Elements of Islay: Sherry Cask

Elixir Distillers asendas 2022. aastal varasemad Elements of Islay nime all 50cl pudelites villitud segulinnaseviskid (Peat, Peat Full Proof – blogis 12.04.2023 ja Peat & Sherry) uute 70cl segulinnaseviskidega (Cask Edit, Bourbon Cask, Sherry Cask). Sai neist siis soetatud viimane ja seda 5cl näidisena.

Elements of Islay: Sherry Cask, 54,5% nc, ncf

Aroom: esmalt klassikalised šerri vaadi noodid, seejuures üsna puhtad, ilma väävli või muu kõrvalnoodita. Aromaatne tubakas, karamelliseeritud apelsinikoor, šokolaad. Suitsusus on tunda, kuid pigem vaoshoitult ja taustal. Vähese veega lahjendatult kreemisem, pähklid, veidi muldsust, küpsed põldmarjad ja pohlamoos. Suurepärane aroom miinuskraadidega jõulueelsesse aega.

Maitse: esmalt kreemine puudutus, siis pigem kuiv šerrisus koos tammerösti ja tammiste vürtsidega. Mõõdukalt turbasuitsune, kuid tugevam kui aroom oodata lubas. Veega veidi lahjendatult enam tammisust, kuid nüüd on see veidi kreemisem, punane pipar ja ingver.

Lõpp: keskmise pikkusega. Turbasuitsusus nüüd selgelt ja üsna tugevalt tunda, tume šokolaad, nahkne šerrisus koos tammiste vürtsidega.

Hinnang: B

Islay saare viskide kohta on siin turbasuitsusus üsna mõõdukas, eriti aroomi osas ning šerrivaatide mõjutusel kuivapoolne, kuid siiski tervikuna väga hea ja meeldiv segulinnaseviski. Jääb aga selgelt alla puhtale Peat Full Proof viskile.

Meikle Tòir 5 yo, The Sherry One

Ise arvasin küll, et GlenAllachie linnaseviskisid enam ei proovi, kuid võta näpust. Ei saa ju maitsmata jätta viskit, kui selleks on kasutatud tugevalt turvastatud linnaseid. Nimelt juba enne viskivabriku müüki 2007. aastal, valmistati paar tegu turbasuitsust destillaati. Seda on igal aastal endiselt jätkatud ning sellel aastal villiti siis ka neli esimest viie aasta vanust GlenAllachie turbasuitsust viskit. Need segati kokku erinevatest vaatidest ning kolme puhul oli kasutusel 35 ppm tugevusel ja ühe puhul koguni 71 ppm tugevusega turvastatud linnased. Otsustasin neist kolmest esimesest maitsmiseks valida siiski vaid ühe, mis kannab lisanime The Sherry One. See osutab sellele, et viski on kokku segatud eks-burboon, PX ja Oloroso šerri vaatides küpsenuist. Ah jaa, GlenAllachie otsustas villida turbasuitsused viskid Meikle Tòir (tähendab „suur tegu”) nime all. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Meikle Tòir 5 yo, The Sherry One (Heavily Peated GlenAllachie), 48,0% nc, ncf

Aroom: suitsusus koheselt esil ning see on põlenud puidu suitsusus ja eile kustunud söed. Mõningane karamelline magusus, kuivatatud puuviljad ja veidi keedupiimasust koos meega. Klaasis seistes märksa kreemisem ja täidlasem; õrnalt hapukad punased marjad koos šokolaadiga.

Maitse: üsna kirbe puidune vürtsikus; teisel maitsmisel kirbe-magus ja suutundelt kreemisem. Veidi metallisust ja seda koos magusa lõkkesuitsususega. Lisaks puuviljane hapukus, ingver, hapukamat sorti kohv ja ehk veidi ka mõrušokolaadi. Veega lahjendamist eriti ei kannata; noorus tuleb kohe esile.

Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Kirbe-magus tammine vürtsikus jätkub, järelmekis puidurösti suitsusus koos kohviga.

Hinnang: B

Noorus on ilusti varjatud, kuid tüüpiliselt GlenAllachie viskidele on ka siin ehk vaatide mõju veidi liiga intensiivne; vähemalt minu jaoks. Väga hea linnaseviski siiski. Tasub ehk ära maitsta ka 71 ppm tugevusega Meikle Tòir The Turbo. Huvi vähemalt tekkis.

KILKERRAN Heavily Peated: Batch 2

Novembri viimane viski on Kilkerran. Olen tugevalt turvastatud (linnaste turbasus 80 ppm) Kilkerran viskidest maitsnud varem Batch 5 ja 6 (blogis 27.07.2022). Selle aasta septembris on seda viskit villitud värskelt ka juba Batch 9.

