neljapäev, 30. mai 2019

BALVENIE 14 yo Peat Week 2003

Viimane sel kuul maitstav viski tuleb samuti Balvenie viskivabrikust, kuid sedakorda on selleks mitte just tavapärane Balvenie. Nimelt on siinmaitstav viski destilleeritud turvastatud linnastest. Balvenie on ka varem n.n suitsuseid viskisid villinud, kuid need on oma vähese suitsuse noodi saanud vaatidest – 2001. aastal villiti Balvenie 17-aastane Islay Cask ja 2010 aastal Balvenie 17-aastane Peated Cask.

Siinne 14-aastane Peat Week nimeline viski on aga esimene n.n tõeline turbasuitsune viski. Nimelt hakkas Balvenie 2002. aastast igal aastal vaid ühe nädala vältel destilleerima üsna tugevalt (20-40 ppm) turvastatud linnastest. Esimene 14-aastane Peat Week viski villiti 2017. aastal ning kandis siis 2002 Vintage (37 nädal) märget. Reisikaubanduse lettidele villiti samal aastal ka 14-aastane Peated Triple Cask. Siinmaitstav viski on 2003. aastal (34 nädal) valmistatud destillaadist ning villitud 2018. aastal. Nii 2002 kui 2003 aastakäigu destillaadid on küpsenud Ameerika tammest eks-burboon vaatides. Just värskelt on müüki jõudnud Balvenie uus seeria „The Balvenie Stories“, kus lisaks 12-aastasele The Sweet Toast of American Oak ja 26-aastasele A Day of Dark Barley on ka 14-aastane The Week of Peat. Viimane on siis sisult sama viski, mis ülal tutvustatud Peat Week, kuid lihtsalt saanud uue disaini sobitumaks uude Stories seeriasse. Siinmaitstav viski on pärit 3cl näidispudelist.


Balvenie 14 yo Peat Week, 2003 Vintage, 48,3% ncf

Aroom: kohene ilmne suitsusus, mis ei ole mereline, meditsiiniline ega fenoolselt turbane, vaid pigem selline rohu, puuviljade ja kanarbiku põlemise laadne veidi tuhane suitsusus. Kerge metallisus, kerge sidrun eriti sidrunikoor, vanill ja üsna kuiv selline. Puudu on puuviljasus ja Balvenie mesisus. Metalline kuiv suitsusus katab muud võimalikud aroomid. Vajab vett, mis toob linnasuse ja veidi vanilliselt magusamaid noote. Liigne vesi aga muudab veelgi metallisemaks.

Maitse: suitsune, piprane ja väga teravalt ründav. Sidrunihappeline värskus. Kirbe, mõru. Ilmne metalline mekk. Vesi võtab teravust maha, kuid sidrunikoore kirbus ja mõrusus jäävad. Metalline. Puudu on tasakaalustav komponent.

Lõpp: keskmise pikkusega. Suitsune ja piprane tammisus, vanill, terav ja kuiv.

Hinnang: C+


Ebatüüpiline Balvenie ning vähemalt siinne 2003 Vintage tundub märksa noorem kui 14-aastat. Pigem meenutab 5-7 aastaseid Islay tahumatuid kolmanda täitekorra vaatides küpsenud turbaseid viskisid.

esmaspäev, 27. mai 2019

BALVENIE 16 yo Triple Cask

Siinmaitstav Balvenie kuulub viskivabriku praegusesse Triple Cask nimelisse reisikaubanduse valikusse, olles vanuselt kahe teise sama seeria viski (12- ja 25-aastane) vahele paigutuv. Varasemalt on blogis tutvustatud juba 12-aastast ning siin siis vanuselt järgmine – 16-aastane. Viski on kokku segatud kolmes vaadi tüübis küpsenud viskidest: Euroopa tammest valmistatud Oloroso šerri vaadid (butts), Ameerika tammest esmatäite eks-burboon vaadid (barrels) ja traditsioonilised viskivaadid (taastäidetud ja ilmselt hogshead tüüpi vaadid). Siinmaitstav viski on villitud 2013. aastal ehk samal aastal, mil see ka esimest korda turule toodi.


Balvenie 16 yo Triple Cask, 40,0%

Aroom: aromaatne mesine puuviljasus – tüüpiline meeldiv Balvenie. Magus vanill, kerged tammised vürtsid, ürdid ja veidi karamelli. Kergelt kaneelised õunad, crème brûlée ja klaasis seistes tuleb alt ka marjast šerrisust ja mandariine.

