GLEN MORAY Sherry Cask Finish

Vahelduseks ka midagi kergemat ja lihtsamat. Sobiv selleks on Glen Moray šerri vaatides järelviimistletud viski, mis villitud 12.08.2024.

Glen Moray Sherry Cask Finish, 40,0%

Aroom: pehme, magusa vanilli põhjal kerge puuviljasus. Küpsed õunad ja pirnid, sekka ka veel toore banaan, millele kerge karamelline kaste peale valatud. Magus tamm ning vihjed värsketele rohelistele ürtidele (till, petersell).

Maitse: magus vanilliselt tammine puidusus domineerib. Lisaks puuviljade (apelsin) kääritus, rosinad, piimašokolaadi. Veidi tammist mõrkjust, mis selline kaneeline. Kerge piirituseline mekk. Võrreldes aroomiga on maitsed märksa lihtsamad ja igavamad.

Lõpp: lühike. Tammisus ruulib oma kergete vürtsidega, vees leotatud rosinad, puuviljane kääritus.

Hinnang: C

Tüüpiline Speyside linnaseviski. Just selline, mis vanuselt noor ja villitud madalal kangusel. See tähendab ühtlasi meeldivat puuviljast magusust koos karamelli ja vanillise tammega. Kergelt lähenetav, lihtne, meeldiv viski.

Kilchoman European Tour 2026, Tallinn

Kilchoman külastas oma European Tour 2026 raames üleeile 24. veebruaril ka Tallinna. Kahetunnise tutvustuse raames, mida viisid läbi George Wills ja Emma McHarrie, oli võimalus osa saada viskivabriku tutvustamise ja huvitavate lugude kõrval ka kuue viski maitsmisest.

Esimesed kolm Kilchomani ehk n-ö põhisortimendi alustalad olid Machir Bay, Sanaig ja Batch Strength. Kui kaht esimest olin varem maitsnud ja ka blogis tutvustanud (Machir Bay 16.04.2015, Sanaig 24.10.2018), siis Batch Strength oli minu jaoks esmakordne kohtumine. Kõik need kolm on vanuselt üsna sarnased (u 5-6 aastat), kuid erinevate vaadi kombinatsioonidega; Machir Bay peamiselt burboon vaadid, Sanaig oloroso šerri hogshead vaadid ning Batch Strength on siis burboon ja oloroso vaatidele lisaks saanud mõjutusi Portugali punaveini vaatidest. Kõik need on meeldivad viskid, teatud noorus on tuntav, kuid tänu turbasuitsususele (kõigi puhul on linnaste turbasus 50ppm) on see piisavalt varjutatud. Endale oli vast neist Machir Bay meeldivaim, kuna esindab Kilchomani turbasuitsususe stiili kõige puhtamalt ja paremini.

Kolm viimasena maitstud Kilchomani on siis piiratumas koguses villitud. Esimene neist oli 2025 aasta Loch Gorm väljalase, mis sedakorda kandis ka vanuse märget 10. Üllatavalt oli see uus Loch Gorm tundelt üsna jõuetu ja 46% jättis üsna vesise elamuse. Jah teatav šerrine/puuviljane delikaatsus oli selles olemas, kuid ei olnud siin ei rikkalikku šerrisust ega ka jõulist suitsusust. Võrreldes varasemalt maitstud Loch Gorm viskidega oli see üsna erinev 2015 aastal villitust (blogis 16.03.2021), mis oli täidlaselt rikkalik nauding. Samas oli 2025 aasta viski lähedane 2020 aasta Loch Gorm viskiga (blogis 31.08.2020).

Viies Kilchoman oli 2025 villitud 100% Islay, mis esimest korda oli kokku pandud Oloroso šerri vaatides küpsenuist ja kandis vanuse märget 11-aastat (linnaste turvastatus siin 20ppm). See oli selgelt õhtu parim viski – delikaatne täidlus, kerge, kuid samas selge suitsusus ja kuivatatud puuviljade magusus, mida omakorda täiustasid tsitrused ja mereline soolasus; järelmaitse oli pikk ja vaikselt taanduv. Tuli ka meelde, et seda viskit on mul ka kodus 6cl näidisena olemas; seega võtan selle maitsmise millalgi veel ette.

