UISGE 2026 Helsinki

Üle mitme aasta sai taas külastatud Helsinki UISGE viski festivali (6-7.02.2026). Tegemist oli järjekorras XIV festivaliga. Viimati sai seda külastatud 2020, kui see oli järjekorras kümnes. Võrreldes varasematega tundus külastajaskond olema märksa noorem ja vähemalt reedel ei kohanud kohalike ehk siis soomlaste seas ühtki vana tuttavat nägu. Kas tõesti on viski harrastajaskond selle vahepealse kuue aastaga muutunud või pole UISGE enam niivõrd populaarne? Teine tähelepanek puudutab osalejate arvu. Kui kunagi oli raskusi saalis liikumisega, siis seekord oli saal kohati lausa hõre ja lettidele juurdepääs probleemitu. Muidugi võis laupäeval olla pilt hoopis teistsugune. Meeldiv oli aga seekord Eestist Helsingi viskit maitsma sõitnud tuttavatega kokku saamine. Kolmandaks võiks siis väikese pettumuse ära märkida – nimelt ei olnud selle aastasel festivali maitsmisklaasil graveeringut. Kahju. Nüüd see on vaid klaas, mida varasemate festivali klaaside juurde ei saa panna.

Neljanda tähelepanekuna tooksin välja viskide valiku, mis maitstmiseks saalis kui ka maitsetubades. Kummagi osas kurta ei saa – soovi korral oleks võinud maitsta oluliselt rohkem häid viskisid võrreldes selle piskuga, millega ma ise seekord piirdusin. Saalis maitsesingi üksnes kolme viskit – kõiki 2cl koguses ning maitsmistubadest (Tastings) valisin kaks – Ardnahoe ja Glasgow. Allpool põgus kokkuvõte maitstuist.

Arran 10 yo, ”Arran Barley”, batch #1 (villitud 18,000 pudelit), 50% nc, ncf

See on siis Arrani sisenemine lokaalselt kasvanud odra kasutamisse viskide valmistamisel. Selles esimeses teos on kasutatud Optic otra ja viski on kokku segatud esimese täitekorra burboon ja teise täitekorra šerri vaatides küpsenust. Üsna tüüpiline Arran ja võrreldav põhisortimendi 10-aastasega. Siiski on siinne enam burboonvaadi mõjuline (mulle Arrani puhul sobiv) ja struktuurilt märksa õlisem. Meeldiv viski, kuid ilmselt mitte päris sobiv talviselt rõskesse aega.

Ardnahoe Tasting (läbiviija: Paul Main)

Tegemist oli siis sisult Hunter Laing kompanii toodete miniesitlusega. Kaks esimest siis kompanii kui sõltumatu villija viskid ja kolm ülejäänut kompanii omanduses oleva Ardnahoe viskivabriku viskid: kaks põhisortimendi oma ja üks ühevaadi viski, mis villitud vaid Soome turule.

• Caol Ila Vintage 2010, 12 yo (Langside Distillers / Hepburn’s Choice; 2nd & 3rd fill sherry butts), 46% nc, ncf
• Scarabus Batch Strength Islay Single Malt (Hunter Laing), 57% nc, ncf
• Ardnahoe “Infinite Loch” (vähemalt 5-aastane; 85% bourbon + 15 % sherry casks) 50% nc, ncf
• Ardnahoe “Bholsa” (55% Oloroso Sherry + 45% ex-bourbon casks), 50% nc, ncf
• Ardnahoe Vintage 2019, 6 yo, Oloroso Quarter Cask #87 (villitud 10/2025) 60,6 % nc, ncf