Maitse: puuviljaselt magus ja ümar algus, vanill ja siis tammine vürtsikus, karamelliseeritud suhkur, röstitud tamme tanniinid, mis toovad kerget mõrusust. Puuviljadest virsik ja aprikoos. Õhutamine tuleb palju kasuks, taandades tammisust ja mõrkjust ning tõstes mesisust ja puuviljasust, muutudes seeläbi ka magusamaks.

Lõpp: keskmise pikkusega. Veidi tammist mõrkjust, karamelliseeritud suhkur, toorepoolne aprikoos.

Hinnang: B

Aroom tüüpiliselt meeldiv Balvenie, kuid maitsed ja eriti järelmaitse kannatasid madala kanguse ja liigse tammevaatide mõju tõttu. Vajas õhutamist ja isegi sel kangusel paar tilka vett, mis aitasid tõsta puuviljast mesist magusust ja maandada mõrkjust. Tervikuna siiski üsna heas tasakaalus olev Balvenie, kuid uut pudelit ostma ei kutsu. Maitsed paranesid oluliselt paari kuu jooksul sedamööda, mida enam viski õhku sai. Pudeli avamise järgselt ei istunud see viski mitte kuigi hästi.

reede, 24. mai 2019

PORT CHARLOTTE MC:01 2009

Kuidas siis nii, et B-kuul Port Charlotte. Kuid viski ju pärit nimest hoolimata ikkagi B tähega algavast viskivabrikust – Bruichladdich. Ja tegemist on siinse viski puhul tugevama  ehk turvastatud versiooniga Bruichladdich’st ning täpsemalt Port Charlotte nn Cask Exploration seeriast, kus sihiks on näidata erinevates vaatides küpsenud PC maitseid.

Port Charlotte MC:01 on destilleeritud 2009. aastal Šotimaa enda linnastest ning seejärel esmalt küpsenud kuus aastat eraldi Prantsuse tammest vaatides (48%) ja Ameerika viski vaatides (52%) ja lõpuks kokkusegatult veel kaks aastat Marsala veini vaatides. Veidi kummaline kirjeldus see kasutatud vaatidest on – üheltpoolt osutatakse tamme tüübile ja teiselt poolt vaatides hoitud varasemale sisule. Ilmselt on Ameerika viski (milline?) küpsenud Ameerika tammest vaatides, kuid mida hoidsid endas varasemalt Prantsuse tammest vaadid (ilmselt mõnd punaveini?). Lisaks on mainitud, et Marsala oli kasutatud vaatides küpsenud üheksa aastat. Paras segadus viskivabrikult, kes tahab astuda läbipaistvuse esirinnas. Viski on villitud 2018. aasta septembris ja siinmaitstav on pärit 3cl näidispudelist.


Port Charlotte MC:01 2009/2018, 56,3% nc, ncf

Aroom: kõrge kangus ja kuiv selline on selgelt ninas kõrvetavana tunda. Sellega koos ka veidi küüslaugu laadset teravust. Klaasis seistes muutub siiski leebemaks. Pigem kergemapoolsem, kuivem ja tuhasem turbasuitsusus. Siis vanill, magus veinisus, marjane puuviljasus, veidi tubakat. Vee lisades muutub magusamaks ja veinisemaks ning taustal tuleb meeldivalt sõnnikulisust. Tervikuna selline kuiva-magusa vahele kõikuma jääv aroom.

Maitse: magus, suutundelt ümar ja üsna kerge aroomis olnud kuivemat teravust arvestades. Tammisus ja sellega koos mõningane mõrkjus. Vee lisades pähklisust. Muutub tuhaseks punaveiniks ja pigem magusapoolseks. Jääb aroomile alla. Ei kanna kuidagi need maitsed ning ei saavuta integreeritud tervikut. Ei suuda justkui otsustada kummale poole püsima jääda – kuiv või magus, magus või kuiv. Ei ole päris need maitsed, mida oleks PClt oodanud. Nüüd tuli küll juhuslikult kolm „ei“ lauset järjest.

Lõpp: üsna pikk ja kurku soojendav. Üsna terav, veidi mõrusust, siis punaveinisus, soolakas ja kuivusele kalduv. Kerge metalline mekk viimasena.

