Möödunud
nädalavahetusel (28.-30.10) leidis Helsingis aset järjekordne Olut Expo, kus
lisaks ohtrale õllede valikule oli tutvustamiseks ja maitsmiseks kohale toodud traditsiooniliselt
ka valik viskisid. Külastasin sündmust pühapäeval ning maitstud sai kaheksa eri
viskit, mille maitsetutvustused allpool. Maitsesin eelkõige uuemaid ja
piiratuma kogusega viskisid. Päeva lõpus sai juba laevas tagasiteel lisaks maitstud
uut reisikaubandusse suunatud Bruichladdich viskit.
Highland Park 13
yo, 2002/2016, cask #6367, 59,2% nc, ncf
Antud
ühelinnaseviski on villitud spetsiaalselt Soome viskiklubi jaoks (Whisky Clubs of
Finland). Tegemist on Euroopa tammest valmistatud esmatäite šerri vaadiga
(hogshead) ja vaadi väiksusest tulenevalt villiti seda vaid 306 pudelit.
Aroom: jõuline,
kuid mitte alkoholi mõttes, vaid oma kompleksuses; šerri on mõistetavalt pealmine,
kuid ei mata siiski HP suitsust täiesti enda alla; algus pigem kuiv, kuid veidi
klaasis seistes muutub see kuivus puuviljaseks, täpsemalt mustad ploomid,
mustad rosinad. Maitse: jõuline, täidlane, kompleksne šerri vaadi ja suitsuse
destillaadi tasakaal; üsna kuiv ja tammine, kuid mitte häirivalt, piisavalt serrit ja kuivatatud puuvilju toetamas. Lõpp: keskmise
pikkusega, kuiv šerrisus. Selle viski puhul oli kõige meeldivam just selle
kompleksne terviklikkus ja jõulisus. Võiks öelda, et siin ei ole midagi kaotsi
läinud ja nii vaat kui destillaat hästi esil üksteist tasakaalustamas.
Highland Park 17
yo „Ice“ Edition, 53,9% nc, ncf
See on Highland
Park’ uus Norra mütoloogias kahe ürgvalduse – jää (Niflheim) ja tuli (Muspelheim)
– vastandusele osutav kaheosaline sari; järgmisel aastal villitakse „Fire“ Edition.
Viski on küpsenud eks-burboon vaatides, millel olid uued Ameerika tammest
valmistatud otsad ja kokku villiti seda 2016 märtsis 30 000 pudelit.
Aroom: kangusele
vaatamata üllatavalt pehme ja kargelt (jää?) värske puuviljasus (troopilised eelkõige,
ananass), üsna kompleksne. Lisaks meeldivalt magusad linnased, mesi, piisavalt suitsusust
ja vanilli, veidi ingverit. Maitse: suutundelt kreemine, puuviljad, kuid samas
ka puhtalt karge ja värske. Suitsused magusad linnased, vanill, ingver. Vee lisamisel
tuleb ka veidi mõrudat vürtsisust, osalt ka rohusust, just värskelt niidetud
rohusus; seega pigem ilma veeta. Lõpp: keskmise pikkusega, hea tasakaal magusa
ja kuiva suitsususe vahel.
Springbank 18 yo Single
Cask, 49,7% nc, ncf
Ka see
ühelinnaseviski on villitud spetsiaalselt Soomele (Malt Whisky Association of Finland).
Tegemist on Ameerika tammest valmistatud esmatäite šerri vaadiga (hogshead) ja
vaadi väiksusest tulenevalt villiti seda vaid 210 pudelit.
Aroom: tüüpilised
Springbank aroomid; õnneks ei ole esmatäite šerri vaat matnud destillaati oma
alla, ehk on just Ameerika tamm siin seda aidanud saavutada, kuna Euroopa tamme
tanniinid oleks toiminud destillaadi peal intensiivsemalt. Maitse: väga meeldiv
ümar šerri koos kookose ja magusa suitsususega, lisaks vanilline kreemisus ja
kuivatataud aprikoos. Lõpp: pikk, kuivatatud puuviljad, kerge ingver, šerri.
