Aasta 2016 parimad

Parimad kaksteist maitstud linnaseviskit 2016. aastal alfabeetilises järjestuses:

1. Arran 18 yo, 46%
2. Balvenie 15 yo „Single Barrel“, 47,8%
3. Glencadam 32 yo, Single Cask, cask # 745, 50,8%
4. Glendronach 15 yo „100% Sherry Casks“, 40%
5. Glenfarclas 17 yo, 43%
6. Highland Park 13 yo, 2002/2016, cask #6367, 59,2%
7. Lagavulin 12 yo „Special Release 2015“, 56,8%
8. Laphroaig 15 yo „200th Anniversary Edition“, 43%
9. Longrow mix: 11 yo „Red“ 51,8% (2cl, 50%) + 11 yo „Rundlets & Kilderkins“ 51,7% (2cl, 50%)
10. Macallan 12 yo „Sherry Oak“, 40%
11. Springbank mix: 18 yo 46% (2cl, 50%) + 21 yo 46% (2cl, 50%)
12. Springbank 16 yo „Local Barley“, 54,3%

LAGAVULIN 1999/2015 „Distiller’s Edition“

Kui eelmine maitstud Lagavulin oli puhtalt taastäidetud eks-burboon vaatides küpsenud, siis siinmaitstav on peale esmast küpsemisaega läbinud järelküpsemise Pedro Ximenez’ šerri vaatides. Konkreetne linnaseviski on destilleeritud 1999 ja villitud 2015 aastal. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.

Lagavulin 1999/2015 „Distiller’s Edition“ lgv. 4/504, 43%

Aroom: üsna vaoshoitud, paks puuviljane turbasus. Puuviljad on siin osalt kuivatatud (õun, viigimari, rosinad) ja osalt keedetud (veidi siirupised). See muudab turbased aroomid tervikuna üsna kergeks, pehmeks ja mõõdukalt magusaks. Lisanduvad metsaalune kõdu, kaneeliga ülepuistatud ahjuõunad, tubakas ja veidi piimašokolaadi. Paar tilka vett teeb aroomi värskemaks ja toob burboon vaadis küpsenud destillaadi šerri alt esile.

Maitse: suutunne pehme ja kergelt kreemine turbasus. Turbasus on siin mitte niivõrd mereline vaid pigem selline tume – soine, rabamülkane, juurikane – ja üksnes veidi tuhaselt adrune. Mõõdukalt šerrist magusust, tume apelsini marmelaad. Teises laines saabuvad kergelt suitsused ja mesised vürtsid ja veidi tammisust. Vähene vesi toob esile mõningal määral tsitruseid, mis muudavad maitse värskemaks, kuid kaotsi läheb kreemisus. Tervikuna tahaks maitse veidi kõrgemat kangust ja ehk veidi enam turbasust.

Lõpp: keskmiset pikk. Meeldivalt kurku soojendav. Veidi turbased vürtsid jätkuvad, lisandub kerge piprane kipitus keelel, kuid siis hääbuvad tasapisi mõlemad, jättes endast järele kergelt metallise järelmaitse.

Hinnang: B+

LAGAVULIN 12 yo „Special Release 2015“

Lagavulin viskivabrik sai sel aastal 200. aastaseks. Aastapäeva puhuks villiti kaks piiratud koguses ühelinnaseviskit: 8- ja 25-aastane. Lisaks sai aastapäeva märke ka järjekorras juba 15nes tünnikangusega 12-aastane Lagavulin, mis on küpsenud taastäidetud Ameerika tammest eks-burboon vaatides. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.

Lagavulin 12 yo „Special Release 2015“, 56,8% ncf

Aroom: kangusele vaatamata üsna kerge. Suitsune magus sidrun, suitsusus on turbane (kõdu, taime juurestik) ja samas kulupõlengu laadne. Ehk siis nii tugevamat kui kergemat suitsusust üheaegselt. Kergelt värske asfaldi aroomid. Sidrunile lisaks magusaid suitsuseid puuvilju, eriti pirn, ja kummeli tee. Lisaks ka mõrkjamat rohusust ja ürdisust; kamper. Vesi toob aroomi ka vanilli ja linnased ning muudab koosluse veidi paksemaks ja õlisemaks.