Batch 1 ja Batch 2 olid samasuguse vaatide kompositsiooniga: 55% eks-burboon ja 45% eks-šerri vaadid. Alates kolmandast hakkas aga šerri vaatide osakaal kahanema. Kui Batch 3 ja 4 puhul oli see 20%, siis Batch 5 puhul 15% ning alates Batch 7-st vähendati šerri vaatide osakaalu üksnes 10% peale. Erand oli Batch 6, kus šerri vaatide osa oli 25% ning etteruttavalt märkides oli selles võrreldes siinmaitstuga šerri märksa enam tunda – ju olid kasutusel olnud värskemad vaadid. Siinmaitstav Kilkerran Heavily Peated on Batch No. 2, mis villiti 24.09.2019. 

Kilkerran Heavily Peated Batch No. 2 (19/374), 60,9% nc, ncf

Aroom: muldne turbasuitsusus, magusad taime juured, idanev kevadine kartul, meeldiv sõnnikulisus, krõbedaks praetud õhukesed peekoniviilud, lõkkesuitsusus ning veidi ka kuivemat tammisust ja ehk veidi pärmisust (just pudeli esimese veerandi puhul). Klaasis seistes tuleb ka magusat vanilli, mis toob ninatundesse meeldivat ümarust. Veega lahjendades muutub oodatult mineraalsemaks koos kerge tsitrusega (pomelo), turbasus nüüd samas õlisem ja magusust annab karamell. Rohkema veega lahjendades lisandub roheline ürdisus, eriti tüümian.

Maitse: magus turbasuitsune linnasus, õline turbasus, juurikalisus. Veidi tammisust koos veidi torkiva kangusega, kuid siiski mitte alkohoolne. Veega lahjendades meeldivalt mineraalne, selgelt tsitruseid, suutundelt õline-kreemine. Turbasus on tervikuna üsna tuntavalt esil, koos veidi sellise Islay saare viskide laadsena.

Lõpp: üsnagi pikk ja tugevalt turbane. Tammisust veidi koos selge ingveriga.

Hinnang: B

Viski noorust arvestades, mis jääb ilmselt kuskile viie-kuue aasta kanti, on siin piisavalt täidlust ja komplekssust. Samas pole see tajutavalt ei noor ega ka tammevaatide poolt liigselt mõjutatud, et destillaat ise särada ei saaks. Plussiks on lisaks ka see, et viski kannatab väga hästi veega lahjendamist. Võimaldab ilusti lahjendamist 60%-lt 40%-ni maitseid kaotamata vaid erinevaid hoopis esile tuues. Kuna selle viskiga sai veedetud üle kuu aja, siis võib öelda, et see muutus järk-järgult üha meeldivamaks. Olulist rolli mängis just esimese viiendiku pudeli sisu maitsete puhul ühekülgsuse, nooruse ja kangusest tuleneva teravuse kadumine ja isegi vastupidiseks pöördumine. Pudeli viimane veerand oli üsna maitseküllane (eriti aroom), tuntavalt küpsem kui tegelik vanus ja kangust arvestades üsnagi „mahe”. Ja ka hinnanguliselt liikus see viski minu jaoks algselt hindelt C+ hindeni B.

Lisaks siinmaitstule olen soetanud ka Batch No. 7 ning nüüd saab ilmselt ootama jääda juba ehk vanuse märkega Kilkerran Heavily Peated viskit. Ehk villitakse see juba 10-aastasena, kuna Kilkerran põhisortimendis on olemas juba 8-aastane Cask Strength, 12- ja 16-aastane. Või jääb Heavily Peated hoopis vanuse märketa viskiks. Osunduse viimaseks oletuseks annab Batch 9, kus varasemate pudelite siltidel olnud mustas kirjas märge „peat in progress” on asendunud punases kirjas märkega „small batch”.

Chaos Batch 002 (NSS)

Sõltumatu villija North Star Spirits (NSS) on turule toodud ühelinnaseviskidele, kus viski päritolu selgelt esil, lisaks villinud ka n.ö ebamäärasema päritoluga viskisid. Osa neist on segulinnaseviskid (blended malt) – Supersonic, Vega, Sirius, osa seguviskid – Spica, ning siis neile veel lisaks sildil viskivabrikut otseselt mittemainivad üelinnaseviskid – nt siinmaitstav Chaos. 