Ja viimaseks Kilchoman viskiks oli 2026 Euroopa ringsõidu eriviski, mis on küpsenud täisaja (5 aastat) Mezcal vaatides (linnaste turvastatus 50ppm). Esimesena hakkas silma kohe viski väga hele värv, peaaegu läbipaistev. Aroomis esmalt selge Mezcal oma tüüpilise agaavi röstimise suitsususega. Väga värske, noor ja elav. Veidi oodates tuleb linnaste magusust ja ka Kilchomani suitsusus, mis hakkab veidi Mezcali suitsususega võitlema. Maitses esmalt magusus, kasvavalt kreemine ning soolase äärisega suitsusus. Soolasus kandub selgelt ka järelmaitsesse. Väga huvitav viski, kus selle napi maitsmise põhjal ehk Kilchomani siiski pigem vähe tunda. Kas 100% Mezcal vaat ikka on päris see õige tee Šoti linnaseviski küpsemiseks? Igal juhul huvitav viski.

Tervikuna on Kilchoman väga hea linnaseviski ja sellel tasub ikka silm peal hoida. Endal pole enam kahjuks ühtki täispudelit kollektsioonis, kuid näidistena on kaks 10cl ühevaadi Kilchomani (An T-Earrach sarjast) ja kaks 6cl näidist 2025 aasta 100% Islay sarjast. Sügise hakul võtan need kõik ehk maitsmiseks ette.

LONGROW Red 11 yo Cabernet Franc

See on Linnaseviski blogi postitus nr 1000. Tähistamiseks sobib hästi üks mu lemmikutest – Longrow. Seekord on tegemist nüüdseks tootmisest maha võetud Longrow „Red” seeria ja selles järekorras kuuenda (Batch 6) viskiga, mis villiti 23.01.2018. Peale üheksa aastast küpsemist eks-burboon vaatides (barrels) on saanud see kaheaastase järelküpsemise Lõuna-Aafrikas Stellenboschis paikneva De Toren Private Cellar veinimajast pärit endise Cabernet Franc veini vaatides (barrique). Viskit villiti kokku 9000 pudelit.

Longrow Red 11 yo Cabernet Franc Matured (18/040), 55,9% nc, ncf

Aroom: nahksed punased ja mustad marjad (vaarikas, mustikas, põldmari), muldne turbasuitsusus ja tummine punaveinisus. Lisandub ka tammevaadi kuivust. Klaasis seista lastes marjasus taandub pigem taustale ja esiplaanile tõuseb kreemine linnasus, nahk, muldsus; lisandub ka münt ja veidi ehk apelsini. Tühjas klaasis on selgelt sõnnikuline turbasus. Veega lahjendatult muutub marjasus pigem kuivatatud puuviljadega, ilmub linnasus koos selgemalt välja joonistuva turbasuitsususega.

Maitse: turbasuitsune, jõuline, vürtsikas, isegi tšillit. Keskosa magus-mõrkjas koos tammise vürtsikuse ja soolakaramelliga; suhkruga kaetud rabarber. Teine pool turvastatud linnased ja nende magusus ning meeldiva lisandusena ka münt. Veega lahjendatult u 46-48%ni toimib samuti hästi; turvastatud linnaste magusus koos mündisusega nüüd esiplaanil.

Lõpp: üsna pikk. Tihke turbasuitsusus, soolakaramell, tume nahkne marjasus, münt.

Hinnang: A

Need Longrow Red viskid said tihti väga vastandlikke hinnanguid. Oli neid, kellele need juba põhimõtteliselt veinivaatide kasutamise tõttu ei meeldinud ja oli neid, kelle jaoks turbasuitsusus koos veinivaatide poolt antud nüanssidega andsid vägagi meelepärase terviku. Mina kuulun kindlalt viimaste hulka. Suurepärane Longrow.

GLEN SCOTIA 12 yo Icons of Campbeltown No. 3

Kolmas Icons of Campbeltown viski villiti Glen Scotia poolt 2025 aastal (No 2 villiti 2024 ja see on mul olemas tervikpudelina kollektsioonis). Kolmas selle seeria viski on sarnaselt esimesele valmistatud turvastamata linnastest ning peale esmast küpsemist eks-burboon vaatides järelviimistletud üheksa kuud esmatäite Tawny Port vaatides. Maitstav on pärit 6cl näidisest.