Maitse: intensiivne tsitruseline turbasuitsusus; terav, kuid sobib ka sellisel kangusel mekkimiseks. Vesi ümardab ja toob enam esile õlise magusa linnasuse koos suhkrustatud sidruniga. Lisaks mõru-magus greip ja ürdisus. Turbasus saabub pigem teise lainena ja on tajutavalt soolane koos kerge piprasusega.

Lõpp: pikk, tugevalt turbane, mis nüüd ka veidi meditsiiniline, veidi rohuselt ja tsitruseliselt mõru, greip, pipar; kuiv.

Hinnang: A

KILCHOMAN 10th Anniversary Release

Kilchoman viskivabrik rajati 2005. aastal ning kümneaastase juubeli puhul villiti eriväljalase, kuhu segati kokku aastatel 2005-2012 destilleeritud viskid. Seejuures on igas selles aastapäeva  pudelis ka tilgake kõige esimesest vaadist, mis üldse Kilchomani viskivabrikus täideti – vaat #01/2015. Kokkusegatud vaatideks olid valitud nii eks-burboon kui  eks-šerri vaadid. Kokku villiti seda viskit vaid 3000 pudelit ja lisaks siis loetud hulk minipudeleid. Ise sai see kaasa ostetud eelmisel aastal viskivabriku poest. Nüüd siis aeg see maitsmiseks avada. Maitstav on pärit 5cl minipudelist.

Kilchoman 10th Anniversary Release 2005-2015, 58,2% nc, ncf

Aroom: üsna täidlane, vaatamata kõrgele kangusele üllatavalt kerge ja vaoshoitud. Linnaseline ja tuhaselt puuviljane magusus koos värske sidruni ja ananassiga. Turbasuitsus olemas, kuid hiilib pigem tagaplaanil. Võrreldes 2008 aastakäigu viskiga on siin mõningad eks-šerri vaadid muutnud aroomi veidi mitmekesisemaks. Vesi toob esile segus olevad noored viskid ja kerge vaskse metallisuse.

Maitse: huultel esmalt magusate linnaste mekk, kuid siis oodatult väga terav ja intensiivne rünnak suus ja kurgus. Mõru-terav rohune piprasus. Tsitrused ja kiivid. Veega tuleb esile noorte viskide osa koos veidi metallise (vaskse) piirituselisusega.

Lõpp: pikk, magusad linnased, kiivile omane magus-hapukus, tuhane kuiv suitsusus.

Hinnang: B+

Jõulude ja aastalõpu tähistamiseks hea algus. Enne uue aasta saabumist maitsen veel kaht Lagavulin ühelinnaseviskit, mis mõlemad küll villitud 2015. aastal, kuid sobivad siiski Lagavulin viskivabriku sel aastal täitunud 200 aastapäeva tähistama. Päris suur patt oleks aasta ära lõpetada ja seda tähtpäeva sel aastal Lagavulinit maitsmata mitte tähistada.

Häid pühi!

KILCHOMAN Vintage 2008

Siinne Kilchoman ühe aastakäigu linnaseviski on destilleeritud juulis 2008. aastal ning küpsenud esimese täitekorra Ameerika tammest eks-burboon vaatides ning villitud augustis 2015. aastal. Villimise hetkel oli see vanim Kilchoman ühelinnaseviski – seitse aastat. Aastakäigu viskidest oli see järjekorras kolmas, varasemalt on villitud 2006/2011 ja 2007/2013 aastakäigu Kilchomanid. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.

Kilchoman Vintage 2008, 46% nc, ncf

Aroom: magusalt turbasuitsune koos magusate linnastega, veidi vanilli ja sidrunipipart. Lisaks magus tubakas, mesi ja üsna kergelt ka magusaid pehmeid puuvilju (melon). Suitsune aroom on selline merevetikaliselt soolase ja fenoolse ning lõkkesuitsu segu. Vajab klaasis seismist ja õhutamist, mis integreerib aroomid. Vee lisamisel tuleb olla ettevaatlik. Liigne vesi ei tee head, kaotab magusa turbasuse, linnasuse ja jätab alles kuiva antiseptilise ja üsna „õhukese“ aroomi.