Chaos nime all on seni villitud kolm tegu. Batch 001 villiti aastal 2019 (1200 pudelit) ning see oli kokku segatud kahest Hispaania tammest PX hogshead (destilleeritud 2010) ja ühest taastäidetud Ameerika tammest hogshead (2009) vaadis küpsenud Caol Ila viskist. Siinmaitstav Batch 002 villiti 2020 (1500 pudelit) ja oli kokku segatud kahest Hispaania tammest eks-oloroso šerri vaadis (butt, üks destilleeritud 2006 ja teine 2009) ja algselt ühest taastäidetud Ameerika tammest hogshead (destilleeritud 2009) vaadis küpsenud ning seejärel 18 kuud oloroso vaadis järeküpsenud Caol Ila viskist. Ja viimaks Batch 003, mis villiti 2021 (1400 pudelit), mille puhul villija ei anna teada viski päritolu ega destilleerimise aastaid, ja kokku segati neli ruby port octave mõõtu vaati, üks taastäidetud hogshead ja üks šerri butt; kaks viimast Ameerika tammest. Kõik need kolm viskit on villitud 50% kanguses. Ostsin neist kolmest Chaos viskist teadlikult Batch 002, kuna see on kindlalt Caol Ila, vanuseks 11-14 aastat ning saanud tugeva oloroso šerri mõjutuse ja seejuures oli see ka üsna odav.

Chaos Batch 002 (Islay Single Malt – Caol Ila), North Star Spirits, 50,0% nc, ncf

Aroom: turvastatud linnased, röstitud linnased, kuiv tammisus, magusad kuivatatud puuviljad, šerrist hapukust veidi ning kerge piprasus. Klaasis seistes suitsusust ehk veidi vähem, lisandub nüüd aga magus karamell, mereline soolasus ja natuke tindisust. Vähese veega lahjendades tuleb küll õrn metallisus, kuid on siiski veidi magusam. 

Maitse: algab turbaselt ja kreemiselt. Keskosas magus suitsune linnasus, veidi soolasust. Teises pooles annab Euroopa tamm end selgelt tunda. Üsna tugev ja kergelt kirbe tammisus, must pipar, muskaat. Vähese veega lahjendades vähem tammisem ja veidi magusam. Ameerika tamme vanill tõuseb nüüd enam esile ja pehmendab suutunnet, muutes selle kreemisemaks.

Lõpp: keskmise pikkusega. Üsna tugev turbasuitsusus koos tammisusega. Must pipar ja muskaat. Kuivusele kalduv.

Hinnang: B

Ei küüni küll parimate eks-burboon vaatides küpsenud Caol Ila'de ligi, kuid on siiski väga hea. Piisavalt täidlust ja kompleksust. Euroopa tammest vaadid on siin aga kahjuks siiski Caol Ila sidrunilise ja õlise merelisuse liigselt varju jätnud.

GLENMORANGIE 14 yo Quinta Ruban

Peale konarlikku ekslemist Iiri ja Ameerika viskide juures on aeg naasta Šoti ühelinnaseviskide juurde. Tuleb aasta ikka korralikult ära lõpetada. Tõesti on järjekordne aasta varsti finišisse jõudmas. Sel kuul siis veel kolm viskit, millest esimene on 14-aastane Glenmorangie, mis kannab lisanimetust Quinta Ruban. Sellenimeline viski on Glenmorangie toodangus juba pikemat aega. Kui varasemalt oli see 12-aastane, siis 2019 aastast hakati seda villima 14-aasta vanusena. Viski on peale esmast eks-burboon vaatides küpsemist saanud järelviimistluse ruby portveini vaatides, millest osa on olnud 225 liitrised barrique ja osa 670 liitrised pipe mõõtu vaadid. Maitstav on pärit 28.09.2022 villitud pudelist.

Glenmorangie 14 yo Quinta Ruban, 46,0% ncf

Aroom: esmalt üllatavalt vähearomaatne. Siis tuleb üpriski tugev portveinisus (veidi see minu jaoks viskisse mittesobituv ruby), millele lisandub tasapisi piimašokolaad, punased marjad, kuivatatud maasikad. Veidi ka mesisust ja kuivemat nahksust. Ninatundelt siiski meeldivalt ümar ja kergelt kreemine. Veega veidi lahjendades kreemisem ja harmoonilisem.

Maitse: selgelt veinine, kuid üsnagi meeldivalt ja mitte liigselt domineerivana. Kohati jätab suutundelt pigem õhukese tunde, kuid mõnel teisel puhul jälle täidlasema. Üsna varieeruv. Nahk, šokolaadi kreemisus. Keskosas ehk veidi rabarberit ja mandariine. Teine pool tammisem, kus ka kreeka pähklite kirbust. Veidi veega lahjendatult toimib paremini: suutundelt nüüd veidi paksem ja kreemisem ning vähem on ka veinisust ja tanniine.

Lõpp: keskmise pikkusega. Veinisus ehk siin isegi kõige selgem ja domineerivam ning seda koos üsna tugeva tammise tanniinisusega; veidi kaasneb sellega ka kirbust.

Hinnang: C+

Hea viski, kuid ruby port vaadis viski ei ole ikka endiselt minu jaoks. Veega veidi lahjendades toimib paremini.