Hinnang: B


Alguses oli üsna kindel plaan see viski osta, kuid peale maitsmist enam selles nii kindel ei ole ning tõenäoliselt esialgu seda endale tervikpudelina ka ei hangi. On see viski ka ju üsna krõbeda hinnaga. Pealegi on soetatud juba selle viski vend Port Charlotte MRC:01, mille küpsemine on osaliselt aset leidnud Prantsuse punaveini vaatides. Aga PC MC:01 on siiski väga hea linnaseviski, kuid ei küündi lihtsalt parimate PCde kõrvale. Tõenäoliselt oleks selle viski maitsetele kasuks õhutamine ning see muutuks paremaks paarikuise mekkimise jooksul.

neljapäev, 23. mai 2019

BOWMORE 15 yo Golden & Elegant

Bowmore vahetas reisikaubandusse suunatud sortimendi välja 2017. aastal ning uuteks viskideks on nüüd Bowmore 10 yo „Dark & Intense“, 15 yo „Golden & Elegant“ ja 18 yo „Deep & Complex“. Siin tuleb maitsmisele neist keskmine, mis kokku segatud esmatäite eks-burboon vaatides küpsenud viskidest. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.


Bowmore 15 yo Golden & Elegant, 43,0%

Aroom: kerge soolakas suitsusus, õrn metallisus. Klaasis seistes Ameerika tammest pärit vanill, iiris ja karamell, mis hakkavad meeldivalt soolaka turbasuitsuse aroomiga mängima. Mõni tilk vett toob mentoolset värskust ja kahandab karamellist magusust.

Maitse: soolakas karamell, kadakamarjade ja tsitrusekoorte värskus, kuusekasvud. Suutundelt ümar, paks ja veidi kreemine - linnaseline. Kannatab ka mõne tilga vee lisamist, vähendades magusust ja tõstes värsket soolasust.

Lõpp: pikk, kasvavalt intensiivistuv turbasus, millele lisandub vürtsikat tammisust; kerge pipar lisaks.

Hinnang: B


teisipäev, 21. mai 2019

TALLINN WHISKY SHOW 2019

Kolm päeva tagasi, laupäeval 18. mail, toimus kolmas Tallinna Whisky Show. Toimumiskohaks sarnaselt eelmistele aastatele taas Hilton Tallinn Park Hotel. Degustatsiooniala oli avatud 15:00-20:15 ning piletihinna (33€; hind eelmise aastaga võrreldes sama) eest oli võimalik maitsta täitsa piisaval hulgal ja valikus viskisid. Lisaks piletihinna sisse kuulunud viskidele oli üsna mõistliku hinna eest võimalik 2cl koguses maitsta ka eakamaid linnaseviskisid. Lisaks toimusid kolm degustatsiooni ja kaks samasisulist Chivas „Blend Experience“ seminari. Neist osalesin vaid Kavalan viski degustatsioonil. Mida siis sai seekord maitsmiseks võetud ja mis mulje üritus jättis?


Kõigepealt üldmuljest. Sel aastal oli kahe eelmise aastaga võrrelduna tajutavalt enam rahvast, kuid õnneks ruumi puudust ei tekkinud. Enam kostus soome keelt ja ka läti keelt. Tundus justkui, et oli toodud ka enam püstiseismise laudu nii et selles osas nuriseda pole millegi üle. Rahvas oli viisakas ja meeleolukas ning võrreldes eelmise aastaga näivalt vähem purjus. Tundub justkui ollakse kolmandaks aastaks saadud enamus asju klappima ning tervikuna oli väga hästi korraldatud üritus.

Järgmiseks aastaks ootaks siiski ka juba Tallinna lettidel vähemtuntumaid viskisid ja veelgi parem, kui siis tuleks sõltumatuid villijaid. Ehk oleks aeg meelitada siia ka enam viskivabrikutest pärit esindajaid (mitte turunduspersoone ega saadikuid, kellest suur osa oskab rääkida vaid päheõpitut turunduslikku teksti) oma viskisid tutvustama (nt esimesel aastal viis Bruichladdichi degustatsiooni väga sisukalt läbi Islay saarelt pärit kohalik). Nendega tasuks viskidest ja nende tootmisest ka juttu teha; praeguste n.ö viskide valajatega seda teha pole suurt mõtet. Siiski on ka erandeid; Kavalani degustatsiooni viis hästi ja humoorikalt läbi mitte kuigi tüüpiline brändisaadik. Üks asi siiski veel. Igal aastal on istunud eraldunult üks seltskond ümber laua viskisid degusteerimas. Ilmselt toimub parimate viskide valimine. Kui see on seotud kuidagi viskishowga, võiks ju ka välja kuulutada milliseid viskisid parimaks hinnati. Ehk toimub teadustamine afterparty käigus, kuid võiks ikkagi esikolmik olla pigem välja kuulutatud üsna show alguses. Seega võiks see hindamine alata nt tund enne show algust ja siis pidulikult tulemustest teada anda. Igal juhul hea üritus ning loodan et jätkub indu jätkata.

