Veebruari alguses sai Covid ka minu kätte. Isolatsiooniperiood möödus erinevate sümptomite tulemise-möödumisega, kuid ilma palavikuta ja õnneks ei olnud mõjutatud ei lõhna- ega maitsmistaju. Siiski vältisin alkohoolseid jooke ja sellest siis ka veebruari esimese poole vaikus blogis. Nüüd aga taas tasapisi viskide juurde ja püüan siis sel kuul maitsta ja tutvustada Laphroaigi (avatud juba kolm kuud ja tasapisi mekitud) ja Ardbegi kolm viskit. Algselt veebruari planeeritud Port Charlotte jääb aprilli.
Veebruari esimeseks viskiks on Laphroaig ja reisikaubanduse lettidele peamiselt suunatud olnud An Cuan Mòr (tõlkes „suur ookean“). Viski on üsna tüüpiliselt vanuse märketa. Laphroaig villis An Cuan Mòr linnaseviskit aastatel 2013-2016 ning hind jäi 70-100 vahele; endal õnnestus soetada see 70ne eest. Viski on esmalt küpsenud Ameerika tammest valmistatud esmatäite eks-burboon vaatides ning järelküpsemiseks viidud Euroopa tammest valmistatud vaatidesse (selgusetu on küll mis nendes vaatides eelnevalt küpsenud oli ja mitmenda täitekorra vaatidega tegemist). Siinmaitstav on pärit 2014. aastal villitud pudelist.
Laphroaig An Cuan Mòr, 48,0% ncf
Aroom: üsna pehme ja vanilline turbasus, mis tuleb koos kerge metallise noodiga. Kuiv tammeröst, veidi kõrbenud karamelli ja siis klaasis seistes kuivatatud puuviljasust veidi, rosinaid ja tervikuna muutub magusamaks. Vähese vee lisamisel tuleb kookost ja vanillijäätis oma magususega. Üsnagi mitmeplaaniline ning muutlik.
Maitse: tammiselt vürtsikas koos ingveriga, keskosas tõrvane turbasus, millele järgneb uuesti tammiselt tugev vürtsikus koos mõningase lagritsaga. Veega lahjendamine toob veidi magusust ja leevendab tammisust.
Lõpp: üsna pikk ja tugevalt tammine ja vürtsikas; lisaks turbane mõrkjus ja salmiakki ning alles järelmekis veidi vannilli ja turbaseid linnaseid.
Hinnang: B
Väga hea ja jõuline Laphroaig tervikuna, kuid siiski on destillaadi enda maitsed liigselt Euroopa tammevaatide poolt ära tapetud. Aroomis domineerib Ameerika tamm ja maitses Euroopa tamm.