Kõik väga head. Caol Ila talle üsna tüüpilise maitsekooslusega hea ja kerge sidruni ja mündise noodiga suitsune viski. Scarabus juba mul varasemast tuttav – kõrge kangus üsna tugevalt esil ning huvitav oli see, et selle viski maitseprofiil oli üsna lähedane Ardnahoe Infinite Loch viskiga. Ardnahoe viskidest oli Infinite Loch parem kui Bholsa (suurem šerri vaatide osakaal tuimestas ehk veidi maitseid; kuigi nende viskide destillaat on sama) ning veerandmõõdus ühevaadi Ardnahoe, mis kuigi selgelt tammevaadi ja šerri poolt domineeritud, oli kahest põhisortimendi viskist omakorda parem. Kuna seda viimast ühevaadi viskit valas Paul mulle, kui Islay saart külastanule, juurde veel 2cl, siis sai see näidisena lisaks kohapeal maitstule ka kaasa võetud. Planeerin Ardnahoe viskisid maitsta kevadel eraldi. Mul varutud ka Ardnahoe Bholsa näidis ning Infinite Loch on mul tervikpudelina olemas. Igal juhul on Ardnahoe viski, mis rikastab Islay saare viskide valikuid meeldivalt ja seda hoolimata veel oma noorusest juba väga hästi. Kvaliteet on Ardnahoe puhul kõrge. Info kohaselt on Ardnahoe puhul edaspidi oodata huvitavaid viskisid, kuna ladudes juba küpsemas see madeira, rummi ja konjaki vaatides.

Glen Garioch Vintage 2011, 12 yo, Sherry Hogshead #HL20749 (villitud 2023 kokku 66 pudelit; Hunter Laing, The First Editions), 57,4 % nc, ncf

Meeldiv tasakaalustatud destillaadi ja tammevaadi kooslus. Magus ja kergelt mesine puuviljasus. Puuviljadest värsked ja küpsed ploomid ja õunad. Parasjagu kreemist linnasust. Aroom ja maitsed kooskõlas. Maitses ja järelmaitses lisandub veidi ka šokolaadi ja tammiseid tanniine.

Glasgow Distillers (läbiviija: Sebastian Bunford-Jones)

Glasgow viskide tutvustamisele lisandus viskivaadi kokkupaneku demostreerimine Glasgow viskivabriku oma vaadimeistri Hugh „Shug” McMurray poolt. Meeldiv lisandus ja koos selgitavate märkustega sai viskivaadi kokkupanekust päris hea ülevaate.

Glasgow viskide endi puhul piirdusin peamiselt vaid nuusutamisega ja vaid mokaotsast maitsmisega. Olin juba teadlikult kaasa võtnud 2cl näidispudelid, et need viskid kevadiseks rahulikumas keskkonnas põhjalikumalt maitsmiseks ette võtta. Esmase nuusutamise põhjal tuleb tõdeda, et Glasgow viskid on suure sammu edasi astunud nendest noortest (u 3-4 aastased) viskidest, mida ka blogis 2021 ja 2022 tutvustanud. Aga põhjalikum kirjeldus kõigist viiest maitsmisele antuist siis kevadel.

Benromach Vintage 2011, “UISGE XIV”, Single First Fill Bourbon Barrel #499 (destilleeritud 8.8.2011, villitud 18.11.2025), 59,5% nc, ncf

Benromachi ei saanud kohe kuidagi proovimata jätta. Ja 14-aastane ühes burboon vaadis küpsenud Benromach saab vaid väga hea olla. Ja oligi. Meeldiv burboonvaadi mõju – magus tamm, vanill, mesisus. Lisanduvad magusad linnased, kerge tsitrus ja kergelt farmine õrn suitsusus. Maitselt väga täidlane. Esmalt tsitrus, eelkõige sidrun, siis vanill, lõkkesuitsusus, suitsune linnas. Veidi vett toob paksu kreemisust. Heas tasakaalus tervik. Muy bueno

GLEN SCOTIA 11 yo Society Edition 2025

Glen Scotia on üsna usin villija eri nimetuste all eri turgudele. Siinmaitstav kannab nimetust Society Edition ning on suunatud Saksa turule. Viski ise on peale esmast eks-burboon vaatides küpsemist vist minu arusaamse kohaselt viidud järelviimistlema eraldi eks-oloroso ja eks-PX šerri vaatidesse ning siis lõpuks need kaks eri tüüpi šerri vaatide viimistlust kokku segatuna villitud. Kokku villiti seda viskit 1698 pudelit. Maitstav on pärit 4cl näidisest.

Glen Scotia 11 yo Society Edition 2025, PX & Oloroso Finish, 54,1% nc, ncf

Aroom: kuiv tammine teravus esmalt; nina intensiivselt näpistav. Klaasis seistes malbub. Nüüd magus tamme vanill, tume šokolaad, veidi pähklisust. Pigem kuiv kui magus. Vee lisamine toob enam magusust, nüüd piimašokolaad, kerget farmisust, juustusus – Lapi leibjuust, veidi ehk punaseid sõstraid.

