DEANSTON 18 yo, Batch 3

Viskide maitsmisel on pikem paus sisse tulnud ning seda peamiselt septembri alguse ninakinnisuse tõttu. Kuid ka tööd on palju olnud, oli vaja üks artikkel valmis saada ning ka õppetöö käivitamine nõudis oma ajalise ressursi. Hea on nüüd selle järgselt ka nädal puhkust võtta ning vahemere soojades vetes lõõgastuda. Enne veel aga üks viski tutvustus.

Maitsmisele tuleb 18-aastane Deanston. Tegemist on juba 15.04.2015 villitud viskiga, mis kandis veel lisamärget Batch 3. Viski ise on esmalt põhiaja küpsenud hogshead vaatides (ilmselt siis teise või isegi kolmanda täitekorra omad) ning siis viidud järelküpsema esmatäite eks-burboon vaatidesse (ilmselt oli siis esmane küpsemine üsna nõrgukese mõju viskile andnud).

Deanston 18 yo, Batch 3, 2015 , 46,3% nc, ncf

Aroom: teraviljane ja magusalt karamelline koos taustalt esile tõusva magusa tammisusega. Vanillikreem, mesi, õunamoos, mis teevad üldmulje üsnagi magusaks. Sekka tuleb ka veidi lillelisust, mis omakorda selline värvi lahusti laadne. Klaasis pikemalt seistes üsnagi kreemine ja paks, kohati isegi siirupine, just linnasesiirup. Lisaks grillitud ananass. Veega lahjendades veidi värskem, kuna lisanduvad kerged tsitrused ja karamelline magusus taandub veidi.

Maitse: algus linnasesiirupine magusus ja toffee, mille võtab kiiresti üle magus-vürtsikas tamm. Kuivatatud ja pigem magusad ingverikuubikud, vanillikreem, mesisus. Suutundelt üsna täidlane. Veidi vett laseb tsitrustel esile tõusta, kuid siiski mitte piisaval määral, et linnaselist magusust asendada.

Lõpp: keskmise pikkusega. Tammine magus-vürtsikus, veidi kirbust, järelmekis toffee magusus. Ka siin on veega lahjendatult enam värskust; linnased koos kerge tsitrusega, isegi veidi münti.

Hinnang: C+

Iseenesest ju täitsa meeldiv ja hea, kuid siiski tervikuna mitte minu maitse jaoks (sellest ka hinnang). Kuidagi liiga turvaline ja selles mõttes veidi igav; lisaks võiks pimetestimisel vanuseks pigem pakkuda kuskile 12-15-aasta piiresse jääva. Aroom parim osa ning minu jaoks toimis veega lahjendatult paremini, mis võttis seda karamelli-toffe-vanilli magusust vähemaks.

GLENFIDDICH IPA Experiment

Glenfiddich käivitas 2016 aastal uue linnaseviski seeria „Experimental Series” ning esimeseks selles seerias oli IPA Experiment, koos sellega tuli ka üsna kohe #02 Project XX. Hiljem lisandusid selles eksperimentaalses seerias #03 Winter Storm, #04 Fire & Cane, #05 Orchard Experiment. Neist #04 olen varem blogis juba pikemalt tutvustanud 29.11.2020 ning #01 ja #02 said põgusalt mekitud Helsingis Olut Expo festivalil (blogis 31.10.2016). Selles viimases blogi postituses on ka siinmaitstava Glenfiddich IPA Experiment viski taustainfo. Nüüd saab siis see viski põhjalikumalt tervikpudelist ära proovitud.

Glenfiddich IPA Experiment, Experimental Series #01, 43,0%

Aroom: kerge ja õhuline. Meeldivalt värske tsitrus, veidi vanilli ja siis oodatult magus õun ja eriti pirn. Üsna tüüpiline, ja minu jaoks meeldiv, Glenfiddich. Klaasis seistes tuleb pehmemat vürtsikust, mis meenutab eelkõige kerge kaneeliga üle puistatud ahjuõunu.

Maitse: loogiline jätk aroomile. Algus ümar ja magus; pirn, ahjuõun ja vanill. Sellele järgneb veidi särtsakam teine pool, kus ehk tõesti võib olla nö humalate kerget kirbust ja ka natuke tammisust. Üsna hästi suud kattev ja meeldiv; veidi ehk täidlasem kui 12-aastane Glenfiddich.