Siinses postituses käin lühidalt läbi degustatsioonialal maitstud viskid. Otsustasin tunde järgi maitsta mõningaid seni mitteproovituid. Eelkõige tahtsin proovida uut Glenrothes sarja. Kuna mõned viskid sai showlt kaasa võetud rahulikumaks maitsmiseks 3cl näidispudelites, siis eraldi postitustes tutvustan sel nädalal veel Bowmore ja Port Charlotte linnaseviskisid (ikkagi ju B-kuu käimas) ning juunis kaht reisikaubanduse Glengoyne viskit. Kaks Kavalan viskit (burboon- ja šerrivaadis küpsenud) jätan aga hoopis sügisesse, kus plaanis põhjalikumalt ette võtta Aasia viskid (lisaks neile kahele Kavalanile neli Amrut ja viis Paul John ühelinnaseviskit).


Macallan 18 yo Triple Cask Matured, 2018 release, (endine Fine Oak), 43% nc

Siin on siis tegemist uues kuues ja nimega Macallan „Fine Oak“ viskiga. Viski on küpsenud Euroopa ja Ameerika tammest valmistatud ja šerriga viimistletud ja Ameerika tammest eks-burboon vaatides. Üllatavalt meeldiv ja värske. Parem kui 2016. aastal maitstud 18-aastane Fine Oak nime all villitu. Praegune 2018. aasta versioon on vähem vürtsikas ja tammine (ilmselt Ameerika tammest vaatides küpsenud viski osakaal suurem) ning enam (troopilist) puuviljast värskust, kus eriti tõusevad esile kergelt magusad tsitrused. Eelkõige mandariin ja apelsin. Värskust aitab tõsta õrn ingverilisus. Lisaks kuivapoolne vanill ja üllatavalt ka suitsusust taustal. Kuigi kõigest 43%, jagub piisavalt kangust. Järelmaitse siiski pigem lühike, kus domineerib ingver ja tsitrused. Kuigi Macallan on oma tuntuse saanud just šerriste viskidega, siis siit seda otsida ei tasu. Üsna kerge ja pigem Ameerika tammest eks-burboon vaatide mõjuline, kuid sellisena lähenetav vägagi meeldiv (tinglikuks hindeks B+), kuid kahjuks hinnalt paarisaja euro alla küündiv.


Glenrothes 18 yo (Soleo Collection), 43% nc

Järgmisena sai ette võetud Glenrothes viskivabriku uue Soleo Collection sarja neli viskit. Esimeseks eelnevale võrdlusena 18-aastane, mis küpsenud üksnes eks-šerri vaatides, millest suurem osa olnud esmatäite vaadid (ilmselt peamiselt PX). Aroom algus pigem suletud, kuigi šerrisus on selgelt tajutav. Magusapoolne lilleline tsitruselisus ja ürdisust. Vanill ja ehk veidi ka ingverit. Maitsetelt magus, puuviljane, kus pirn, apelsin ning lisaks vanill, šokolaad ja pähklid. Šerrisust on tunda, kuid pole šerri-pomm. Lõpp keskmise pikkusega, järelmaitses kuiva šerrisust ja siis tammisuse poole kalduv. Pigem meeldiv, kuid vajaks kõrgemat kangust maitsete esiletõstmiseks (tinglik hinnang B).

Glenrothes Whisky Maker’s Cut (Soleo Collection), 48,8% nc

Enne nooremate Glenrothes viskide juurde minekut sai mekitud küll vanuse märketa (NAS, kuid mingi info kohaselt umbes 16-aastane), kuid üksnes esmatäite šerrivaatides küpsenud viskit. Selgelt šerrisem, kui 18-aastane. Punased marjad, tammised vürtsid, magus karamell ja vanill. Maitses samuti üsna palju šerriseid noote, vürtsidest muskaat, kaneel ja ingver. Kõrgem kangus tuleb selgelt kasuks. Magus karamell, mis annab ümarust ning kergelt ka hapukat marjasust ja apelsinikoort. Lõpp keskmise pikkusega ja pigem magus (tinglik hinnang C+).