Maitse: algus üsna terav ja veidi piirituseline, siis selgelt tajutav mereline turbasus, millele liitub kiirelt magus ja kergelt õline linnasus. Veidi ka merelist soolasust, ingverit ja kerget piprasust, mis tuletab meelde viski nooruse. Ka maitsele ei tee liigne vesi head, teravus suureneb ja maitse läheneb toordestillaadile. Üllatavalt tuleb aga edasi lahjendades (u 28-30%ni) magus linnasus tagasi.

Lõpp: keskmise pikkusega, turbasuitsune, veidi vanilli ja puuviljast magusust, kuid samas ka kergelt soolane ja kuivapoolne.

Hinnang: B

Tervikuna meeldiv klassikaline Islay turbasuitsune linnaseviski. Noorust on küll kohati tunda, kuid siiski on kogu tervik hästi integreeritud.

CAOL ILA Distillers Edition 2001

Siinmaitstav ühelinnaseviski on järjekordne näide Diageo poolt turule toodud „Distiller’s Edition“ sarjas villitud viskidest. Kõik sellesse kuuluvad viskid on läbinud peale algset eks-burboon vaatides küpsemist järelviimistluse erinevat tüüpi veinivaatides. Kui näiteks Cragganmore puhul on järelviimistluse vaatideks Ruby Port, Lagavulini puhul PX, Taliskeri puhul Amoroso šerri, siis Caol Ila puhul on järelviimistlus toimunud Moscatel veini vaatides. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.

Caol Ila Distiller’s Edition 2001/2013, C-si, 9-473, 43%

Aroom: algus kinnine, vaid kerge suitsusus veinises kastmes ja punased marjad, mis kokku annavad veidi sellise kummise aroomi. Vürtsidest nelk ja kerge pipar. Tervikuna meeldivalt ümar, kus suitsusus pole pealmine, vaid püsib taustal. Eriti palju ei toimu, kuid oma lihtsuses üsna meeldiv.

Maitse: ümar, magusapoolne (kuivatatud õunad). Siis tuleb värske ja veidi hapukas marjasus, vürtsidest nelk koos kerge musta pipraga. Suitsusus on tunda, kuid see on üsna hästi integreeritud teiste maitsetega ja kerkib esile enam maitse lõpus.

Lõpp: üsna pikk, jätkub veinine suitsusus ja kerge hapukas marjasus. Lisaks vürtsid (eriti kaneel), mis teeb lõpu veidi kuivaks. Kurku meeldivalt soojendav.

Hinnang: B

Märkimisväärselt erinev 12-aastasest ja ka eelnevalt maitstud G&M „naturaalsest“ Caol Ilast.

CAOL ILA 2003/2015 Gordon & MacPhail CC

Sinne sõltumatu villija Gordon & MacPhail poolt „Connoisseurs Choice“ sarja Caol Ila on destilleeritud 2003. aastal ja villitud 16.06.2015. Viski on küpsenud esmatäite eks-burboon vaatides. Maitstav pärit 5cl minipudelist.

Caol Ila 2003/2015 Gordon & MacPhail Connoisseurs Choice, 46% ncf, nc

Aroom: üsna tugev turbasus ja sellega koos kergelt magusad linnased. Taustal ka värskeid magusaid puuvilju (õunad, banaan) ja vanill, mis piisavalt turbasuitsusust tasakaalustavad. Veidi tajutav ka must ja valge pipar ning värskust lisab kerge laim. Vesi muudab ümaramaks, toob esile enam puuviljast ja vanillikreemi magusust ning viib suitsususe tahaplaanile. Aroom meeldivam osa viskist.

Maitse: algus üpris terav ja intensiivne, keelt torkiv. Sellest mööda saades on suutunne kergelt (kookos)õline, kuid üsna piprane. Veidi puuvilju. Suitsusust on aroomiga võrreldes oluliselt vähem. Vesi ümardab veidi, kuid teravus keelel säilib, muutudes piprasest siiski enam tsitruseliste koorele omaseks teravuseks. Maitses tunda veel üsna noor ja tahumatu Caol Ila.

