HUDSON WHISKEY x2

Täna sai teadlikult sisse astutud ühte veinibaari, kus oli võimalik maitsta kaht Ameerika väiketootja viskit. Maitsmiseks sai võetud New Yorgis asuva Tuthilltown Spirits burboon ja rukkiviski, mida turustatakse Hudson nime all. Tuthilltown Spirits on asutatud 2001 ja selle poolt toodetud viskid on esimesed, mida New Yorgis peale keeluseadust destilleeritud. Viskivabriku praeguseks omanikuks on William Grant & Sons, kuid viski tootmine toimub siiski endiselt käsitöö laadselt.

Mõlemad viskid on destilleeritud padadestillaatorites kaks korda ning siis küpsenud Ameerika tammest vaatides ilmselt 2-4 aastat, kusjuures Baby Bourbon’i (ilmselt ka rukkiviski puhul) küpsemisel on kasutatud väikeseid (baby) vaate ja tooraineks on olnud 100% New Yorgi osariigis kasvanud mais. Ka rukkiviski valmistamisel on peamine osa rukkist saadud viskivabriku lähiümbruse põldudelt. Mõlemat viskit sai maitstud 2cl jagu.

Hudson Baby Bourbon, Year 2015 Batch 11, bottle #2701, 46%

Aroom: ehe burboon, kuid võrreldes Kentucky burboonidega üsna kerge ja mitte liigselt magus ega sapine. Vanill, grillitud mais, kerge tsitrus ja siis klaasis seistes üha enam tunda ka tammevaadi rösti, mis annab sellise kergelt suitsuse alatooni (tühjas klaasis oli see just eriti selgelt tuntav).

Maitse: samuti üsna kerge, magus küpsetatud mais, kuid see ei domineeri popcorni laadselt. Värskust annab kerge sidrun.

Lõpp: üsna pikk, meeldivalt pehme ja siidine, kerge münt lisab meeldivust.

Hudson Manhattan Rye, Year 2015 Batch 10, bottle #8038, 46%

Aroom: selgelt eelnevast erinev, veidi kummaline aroomikooslus, kus esmalt seostub kuivatatud tilliga, kus veidi ka fenkolit ja münti. Võiks öelda, et ka lillelisus ja veidi sellline keemiline pool on samuti tuntav. Klaasis seistes ja eriti tühi klaas annab ka magusat tubaka aroomi. Omapärane.

Maitse: omapärane, kuid üsna lihtne, kerge ja tajutavalt noorepoolne. Ohtralt ja peamiselt erinevad rohelised ürdid, eriti till ja veidi fenkolit; kadakamarjad ja veidi ka tammevaadist tulevat mõrusust magususele lisaks.

Lõpp: keskmise pikkusega, ürdine koos magususega.

Hinnang: üsna vastuvõetavad mekkimiseks mõlemad, arvestades seda, et ma ei ole eriline burbooni austaja ega pole ka rukkiviskiga end seni kurssi viinud. Sobivad ka niisama mekkimiseks, kuid ilmselt on sobivamad siiski erinevates kokteilides.

WRITER’S TEARS Irish Whiskey

Vahelduseks ka midagi Iirimaalt. Siinmaitstava viski puhul on tegemist Walsh Whiskey Distillery poolt 2009. aastal turule toodud Iiri seguviskiga, kus on kokku segatud kaks eri tüüpi linnaseviskit. Nimelt moodustab viski koostisest 60% Single Pot Still viski ja 40% Single Malt viski. Neist esimene on siis tüüpiline Iirile omane viski, kus kasutatakse nii linnastamata kui linnastatud otra. Siinses viskis ei ole seega kasutatud teraviljaviskit. Viski on destilleeritud kolm korda ja see on küpsenud Ameerika tammest eks-burboon vaatides. Ostetud sai siinne viski ülemere laevalt ja hinnaks oli meeldivalt alla kolmekümne euro. Villitud on viski 2016. aastal.

Writer’s Tears Copper Pot Irish Whiskey, 40% nc?

Aroom: hapukas-magus mesine puuviljasus, kergelt tammist vürtsikust ja tsitrused. Õunakoored ja veidi ka õunaäädikat, kuid siiski on piisavalt magusust, et säilitada Iiri viskile omane eripära. Üsna lihtne aga meeldiv. Puuduvad häirivad noodid ning saavutatud on hea tasakaal.

Maitse: väga kerge ja ümar. Õunad karamellikastmes, mesi, vanill, veidi tsitruselist ingverit, mis kokku jätab veidi hapukas-vürtsika kuid siiski magusaga tasakaalustatud meeldiva koosluse. Jääb aga pigem lihtsakoeliseks. Kangust võiks veidi enam olla.

Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Magus-hapukas puuviljasus säilib, lisaks mesi ja piimašokolaad. Siin on tunda veidi mõrusust, mis viitab viski suhtelisele noorusele.

Hinnang: C+

Tervikuna lihtne, kuid vägagi meeldiv kerge kooslus. Midagi negatiivset öelda ei ole. Niisama mekkimiseks ehk liiga vähe elamusi pakkuv, kuid samas suurepärane viski Iiri kohvi valmistamiseks. Writer’s Tears nime alla on lisaks siinmaitstule saadaval ka siinse vaadikangusega variant (Writer’s Tears Cask Strength, 53%) ning Euroopa tammest eks-oloroso šerri vaadis küpsenud viski (Writer’s Tears Red Head, 46%). Viimane on leitav ka ülemere laevadel.

Linnaseviskid Tallinnas 09/2017

Täna sai tehtud üks ring Tallinna poodides ning vaadatud, kas on ilmunud lettidele uusi linnaseviskisid. Mõningad lisandused jäid ka silma. Kõigepealt oli üllatav näha maailmaski üsna värskeid viskisid Ballantine's viski tootjalt. Nimelt on Ballantine's toonud turule linnaseviskid, mis on ka oluliseks komponendiks Ballantine's seguviski valmistamisel. Ballantine's Series 001 all on poodides Glenburgie 15-aastane ja Series 002 all Miltonduff 15-aastane. Mõlemad viskid on küpsenud Ameerika tammest vaatides ja villitud kangusega 40% (miks küll nii madal?). Neile lisaks on Serie 003 pudelina villitud ka Glentauchers 15-aastane, kuid seda vähemalt täna silma ei jäänud.

Teisteks uuteks viskideks olid Glenlivet 15-aastane (French Oak Reserve), mis villitud kangusega 40%; uue disainiga Highland Park 10-aastane "Viking Scar", samuti kangusega 40%, Loch Lomond 12- ja 18-aastane, mõlemad 46%. Lisaks oli sadamas Glen Grant 12-aastane (48%), Suntory "Chita", Glenlivet "Nadurra" (First Fill American White Oak), Laphroaig "Four Oak" ning Bowmore uued reisikaubanduse pudelid 10-aastane (dark & intense) ja 15-aastane (golden & elegant). Seega väikest elavnemist viskilettidel on märgata, mis lubab aasta lõpuks ehk veelgi enam uusi ja huvitavamaid linnaseviskisid.

GLENLIVET Founder’s Reserve

Siinmaitstavat vanuse märketa Glenlivet linnaseviskit sai esimest korda maitstud Tallinna viskishow käigus. Siis jättis see lihtsakoelise ja äärmiselt vähenõudliku viski tunde. Kuna see Glenlivet „Founder’s Reserve“ viskipudel oli toodud mulle suvel kingiks, avanes võimalus sellega pikemat tutvust teha. Peab kohe alguses tõdema, et ega arvamus sellest viskist ei paranenud, pigem isegi langes. Viskishowl põgusalt ja väikeses koguses maitstuna jäi see silma kerge ja magusalt puuviljase suvise viskina, mis ka nüüd kinnitust leidis, kuid pikemalt maitstes tuleb rõhutatult esile viski liigne magusus, lihtsus ja igavus. Siinmaitstav pudel on villitud 05.12.2016.

Glenlivet Founder’s Reserve, 40%

Aroom: lilleline (nartsiss) ja siirupiselt magus puuviljasus. Mahlased magusad apelsinid, konservipirnid ja pirnikaramellid (need klaasjad, mida kunagi lapsepõlves sai lutsutatud). Selle veidi imala magususe alt tõuseb hooti ka piirituselist mõrusust ja lisaks veidi ka küünelakieemaldaja aroome. Tervikuna väga magus ja kerge.

Maitse: nii nagu aroom juba oodata lasi, on ka maitses domineerivaks siirupine magus puuviljasus. Suuntundelt ümar ja pehme. Magusad üleküpsed pirnid, magusad mandariinid ja apelsinid, veidi konservi ananassi. Lisandub kergelt piirituseline mõrusus. Üheülbane ja lihtsakoeline. Väga igav.

Lõpp: üsna lühike, lilleline rohusus, kergelt mõru.

Hinnang: D

CAOL ILA 2004 GM Cask Strength

Siinmaitstav Caol Ila on villitud sõltumatu villija Gordon & MacPhail poolt Cask Strength sarjas. Viski on destilleeritud 8. detsember 2004, küpsenud neljas taastäidetud šerri vaadis (butts) # 306615, 306620-22 ning villitud 27. jaanuar 2016.