Glenfiddich „IPA
Cask“, Experimental Series #01, 43%
Siin siis ajaloo
esimene Šoti linnaseviski, mille järelviimistlemisel on kasutatud vaate, kus
hoitud IPA (Indian Pale Ale) õlu. Tegemist on Glenfiddich’ uue laiemalt
kättesaadavaks tehtud sarjaga, mille kaks esimest pudelit septembris turule
toodi. Viski vanuseks umbes 5-7 aastat. Küpsemine on toimunud järgmise skeemi
kohaselt: algselt on küpsenud viski tavapärastes vaatides ning seejärel
järelviimistletud kolme kuu vältel vaatides, mis olid varasemalt juba hoidnud
Glenfiddich viskit, kuid seejärel täidetud spetsiaalselt valmistatud õllega
üheks kuuks. Seega koostöö õlle- ja viskimeistrite vahel.
Aroom: kerge, kerge
puuviljasus (eriti õunad, kuid leitavad ka pirnid), kuid mitte kuigi (just
Glenfiddichi tavapärasel moel) magus – pigem isegi veidi kuiv, vanill, tsitruseline
ja kergelt kirbe (ürdid või siiski ongi humalad?). Maitse: kerge ja meeldiv,
tsitruseline, vanillikreem, kergelt rohune, veidi jällegi kirbust, mis meenutab
humalale omaseid maitseid õlles (või meeled lihtsalt otsivad neid, teades
kasutatud vaate?). Paar tilka vett muudab suutunde veidi kreemisemaks. Lõpp:
keskmise pikkusega, meeldivalt magus koos kerge rohususega lõpus.
Glenfiddich „Project
XX“, Experimental Series #02, 47% ncf
Eelmise paariline
uuest eksperimentaalsest sarjast. Kasutatud vaatide küpsemisiga ilmselt
varieeruvam. Siinse viski kokkupaneku loogika oli järgmine: 20 Glenfiddich’i
saadikut (brand ambassadors) valisid igaüks ühe vaadi, mis siis kokku segati.
Aroom: võrreldes
eelnevaga on kõrgem kangus tuntav ja see muudab aroomi täidlasemaks. Pehme puuviljasus,
suhkrustatud puuvilja(kummi)kommid, tammised vürtsid ja kergelt veinine
(portveini vaadid?). Enam tavapärase Glenfiddichi laadne. Maitse: suutunne
täidlane ja ümar (ilmselt suuresti tänu külmfiltreerimata jätmisele), kreemine
ning enam kui aroomis tuleb esile šerrivaatide mõju. Kergelt tammist
vürtsikust. Vähene vesi lisab kreemisust ja lisab tajutavalt enam vanilli.
Lõpp: üsna pikk, meeldivalt kreemine ja ümar; pehmed troopilised puuviljad koos
magusate vürtsidega. Võrreldes IPA viskiga on XX tervikuna täidlasem, meeldivam
ja mitmeplaanilisem.
anCnoc „Flaughter“,
46% nc, ncf
Sinne ja järgmine
maitstud viski on mõlemad Knockdhu viskivabriku (ühelinnaseviski on aastast
1993 villitud anCnoc nime all, et vältida sarnasust Knockando viskidega)
turvastatud viskide esindajad. Kokku on turvastatud anCnoc viskisid villitud kaheksa:
Rutter (11 ppm), Flaughter (14,8 ppm), Tushkar (15 ppm), Cutter (20,5 ppm), Rascan
(11,1 ppm), Peatlands (9 ppm), Stack (20 ppm), reisikaubanduses Barrow (13,5
ppm) ja uuena novembrist 2016 Rùdhan (? ppm). Kõik nimed osutavad kas turba
lõikamiseks kasutatud töövahenditele või turbale endale. Nii „Flaughter“ kui „Cutter“
on küpsenud eks-burboon vaatides ning esimene umbes kaheksa aastat ja teine
umbes viis aastat.
