LAPHROAIG 10 yo & „Peaty Easter“

Sedapuhku taaskord Laphroaig viskivabriku 10-aastane raudvara ning lisaks midagi üllatavat „koduköögist“. Laphroaig 10-aastane on selline linnaseviski, mida tasub ikka osta ja avada, kui on sooviks maitsta midagi ehedalt Islay saarele omast. Õnneks on selle viski hind jäänud ka püsima veel alla neljakümne euro. Seekord maitstav 10-aastane on villitud ilmselt 2015 aastal.

Laphroaig 10 yo, 40%

Aroom: üllatavalt ja isegi veidi pettumuslikult kerge. Meditsiiniline turbasus on täiesti olemas, kuid see on pigem vaoshoitud ja veidi lihtne, mitte jõuline ja näkku kargav. Tüüpilised jood ja vanemat sorti haavaplaaster. Metalline, mis õnneks tasapisi taandub. Magusad turvastatud linnased ja vanill. Klaasis seismisel tuleb enam merelisust, mererohu soolasus. Lisaks ka mõningane puuviljane magusus.

Maitse: turvas, tugev roheline tee, magusust mõningase sidruni, puuviljasuse ja vanilli kombinatsioonis. Pipar, nii must kui valge. Suutundelt kergelt kreemine, kuid jääb siiski veidi „vesiseks“; madal kangus on siin ilmselgelt suurimaks puuduseks. Võrreldes Quarter Cask viskiga jääb nõrgaks, kuid on selgelt vähem vaadi(puidu) poolt mõjutatud.

Lõpp: üsna pikk, ploomikivid, üpriski kuiv, kerge rohune mõrusus ja aniis.

Hinnang: B

Endiselt väga meeldiv ja hea terviku moodustav Laphroaig, kuid madal kangus on ikka karuteene sellele viskile. Tuleb tunnistada, et viimasel ajal on need 40% kangusega linnaseviskid mulle hakanud väga nõrgaks ja vesiseks jääma. Kuna mul oli jaanuarist veel alles Laphroaig Quarter Cask pudeli lõpp (u 15-20cl), otsustasin 10-aastast sellega turgutada-tugevdada. Segasin siis need kaks viskit omavahel kokku vahekorras ¾ Laphroaig 10-a ja ¼ Laphroaig Quarter Cask ning lasin kaks ööpäeva neil sõbruneda. Ja kuna täna on tegemist suure reede ja ülestõusmispühade vahelise päevaga, siis nimetan selle segu ka vastavalt.

Laphroaig  „Peaty Easter“ (¾ 10 yo + ¼ QC), ~42%

Aroom: värske, elav ja piprane. Soolane mineraalsus. Kergelt tuhane turbasus, tuhane vanill. Turbasuits on siin kergem ja kuivem ning pigem taustal justkui padjana teisi aroome hoidmas. Klaasis seistes valge pipar ja lehmalauda aroomid (need meeldivamad).

Maitse: üllatavalt ümar ja kreemine, isegi viskoosne. Eukalüpt, vürtsid, must pipar. Turbasus jaotub ühtlaselt kogu maitsekaares. Kui valge šokolaad saaks olla turbane, siis siin ongi see oma maitse ja struktuuriga.

Lõpp: pikk. Vanill, meeldivalt pehme, turbane ja kreemine aniis. Kergem must pipar lisaks.

Hinnang: B+

Võrreldes 10-aastase ja Quarter Cask viskiga on nende segust sündinud tõesti teistlaadne Laphroaig. Quarter Cask lisamine on siin kaotanud 10-aastase vesise maitse (mida küll kaks lisaprotsenti võivad teha!) ning samas on 10-aastane vähendanud Quarter Cask viskis olnud veidi liigse puidususe. Nüüd on saadud umbes 40cl suurepärast Laphroaigi, mida soojemate kevadilmade ootuses mekkida. Kellel kodus mõlemad Laphroaigid olemas, tasub nendega mängida ja uusi maitseelamusi luua. Slàinte!

NIKKA TAKETSURU Pure Malt

Siinmaitstav Jaapani segulinnaseviski on nimetatud Nikka korporatsiooni asutaja Masataka Taketsuru (1894-1979) auks. Taketsurut loetakse üheks Jaapani viski isaks, kes aastatel 1918-1920 Šotimaal viibides viskivalmistamise saladuste omandamise (sealhulgas leidis sealt ka oma abikaasa) järgselt lõi 1934. aastal Nikka Whisky ning hakkas Yoichi ja Miyagikyo viskivabrikutes tootma kohaliku eripäraga autentseid viskisid. Siinne viski ongi nende kahe viskivabriku küpsenud destillaadi segu, sealhulgas on koostises peamiselt Miyagikyo viskit. Viski on küpsenud erinevates vaatides, sealhulgas ka eks-šerri vaatides. Kuigi maitstav on vanuse märketa, jääb kasutatud viskide vanus kümne aasta piiresse.

Nikka Taketsuru Pure Malt, 43%

Aroom: aromaatselt lilleline ja ohtralt puuviljane. Viinamarjad, pirnid siirupis, õunad vaniljekastmes. Magusamapoolsed tsitrused. Klaasis seista lastes enam vürtsikust, just tammine vürtsikus, veidi-veidi ka suitsusust ning alt tuleb värskemana esile ka kergelt hoomatav münt ja aniis. Üpriski täidlane.

Maitse: suutundelt kreemine, karamelliseeritud tsitrused, pirnikaramell. Kui esimene pool maitsest on puuviljasuse poole kaldu, siis maitse teine pool on selgelt vürtsikas. Tammine vürtsikus, nelk, muskaat. Veidi veel toored aprikoosid.