Caol Ila 2004/2015 Gordon & MacPhail Cask Strength, 59,3% nc, ncf

Aroom: avamise järgselt ja umbes poole pudelini oli aroom pigem üsna kuiv ja terav, piirituseline suitsusus ja üsna tugevalt turvastatud linnaseid, mis tõid endaga kaasa siiski ka tasakaalustavat magusust. Lisaks üsna piprane, nii must kui valge. Mida enam pudelis edasi põhja poole, seda rohkem on aroomis leitavad puuviljad, mis on pigem kuivatatud, eelkõige õun, millele lisandub tooremat banaani. Veidi karamelli koos soolase suitsutatud maasingiga. Aroom muutub üha enam kompleksemaks. Vesi muudab oluliselt, esil enam suitsusus ja puuviljad, nüüd peamiselt pirn, kuid jääb ka õun; alles jääb ja isegi võimendub valge pipar. Suitsusus muutub vee lisamisel kuivemaks ja puidusemaks.

Maitse: algselt üsna agressiivne, terav ja kuiv. Üsna tugev turbasuitsusus ja piprasus. Kergelt soolakas sidrun, hapukamat sorti roheline õun, mida tasakaalustavad magusamad puuviljad (banaan). Veega pehmeneb märgatavalt. Suutundelt muutub kreemisemaks, kerge puuviljaselt soolakas mekk. Turbasus muutub veega tuhaseks suitsususeks, samas ka veidi õhukeseks.

Lõpp: keskmiselt pikk. Teravapoolne, kuiv ja turbane. Kui lasta klaasis seista u 30 minutit, siis on nii maitse kui järelmaitse puuviljasem, milles on sellist kergelt hapukat magusust koos kerge soolase järelmekiga.

Hinnang: B

Kuigi kõrge kangusega, eelistasin pigem ilma veeta, eriti aroomi silmas pidades, kuna vesi muudab algse komplekse aroomi õhemaks. Maitsele aga tuleb vähene vesi pigem kasuks; võimaldab mängida erinevas koguses vee lisamisega. Eelistatult tuleks siiski vee lisamise asemel pigem lasta klaasi väljavalatult seista vähemalt pool tundi. See toob viski täidluse enam esile.

BRUICHLADDICH Islay Barley 2009

Kui rääkida püüdest viia viskivalmistamine võimalikult rohujuure tasandile, siis on Bruichladdich sammunud viskimaailma esireas. Endine Bruichladdich viskivabriku ning praegune Iiri viskivabriku Waterford tegevjuht Mark Reynier oli ja on endiselt haaratud ideest kasutada viski valmistamisel ühest konkreetsest farmist pärit otra. Kui reeglina kasutatakse viski valmistamisel otra, mille täpne päritolu ja/või kasvukoht pole teada, siis Bruichladdich viskivabrikus ollakse huvitatud sellest, kuidas erilaadsest kasvukeskkonnast pärit oder lõppviski maitset mõjutab. Idee selle taga on pärit veinimaailmast, kus viinamarja kasvukoht ja pinnas (terroir) suurt rolli mängib.

Bruichladdich on Islay Barley viskit destilleerinud tänaseks viis korda – 2004, 2006, 2007, 2009 ja 2010. Viskivabrikus destilleeriti ka aastal 2008 Islay saarel kasvanud odrast, kuid sel korral linnased turvastati ning viski villiti Port Charlotte Islay Barley nime all. Siinmaitstava viski puhul on kasutatud Publican ja Oxbridge odrasortide segu, mis pärit Islay saare keskosas paiknevate Claggan, Cruach, Island ja Mulindry farmi põldudelt. Oder on koristatud 2008 ning sellest valmistatud viski destilleeritud 2009 aastal. Viski on pandud küpsema Ameerika tammest vaatidesse, millest enamus olid eks-burboon ja osa ilmselt eks-šerri vaadid. Siinmaiitstav viski on villitud 21.01.2016.

Bruichladdich Islay Barley 2009, 50% nc, ncf

Aroom: värske, väga linnaseline, puuviljade mix muutuvas koosseisus ja suhtes. Veidi iirist ja vanill. Hästi kergelt tunda suitsust tausta, mis on pigem kuiv tammevaadi röst kui turvas. Vürtsikus ja lisaks mõningane soolakas merelisus ning ka sõnnikulisus koos viskilao ukse avamisel ninna tuleva aroomiga. Klaasis seistes lisandub iirisele karamellikaste ning isegi selgelt tajutavat šerrisust taustal, mis lisab aroomile veelgi rikkalikkust. Vesi rõhutab enam kuiva linnasust. Meeldiv.