Glenrothes 12 yo (Soleo Collection), 40% nc

Samuti šerriga viimistletud vaatides küpsenud. Aroomilt kerge, vanill, kerge šerrisus, kuid oluliselt vähem kui kaks eelnevat. Veidi papisust, mis osaliselt tuleb madalast kangusest (40% on ikka nüüdseks lausa häbiväärne). Maitsetelt üsna lihtne, vanilline, suhkrukaramelline, õrnad vürtsid. Suutundelt siiski meeldivalt ümar ning tervikuna kerge meeldivalt mekitav viski. Lõpp lühike, magus vanill (tinglik hinnang C+).

Glenrothes 10 yo (Soleo Collection), 40% nc

Samuti kirjade järgi šerriga viimistletud vaatides küpsenud, kuid siin on ilmselt pea kõik vaadid olnud Ameerika tammest valmistatud. Väga kerge ja lahja. Vanill peamiselt, taustal kergeid šerri jääke. Maitse kerge, lihtne, „liistunud“. Veidi magusaid tsitruseid ja ehk ka pähkleid. Lõpp lühike, vanill ja veidi rohune (tinglik hinnang C)


Jura 18 yo, 44%

Võtsin proovida ka uuest Jura valikust vanima ehk 18-aastase. Viski on küpsenud 18 aastat eks-burboon vaatides ning seejärel järelviimisteltud lühikest aega Bordeaux piirkonna punaveini vaatides (ei tea miks seda vaja oli?). Aroom marjane ja veinine, karamell. Sildil lubatud suitsusus olematu. Maitsetelt väga lihtne, magus must tee ja teatav puuviljasus, mis annab kokku parajalt ebamäärase ja mitte kuigi meeldiva maitsekoosluse. Veidi kohvi. Lõpp liiga lühike. Pettumust valmistav Jura. Kas punaveini mõju oli vaja väsinud viski turgutamiseks? Ei kutsu teisi uue sortimendi Jurasid proovimagi, vähemalt raha eest (tinglik hinnang D). Ei ole kvaliteedilt võrreldav eelmise aasta augustis maitstud reisikaubanduse 18-aastasega, mis oli samuti lühikese punaveini vaadi järelmõjutuse saanud.


Päeva lõpuks sai veel märkmeid tegemata maitstud Bowmore 15 Golden & Elegant, Port Charlotte MC:01 ja Octomore 08.1 linnaseviskisid, mis kõik olid väga meeldivad. Nendest kaks esimest tulevad eraldi tutvustamisele järgnevas kahes postituses. Kavalan degustatsioonil sai lisaks mekitud nelja Kavalan viskit ja peab ütlema, et 2016. aastal maitstud kahest Kavalan viskist jäänud mitte kuigi meeldiv mälestus on nüüdseks minema pühitud. Ilmselt on Kavalan saanud oma viskipajad korralikumalt tööle ja ehk ka hankinud kvaliteetsemaid vaate. Igal juhul olid nii Classic kui ka Concertmaster (portveini vaadis järelviimistletud) nüüd üsnagi meelepärased ning burboon- ja šerrivaadis küpsenud väga head.

teisipäev, 14. mai 2019

BENRINNES 2001/2018 G&M CC

Järgmiseks B-viskiks sel kuul on Benrinnes, mis sedakorda tuleb sõltumatult villijalt Gordon & MacPhail ning seeriast Connoisseurs Choice. Viski on destilleeritud 2001. aastal, küpsenud taastäidetud eks-šerri vaadis (hogshead) ning villitud vaadikangusel 05.09.2018 kokku 246 pudelit. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.


Benrinnes 17 yo Gordon & MacPhail Connoisseurs Choice 2001/2018 Cask Strength, 54,0% nc, ncf

Aroom: selge šerrisus, rikkalik ja veidi kreemine algus. Siis tammisust ja kuivust muskaadi, vanilli ja kaneeli kujul. Sügavust ja tasakaalustavat magusust annavad ahjus küpsetatud õunad, ikka kaneeliga. Klaasis seista lastes enam vanilli ja lisandub ka veidi sigarikarbi aroome. Veidi vett toob ümarust, lisanduvad pralinee ja martsipan.