It’s a Small World Whisky Blend (TBWC)

Leidsin kapist näidispudelite vahelt ühe väikese eriskummalise viski, mis oli ühe ostuga kaasa pandud. Tegemist on liigituse poolest n.ö maailma seguviskiga (koostist arvestades ehk täpsemalt siiski Euroopa seguviskiga). Kokku on see segatud sõltumatu villija That Boutique-y Whisky Company (TBWC) poolt. Segusse kuuluvate viskide vanus jääb 6 ja 28 aasta vahele. Mis siis siinses viskis kokku on segatud? Nimekiri on üsna pikk. Põhja moodustab järgnev segu: 6-a Walesi linnaseviski, 8-a Iiri teraviljaviski, 8-a Šoti teraviljaviski. Nendele on juurde segatud 13-a Iiri teraviljaviski, mis küpsenud punase veini vaatides ning maitsete täiustamiseks on veel siis lisatud 10-a Šveitsi linnaseviski ja 28-a Iiri linnaseviski. Ja see ei ole veel kõik! Saadud tulemus on lõpuks kokku segatuna hoitud endistes Haiti rummi vaatides. Maitstav 2cl näidis on pärit 2022 villitud pudelist. Kokku toodeti seda 50cl viskit 210 pudelit.

It’s a Small World Whisky Blend (That Boutique-y Whisky Company) 6 yo, Batch 1, 44,0% nc, ncf

Aroom: üsna paks ja teraviljane. Soe vanill. Mõningase sidruni noodiga kreemisus. Tasapisi enam magusust, kus küpse melon ja konserveeritud troopiliste puuviljade segu.

Maitse: ümar ja teraviljane. Hästi suud kattev, vanilline kreemisus, magus ja mahlane. Küpsed viinamarjad, sidrunikoort veidi, kuhu toob täidlust küpse melon. Lisaks veel konserveeritud troopiliste puuviljade siirup.

Lõpp: keskmise pikkusega. Valge šokolaadi kreemisus, pehme tammine vanill, veidi papisust ja viimasena kerged vürtsid.

Hinnang: B (seguviski)

Teraviljaviski selgelt domineeriv, kuid tervikuna on loodud segu üsna täidlane ja vägagi meeldiv.

Westward Cask Strength

Ja viimane Ameerika päritoluga linnaseviski on samuti pärit Westward viskivabrikust. Selleks on eelnevalt maitstud Westward viski vaadikanguses vend. Viski on samuti üsna noor (vanus teadmata, kuid ilmselt kuskil kaks aastat) ning küpsenud värskelt söestatud Ameerika tammest vaatides. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Westward Cask Strength, 62,5% nc, ncf?

Aroom: kangusest tulenevalt üsna suletud, kuid mitte otseselt terav ega alkohoolne. Tajutav mõningane toffee, vanill ja värske puidusus. Veega lahjendades puiduröst, kreemine vanill, kuivatatud puuvilju, piimašokolaadi ja värske puidu magusust. Tervikuna pigem lihtne ja üheplaaniline, kuid veega lahjendades siiski täitsa meeldiv.

Maitse: väga terav ja üheplaaniliselt puidune, kuid siiski mitte alkohoolne. Veega lahjendades muutub teise Westward viski sarnaseks. Suutundelt nüüd veidi pehmem ja kreemisem, magus vanill, kuid sellele lisaks siiski liigohtralt puiduseid tanniine. Kui väga otsida, siis ehk ka mõningane šokolaad koos karamelliseeritud apelsini koorega.

Lõpp: keskmise pikkusega. Terav ja puidune. Veega lahjendades pehmem, puidu tanniinid säilivad, lisaks puidurösti koos veidi häiriva mõrkja noodiga.

Hinnang: C+

Vajab veega lahjendamist (mänguruumi selleks siin jagub), siis veidi parem kui tavaline Westward. Nende nelja Ameerika linnaseviski maitsmise järgselt võib kokkuvõtvalt tõdeda, et need ei meeldi mulle. Kui aga arvestada seda, et need on üsna noored, siis võib neid eraldiseisvalt hinnates ju iseenesest täitsa OK viskideks lugeda. Kuid nende kõigi tugev puidusus on Šoti linnaseviskidega harjunule ikka veidi liig. Isegi kõige tammevaadi mõjulisemad Šoti linnaseviskid ei küüni puidususe poolest nende lähedale (kui siinkohal ehk vaid välja arvata  need uuema aja värskete vaatide poolt kiirelt üledoseeritud noored linnaseviskid – nt mõnede väiksemate sõltumatute villijate poolt viimasel ajal turule toodud). Ilmselt ei jõua minu klaasi niipea, kui üldse, järgmist Ameerika linnaseviskit. Kui just ei satu ette vähemaktiivses vaadis küpsenut, et saaks proovida destillaadi lähedast Ameerika linnaseviskit.