Glen Scotia 12 yo Icons of Campbeltown No. 3: The Wulver, 51,7% nc, ncf

Aroom: esmalt nahkne, pigem kuiv ja tanniinine, kus lisaks arooniad. Siis punased sõstrad ja vaarikad ning veidi ka tsitruseid. Tasapisi tuleb marjast magusust, kuivatatud puuviljad, selgelt nüüd kreemisem, aromaatsem ja muutub klaasis seistes üsna täidlaseks. Vajab aega klaasis, siis suurepärane. Vähese veega lahjendamine toob parfüümse kreemisuse koos ploomimoosiga.

Maitse: algus meeldivalt magusa äärisega rohke marjasus. Nahk, šokolaad, arooniad. Teises pooles kreemine, kuivatatud puuviljad ning siis ka meeldiv pahvak vürtsikust. Suurepäraselt suud kattev. Veega veidi lahjendades enam otsesemat veinisust, kuid säilitab siiski hästi tasakaalu ja jääb selgelt viskiseks.

Lõpp: keskmine kuni pikk. Kreemine, magus portveinisus, ploomimoos ning veidi ka soolasust.

Hinnang: B+

GLEN SCOTIA 12 yo Icons of Campbeltown No. 1

Glen Scotia alustas 2023 uut seeriat, mille nimeks Icons of Campbeltown. Sellega soovitakse avaldada austust Campbeltowni kogukonnale. Seeria inspiratsioon saadi Market Crossist – Campbeltowni ajaloolisest kohtumispaigast, mida tähistab ka täna 14. sajandi lõpust pärit keldi rist, mille kivisse on raiutud pühakute ja metsaliste kujud. Esimeseks viskiks selles seerias oligi siinmaitstav, millel lisanimeks merineitsi. Viski on valmistatud turvastamata odrast, küpsenud algselt eks-burboon vaatides ning seejärel saanud kaheksakuulise järelviimistluse Palo Cortado šerri vaatides. Maitstav on pärit 6cl näidisest.

Glen Scotia 12 yo Icons of Campbeltown No. 1: The Mermaid, 54,1% nc, ncf

Aroom: kergelt kreemine. Vanillist magusust, siis kuiv tanniinine noot. Punaveinisus punaste marjade – pohl, vaarikamoos näol, mis annavad kerget hapukust ja happelisust. Muutub tasapisi kreemisemaks, karamelliseks ja pähkliselt šerriseks. Vajab klaasi väljavalatult õhutamist. Veega lahjendatult pähklisus, kuivatatud apelsini koored, veidi farmisust ja selgelt ka merelist soolasust. 

Maitse: pähklisus, magus-hapukas marjasus, kuivatatud apelsini koored. Kuigi turvastamata, on siin vihjamisi tajutav suitsusus. Teises pooles selgelt šerrisus, isegi otsesem punaveinisus oma tanniinidega, soolakaramell ja samas ka veidi tasakaalustavat magusat äärist. Veega lahjendatult kasvab selgelt veinisus ja seda määrani, mis veidi häiriv ja tasakaalu rikkuv. Pigem lahjendamata, siis hoiab kangus veinisust kontrolli all. Õrn turvastatus muutnuks ilmselt viski maitsed huvitavamaks ja täidlasemaks ning hoidnud veinisust enam ohjes.

Lõpp: keskmine kuni pikk. Magus-hapukas veinisus siin ehk kõige selgemalt esil. Järelmekis tanniinid üsna tugeva soolasuse ja kerge mõrkjusega.

Hinnang: B+

UISGE 2026 Helsinki

Üle mitme aasta sai taas külastatud Helsinki UISGE viski festivali (6-7.02.2026). Tegemist oli järjekorras XIV festivaliga. Viimati sai seda külastatud 2020, kui see oli järjekorras kümnes. Võrreldes varasematega tundus külastajaskond olema märksa noorem ja vähemalt reedel ei kohanud kohalike ehk siis soomlaste seas ühtki vana tuttavat nägu. Kas tõesti on viski harrastajaskond selle vahepealse kuue aastaga muutunud või pole UISGE enam niivõrd populaarne? Teine tähelepanek puudutab osalejate arvu. Kui kunagi oli raskusi saalis liikumisega, siis seekord oli saal kohati lausa hõre ja lettidele juurdepääs probleemitu. Muidugi võis laupäeval olla pilt hoopis teistsugune. Meeldiv oli aga seekord Eestist Helsingi viskit maitsma sõitnud tuttavatega kokku saamine. Kolmandaks võiks siis väikese pettumuse ära märkida – nimelt ei olnud selle aastasel festivali maitsmisklaasil graveeringut. Kahju. Nüüd see on vaid klaas, mida varasemate festivali klaaside juurde ei saa panna.