Maitse: täidlane ja üsna rikkalik, kuid tammisuse poole kaldu. Vürtsikas ja kergelt mõrkjas. Muskaat, kaneel, apelsinikoor, aprikoosid, mis rüütatud tasakaalustava piimašokolaadi magususega. Tammevaadi mõju jääb domineerivaks, kuid siiski mitte häirivalt. Veidi vett muudab suutundelt kreemisemaks.

Lõpp: üsna pikk. Aprikoosid, mõrudapoolne apelsini marmelaad, kuivusele taanduv.

Hinnang: B

reede, 10. mai 2019

BENROMACH Château Cissac 2006/2014

Kahele eelnevalt maitstud eks-burboon vaadis küpsenud Benromach viskile tuleb neile kolmandana kaaslaseks Bordeaux punaveini vaatides järelviimistletud Benromach, mis on villitud Wood Finish seerias. Viski on destilleeritud 2006. aastal ning peale esmast kuueaastast küpsemist esmatäite eks-burboon vaatides on see üle viidud 20 kuuks Château Cissac punaveini vaatidesse. Villitud on viski 20.11.2014 kokku 4200 pudelit. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.


Benromach Château Cissac 2006/2014, 45,0% nc, ncf

Aroom: kergelt puuviljane-marjane veinisus, punaveini tanniinisus ning veidi ninna lõikavat kuiva röstitud puidusust (ilmselt kasutatud söestatud vaatide mõju). Ei ole kuigi meeldiv algus. Vajab klaasis seismist ning mekkimist, siis tuleb pehmust ja ümarust, magus mahlane melon, karamell, iiris ja vanill, mis kõik annavad magusust. Taustal on õrnalt tunda suitsuseid linnaseid.

Maitse: kerge ja leebe. Hästi kergelt suitsune linnasus ja piimašokolaad annavad suutundesse sisu ja kreemisust. Teine pool tammisem, tanniinine ja mõrkjas. Mõrkjust annab apelsini- ja sidrunikoor.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kergelt hapukas kuiv punaveinisus, tanniinid, veidi piimašokolaadi ning viimasena mõrkjas tammisus.

Hinnang: C

Keskpärane Benromach, mis esimesel maitsmisel ei meeldinud pea üldse. Oli üsna keskpärase punaveinise aroomiga ning tuima ja tühja maitsega. Alles peale esimest mekkimist avanes veidi enam. Kuigi aroomi tuli meeldivat melonit, ei suutnud see tervikuna viskit minu jaoks kõrgemale tõsta.


Benromach on lisaks tavapärasematele veinivaatidele (šerri ja port) muudes veinivaatides järelviimistlemist harrastanud juba aastaid. Varasemalt on proovitud Tokaji, Marsala ja Madeira vaate, kuid praeguseks on Wood Finish seerias peale 2014. aastal tomunud pudeli ja pakendi disaini muutust püsima jäädud kolmele järelviimistletud viskile. Siinmaitstud Bordeaux punaveinile (Château Cissac) lisaks on piiratud koguses villitud veel Sassicaia ja Hermitage veinivaatides järelviimistletud Benromach linnaseviskisid.

kolmapäev, 8. mai 2019

BENROMACH Cask Strength 2003/2013

Teine vaadikangusel Benromach on 9-aastane, destilleeritud 30.06.2003 ja 04.07.2003, küpsenud esmatäite eks-burboon vaatides #497-504 ning villitud 25.06.2013. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.


Benromach 9 yo Cask Strength 2003/2013, 59,4% nc, ncf

Aroom: terav ja kuiv, kangus on võrreldes 2002 omaga enam tunda. Suitsusus vähesem ja pigem taustal hoomatav. Klaasis seista lastes suitsusus tuleb siiski selgelt esile suitsuste linnastena. Suitsusus on siin samas ka turbasem, kuid mitte fenoolne. Magus vanill, õled. Veega lahjendatult törts magusam tänu vanillile ja mõningasele iirisele.

Maitse: lõikavalt terav. Vanill, linnased, kuiv tamm, ingver, ülihapukas roheline õun. Ka veega lahjendatuna jääb teravaks ja pigem kuivaks, kui magusaks. Magusust siiski lahjendatuna enam. Suitsusus on turbane ja veidi metalline.

Lõpp: keskmise pikkusega. Siin siis mõrudam turbasus, veega lahjendatult kergelt rohune mõrkjus.