Lõpp: keskmiselt pikk, pigem kuiv, selline lõkkesuitsu suitsusus koos tammise piprasusega.

Hinnang: B

GLENMORANGIE x3

Glenmorangie viskid, kuigi üsna vabalt ja suhteliselt mõistliku hinnaga saadaval, pole ei maitse ega muudel põhjustel mulle kunagi erilist huvi tekitanud. Olen neid küll siin-seal maitsnud, kuid terve pudeli jagu olen neid soetanud üksnes juba blogis tutvustatud 10-aastase ja vanema versiooni (aastal 2006-7 villitud) portveini vaadis järelküpsenud viski. Korvamaks nüüd tühimikku, sai täna restoranis maitstud kõrvuti Glenmorangie  10-aastast ning 12-aastaseid Nectar d’Òr (peale vähemalt 10-aastast küpsemist eks-burboon vaatides järelküpsenud kahe aasta vältel Sauternes veini vaatides) ja Lasanta (peale vähemalt 10-aastast küpsemist eks-burboon vaatides järelküpsenud kahe aasta vältel Oloroso ja Pedro Ximénez  šerri veini vaatides).

Glenmorangie 10 yo „The Original“, 40%

Aroom on kerge, pehme ja aromaatselt lilleline, kergelt vürtsikad kollased luuviljad ja veidi ka tsitruseid (eelkõige apelsin, kuid ka greip). Veidi iirist, vanill ja kergelt kreemine pähklikreem. Maitse aroomile vastavalt kerge ja mõõdukalt magus. Vanill koos vürtside ja ingveriga. Tundub tammisem, kui oma pudelist maitstu. Puuviljadest nektariin, veidi toores aprikoos ja tsitrused. Lõpp on keskmise pikkusega, kuivusele kalduv ja lõpus jääb suhu veidi mõru rohune maik.

Glenmorangie 12 yo „Nectar d’Òr“, 46% ncf, nc

Aroom tajutavalt kergem ja delikaatsem. Mesised pehmed puuviljad koos värskust lisava sidruniga. Kui kangus maha arvata, siis meenutab magusat dessertveini küll. Samas on esil ka veidi happelisemad ja vürtsikamad valge veini aroomid. Lisaks apelsin pealepuistatud muskaadiga. Omapärane ja veidi kummaline viski aroom, mis võib olla paljudele meelepärane, kuid mitte päris mulle. Maitse üldiselt meeldivalt tasakaalus ja enam tunda destillaati. Magusad valged rosinad, muskaat, veidi ingverit ja sidrunit. Lisaks värsket marjasust (rohelised karusmarjad ja viinamarjad) ja tooremapoolset ananassi. Aroomiga võrreldes pehmust vähem ja särtsakust enam. Lõpp keskmiselt pikk ja kipub sinna kuivemapoolse ning kergelt vürtsika tammisuse poole.

Glenmorangie 12 yo „Lasanta“, 43%

Aroomis selge šerri, mis katab suures osas destillaadi. Kaneeli ja ingveriga kaetud tume šokolaad. Veidi kohvi. Tume suhkrusiirup, kõrbema lastud suhkur ja veidi ka väävlit. Pole siiski imalalt magus. Maitse veidi enam tasakaalus. Veinisuse all tõuseb esile ka algselt burboonvaadis küpsenud destillaat – linnased, vanill ja ingver. Lisanduvad rosinad ja piimašokolaad koos mõrudate apelsinimarmelaadi ja musta teega. Lõpp keskmise pikkusega, rosinad, mesi, kergelt kuivusele kalduv.

Meeldivad ühelinnaseviskid kõik, kuid mitte just minu maitsele. Vaatidest tulenev mõju tunda ning kõrvuti maitstuna on kõigil küll selge ühisosa, kuid see on siis erinevate varjunditega rüütatud. Kõige vaadimõjulisem oli kolmest Lasanta, mis meenutab veidi Auchentoshan "Three Wood" viskit. Mõlema puhul on kerge iseloomuga destillaat vaadi poolt veidi liigselt varjutatud. Kui siinmaitstutele koondhinne panna, siis võiks selleks olla C+.