Neljanda tähelepanekuna tooksin välja viskide valiku, mis maitstmiseks saalis kui ka maitsetubades. Kummagi osas kurta ei saa – soovi korral oleks võinud maitsta oluliselt rohkem häid viskisid võrreldes selle piskuga, millega ma ise seekord piirdusin. Saalis maitsesingi üksnes kolme viskit – kõiki 2cl koguses ning maitsmistubadest (Tastings) valisin kaks – Ardnahoe ja Glasgow. Allpool põgus kokkuvõte maitstuist.

Arran 10 yo, ”Arran Barley”, batch #1 (villitud 18,000 pudelit), 50% nc, ncf

See on siis Arrani sisenemine lokaalselt kasvanud odra kasutamisse viskide valmistamisel. Selles esimeses teos on kasutatud Optic otra ja viski on kokku segatud esimese täitekorra burboon ja teise täitekorra šerri vaatides küpsenust. Üsna tüüpiline Arran ja võrreldav põhisortimendi 10-aastasega. Siiski on siinne enam burboonvaadi mõjuline (mulle Arrani puhul sobiv) ja struktuurilt märksa õlisem. Meeldiv viski, kuid ilmselt mitte päris sobiv talviselt rõskesse aega.

Ardnahoe Tasting (läbiviija: Paul Main)

Tegemist oli siis sisult Hunter Laing kompanii toodete miniesitlusega. Kaks esimest siis kompanii kui sõltumatu villija viskid ja kolm ülejäänut kompanii omanduses oleva Ardnahoe viskivabriku viskid: kaks põhisortimendi oma ja üks ühevaadi viski, mis villitud vaid Soome turule.

• Caol Ila Vintage 2010, 12 yo (Langside Distillers / Hepburn’s Choice; 2nd & 3rd fill sherry butts), 46% nc, ncf
• Scarabus Batch Strength Islay Single Malt (Hunter Laing), 57% nc, ncf
• Ardnahoe “Infinite Loch” (vähemalt 5-aastane; 85% bourbon + 15 % sherry casks) 50% nc, ncf
• Ardnahoe “Bholsa” (55% Oloroso Sherry + 45% ex-bourbon casks), 50% nc, ncf
• Ardnahoe Vintage 2019, 6 yo, Oloroso Quarter Cask #87 (villitud 10/2025) 60,6 % nc, ncf

Kõik väga head. Caol Ila talle üsna tüüpilise maitsekooslusega hea ja kerge sidruni ja mündise noodiga suitsune viski. Scarabus juba mul varasemast tuttav – kõrge kangus üsna tugevalt esil ning huvitav oli see, et selle viski maitseprofiil oli üsna lähedane Ardnahoe Infinite Loch viskiga. Ardnahoe viskidest oli Infinite Loch parem kui Bholsa (suurem šerri vaatide osakaal tuimestas ehk veidi maitseid; kuigi nende viskide destillaat on sama) ning veerandmõõdus ühevaadi Ardnahoe, mis kuigi selgelt tammevaadi ja šerri poolt domineeritud, oli kahest põhisortimendi viskist omakorda parem. Kuna seda viimast ühevaadi viskit valas Paul mulle, kui Islay saart külastanule, juurde veel 2cl, siis sai see näidisena lisaks kohapeal maitstule ka kaasa võetud. Planeerin Ardnahoe viskisid maitsta kevadel eraldi. Mul varutud ka Ardnahoe Bholsa näidis ning Infinite Loch on mul tervikpudelina olemas. Igal juhul on Ardnahoe viski, mis rikastab Islay saare viskide valikuid meeldivalt ja seda hoolimata veel oma noorusest juba väga hästi. Kvaliteet on Ardnahoe puhul kõrge. Info kohaselt on Ardnahoe puhul edaspidi oodata huvitavaid viskisid, kuna ladudes juba küpsemas see madeira, rummi ja konjaki vaatides.

