HAZELBURN 8 yo Oloroso 2017/2025

Jätkan Campbeltownis maitstute või nüüd kodus näidiste maitsmiste kirjapanekut juunis esmalt mõne Hazelburn ja seejärel juba siis Springbank viskidega; Longrow ja Kilkerran jäävad juulisse. Hazelburn viskisid oli kolmele osaletud Springbank maitsmisele toodud vaid kaks: Hazelburn 9 yo FB Cage Bottling ja juba villitud, kuid veel turule toomata 2026 aasta oloroso vaatides küpsenu. Lisaks sai Washback baaris ära proovitud kaks Hazelburn viskit, millest ühega järgnevalt ka alustan. 

Saabumise päeval sai peale Glen Scotia maitsmisi siis suundutud Washback baari ja esimeseks viskiks oli valikust 2025 aasta oloroso šerri vaatides küpsenud Hazelburn (oloroso vaatides viskit villitaksegi Springbanki poolt vaid kord aastas, esimene neist villiti 2017). Viski on destilleeritud veebruaris 2017 ja villitud märtsis 2025 kokku 10,500 pudelit.

Hazelburn 8 yo Oloroso Cask Matured 2017/2025 (25/33), 48,2% nc, ncf

Aroom: meeldiv šerrisus, mis siin pigem kerge kui raskepärane ja domineeriv. Nahk, veidi sügisele omast mahalangenud lehtedega metsaalust, mis seekord siiski ilma muldsuseta. Aromaatset kreemisust annab kirsitükkidega pooltume šokolaad, pralinee, veidi karamelli ja punaseid malbeid marju.

Maitse: pähkline – nii matsapähkel kui ka mittekirbe kreeka pähkel; piimašokolaadine, meeldivalt kerge, kuivatatud puuviljad. Eelkõige kuivatatud viigimarjad, mis tilga veega veelgi selgemalt esil. Puudu on siit aga mitmete varasematele Hazelburn šerri vaatides küpsenutele omapärane rikkalik metsaalune muldne kõdu ja „mustus”. Jääb ehk veidi liiga kergeks, vähem ka marjast värskust.

Lõpp: keskmise pikkusega. Karamelliseeritud suhkur, kergelt karamelliseeritud apelsin ja siin tuleb ka puidusust.

Hinnang: B

Ühes Springbanki maitsmistoas (new and forthcoming releases) sai ära proovitud ka selleaastane šerrivaadis küpsenud Hazelburn (sellest näidist kaasa ei võtnud). Viski on küll juba villitud, kuid pole veel müüki toodud. Selles Hazelburni n-ö seerias on see viski järjekorras siis kümnes (olen sellega koos siis kõik eelnevad juba ära proovinud – siinsega siis kokku seitse – või veel kodus avamist ootavad – kaks täispudelit ja üks 10cl näidis). Viski on destilleeritud juunis 2018, küpsenud seitse aastat värsketes Oloroso šerri vaatides ja villitud märtsis 2026 kokku 9000 pudelit.

Hazelburn 7 yo Oloroso Cask Matured 2018/2026, 47,9% nc, ncf

Võrreldes 2025 aasta väljalaskega on selleaastane oluliselt puhtam, märksa värskem ja tervikuna ühtlasi täidlasem ja rikkalikum. Ohtralt punaseid küpseid marju, kuid seda mitte domineerivalt, kergelt soolane, soolakaramell, kerge münt ja isegi eukalüpt. Mulle meelepärasem kui baaris maitstud eelmise aasta 8-aastane Hazelburn.

Campbeltown Malts Festival 2026: GLEN SCOTIA

Campbeltowni 20. mai pärastlõunal saabumise järel suundusin kohe Glen Scotia viskivabrikusse, kus vaid veerand tundi hiljem algas Campbeltown Malts Festival Glen Scotia päeva „Dunnage Warehouse Tasting with Ashley Smith”. Ashley Smith on siis üsna värske Glen Scotia Master Blender.

