Lõpp: keskmise pikkusega, suitsune, piprane, tsitruseline ja soolakas. Viski parim osa.

Hinnang: B

BALBLAIR 1997/2007

Aeg taaskord maitsta Balblair linnaseviskit. Siinset 1997 aastakäigu viskit olen ka varem maitsnud, seda küll enne blogipidamisega alustamist; viski on villitud juba 2007. aastal ning ise sai see ostetud 2011. aastal kui Livikos maksis pudel vaid 20€. Olid ajad. Siinmaitstav on siis noorim esimesest kolmest Balblair viskist (1997, 1989, 1979), mis villiti uue disainiga pudelis ja aastakäigu põhiselt 2007 aastal.

Balblair 1997/2007, 43%

Aroom: värske magus puuviljasus – ananass, pirn, sidrun. Pehmet vürtsikust ning kergelt tammisust ja nahkset kuivust tasakaalu hoidmas. Klaasis seistes muutub magusamaks, milles linnased, vanill ja veidi karamelli. Veidi vett suurendab sidruni osa ning muudab värskemaks.

Maitse: puuviljane, meeldivalt suud kattev ja kergelt kreemine magus vanill. Aprikoosid, nektariinid, sidrunid ning siis vürtsikat tammisust üsna tugevalt. Veidi vett toob tsitruseid enam esile ja lisab värskust, kus kergelt ka ingverit ja fenkoliseemneid.

Lõpp: üsna pikk, värske, fenkol, kergelt mõrkjas magusus, mis jääb üsna pikalt kurku püsima.

Hinnang: B

Taaskord väga meeldiv Balblair. Õnneks sai kunagi ostetud ka 1989/2007 täispudel ning avamist ootavad veel 1990/2014 ja 1975/2012 minipudelid.

Vahepeal sai reisitud nädalakese Itaalias (Rimini piirkond ja San Marino) ning vaadatud loomulikult ka sealseid poeriiuleid ikka viskit silmas pidades. Hinnad olid reeglina üsna soodsad (San Marinos veelgi soodsamad). Näiteks Oban 14, Talisker 10, Cragganmore 12 ja Lagavulin 16 hinnad jäid 34-39€ vahele. San Marinos olid mõned viskipoed, kus leidus ka sõltumatute villijate poolt villitud viskisid, kuid nende hinnad jäid pigem sinna saja euro alla ning midagi erilist ja ostma meelitavat nende seas silma ei jäänud. Plaan oli viimasel päeval osta 2000ndate alguses villitud Glenfiddich 12-aastane, mille hind oli vaid 25€, kuid ei leidnud vastavat poodi enam üles. Kaalusin hetkeks ka BenRiach 21yo Authenticus ja Lagavulin 12yo (2011 villitud) ostmist, mis olid vastavalt 130€ ja 90€, kuid otsustasin siiski raha säästa pigem uute Port Charlotte viskide (10-aastane ja Islay Barley 2011) ostmiseks, mis nüüd ka juba tellitud. Ostma meelitas ka 175€ maksnud Glenfiddich 25-aastane, kuid jäi seegi minust San Marino poeriiulile oma ostjat ootama. Üldiselt olid need viskid, mis mujalgi kõrgemate hindadega, ka seal kallid. Ise sai siiski kaasa ostetud üks burboon ja üks šerri vaatides küpsenud 20cl Omar viski (Taiwani teine viskitootja Kavalani kõrval), vanem versioon (2004 villitud) Springbank 10-aastane ning veel üks Mehhiko rumm. Kohapeal sai juustude kõrvale aga hoopis maitstud piirkonnale omaseid veine.

BALBLAIR 10 yo G&M

Pudeli villijaks on üks vanemaid ja tuntuim sõltumatu villija Gordon & MacPhail. Tegemist on perefirmaga, mis asutatud 1895. aastal. Niinimetatud destilleerija sildi (Distillery Labels) sarjas välja antud ühelinnaseviski on küpsenud Ameerika tammest vaatides, millest väike osa on olnud teise täitekorra eks-šerri ja suurem osa esmatäite eks-burboon vaadid. Antud pudel on villitud juulis 2013.

