GLENMORANGIE 12 yo

Üle pika aja on hea proovida ka viskisid Šotimaa linnaseviskide suurtootjatelt. Suurtootjate all pean silmas siinkohal Glenlivet, Glenfiddich, Macallan, Dalmore, Glen Moray, Glenmorangie, kes villivad üsna suures variatsioonis põhisortimendi viskisid. Lisaks on pea kõik need põhisortimendi viskid villitud 40-43% kanguses (Glenmorangie on küll siin erand) ja mõeldudki pigem n-ö tavalisele masstarbijale (Macallan ja Dalmore on oma viskide fookuse suunanud siiski rahakamale segmendile tavatarbijast). Endal on kollektsioonis nendelt tootjatel alles üksnes kaks Glenmorangie (18- ja 19-aastane) ning kolm Glenlivet (vanemad versioonid 16- ja 19-aastasest Nadurrast ning 21-aastane Archive) viskit.

Kuna Glenmorangie asendas mõni aeg tagasi (2024) oma põhiviski (10-aastase Original) peale disaini muutust kaks aastat vanema versiooni vastu, siis leides 5cl minipudeli, otsustasin selle ära proovida. Põhimõtteliselt ei tohiks nende kahe vahel küll suurt erinevust olla, kuid eks paista. Siinmaitstav on villitud 06.08.2025.

Glenmorangie 12 yo, 43,0%

Aroom: kerge, parfüümselt magus, puuviljane. Õun, pirn, värske magus apelsin ja ehk isegi ananass. Taustal õrn ürdisus, veidi kookost ja tammevanilli.

Maitse: kerge ja puuviljane, kuid seda koos keskosast lisanduva veidi mõrkja tammise noodiga, mis annab jõulisust ja ei lase viskil liiga magus-läägeks minna. Puuviljadest siin peamiselt apelsin, lisaks kuivem kookos ja suhkrustatud ingver.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kookos, kerge tammisus ja veidi ka piirituselist kirbust.

Hinnang: C+

Sama hea nagu varasem 10-aastane. Lihtne ja kergelt nauditav linnaseviski.

TORABHAIG 7 yo Living Souls

Selleks korraks, ja seda ilmselt ka pikemaks ajaks, viimane Torabhaig. On küll varutud veel Allt Gleann Batch Strength (61,1%), kuid see jääb praegu avamata kollektsiooni. Siinmaitstav Torabhaig on pärit sõltumatu villija Living Souls sortimendist. See võib olla üks eakamatest Torabhaig viskidest, mis üldse villitud. Viski on küpsenud esmatäite eks-burboon vaatides ja villitud 2025 aastal. Maitstav on pärit 6cl näidisest.

Torabhaig 7 yo Living Souls, Batch #1, 51,5% nc, ncf

Aroom: tuhane ja puidusöene suitsusus, ja ei midagi muud. Väga minimalistlik. Siis tuleb merevee soolasus, üsna otseselt selline. Klaasis pikemalt seista lastes kooritud mandel, mis annab ninatundesse meeldivat täidlust. Lisaks leitav turvastatud linnas, õrn piprasus ja ka sidrun. Veega veidi lahjendatult mandlijahu ja kuivatatud õunad; muutub magusamaks.

Maitse: otsene merevee soolasus, millele järgneb tuhane suitsusus, sidrun ja õrn piprasus. Suutundelt tuleb keskosas meeldiv õlisus. Veega lahjendades magusam ja täidlasem, kooritud mandel, turvastatud linnas.

Lõpp: üsna pikk. Meresoolane, kergelt piprane. Sidrun ja piparmünt, mis annavad meeldiva värskuse ning koos õlisusega loob see hästi suud katva täidluse.

Hinnang: B+

Üsna minimalistlik, kuid väga puhas ja täidlane. Sellisena suurepärane.

TORABHAIG Cnoc Na Moine

Peale esimest n-ö põhisortimendi viskit (Taigh) saab ära proovida ka Torabhaig Legacy Series villitud kolmanda viski ehk Chapter 3, mille nimeks Cnoc Na Moine. Varem olen maitsnud ja ka blogis tutvustanud selle seeria nii Chapter 2 kui Chapter 4. Cnoc Na Moine puhul on viski valmistamiseks kasutatud Concerto otra, mille linnastes on turbasuse määraks mõõdetud 78,4 ppm ja viskis endas 19,7 ppm (ehk enam kui Ch2 (17ppm) ja Ch4 (14,5ppm). Kokku on segatud siin Ameerika tammest eks-burboon, oloroso ja PX vaatides küpsenu. Viski on villitud 22.01.2024.