Hinnang: B

Võrreldes 2002 viskiga on siinne noorem ja toorem (robustsem), kuid samamoodi vahe ja puhas destillaadi poolt domineeritud Benromach.

teisipäev, 7. mai 2019

BENROMACH Cask Strength 2002/2012

Üle väga pika aja klaasis taas Benromach. Kaheks järgnevaks viskiks on vaadikangusel villitud Benromach ühelinnaseviski, mis oli varem põhisortimenti kuuluv, kuid kahjuks nüüdseks juba villimisest maha võetud. Peale viskivabriku omandamist Gordon & MacPhail poolt ning tootmise taasalustamist 1998. aastal täideti paar esimest aastat destilleeritud piiritusest 80% eks-burboon vaatidesse. Seejärel liiguti vaatide osas enam eks-šerri vaatide poole, kus 55% moodustasid šerri ja 45% burboon vaadid. Viimased aastad on suurendanud šerri vaatide osakaalu 75% peale. See on mõjutanud järk-järgult ka villitud viskide sortimenti. Vähemaks on jäänud puhtalt eks-burboon vaatides villitud Benromach viskisid ning kasvanud eks-šerri vaatides küpsenud viskid osa. Siinmaitstavad kaks Benromach vaadikangusel viskit esindasid just burboonvaatides küpsenuid.

Siinmaitstav esimene Benromach on 10-aastane, destilleeritud 14.01.2002, küpsenud esmatäite eks-burboon vaatides #21-31 ning villitud vaadikangusel 23.04.2012. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.


Benromach 10 yo Cask Strength 2002/2012, 60,3% nc, ncf

Aroom: tihke, kergelt turbasuitsune (mitte fenoolne) linnasus. Esmalt kuivapoolne, kuid klaasis mõne aja seistes muutub magusaks. Linnasus kasvab, lisandub vanill, õled, veidi soolakat laimi. Veega lahjendamine toob heinasust, õlgi, teraviljasust. Magus vanill säilib, kuid suitsusus taandub veidi.

Maitse: terav ja puhas. Meeldiv metalline vahedus. Magus vanill ja linnased. Linnasesuhkru magusus muudab selle 60% viski täiesti kergelt mekitavaks ka lahjendamatult. Veega lahjendatult veidi magusam, tamme vanill ja linnasesuhkur võimutsevad. Suitsusus on tajutav, kuid see jääb taustale.

Lõpp: üsna pikk. Vanill, magus, kurku soojendav. Veega lahjendatult kergelt metalline, kuid mittehäiriv järelmekk.

Hinnang: B+

Puhas destillaadi poolt domineeritud linnaseviski. Iseenesest lihtne, kuid sellisena väga hea.

laupäev, 4. mai 2019

BOWMORE 100 Degrees Proof

Maikuu tuleb B-kuu ehk maitsmisele võtan üksnes B-tähega algavad Šoti linnaseviskid. Järjekorras tulevad Bowmore, Benromach, Benrinnes, Balvenie ning kuu lõpetuseks ehk ka Bunnahabhain või Bruichladdich. Kuskile nende vahele peaks tulema eeldatavasti ka postitused Tallinna viskishowl maitstavatest viskidest.

Bowmore villis siinmaitstava 100 Degrees Proof nimelise viski 2012. aastal ja sihiks olid reisikaubanduse letid. Nüüdseks on see linnaseviski tootmisest maas. Nimetus osutab UK traditsioonilisele kangusele 100 Proof = 57% (USA vastav mõõt 100 proof = 50%). Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.


Bowmore 100 Degrees Proof, 57,1% ncf?

Aroom: tammine. Vanill, kerge kuiv suitsusus, ingver. Kangus on tunda, kuid mitte alkohoolselt vaid pigem kuiva tammisusena. Vee lisamisel enam suitsuseid linnaseid, täistera küpsised.

Maitse: suuresti aroomi jätk. Magus tamm, vanill ja ingver. Üsna delikaatne ja kerge isegi sellises kõrges kanguses. Veel tammisust – muskaat ja kaneel. Veega pehmem ja ümaram suutundelt, magusad ja suitsused linnased, vanill ja ingver, mida on isegi enam tunda. Veidi ehk ka soolakat sidrunit.

Lõpp: üsna pikk. Pigem magus tammisus, ingver ning muskaat viimasena.

Hinnang: B

Üsna meeldiv ning mitte tavapärane (a la 12-aastase Bowmore tüüpi) Bowmore.