Üsna ahtakesse alasse kogunes 40 kirglikku nautlejat ning välja oli toodud viis vaati. Plaaniks oli huvitavamad vaadinäidised pigem hilisemaks maitsmiseks kaasa võtta. Õnneks lasti klaasi vahel ka suuremaid kui 2c koguseid (vaid meistersegaja ise oli selles suhtes üsna kitsi; seega üritati pigem teiselt jagajalt viskit oma klaasi saada). Kahjuks oli meistersegaja poolt räägitu samuti pigem turunduslik ja väga igav; isegi maitstud viskide küpsemise profiili ja kangust pidid kohalolijad temalt eraldi mitu korda küsima. Ilmselt ei vajanud ükski maitsmisel osalenu Glen Scotia viski kohta üldist infot ega veelgi vähem turunduslikku loba. Vaadinäidised ise olid aga järgnevad:

Glen Scotia 2017, 1st fill bourbon + refill PX hogshead finish (veidi üle aasta), cask 24/498-5, 55,5%

Glen Scotia 2015, 1st fill bourbon + 1st fill Ruby Port (u viis aastat), cask 21/42-2, 57,7%

Glen Scotia 2019, 1st fill bourbon +  1st fill Oloroso (veidi üle aasta), cask 24/500-6, 55,6%

Seda sai maitstud üksnes kohapeal: puuviljane, magusad puuvilja kommid, kuiv-magus karamell, rosinad, üsna noor ja iseloomutu (kummaline valik, kui meistersegaja sõnul oli just see tema poolt personaalselt valitud vaat)

Glen Scotia 1989, refill American oak hogshead #314 (või oli 311), 43,5%

Glen Scotia 2016, Peated, 1st fill bourbon, cask #1574, 58,8%

Meeldiv turvastatud linnastest valmistatud viski (mulle meeldivadki Glen Scotia poolt just sellised), kus piisavalt värskust ja särtsakust, suutundes meeldiv vanilline kreemisus, mõõdukas turbasuitsusus, sidrun, mineraalsus ja soolasus.

Maitsmise järgselt sai veel viskipoes tasuta pakutuist ära maitstud Glen Scotia 10 yo Dunnage Warehouse Series 2015/2026, 1st fill bourbon # 1534, 58,1% (villitud 145 pudelit). Viski oli puuviljasiirupine ja vanilline, kus ka kergelt värskete õunte särtsakust juures. Maitsetes domineeris pigem tammisus ingveri ja kerge vürtsikusega.

Kaks Glen Scotia viskivaatidest võetud 2cl näidist tõin endaga koju kaasa ja sai need nüüd siis juba Eestis rahulikumalt ära maitsta.

Glen Scotia 2015/2026 Ruby Port, cask 21/42-2 (cask sample), 57,7% nc, ncf

Aroom: tolmused (mitte tuhased) punased marjad, kirsikivid. Väga kreemine. Nahk, veidi ka tammevaadi kuivust. Taustal õrn suitsune noot, kuid ilmselt on see üksnes vaadirösti süsi. Klaasis seistes ja tilga veega muutub selgelt kuivemaks.

Maitse: väga meeldiv destillaadi, tammisuse ja kergelt magus-hapu portveini marjasuse segu. Suutundelt kreemine. Punased marjad annavad magus-kuiv skaalal pigem kuiva tunde. Tilk vett toob tubaka. Peab tõdema, et Glen Scotia on osanud Ruby Port vaatidega suurepäraselt ringi käia; juba teine Glen Scotia viski, mis mulle üllatuslikult Ruby vaatides küpsenuna meelepärane.

Lõpp: pikk. Kurku soojendav, nahkne marjasus, kus just parajalt hapukust ja kuivust.

Hinnang: B+

Glen Scotia 1989/2026 refill American oak hogshead, cask 314 (cask sample), 43,5% nc, ncf

Aroom: kõrge vanus on meeldivana kohe tunda. Ohtralt troopilisi küpseid puuvilju koos vahasusega. Konserveeritud puuviljade magusus. Ingver, ingver meega. Veidi ka saepuru aroome ning ka sellist linnaste käärimisprotsessile iseloomulike noote.