Aroom: rohuselt/heinaselt
kuiv, suitsused linnased ja vanill; ehk veidi ka rohelisi õunu. Maitse: turbasuitsune
linnasus, vanill; suitsusus üsna kuiv ja tuhane, seda tasakaalustab siiski ka
mõningane kerge puuviljane magusus. Meeldiv, kuid üheplaaniline. Lõpp: pigem
lühike ja üsna kuivapoolne. Järelmaitses veidi soolasust, kuid peamiseks on
tuhasus, mis jääb keelele üsna pikaks.
anCnoc „Cutter“,
46% nc, ncf
Aroom: eelmisega
võrreldes on turbasus tuntavalt magusam ja õlisem, mis näitab hästi, et suurem
turbasus toob sageli kaasa ka linnaste omamagususe esiletuleku (vrd Octomore). Kergelt
ka piprane ja sõnnikuline, lisaks ka magus vanill. Võrreldes eelnevaga enam
Islay saare viskidele sarnanev. Maitse: magus turbasus, mis katab suu päris
hästi, jõulisem kui eelnev; kreemine vanill ja ingver. Lõpp: keskmise
pikkusega, turbasuitsune, vanill ja ilmselt viski noorusest tulenevalt veidi mõrkjalt
rohune. Eelnevaga üsna sarnane, kuid siiski tajutavalt jõulisem.
Laphroaig „Lore“,
48% ncf
Uus Laphroaig, kuid
kahjuks jällegi NAS. Siiski on selle viski puhul antud ka täpsustatud teavet
kasutatud vaatide vanuse kohta. Kasutatud on „Lore“ valmistamisel 7-21 aastat
(keskmine vanus jääb pigem 15-17 kanti) küpsenud viskisid. Vaadid on olnud nii
esma- kui teise täitekorra eks-burboon ja eks-šerri vaadid ning lisaks
nooremate puhul ka väiksemõõdulisi quarter-cask vaate.
Aroom: mereline turbasus,
kuid siiski mitte „näkku hüppavalt“, vaid see pigem hiilib taustal, kuid siiski
kogu aeg nähtaval olles; vanill, veidi magusat troopilist puuviljasust ja õlist
linnasust. Kergelt ka kirbeid noote (tsitrused, ürdid, happelisemat sorti
oliiviõli). Maitse: rikkalik ja intensiivne, turbane, meeldivalt magusaid
puuvilju, veidi õlisust, mesisust ja vanilli; šerri vaatide osa on siin vist
pigem maitseid integreeriv, kui see, et nad oleksid tajutavad. Lisandub piprane
osa lõpus. Üsna meeldiv maitsekaar. Lõpp: keskmiselt pikk. Magusad puuviljad
koos kuivema vanilli ja Laphroaig’ õlise turbasusega.
Bruichladdich 8 yo „The
Laddie Eight“, 50% nc, ncf
Uus reisikaubanduse
lettidele suunatud Bruichladdich, mis eelneb kohe-kohe turule tulevale Bruichladdich
10-aastase teisele väljalaskele. Kasutatud nii Ameerika kui Euroopa tammest
valmistatud vaatides küpsenud viskisid; kus eks-šerri vaatide osakaal väga
väike.
Aroom: kerge ja karge, teraviljane,
rohelised linnased, tsitruseline, veidi nina näpistav; kergelt selline soolase
või aroom, ka märga puitu. Veega värskem (rohelised õunad), samas ka ümaram ja
magusam. Maitse: üsna värske, pigem destillaadile, kui vaadis korralikult
küpsenud viskile sarnanev: rohusus, greip, veidi ingverit; vanill ja oder. Veega
ümaram ja veidi enam kreemist puuviljasust, mis eelkõige suureneb teiste
tsitruseliste (lisaks greibile) arvel. Lõpp: keskmiselt pikk, greibi kirbus. Veega
järelmaitse pikem, pehmem ja ümaram.