Torabhaig Cnoc Na Moine, The Legacy Series Chapter No. 3, 46% nc, ncf

Aroom: turbasuitsune ja vürtsikas, ka piprasus. Veidi vanilli, magus vegetaalsus (keedetud kaalikas), suitsused linnased. Õrn metallisus, meresoolasus, veidi ka meditsiinilist joodisust ja ka kopitanud puitu. Üsna aromaatne, kuid samas mitte kuigi puhas ega värske.

Maitse: vürtsikas ja piprane, meega glasuuritud suitsusink, keskosas magus tammevanill, tuhane suitsusus, meeldiv soolasus ja mineraalsus. Üsna rikkalik, kuid veidi samas ka segadust tekitavalt siia-sinna liikuv – kolme eri vaadi vahekord pole just päris sõbralik.

Lõpp: üsna pikk. Tuhane suitsusus, piprane, soolane ja mineraalne.

Hinnang: B

Kvaliteet võrdne teiste Torabhaig viskidega, kuid maitsetelt, iseloomult ja mulle meeldivuselt jääb alla puhtamale Allt Gleann viskile. Torabhaig on parim üksnes eks-burboon vaatides küpsenuna.

TORABHAIG Taigh

Torabhaig Taigh on viskivabriku esimene põhisortimendi linnaseviski. Kasutatud on siin esimese täitekorra eks-burboon, taastäidetud eks-burboon ja Madeira veini vaate. Viski villiti 2025 aasta lõpus. Maitstav on pärit 6cl näidisest.

Torabhaig Taigh, 46% nc, ncf

Aroom: esimesena tuleb veinine magusus, siis kohe järgi soolasus, kerge piprasus ja vegetaalne suitsusus. Klaasis seistes lõkkesuitsusus ja just selline, kui lõkkesse on visatud värsket rohtu. Ehk veidi selline kirbe noot. Kohati veidi „vesine” ja ka noorus on selgelt tuntav. Tervikuna siiski meeldivalt värske ja üsna jõuline.

Maitse: esmatundelt pigem lihtne ja kuidagi veider, kuna madeira veinisus ja vegetaalne suitsusus ei sobitu kuigi hästi. Teisel lähenemisel selgelt meeldivam juba – soolane, piprane, magus heinasus ja õlgsus, õrn joodisus ning vegetaalne lõkkesuitsusus annavad kõik koos üsnagi täidlase maitsekoosluse. Teises pooles piprasust enam ja tunda on ka veidi mõrkjas rohusus.

Lõpp: keskmise pikkusega. Magus-mõrkjas suitsusus, piprasus, rohusus, joodisus siin selgemalt ja seda koos merelise soolasusega.

Hinnang: B

Ületab selgelt põhisortimendi noored vanuse märketa Taliskerid ehk vanema Skye saare viskivabriku viskid. Huvitav, et esimese põhisortimendi viski jaoks valis Torabhaig Madeira vaadi mõjutuse. Mulle meeldib Torabhaig seni maitstute põhjal siiski enam puhtalt eks-burboon vaatides küpsenuna.

TALISKER The Wild Blue

Pudeli sildile on märgitud, et see viski on Atlantic Coastal Wine Finish. Selle asemel võinuks aga märkida otse, et järelviimistlus on toimunud Lõuna-Aafrika punaveini vaatides ja seda 16 kuu vältel. Milleks mingit turunduslikku soga ajada. Osaliselt viski müügist (iga müüdud pudeli pealt £3) saadava rahaga (soov on selle viski müügi kaudu kokku saada £100,000) aga toimitakse hästi. Koostöös Blue Marine Foundation’ga toetatakse Inglismaa lõunaosa rannikumere elustikku. Wild Blue on jätk varasemale Wilder Seas (blogis 20.12.2023) viskile. Viski on umbes seitsme aasta vanune ja villitud 2025 aastal. Maitstav on pärit 4cl näidisest.

Talisker The Wild Blue (2025), 48,2%

Aroom: punased marjad, tammisus ja veinitanniinid. Lisaks kerge suitsusus ja metallisus, mis muutub happelisemaks roheliseks õunaks. Ninatundelt kangem kui märgitu, pimesi pakuks 55% kanti. Klaasis seistes kreemine magus karamell, magus suitsusus ja veidi ka nahka. Tilk vett toob suitsused linnased ja kreemise moosisuse.

Maitse: veinisus on siin selgemalt tunda, kuid see ei muutu siiski domineerivaks. Kergelt happeline roheline õun ka siin koos üsna jõulise vürtsikusega. Kappar, jõhvikas ja pihlakad. Tilga veega märksa ümaram, kreemisem ja magusam. Lisaks nüüd linnased, soolasus, nahksus ja mineraalsus.