Glen Garioch Vintage 2011, 12 yo, Sherry Hogshead #HL20749 (villitud 2023 kokku 66 pudelit; Hunter Laing, The First Editions), 57,4 % nc, ncf

Meeldiv tasakaalustatud destillaadi ja tammevaadi kooslus. Magus ja kergelt mesine puuviljasus. Puuviljadest värsked ja küpsed ploomid ja õunad. Parasjagu kreemist linnasust. Aroom ja maitsed kooskõlas. Maitses ja järelmaitses lisandub veidi ka šokolaadi ja tammiseid tanniine.

Glasgow Distillers (läbiviija: Sebastian Bunford-Jones)

Glasgow viskide tutvustamisele lisandus viskivaadi kokkupaneku demostreerimine Glasgow viskivabriku oma vaadimeistri Hugh „Shug” McMurray poolt. Meeldiv lisandus ja koos selgitavate märkustega sai viskivaadi kokkupanekust päris hea ülevaate.

Glasgow viskide endi puhul piirdusin peamiselt vaid nuusutamisega ja vaid mokaotsast maitsmisega. Olin juba teadlikult kaasa võtnud 2cl näidispudelid, et need viskid kevadiseks rahulikumas keskkonnas põhjalikumalt maitsmiseks ette võtta. Esmase nuusutamise põhjal tuleb tõdeda, et Glasgow viskid on suure sammu edasi astunud nendest noortest (u 3-4 aastased) viskidest, mida ka blogis 2021 ja 2022 tutvustanud. Aga põhjalikum kirjeldus kõigist viiest maitsmisele antuist siis kevadel.

Benromach Vintage 2011, “UISGE XIV”, Single First Fill Bourbon Barrel #499 (destilleeritud 8.8.2011, villitud 18.11.2025), 59,5% nc, ncf

Benromachi ei saanud kohe kuidagi proovimata jätta. Ja 14-aastane ühes burboon vaadis küpsenud Benromach saab vaid väga hea olla. Ja oligi. Meeldiv burboonvaadi mõju – magus tamm, vanill, mesisus. Lisanduvad magusad linnased, kerge tsitrus ja kergelt farmine õrn suitsusus. Maitselt väga täidlane. Esmalt tsitrus, eelkõige sidrun, siis vanill, lõkkesuitsusus, suitsune linnas. Veidi vett toob paksu kreemisust. Heas tasakaalus tervik. Muy bueno

GLEN SCOTIA 11 yo Society Edition 2025

Glen Scotia on üsna usin villija eri nimetuste all eri turgudele. Siinmaitstav kannab nimetust Society Edition ning on suunatud Saksa turule. Viski ise on peale esmast eks-burboon vaatides küpsemist vist minu arusaamse kohaselt viidud järelviimistlema eraldi eks-oloroso ja eks-PX šerri vaatidesse ning siis lõpuks need kaks eri tüüpi šerri vaatide viimistlust kokku segatuna villitud. Kokku villiti seda viskit 1698 pudelit. Maitstav on pärit 4cl näidisest.

Glen Scotia 11 yo Society Edition 2025, PX & Oloroso Finish, 54,1% nc, ncf

Aroom: kuiv tammine teravus esmalt; nina intensiivselt näpistav. Klaasis seistes malbub. Nüüd magus tamme vanill, tume šokolaad, veidi pähklisust. Pigem kuiv kui magus. Vee lisamine toob enam magusust, nüüd piimašokolaad, kerget farmisust, juustusus – Lapi leibjuust, veidi ehk punaseid sõstraid.

Maitse: üsna õline ja täidlane. Teravust ka siin siiski parasjagu. Soolakad ürdid. Pigem kuiv ka siin. Vajab ilmselt lahjendamist. Siis rikkalikum. Piimašokolaad, nahk, vanill, pähklid, rosinad. Suutundelt endiselt meeldivalt õline.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kurku soojendav, õline, pähkline, kerge mentoolsus ja soolasus.

Hinnang: B