Maitse: esmalt tuleb ka siin sellist linnaste ja puuviljade käärimisprotsessi, siis tammine ingver ja muskaat, ingveriga mesi. Veidi ka metalline, just selline puuviljakonservile omane, kus ka puuviljade siirupi mekk juures. Aroomiga võrreldes jäävad maitsed selgelt nõrgemaks.

Lõpp: üsna pikk. Ingveriküpsised, veidi ka mõrkjust, muskaat kindlasti järelmekis.

Hinnang: B

Ja viimasena kena õhtune foto Campbeltown Loch väikeselt neemelt (Islachattan) vaatega Campbeltowni poole. Sinna sai tehtud kerge jalutuskäik peale õhtusööki ja Washback Bar's Hazelburn viskide maitsmist. Klaasis PX vaadis küpsenud Glen Scotia 2017. Viski oli aromaatne, viskoosne ja meeldivalt kurku soojendav – just selline, mida mere ääres nautida. Kahjuks õnnestus see ilus klaas eile kodus ära lõhkuda, krt.

GLEN SCOTIA 7 yo Medium Peated Ruby Port Finish

Vahetult enne Campbeltown Malts Festival maitsmisi juba Campbeltownis kohapeal on väga sobilik ära maitsta festivali puhuks villitud selleaastane Glen Scotia viski. Tegemist on mõõdukalt turvastatud linnastest valmistatud viskiga, mis peale esmast küpsemist eks-burboon vaatides on saanud kuuekuulise järelküpsemise ruby portveini vaatides. Maitstav on pärit 6cl näidisest.

Glen Scotia 7 yo Campbeltown Malts Festival 2026, Medium Peated Ruby Port Finish, 53,9% nc, ncf

Aroom: esmalt kuiv ja nahkne. Kergelt suitsune algus, kuid klaasis seistes suitsusus võimendub märgatavalt ja osaliselt hakkab isegi liigselt domineerima. Viinamarjade kestad, maasikamoosi veidi, mustsõstraid, kergelt ehk ka soolasust ja mõningane metalline noot suitsususe taustal. Peale esimest mekkimist tagasi pöördudes muutub üsna kreemiseks; küpse nektariin, vanill, suitsusus.

Maitse: väga meeldiv ja hästi suud kattev. Magus vürtsikus-piprasus, mis annab hea särtsu ja sobitub väga hästi veini kergelt happelise magususe ja suitsususega. Lisaks mustsõstraid, kaneeli, soolasust. Veega lahjendamist ei vaja, kuid vähese vee lisamine toob aroomi kerget happelisust ja maitsetesse enam soolasust.

Lõpp: üsna pikk. Soolakas, nahkne, suitsune, kurku soojendav.

Hinnang: B+

Hea jätk eelmise aasta festivali puhuks villitud Glen Scotia viskile. Siinse viski puhul on tegemist  ühena vähestest ruby portveini vaatides küpsenud viskidest, mis väga hästi õnnestunud ja mis mulle meelepärane. Saadud on ruby vaatidest just parasjagu mõjutusi, ilma et veinisust oleks domineerima lastud. Ootan juba kolmapäeva, mil toimuvadki just Glen Scotia pidustused, millele järgnevad siis neljapäeval Springbank ja reedel Kilkerran. Blogis annan siis nendest ülevaated mai lõpus ja juuni alguses.

SPRINGBANK 5 yo 100 Proof

Lõpuks saab ära proovitud ka eelmise aasta kevadel turule toodud noor Springbank viski, millel vanust 5 aastat ja kannab nime 100 Proof (viitab siis Inglise alkoholi sisaldusele joogis ehk protsentuaalselt 57,15%; „proof” oli aluseks alkohoolsete jookide maksustamisele). Selle viski puhul on siis tegemist sellest veidi varem turule toodud Longrow 100 Proof (2025 väljalase blogis tutvustatud 18. mai 2025) n-ö paarilisega. Siinne Springbank on küpsenud tervikuna eks-burboon vaatides. Ilmselt on siinne 6cl näidis pärit 13.11.2025 villitud pudelist, mis peaks olema seega selle viski kolmas väljalase. Nii nagu Springbankile omane, võib eri väljalasete vahel esineda maitsetes erinevusi.