Maitse: üsna õline ja täidlane. Teravust ka siin siiski parasjagu. Soolakad ürdid. Pigem kuiv ka siin. Vajab ilmselt lahjendamist. Siis rikkalikum. Piimašokolaad, nahk, vanill, pähklid, rosinad. Suutundelt endiselt meeldivalt õline.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kurku soojendav, õline, pähkline, kerge mentoolsus ja soolasus.

Hinnang: B

GLEN SCOTIA 12 yo + ?

Glen Scotia otsustas 2025 aastal turule tuua 12-aastase viski, mis küpsenud esmatäite eks-burboon vaatides. Vaadates viski värvi ja arvestades seda, et siin pole kasutatud ilmselt E150a ega tugeva röstitusega värskeid tammevaate, pidid need ikka väga aktiivsed vaadid olema. Maitstav on pärit 6cl näidisest.

Glen Scotia 12 yo, 46,0% nc, ncf

Aroom: magus-kuiv. Esmalt teraviljasus ja pärmisus, siis juustukook ja värske puidusus, vanill ja kaneel, kuivatatud mango ja õunamoos. Klaasis seistes muutub selgelt liiga puiduseks.

Maitse: teraviljasus ka siin, kuid suuresti tammevaat. Puiduliimisus, magusalt soe vürtsikus, kuivatatud mango, kus õrn mentooli noot. Suutundelt tammise vürtsikuse all siiski leitav kergelt õline süda. Jah, selgelt aktiivsed vaadid, kus viskit liiga kaua küpsemas hoitud. Ei ole see Glen Scotia mulle oma selgelt veidra koosluse tõttu.

Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Siin tuleb kaneelikoore tükkidega õunamoos, kus ka tammevaadist tulev vürtsikus. Lisaks veidi piirituselisust järelmekis.

Hinnang: C+

Teine pisike näidis Glen Scotia viskist tuleb sõltumatult villijalt Thompson Brothers (Phil & Simon Thompson), kes üllatas 2025 aasta kevadel viskisõpru Mystery Malt viskidega. Esimene seeria tuli välja mais ja kolmas, kuhu kuulus ka siinmaitstav viski, villiti oktoobris. Idee selle taga on ju väga lihtne – maksa ja saad ühe viski, kuid mis viskiga ja kui kaua küpsenuga ning millises vaadis, pole teda enne lahtikorkimist. Põnevust kui palju. Võid saada suurema tõenäosusega nt 5-aastase või kui õnn juhtub sinu poolt olema, siis sama hinna eest nt 25-aastase. Tuleb vaid usaldada ostu sooritades Thompson Brothers kui villijat ja loota et nad pole otsustanud villida kehva viskit. Ise ei ostnud ma seda viskit pimesi, vaid see anti tasuta kaasa ühe ostuga ning enne maitsmist oli teada, et see on Glen Scotia. Maitstav on pärit 2cl näidisest.

Mystery Malt Series No 3 (Glen Scotia 11 yo Ruby Port Hogshead, 282 btl), 48,5% nc, ncf

Aroom: kuiv vaadi puidusus, jõhvikad, linnaseid veidi ning ka karamell. Klaasis seistes tuleb otsesem portveinisus. Veidi vett toob jõhvikamaitselise mannavahu, barbarissi. Muutub kreemiseks, kuivus taandub.

Maitse: kuiv ja veinine. Punased marjad (jõhvikas, maasikas), kopitanud puidusus (kas vana väsinud vaat). Veega veidi lahjendatult üsna veinine, endiselt jõhvikad, kerge metallisus ja ka mõrkjus tuleb nüüd juurde. See viski tõestab taaskord, et Ruby portveini vaadis küpsenud viski ei sobitu mulle reeglina ikka üldse.

Lõpp: pigem lühike. Ruby port on siin väga selge ja üsna domineeriv.