Balblair 10 yo Gordon & MacPhail, 43% nc

Aroom: suhkruselt magus ja puuviljaselt värske. Puuviljadest värskelt kuivatatud õun, pirn, aprikoos ja banaan. Heinaküün vihmasel päeval. Veidi vürtse ning taustal magus karamell ja magus vanilje. Parim osa viskist, kuid ehk siiski veidi liiga magus.

Maitse: algus üpris magus ja puuviljane, veidi ka kreemine. Sellele järgneb siiski kohe üsna tugev piprasus ja ingver, millesse segatud ka värsket rohusust ja sidrunit; õrnalt mõru ja taandub kuivaks.

Lõpp: suhteliselt lühike, kuiv.

Hinnang: B

BALBLAIR Vintage 2003

Siin maitstav ühelinnaseviski on destilleeritud 2003. aastal ning villitud 2014. aastal. Viski on küpsenud teise täitekorra eks-burboon vaatides ning kokku segatud 18st vaadist.

Balblair Vintage 2003, 1st edition, 46% ncf, nc

Aroom: selgelt erinev 2002-st. Esmaselt (ja üllatavalt) tugev ja magus linnasus, iiris, pehme karamell ja ka vahukommide imal magusus. See karamellisus ei olnud pudeli esimese kolmandiku peal siiski nii tugevalt tunda, kuid mida enam pudel tühjenes ja õhku sai, seda jõulisemalt see karamellisus esiplaanile trügis. Selle alt tuleb siiski esile ka Balblair noortele viskidele iseloomulik tsitruseline (sidrun) puuviljasus. Tajutav ka vanill ja aprikoos. Veega pääseb karamelli alt enam välja tsitrus, kuid samas muutub aroom veidi tooremaks ja rohusemaks.

Maitse: pehme, vanill, natuke toores aprikoos. Vürtsisust vähem kui 2002 omas. Üpris mõru (rabarber?) ja rohune, kummeli tee. Aroomi põhjal oodanuks enam karamellist kreemisust. Veega veidi kuivem ja mõrudam. Väike pettumus.

Lõpp: keskmiselt pikk, mõru, kuivusele kalduv.

Hinnang: B

Siin maitstud on võrreldes 2002 aastakäigu viskiga aroomi ja maitse osas tasakaalutum ning vähemküpsenud robustse maitsega. Soovitav on (sarnaselt Balblair 2002) lasta klaasi väljavalatult enne maitsmist seista vähemalt 10-minutit. Noor suvine värskendav ühelinnaseviski.

Balblair’ noorte ühevanuste ühelinnaseviskide juures on huvitav see, et pea kõik aastakäigu viskid on suhteliselt erinevad (siin maitstud 2003 ja 2002 aastakäigule on saanud varem maitsa 2001 ja 1997 aastakäigu 10-aastaseid). Neis on küll kõigis olemas viskivabrikule omane tsitruseline (peaasjalikult sidrun) ja ’pirniline-õunaline’ puuviljasus, kuid see on erineva tugevusastmega ning liidetud alati kokku muude erinevat laadi aroomide ja maitsetega.

BALBLAIR Vintage 2002

Balblair viskivabrik on siiani töötavatest üks Šotimaa vanimaid (asutatud aastal 1790). Praegused viskivabriku hooned on siiski aastast 1895, kui viskivabrik algsest asupaigast veidi põhjapool uuesti üles ehitati. Kes soovib Balblair viskivabrikut visuaalselt näha, võiks vaadata Ken Loach’ filmi „Inglite osa“ (The Angels’s Share), kus põhiepisoodid on filmitud just Balblair viskivabrikus. Balblair villib alates aastast 2007 pudelid aastakäigu põhiselt.