Springbank 5 yo 100 Proof, 57,1% nc, ncf

Aroom: selgelt tuntav nooruslik toorus. Linnased, värske sai, valge greip, sidrun, toordestillaadile omaseid noote, s.h veidi rohusust ja lillelisust. Algus eriti suitsusust pole, kuid kui lasta klaasis seista ja veidi vett lisada, tuleb turbasuitsusus selgelt esile.

Maitse: terav ja toores esimesel mekkimisel. Siis linnaselist magusust, suutundelt õline, kuid üllatavalt vähe suitsusust. Valge greip, sidrun, sidrunikoor. Vähese veega lahjendades soolane, mineraalne ja sidrunimahl. Liigne veega lahjendamine toob aga toordestillaadi noodid liigselt esile.

Lõpp: keskmine kuni pikk. Sidrun ja greip endiselt, greibi koore alune valge kiht, mentoolne värskus, soolane; mineraalsus kergelt veega lahjendatult.

Hinnang: B

Puhas ja kvaliteetne oma nooruses, kuid minu jaoks ehk siiski veel liiga toores. Pigem toordestillaadi poole kaldu, kuid Springbanki destillaat iseenesest on juba väga hea (blogis 1. mai 2025). Vajab õhutamist, kuid vee lisamine ei ole tingimata vajalik.

LONGROW 18 yo (2018)

Longrow 18-aastane on minu jaoks üks parimatest viskidest, mida villitakse regulaarselt Šoti viskivabrikute endi poolt ja mis kuulub nende põhisortimenti. Longrow 18-aastast on Springbank villinud alati vaid ühe korra aastas ning ka siis on jäänud villitud pudelite arv reeglina 3500-5000 vahele. Esimene Longrow 18 villiti 2008 ja seni viimane 2024 aastal. Longrow 18 on ka pea igal aastal olnud kokku segatud erinevates vaatides küpsenud ja erinevas proportsioonis kokkusegatuna. Nii on siinmaitstav kokku segatud 60% taastäidetud šerri ja 40% osas eks-burboon vaatides küpsenust. Seda viskit villiti 23.03.2018 kokku 4800 pudelit.

Longrow 18 yo (18/141), 46,0% nc, ncf

Aroom: tihke magusus. Karamelliseeritud tsitrused, muldne sügisene metsaalune, traditsiooniline viskiladu, pošeeritud pirnid. Klaasis seistes tuleb enam suitsusust, petrooleum, vana nahk, kamper, soolakaramell, all turvastatud linnased ja taustal laudasus.

Maitse: suud hästi kattev, õline ja tihke. Karamelliseeritud tsitrused, kamper, üsna tugev vürtsikus (kuid mitte tammine), turbasuitsusus siin selgelt esil, kasvav soolasus koos eukalüptiõliga.

Lõpp: väga pikk. Vürtsikust, apelsinikoor, mandel, mineraalne, soolane, eukalüpt.

Hinnang: A

Siinmaitstu tundub varasematega võrreldes olema (kui mälu ei peta) veidi puuviljasem ja viimistletum ning vähem otseselt turbasuitsune. Tervikuna väga rikkalik ja täidlane.

KILKERRAN Heavily Peated Batch 11 & 13

Kuna nädala pärast ootab ees Campbeltowni reis ja Campbeltown Malts Festival, siis tuleb korralikuks soojenduseks ette võtta mõned selle piirkonna viskid: Kilkerran, Longrow (tervikpudel), Springbank, GlenScotia. Esimeseks maitstavad Kilkerran Heavily Peated viskid on juba n-ö vanad tuttavad, kuid pärit lihtsalt uutest partiidest. Mõlemate kokkusegamise profiil on sarnane: 90% eks-burboon ja 10% eks-šerri vaadid. Maitstavad on pärit 6cl näidistest.