Hinnang: C

GLEN SCOTIA 9 yo Heavily Peated, RdelD Finish

Võimaluse korral püüan ikka soetada endale Glen Scotia poolt Campbeltown Malts Festival puhuks igal aastal villitud viski. Olgu siis selleks näidis või tervikpudel. Eelmisel aastal oli festivali puhuks välja valitud suhteliselt noor (viimastel aastatel ongi olnud need festivali viskid kas veidi alla või veidi üle kümne aasta vanused), kuid valmistatud tugevalt turvastatud linnastest ja peale esmast küpsemist esmatäite eks-burboon vaatides saanud kuue kuulise järelviimistluse Hispaania veinipiirkonna Ribera del Duero punaveini (ilmselt siis Tempranillo marjast) vaatides. Viski villiti 2025 aasta kevadel.

Glen Scotia 9 yo Campbeltown Malts Festival 2025, Heavily Peated Ribera del Duero Finish, 54.3% nc, ncf

Aroom: koheselt kreemine ninatunne. Punased marjad, eriti vaarikad. Kreemine paks vanill, vaarikad ja pohlad kreemises vanillimaitselises jogurtis. Klaasis seista lastes tuleb suitsusus selgemalt esile, sellega koos ka veidi sigarikarbi aroome, sügisene metsaalune kõdu ja veidi isegi sõnnikulisust. Veega lahjendades veidi integreeritum; kõik aroomid säilivad.

Maitse: kreemine soolasus koos suitsuse pohlaga. Teises pooles vürtsikus, punane greip ja üsna tugev turbasuitsusus. Soolasus on ka siin selgelt esil. Veidi ehk nooruslikult terav ja ründav. Veega lahjendades integreeritum, alkohol kontrollitum ja tervikuna maitsed huvitavamad – sool, pohl, vanill, vaarikas, suitsusus, tuhasus. Nüüd tuleb ka parajalt magusamaid noote, mis tsitruselist teravust mahendab.

Lõpp: keskmine kuni pikk järelmaitse. Kreemine soolasus, veidi tammist mõrkjust. Siin tulevad punaveini vaadi noodid kõige selgemalt esile.

Hinnang: B+

Meeldivalt jõuline Glen Scotia. Lahjendamatult on parim aroom, veega lahjendatult tulevad ka maitsed järgi. Ega see festivali Glen Scotia väga palju eelnevalt maitstud punaveini vaadis viimistletud Double Cask viskist erinegi. Siinne on siiski oluliselt jõulisem ja maitseküllasem.

GLEN SCOTIA Double Cask, Bordeaux RWC Finish

Nüüd on küll väga pikk paus nii viski enda maitsmisesse kui ka blogi postitustesse sisse tulnud. Kuigi aasta lõpus oli plaan paigas ja siht selge, ei teostunud see üldse soovitult. Esmalt hoidis jaanuari alguses töö mind rakkes ning samal ajal hiilis ligi mingi viirus, mis ründas peamiselt nina. See tõi kaasa vahelduva eduga lõhnade tajumise ja mittetajumise. Tajumise hetkedel suutsin enam-vähem korralikult ära maitsta vaid kaks viskit. Ja et jaanuar blogis päris tühjaks ei jääks, saab need kahe viski märkmed siis viimastel päevadel kirja pandud.

Siinmaitstav Glen Scotia on järjekorras kolmas Double Cask seerias. Kui PX finish on juba pikka aega turul olnud, siis Rum Cask Finish toodi turule 2022 ja siinne Bordeaux punaveini vaatides järelviimistletu villiti esimest korda 2025. Sarnaselt teistele on ka see viski esmalt küpsenud esimese täitekorra eks-burboon vaatides ja seejärel saanud üheksa kuu pikkuse punaveini vaatides järelviimistluse. Maitstav on pärit 6cl näidisest.

Glen Scotia Double Cask, Bordeaux Red Wine Cask Finish, 46,0% nc, ncf

Aroom: magus kreemisus. Vanill ja punaveini sade. Klaasis seistes muutub kergelt mesiseks. Magusust ja kreemisust lisandub samuti. Maasikamaitselised makroonid, millele annab head tasakaalu mineraalsus.

Maitse: kreemine, eriti vanillikreem maasikamoosiga. Veidi mineraalsust, kindlasti soolasus; soolakaramell. Suutunne on veidi ehk isegi õline.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kreemine, soolane merelisus. Siin tuleb ka punaveinist tammisust.