Lõpp: keskmise pikkusega. Tammist vürtsikust, ürdisust (või humalaid?), puuviljast magusust.

Hinnang: C+

Suvelõpetuseks sobiv, meeldiv ja hea linnaseviski. Iseenesest ju üsna lihtne, kus pole eriti midagi pikalt analüüsida ega avastada, kuid siiski tüüpilisele Glenfiddich linnaseviskile on see turvaline valik, kus kvaliteet alati tagatud. Kas nüüd aga seda kallima hinnaga viskit vaja soetada lisaks Glenfiddich 12- ja 15-aastasele? Plusspoolele saab aga kindlasti siinse IPA viski puhul panna pudeli ja disaini, mis väga kenad.

PORT CHARLOTTE Islay Barley 2014

Port Charlotte Islay Barley 2014 puhul on kasutatud Concerto ja Propino odrasorte ning see on siis loomulikult destilleeritud 2014 ja üksnes Islay saarel kasvanud viljast. Seejärel on see viidud seitsmeks aastaks küpsema erinevatesse vaatidesse ning selle konkreetse viski puhuks on kokku segatud 84% osas esmatäite eks-burboon vaadid, 8% osas teise täitekorra värsked vaadid ja 8% osas Prantsuse tammest teise täitekorra Bordeaux piirkonna veini vaadid. Küsimus on siin, mida tähendab „teise täitekorra”? värske vaat (virgin oak). Kui teise täitekorra oma, siis ju pole enam virgin! Ilmselt osundab see sellele, et neid vaate on eelnevalt üks kord kasutatud Bruichladdichi viskivabriku viskide lühemaaegsemaks küpsemiseks või vaid järelviimistluses. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Port Charlotte Islay Barley 2014, 50,0% nc, ncf

Aroom: väga puhas, õhuline ja värske. Linnased, värsked õled, kummelitee, pirn, kergem mesisus, vanill. Suitsusus on alguses tunda vaid vihjamisi. Tasapisi tuleb juurde mereline soolasus. Pikemal klaasis seismisel tuleb siiski oodatult ja meeldivana enam turbasuitsusust, kuid see jääb siiski võrreldes PC Islay Barley 2012 viskiga teisejärguliseks. Veega veidi lahjendades enam merelisust, turvastatud linnaseid ja ka värsket magusat pirni.

Maitse: värske ja veidi rohune algus. Siis ümarust, kus küpse melon ja pirn koos magusa vanilliga. Ka siin on suitsusus pigem tagaplaanil. Teises pooles tugev merelisus, üsna mineraalne ja soolane ning seda koos selgelt tammise vürtsikusega. Veega lahjendades tammisus taandub, maitse mineraalsem, suitsusem, millele lisandub ka sidrun.

Lõpp: üsna pikk. Veidi tammist vürtsikust koos kerge kookose ja martsipaniga, järelmekk mineraalne ja soolane, kus ka veidi sidrunit.

Hinnang: B+

Võrreldes 2012 aasta viskiga on siinne täiesti teistlaadne Islay Barley PC. Siinne on oluliselt kergem ja vähemturbasem, võib isegi öelda, et delikaatne. Turbasuitsusus on siin üllatavalt nõrk ja pigem taustal olev.

PORT CHARLOTTE Islay Barley 2012

Augusti lõpetab Port Charlotte linnaseviski, mis on siis Bruichladdichi viskivabriku tugevalt, kuid mitte ülitugevalt, turvastatud linnastest valmistatud ühelinnaseviski. Ja maitsmiseks võtan seekord kaks viskit Islay Barley seeriast. Esimene neist on destilleeritud 2012, küpsenud kuus aastat 75% osas esmatäite eks-burboon vaatides ja 25% osas Prantsuse tammest teise täitekorra veini vaatides. Viski on villitud 30.07.2019.

Port Charlotte Islay Barley 2012, 50,0% nc, ncf

Aroom: väga kutsuv turvastatud linnaste magus suitsusus. Kuum soolane rannaliiv, keedupiimasus, muldsus, lõkkesuitsusus, võiküpsised, antiseptilisus, sidrunikoor. Sellise noore viski kohta jagub siin avastamist rohkesti. Klaasis seistes tuleb magusat vegetaalsust ja farmisust, mis mõne tilga veega lahjendades veelgi enam esil. Lahjendades lisaks ka värskelt turvastusest tulnud linnased – viib mõtetes koheselt viskivabrikusse.