Kilkerran Heavily Peated Batch 11 (24/201), 57,9% nc, ncf

Aroom: esmalt virre, linnaste jahvatis, kerge suitsusus. Klaasis seistes veidi farmisust ja ka kesksügise aegset (enne maa külmumist) metsaalust muldset kõdu, enam suitsusust. Veega lahjendades veidi sidrunit, soolasust ja mineraalsust, kuid tervikuna ehk veidi õhuke.

Maitse: üsna terav, rohune, soolasus, mineraalsus, valge greip, laim, veidi kirbust. Seda hoiab siiski vaos kergelt tuhane suitsusus. Pigem selline toore ja noorepoolne ning veidi ehk isegi õhuke. Õhutamine teeb siiski head. Veega lahjendamine toob enam täidlust, lisandub iiris.

Lõpp: keskmise pikkusega. Veidi mineraalsust, rohune kirbus, tuhane suitsusus.

Hinnang: B

Kilkerran Heavily Peated Batch 13 (25/176), 58,6% nc, ncf

Aroom: täiesti teistlaadne. Esmalt küll samuti virre ja linnaste jahvatis, kuid siis sellist hapukapsast, juustusust, pehkinud puitu ja selgelt šerrivaate (kas 10% annab nii palju?). Klaasis seistes kaob hapukapsas ja juust, asemele tuleb joodisus, üleküpsenud õunad, vegetaalsus heas mõttes. Teravus puudub siin, kuigi veidi kõrgem kangus. Klaasis seistes ja veega lahjendades tuleb piimaiiris.

Maitse: ka maitsete osas on erinevus tuntav. Täidlasem, enam sügavust, magusust, selgelt šerrivaadid ja magus tammisus. Vegetaalne, kergelt joodine suitsusus. Tunde järgi märksa küpsem ja teravus puudub. Veega lahjendades muutub eelnevaga sarnasemaks – sidrun, soolasus, mineraalsus.

Lõpp: üsna pikk. Turbasuitsune vegetaalsus, magus iiris, põski meeldivalt näpistav.

Hinnang: B

Õhutamine tuleb mõlema puhul kasuks – muutuvad täidlasemaks. Arvestades nende viskide noorust (u viis aastat) väga head Kilkerranid mõlemad ja üllatavalt erinevad. Kummalgi omad plussid ja miinused. Tervikuna minu jaoks (meelepärasuse mõttes) siiski mitte nüüd kõige õnnestunumad – hinnangu osas B ülemisse otsa paigutuvad, kuid mitte päris B+.

An Orkney 11 yo SMoS 2012/2023

Üle pika aja saab siis proovitud Highland Park viskit; viimane postituski oli 29.03.2023. Seekordne HP tuleb sõltumatu villija Elixir Distillers The Single Malts of Scotland seeriast ning täpsemalt selle Reserve Casks alaseeriast. Viski on kokku segatud kolmest Oloroso šerri vaadist (butts). Maitstav on pärit 6cl näidisest.

An Orkney 11 yo SMoS 2012/2023 Reserve Casks, Parcel 11, 48,0% nc, ncf

Aroom: selge šerrisus. Puhas ja meeldiv. Nahk, karamelliseeritud suhkur, tume šokolaad, küpsed tumedad ploomid, kakao ja taustal õrn suitsune noot. Hooti hiilib siiski veidi sisse väävlisust.

Maitse: mõningate kirsi tükkidega tume šokolaad, kaneel, kohv, ürdisust (selline köhasiirupi laadne), vaid veidi hoomatav suitsune noot ka siin, veidi ka kirbust. Kangust võiks enam olla; kuidagi nõrk, tasane ja lihtne. Maitsed ei tõuse piisavalt üles.

Lõpp: keskmise pikkusega. Tume suhkrusiirup, kakao, vürtsikus.

Hinnang: B

Iseenesest ju väga meeldiv ja puhas heades šerri vaatides küpsenud viski, kuid HPd nüüd siin oloroso alt tunda küll pole – see võiks olla mistahes Šoti ühelinnaseviski. Vaatide mõju liigselt domineeriv.