Hinnang: B

Mulle täitsa meeldiv kooslus ning eelnevalt arvatust palju parem. Punaveini mõju pigem vähene, kontrollitud ja see väljendub eelkõige maasikalisusena nii aroomis kui maitses.

Aasta 2025 parimad

Nagu juba tavaks saanud, lühike postitus möödunud aasta kokkuvõtteks. Seekord tõesti on postitus vaid lühike, kuna 2025 aasta möödus kuidagi rahulikult ja samas märkamatult kiiresti. Pigem on mõtted olnud juba paar kuud pigem järgnevas aastas, kuna ootamas taas Campbeltowni külastamine ning sedakorda siis eesmärgipäraselt just Campbeltown Malts Festival ajal mai teises pooles. Seega on ka kohe uue aasta jaanuaris blogi postitused pühendatud just sellele piirkonnale (esmajoones uued Glen Scotia viskid).

Mõeldes siiski veidi veel kohe lõppevale aastale, võib välja tuua kaksteist parimat maitstud ja blogis tutvustatud linnaseviskit 2025. aastal (alfabeetilises järjestuses):

• Ardmore 14 yo Cask Strength, Cadenhead’s Chairman’s Stock, 52,4%
• Ardnamurchan 10 yo, 10th Anniversary Edition 2024, 50,0%
• Ardnamurchan AD/11:16 CK.1104 (2016/2022), 59,9%
• Benromach 2012/2022 Cask Strength Batch 01, 60,2%
• Deanston 15 Organic Whisky, 46,3%
• Laphroaig 10 yo Cask Strength Batch 011, 58,6%
• Longrow 11 yo Red Tawny Port (22/200), 57,5%
• Longrow CV, 46,0%
• Port Charlotte 10 yo (2022), 46,0%
• Springbank 10 yo (17/287), 46,0%
• Springbank 11 yo Local Barley (22/242), 55,1%
• Torabhaig Allt Gleann, The Legacy Series Chapter No.2, 46,0%

LAGAVULIN 16 yo

Viimane viski sel aastal. Ja nagu juba kolmel eelneval korral on ka seekord selleks Lagavulin. Täpsemalt üks Šoti ühelinnaseviskide klassikuid – Lagavulin 16. Vaatasin järele ning tuleb tõdeda, et ma polegi veel seda viskit oma blogis tutvustanud. Põhjus ka osaliselt arusaadav. Kui 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses oli see viski korduvalt ostukorvis, siis hiljem jäi see kuidagi valikutest kõrvale. Viimati soetasingi selle Lagavulini vast oma seitse aastat tagasi. Maitsmisele tulev on villitud 2015 aastal.

Lagavulin 16 yo (2015), 43%

Aroom: kohene lõkkesuitsusus, kustunud söed, pigi ja tõrvane köis – tüüpiline Lagavulin. Soolakaramelli, salmiakki ja lagritsa segu. Klaasis seistes tuleb taustalt enam esile magusust andev karamellisus, lisaks meeldiv riivitud apelsinikoor; muutub kreemisemaks. Õhutamine teeb head.

Maitse: üsna kerge (isegi veidi vesine), magus ja jõuetu. Siiski on tervik vägagi meeldiv. Suutundelt kreemine suitsusus koos kergelt merevetikalise soolasusega. Lõkkesuitsune fenkol, lagrits, salmiakki. Veidi ka nahksust, veidi apelsinikoort, veidi münti ja piimašokolaadi.

Lõpp: üsna pikk. Magus-mõrkjas soolakaramellisus, värske münt šokolaadiga. Kasvavalt soolane, lõkkesuitsune ja -söene järelmekk on siin väga meeldiv.

Hinnang: B

Kuigi meeldiv ja endiselt väga hea Lagavulin 16, on see siiski võrreldes kunagi maitstutega märksa lahjem ja jõuetum. Kas on see objektiivselt nii või on need üksnes minu enda „kogenumad” meeled, mis selles madala kangusega viskis seda kunagist jõulisust ei tuvasta (kindlasti pole enam siinses viskis minu jaoks lapsang souchong tee aroomi ega maitseid). Järgmisel aastal detsembri lõpul siis järgmine Lagavulin.