Maitse: ümar ja magus algus. Linnaseline, pehmem suitsusus, linnasesuhkur ja veidi ehk ka sellist tsitruselist puuviljasust. Hästi suud kattev. Teine pool jõulisem koos sidrunikoore ja selge vürtsikusega (Prantsuse tamm?). Vihjamisi on tunda ka veinisus, mida varjutab või pigem millega integreerub aga hästi antiseptilisem turbasuitsusus. Veega veidi lahjendades soolasus, sidrun ja nõgine suitsusus. Kõike on siin parasjagu, miski ei domineeri ning midagi pole puudu. Suurepärane.

Lõpp: üsna pikk. Tammine vürtsikus, sidrunikoor ning siis järelmekis vahelduvalt kord turbasuitsused magusad linnased, kord merelise soolasusega turbasuitsusus.

Hinnang: A

Meeldivalt jõuline ja hea tekstuuriga üsnagi turbasuitsune Port Charlotte! Turvastatud linnaseviski täpselt minu maitsele.

OCTOMORE 14.3 Islay Barley

Selleks korraks viimane Octomore on valmistatud Islay saarel Octomore farmi põldudel kasvanud odrast. Tüüpiliselt on just Octomore iga seeria .3  see kõige parem olnud. Octomore 14.3 on siis valmistatud Islay odrast (Concerto), mille linnaste turvastamise määr on olnud 214,2 ppm. Viski on destilleeritud 2017 ja villitud 2023. Küpsemise profiil on järgmine: 50% Ameerika tammest esmatäite eks-burboon vaadid ja 50% teise täitekorra veini (?) vaadid. Maitstav on pärit 4cl näidispudelist.

Octomore 14.3 Islay Barley, 61,4% nc, ncf

Aroom: avaneb sellises järgnevuses – heinaküün, täidlane linnaste magusus, lõkketuha suitsusus, kerge metalline noot, sõnnikulisus, kerges marinaadis kappar ja rohelised oliivid soolvees, tikrid, uuesti magus linnasus ja täisteravilja küpsised. Väga meeldiv tervik ning turbasus ei ole sugugi nii esil ega intensiivne kui võiks arvata. Veega lahjendades enam täisteravilja küpsiseid, lisandub soolakas mereline adru.

Maitse: noo siin on turbasust sellisel määral, et võiks teistelegi jagada. Väga intensiivne nii kanguselt kui ka turbasuitsususe osas. Siiski absoluutselt mitte alkohoolselt terav. Suutundelt meeldivalt ümar ja täidlane. Linnase- ja puiduröst, vanilli ja linnaste magusust parasjagu. Teises pooles tuleb Prantsuse tamme vaadi mõju selgelt esile. Kangem must tee, mustsõstra lehed, aprikoos, vürtsikus. Jääb siiski heasse tasakaalu ning mõrkjus puudub. Veega lahjendades ümaram ja suud katvam, enam vanilli, selgelt soolasust ja veidi ka metallisust ning lisaks ka värskedavat rohelist münti.

Lõpp: pikk. Vürtsikas, lõkkesuits, puiduröst, magus-soolane järelmekk, millest välja kasvav turbasus kestab suus väga pikalt. Ilmselt oleks seda viskit enne magama minekut mekkides (veidi ülemäära, hambaid pesemata) see turbasus ka hommikul endisel kohal.

Hinnang: A

Suurepärane Octomore. Just selline oodatult tugevalt turbane, kuid samas heas tasakaalus terviklik linnaseviski, kus ka teistel maitsetel võimalus ilusti esile pääseda.

OCTOMORE 14.2

Octomore 14.2 on linnaste turvastamise ja destilleerimise osas sarnane 14.1ga. Erinevad vaid küpsemiseks kasutatud vaadid. Kui 14.1 on üksnes küpsenud eks-burboon vaatides, siis Octomore 14.2 on neli aastat küpsenud eraldi Oloroso šerri (40%) ja Amarone punaveini (millest 16% esmatäite ja 44% teise täitekorra) vaatides ning seejärel kokkusegatult veel ühe aasta Pauillac veini vaatides. Seega tugevalt punaveini vaatide poole kaldu olev Octomore, mis ilmselt on ka viskis tunda. Maitstav on pärit 4cl näidispudelist.