Siin ja järgnevas kahes postituses tuleb maitsmisele Balblair noorem ühelinnaseviski (vintage 2002 ja 2003 + 10-aastane Gordon & MacPhail). Mäletatavasti sai sellel aastal UISGE’l proovitud praeguse Balblair sarja vanemaid aastakäike – 1999, 1990, 1983, millest oli lausa suurepärane vanim 30-aastane eks-burboon vaadis küpsenud Balblair Vintage 1983. Olles varem proovinud ka nooremaid aastakäike (1997/2007, 43% – meeldis väga; 2001/2011, 46% – hea), kus viskil lastud küpseda kümme aastat, siis on huvitav vaadata, kuidas uued noored aastakäigud maitsevad. Siin maitstav ühelinnaseviski on destilleeritud 2002. aastal ning villitud 2012. aastal.

Balblair Vintage 2002, 1st edition, 46% ncf, nc

Aroom: algus suhteliselt vaoshoitud, siis aromaatne lillelisus ja veidi atsetooni. Mõne aja pärast värsked puuviljad, peamiselt sidrun, kuid ka õun (valge klaar), ananass ning veel ka barbariss; veidi mõrudat rohusust. Taustal aimatav ka puidust tammisust, vanilli ja õrnalt karamelli. Vähese veega veidi puuviljasem; eriti tunda õunamahl.

Maitse: värske, vürtsine ja tsitruseline puuviljasus. Suutunne suhteliselt pehme, mida teravdab mõru rohusus lõpus. Tajutavalt noor ja veidi robustne. Veega vürtsisus taandub veidi ja enam tulevad esile magusad puuviljad ja kreemine pehmus.

Lõpp: pikk ja vürtsine. Veega lõpp lühem ja kuivem.

Hinnang: B+

Soovitav on lasta klaasi väljavalatult enne maitsmist seista vähemalt 10 minutit. Noor suvine värskendav ühelinnaseviski. Kindlasti mitte kuigi nauditav meie külmematel aastaaegadel. Või kui maitsta, siis aperitiiviks nii nagu kõik nooremad, kergemad ja eks-burboon vaadis küpsenud ühelinnaseviskid (nt eelnevalt maitstud Glencadam 10 ja 15 või Glenlivet 12, Old Pulteney 12, Glenmorangie 10 – neist kahe viimase kohta tulevad postitused kuu lõpul).

UISGE 2015 Helsinki: Vol I

Järjekorras viies UISGE toimus 6.-7. veebruaril Helsingis vanas üliõpilasmajas (Vanha ylioppilastalo). Mõlemal päeval oli festivali uksed avatud kell 15:00-24:00. Kokku oli maitsmiseks välja pandud järgmine arv viskisid: 163 Single Malt Scotch Whisky; lisaks Blended Malt ja Blended Scotch Whisky, Austraalia, Jaapani, Rootsi, Soome, Taivani linnase ja seguviskid ning ka burboonid, rukkiviskid ja rummid. Maitsmise hinnad 1cl kohta olid vahemikus 1-60 EUR (kõige kallim Ardbeg Vintage 1974 Provenance, villitud 1997, 55,6%). Festivali külastas ja viis läbi šerrivaadi viskide degusteerimise tuntud viskikirjanik Ian Buxton. Suhteliselt väike Vanha oli viskihuvilisi tulvil, seda eriti reedel. Kokku oli arvatavalt külastajaid paari tuhande ringis.

Reede 06.02 maitstud viskid:

• Springbank 12 yo „Green“, 46% (üksnes eks-burboon vaadis küpsenud; terav ja suhteliselt noor, puidune vanillisus ning suhteliselt ühekülgne; eelistan selgelt Springbank’ vähemalt osalist šerri vaadis küpsemist)
• Old Pulteney 17 yo, 46% (puuviljadest sidrun ja õun, maitses vanilje, veidi suitsune, soolane ja taustal tunda õrna vürtsist šerrisust)
• Balblair Vintage 1999, 2nd release villitud 2014, 46% (tuntavalt vürtsine, nii aroomis kui maitses tunda eri vaatide mõjusid, mis ei moodusta siiski head Balblairile omast puuviljast tervikut)
• Balblair Vintage 1990, 2nd release villitud 2014, 46% (selgelt tunda suuremat šerri vaadi mõju, mis ei tee aroomile ega maitsele head; kuidagi igav; pehme ja magus, veidi vürtsisust, mesisust ja kreemisust nii aroomis kui maitses; eelistan siiski Balblairi puhtalt eks-burboon vaadis küpsemist)
• Balblair Vintage 1983, 1st release villitud 2013, 46% (selgelt eelnevatest parim, puhtalt eks-burboon vaadis küpsemine 30 aastat on teinud sellest tõelise kreemise puuvilja pommi, kompleksne ja suud kattev, koos magusate vürtside ja küpsete troopiliste puuviljadega, mango ja banaan; lõpp pikk linnaseline vürtsisus)
• Redbreast 12 yo (Irish Single Pot Still), 40% (see sai teadlikult jäetud viimaseks enne maitsmistuba; see oli ka ainus Irish Pot Still viski, mida olin enne maitsnud, seega maitsmistuba saigi valitud suuresti selle viskiliigi paremaks tundmaõppimiseks)

Seejärel osalesin Midletoni destilleerimisvabriku Single Pot Still viskide maitsmistoas, mida vedas Aisling Byrne. Iiri padadestillatori viskide (Pot Still Irish Whiskey) eripäraks on see, et nende valmistamiseks kasutatakse linnaste ja idandamata odra meskit, mida seejärel destilleeritakse kolm korda traditsioonilistes padadestillaatorites (pot stills). Linnastamata odra kasutamine teeb need viskid võrreldes linnaseviskidega jõulisemaks, ’paksemaks’ ja kreemisemaks.

1. Green Spot, 40% (aroomis puuviljad, vürtsid, odrasus; maitses samuti pehme ja veidi vürtsine puuviljasus, kuid veidi vesine, lõpus vürtsine linnasus koos magusa noodiga)
2. Powers John's Lane Release 12 yo, 46% (aroom raske, vürtsid, mõru šokolaad; maitse jõuline vürtsisus, magus vanilje ja kuivatatud puuvili; lõpp pikk ja veidi mõrudalt kuiv)
3. Redbreast 15 yo, 46% (aroom hästi tasakaalus ja täidlane, puuvili, selge šerri, marjad; maitse ümar ja mahlane puuviljasus, šerri esil, pikas lõpus magusad vürtsid)
4. Redbreast 12 yo, Cask Strength Edition #B1/13, 59,9% (aroom kompleksne, puuviljadest banaan, õun, rosin, magus iiris; maitse tugev ja tsitruseliselt terav, vürtsine ja odra õlisus, veega kuivem ja iirine kreemisus kaob)
5. Yellow Spot 12 yo, 46% (aroomis tunda ohtralt paksu puuviljasust, õun, pirn, piimakohv; maitse mesine vürtsisus; lõpp magusalt kohvine koos vähese kuiva mõrususega)
6. Midleton Vintage 1997, Single First Fill Bourbon Barrel #52912, 57,5% (aroom delikaatne, selgelt tunda šerri vaadi puudumine võrreldes eelnevatega, värskelt niidetud rohi, roheline õun; maitse pehmet vaniljet, ümar ja veidi vürtsine, kaneel ja pipar)

Maitsmise lõpus kuvati Midletoni Master Cooper’ Ger Buckley tsitaat: „We committed to produce two new pot still whiskeys every year for the next 10 years“. See lubab seega paljutki põnevat Iiri viskide maailmas. Ja täna tuligi teave uuest Redbreast NAS tootest, millel nimeks Mano a Lamh (tähenduseks ’käsikäes’ ehk siis Hispaania ja Iiri) ning mis küpsenud üksnes eks-oloroso šerri vaatides.

Maitsetoast minu kolm parimat: 

1. Yellow Spot 12 yo
2. Redbreast 15 yo
3. Midleton Vintage 1997

Päeva kolm parimat: 

1. Balblair Vintage 1983
2. Yellow Spot 12 yo
3. Redbreast 15 yo
3. Old Pulteney 17 yo