Lõpp: üsna pikk. Kurku meeldivalt soojendav. Puiduselt vürtsikas, soolane ning selgelt ka jõuline Taliskeri piprasus.

Hinnang: B

Meeldivalt värske ja täidlane Talisker.

TALISKER 10 yo (2021)

September kuulub suuresti Skye saare kahele viskile – Talisker ja Torabhaig. Ja alustada on sobilik just Taliskeriga ning just 10-aastasega. Seda viskit on 30 aastase viskihobi jooksul ostetud ja maitstud ikka omajagu, seda nii mini, 20cl ja 70cl pudelina (blogis on seda varem tutvustatud 1.11.2018 ja 9.12.2015). Kunagi viskiteekonna alguses, kui kättesaadav linnaseviskide valik üsna piiratud, oli see mu üks lemmikuid (just see kaardiga silt – n-ö map label), mis võlus oma omapärase piprasuse ja turbasuitsuse seguga. Saab siis nüüd ära proovitud mitte just praegune, kuid siiski üsna hiljutine ja viimase disainiga 2021 aastal pudelisse villitud 10-aastane Talisker.

Talisker 10 yo (2021), 45,8%

Aroom: varasematega võrreldes (vähemalt maitsemälu põhjal) oluliselt magusam, puidusem ja karamellisem (kas E150a lisatud siin enam või mina selle suhtes tundlikum?). Värske puidu magusus (kas kasutatud värskeid vaate?), karamelli magusus ja piimašokolaad. Õhutades tuleb veidi värskendavat fenkolit ja ka selge, kuid kerge suitsusus. Aga piprasust siin ei leia ning ka mereline soolasus on vaevu hoomatav.

Maitse: magus ja karamelline ka siin. Tundub küll, et kasutusel on osaliselt olnud värsked vaadid või siis on selle E150a-ga liiga jõuliselt viskit toonitud. Viimasele viitab ka selge mõrkjus. Ja ka siin puudub tavapärane piprasus. Õhutades ja pingsalt otsides leiab soolasust ja ehk isegi merelist mineraalsust veidi.

Lõpp: üsnagi pikk ja siin tuleb siis lõpuks ka oodatud piprasus. Kahjuks jääb ka siin siiski üsna magusaks ja mõrkjalt karamelliseks. Järelmekis tuleb siiski õnneks veidi merelist soolasust.

Hinnang: C+

Raske ja osaliselt ka kurb juhtum minu jaoks. Ei küüni see 2021 villitud 10-aastane Talisker oma endise hiilguseni. Kahju. Isenesest ju hea viski, kuid see karamellisuse ja magususe poole kaldumine on selle viski üsna n-ö põhivoolu linnaseviskiks muutnud. Talisker 10-aastast ma enam ei proovi, vähemalt niikaua, kuni seda ei hakata villima külmfiltreerimiseta ja E150a lisamiseta. Väga häid ja suurepäraseid viskisid ju ilmas palju ning elu kahjuks liiga lühike, et raisata seda viskidele, mis naudingut (enam) ei paku.

CAOL ILA 2008/2020 WM

Kuu lõpetuseks üks korralik ja üsna klassikalise iseloomuga Caol Ila, mis tuleb sõltumatult villijalt Wilson & Morgan. Kokku on siin segatud seitse vaati: viis esmatäite eks-burboon vaati ja kaks uued (virgin oak) Ameerika tammest vaadid. Viski villiti juulis 2020.

Caol Ila 2008/2020 Wilson & Morgan Barrel Selection, 46,0% nc, ncf

Aroom: tuhane suitsusus ühendatud tugeva soolasuse ja mineraalsusega. Rohelised oliivid, kappar. Taustal magus tammevanill ja veidi ka farmisust.

Maitse: magus ja soolane, mis võitlevad omavahel veidi. Meeldivalt mineraalne, rohelised oliivid, kappar, kerge sidruni mahl, õrn fenkol, puidu tanniinid. Samas ka suutundes õlisust ja lisaks tammevanilli paksu magusust, mis teevad viskist pigem täidlase, kui õhukese ja terava.

Lõpp: üsna pikk. Tuhaselt suitsune, mineraalne soolane merelisus. Tammevanilli magusus ja fenkoli värskus.

Hinnang: B+

Kuigi veidi on suutundes võitlust magusa tammevanilli ja mineraalselt soolase suitsususe vahel, on tegemist tervikuna hästi integreeritud ja meeldiva viskiga. Oodatult üsna klassikaline eks-burboon vaatides küpsenud Caol Ila.

Tervitan omaltpoolt Põltsamaa Viskiklubi ja selle liikmeid, 

kes tähistavad täna klubi 30. sünnipäeva.

Slàinte!