Octomore 14.2, 57,7% nc, ncf

Aroom: esmalt kohe selge ja tugev punaveinisus. Ninatundelt siiski meeldivalt täidlane. Tasapisi lisanduvad nahk, kuivatatud aprikoos, karamell ning nende alt vaid justkui taustana turbasuitsusus. Pikemal klaasis seismisel rohkelt magus-hapukat marjasust, kuid õnneks ka rohkem turbasuitsusust - leiavad veidi paremini omavahelise kooskõla. Veega lahjendades intensiivsem ja veidi suitsusem. Veinine ürdisus, õnneks veidi ka sõnnikulisust, kuid kahjuks ka metalliseid noote. Alles tühjas klaasis on selge turbasuitsusus tunda ning see on selline metalline ja antiseptiline.

Maitse: karamell ja nahk, ohtralt punaseid magus-hapukaid marju – magusad viinamarjad, sõstrad, maasikad, vaarikad. Veidi sellist kleepjat veinisust, millele tuleb juurde soolasus, mis on selline sinihallitusjuustu laadne. Alles teises pooles tuleb selgemalt turbasuitsusus. Veider ja mitte just nüüd kuigi oodatud kooslus. Veega lahjendades muutub õhemaks ja isegi veel otsesemalt veinisemaks. Veidi nüüd ka sellist marjakastmes grillribi.

Lõpp: üsna pikk. Suitsused punased marjad, järelmekk üsna magus ja veidi isegi imal.

Hinnang: C+

Selgelt liigse veinisuse poolt ülehõivatud ja seeläbi minu jaoks ebaõnnestunud Octomore. Turbasuitsusus siin selgelt vähem esil kui 14.1 viskis ning see kipubki nii olema, et sama turbasuse määraga linnaste kasutamise juures on .2 alati maitsetelt oluliselt vähemturbasem kui sama seeria .1 Octomore.

OCTOMORE 14.1

Üle pika aja õnnestus taas ette võtta Octomore. Aeg lendab linnutiivul – blogis oli Octomore viimati aprillis 2021. Uskumatu. Mis viskidega ma vahepealsed kolm aastat täitnud olen?

Aga nüüd siis eelmisel aastal villitud 14-seeria Octomore: 14.1, 14.2 ja 14.3. Varsti peaks juba tulema ka 15-seeria. Seekordsed kolm Octomore on kõik viie aastased ning kui siin postituses alustada 14.1 viskist, siis on see tüüpiliselt küpsenud Ameerika tammest esmatäite eks-burboon vaatides. Kasutatud Concerto odra linnaste turbasus on 128,9 ppm, destilleeritud 2017 ja villitud siis 2023. Maitstav on pärit 4cl näidispudelist.

Octomore 14.1, 59,6% nc, ncf

Aroom: turvastatud linnased, kriidisus ja merelisus. Tuhane suitsusus, just selline vana tuha ja tahma aroom, kuhu lisandub ratta sisekumm. Klaasis seistes muutub paremaks. Nüüd tuleb enam turvastatud linnaste magusust ja vegetaalsust, mis lisavad selgelt täidlust. Veega lahjendades kergelt soolakas sidrunikoor, valge pipar ja veidi isegi sõnnikulisust.

Maitse: tuhane suitsusus, magusad turvastatud linnased, rohelised oliivid kerges soolvees ning sidrunikoor. Neile lisandub selline meeldiv sidruni, fenkoli ja mündi segu. Veidi ka oliiviõli. Hästi suud kattev. Veega lahjendatult toimib minu jaoks paremini. Veidi nüüd vanilli, kuid samas veidi ka soolasust ja mineraalsust enam esil.

Lõpp: pikk. Magusad tuhaselt suitsused linnased, veidi rohusust, soolasus ning kerge münt viimasena.

Hinnang: B+

Endiselt suurepärane Octomore .1. Kuna mul oli õnneks alles jäetud blogis juba varasemalt tutvustatud Octomore 9.1, 10.1 ja 11.1 viskide 1cl tilgad, avanes võimalus 14.1 nendega võrrelda. Lühidalt öeldes on need üsna sarnased. Kui lähemalt vaadelda, siis oli 14.1 aroomilt lähedasim 9.1 ja maitsetelt 11.1 Octomorega. Kõigist neljast oli võrdluses mulle tervikuna meeldivaim aga 10.1.