Maitse: suutundelt puuviljane ja ümar kreemisus. Teraviljane, linnaste magusus ja vanill. Soolakad küpsed puuviljad, millele lisab mõningast teravust ingver. Tamm on maitses enam tunda. Vähene vesi pehmendab, muudab magusamaks ja toob juurde magusapoolset puuviljasust. Magususele lisaks toob vesi kahjuks esile siiski ka sidruni ja apelsini koore mõrusust. Veega tulev mõrusus muudab eelistatuks ilma veeta mekkimise.

Lõpp: keskmise pikkusega. Üsna pehme ja kreemine, kuid samas siiski kergelt vürtsikas ja ingverine. Kurku soojendav.

Hinnang: B

Äratuntavalt Bruichladdich. Selgelt veel noor, kuid väga meeldiv selline. Üsna kompleksne, eriti aroomi osas. Viski, mis on kui kameeleon, mis muudab end eri maitsmiskordadel. Meelepärane ja sobiv viski suve lõpetamiseks.

HIGHLAND PARK Valkyrie

Siinmaitstav Highland Park on uus, selle aasta esimeses pooles turule toodud, vanuse märketa viski nimega Valkyrie. Jätkatakse seega viikingi legendidega ning sedapuhku ongi kolmest viskist kokkupandava seeria nimeks Viking Legends, kuhu lisaks esimesele Valkyrie viskile, lisanduvad järgnevatel aastatel veel Valknut ja Valhalla. Valküürid olid germaani ja põhja mütoloogias Odini teenistuses olevad neitsid, kes osalesid lahingutes jälgijate ja mõjutajatena ning kes lahingus langejad Valhallasse viisid ja neid siis seal pidulauas teenindasid.

Valkyrie viski puhul on kokku segatud Ameerika tammest valmistatud eks-burboon ja eks-šerri ning Euroopa tammest valmistatud eks-šerri vaadid. Ameerika tammest eks-šerri vaatide osakaal on 50% ning selles küpsenud viski on destilleeritud Tartan odrast, mis linnastatud Highland Park viskivabrikus kohapeal ning see on lisaks saanud tavapäraselt kasutatavast mõõdukalt turvastatud (12ppm) linnastest tugevama turbasuitsu mõjutuse (u 45ppm). Kuna seda viskit villiti veerand miljonit pudelit, siis on see ilmselt üsna laialdaselt kättesaadav üsna pika aja jooksul. Ehk jõuab isegi Tallinna lettidele. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.

Highland Park Valkyrie, 45,9% nc, ncf?

Aroom: esmalt puuviljane, küpsetatud õunad kaneeliga ja apelsinimoos ning mesine linnasus. Siis mahedad vürtsid, kus lisaks kaneelile ka muskaat. Lisandub magusapoolne ja kanarbikuline-puidune kerge suitsusus ning tasapisi ilmub ka šerrit. Klaasis seistes kerge, kuid selgelt tajutav iiris ja magus vanill. Eri komponendid kerkivad esile üksteise järel. Üsna rikkalik ja kompleksne. Vee lisamisel ilmuvad rohelised ürdid ja kanarbik.

Maitse: üsna vürtsikas, isegi piprane, tugevalt tammevaadi mõjuline. Suutundelt siiski üsna ümar ja hästi suud kattev. Vürtsikus ei domineeri siiski liigselt ja lõpuni, vaid laseb esile tulla ka iiriselist magusust koos tsitruselise servaga. Lisaks keskmiselt tume šokolaad meresoolaga ja mesi. Suitsusust on aroomiga võrreldes maitses enam tunda. Vähene vesi toob esile sidruni ja mahendab vürtsikust; koos sellega väheneb aga samas viski jõulisus. Seega meelepärasem on ilma veeta.

Lõpp: keskmise pikkusega, vürtsikus jätkub, mõru-hapukas ja suitsune järelmekk, mis lõpus taandub kuivaks ja veidi tuhaselt suitsuseks.

Hinnang: B

Tervikuna üsna meeldiv ja rikkalik Highland Park. Jõuline, kuid ehk veidi liiga tammevaadi mõjuline, mis ründab just maitses. Parim osa kindlasti aroom ning nõrgim järelmaitse oma mõruda noodiga. Kui see viski oli mõeldud Dark Origins asendamiseks, siis mulle oli nende kahe võrdluses meelepärasem just Dark Origins oma suurema šerrisusega. Võrdluses on need kaks viskit aga üsna erinevad.