Lõpp: üsnagi pikk. Koorimata mandel, veidi münti, üsna tugev tammine vürtsikus ning viimasena pikalt kestev rohune mõrusus. Mõrusus on siiski vaoshoitud, muutumata häirivaks.

Hinnang: B

Iseenesest üsna lihtne ja vähekomplitseeritud viski, kuid samas piisavalt täidlane ja mekkimiseks vägagi meeldiv. Ei ole midagi paha öelda. Arvestades viski hinda (u 40€) igati hea ost.

DALMORE 18 yo

Selleks kuuks siis viimane Dalmore. Sedapuhku on tegemist 18-aastase viskiga, mis on läbinud taaskord veidi teistsuguse küpsemistee. Peale esmast 14-aastast küpsemist Ameerika tammest eks-burboon vaatides on viski tervikuna viidud teiseks nelja aasta pikkuseks küpsemisperioodiks üle eakatesse Gonzalez Byass Matusalem Oloroso šerri vaatidesse. Lisaks teistlaadsele küpsemisskeemile eristab maitstavat viskit loomulikult ka kõrgem vanus. Kui 18-aastane Dalmore 2009/2010 aastal turule toodi, siis oli eesmärgiks täita tühimikku 15- ja 21-aastase Dalmore vahel. Nüüdseks on 21- (viimane oli 2015. aastal piiratud koguses villitud) ja 30-aastane Dalmore villimine lõpetatud ning asemele toodi 2013. aastal 25-aastane, mille hind teeb selle viski aga juba tavalisele viskisõbrale kättesaamatuks. Selle eksklusiivsena esitletava Dalmore hind on üle 700€. Seega on 18-aastane vanuselt viimane vanusemärget omav Dalmore viski, mis veel lihtsurelikule kättesaadav ning võrreldes 15-aastasega tuleb siin välja käia 30 kuni 40 lisaeurot. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.

Dalmore 18 yo, 43%

Aroom: pigem kuiv kui magus. Nahk, tugevalt šerrine, tumedamapoolsem mesi, kuivatatud ploomid, rosinad ja veidi ka kirsse siirupis. Tume rukkileib, apelsinitükkidega šokolaad, tammised vürtsid ja kõige taustal ka veidi sigarikarbi aroome. Rikkalik, täidlane ja integreeritud. Viski vanus on aroomis meeldivalt tunda.

Maitse: tugevalt šerrine, suutundelt meeldivalt täidlane ja mesine-siirupine-õline. Karamelliseeritud tsitrused ja ingver. Keskosast alates vürtsikas tamm üsna tugevalt esil. Tume rukkileib, nii apelsiniga kui tšilliga tume šokolaad. Kakao ja kreeka pähklid, mis annavad kirbust.

Lõpp: üsnagi pikk. Ingver ja apelsin, vürtsikas-piprane, kakao, kreeka pähklid, tšilliga tume šokolaad ning lõpetuseks šerrine järelmekk.

Hinnang: B

No siin on 12- ja 15-aastase Dalmorega võrreldes tegemist ikka hoopis teisest klassist viskiga. Ehe Euroopa tammest valmistatud eks-šerri vaatides (järel)küpsenud linnaseviski. Õnneks on siin ka Dalmore viskidele tavapärasele 40%-le kangusele mõni protsent lisaks jäetud – see annab oma lisapanuse kvaliteedis. Kui nüüd veidi nuriseda, siis on just maitses ja järelmaitses ehk veidi liiga tugev Euroopa tamme mõjutus vürtsikuse näol; magusus pole seda piisavalt tasakaalustamas. Samuti osutab viski haprusele (ikkagi külmfiltreeritud viskiga tegemist) see, et vee lisades taandub viski lihtsakoeliseks. Nendest aspektidest tulenevalt ei saanud see viski ka kõrgemat hinnangut. Selle Dalmore puhul on aga juba aimatav see, kuidas võivad maitsta selle viskivabriku eakamad viskid. Üsna kõrgele hinnale vaatamata tasub sellel linnaseviskil silm peal hoida.

DALMORE 15 yo

Võrreldes 12-aastasega on Dalmore 15-aastane saanud hoopis teistsuguse lähenemise küpsemiseks kasutatud vaatide osas. Peale esmast 12-aastast küpsemist Ameerika tammest eks-burboon vaatides on viski jagatud kolmeks võrdseks osaks ja viidud kolmeks lisaaastaks küpsema kolme eri tüüpi šerrivaatidesse, täpsemalt Amoroso, Apostoles ja Matusalem šerri vaatidesse. Peale seda on need kolm eraldi järelküpsenud osa toodud taas kokku ja lastud neil enne villimist mõned kuud seguneda suurtes šerri vaatides. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.

Dalmore 15 yo, 40%

Aroom: üsnagi magus ja šerrine, mis ka kasutatud šerrivaatide põhjal oodatav. Kuivatatud ploomid, magusad ahjuõunad, karamelliseeritud apelsinikoor. Piimašokolaad ja rosinad. Röstitud sai apelsinimarmelaadiga. Klaasis seista lastes kasvavalt tammine vürtsikus.

Maitse: suuntundelt meeldivalt ümar kreemine šerrisus. Rosinad, natuke tumedam piimašokolaad ja veidi kuivatatud datleid. Keskosast alates lisandub veidi kirbe tammine vürtsikus (muskaat, kaneel). Vaatamata madalale kangusele, tuleb paar tilka vett kasuks; vähendab tammisust ja lisab küpsete apelsinide värskust.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kirbemat šokolaadi, tammine vürtsikus.

Hinnang: C+

Võrreldes 12-aastasega on kolm aastat vanem vend ümaram, veidi täidlasem ja samas ka tammisem. Sama hinnang, kuid kui 12-aastane oli üsna hea, siis 15-aastane on juba hea ja rikkalik ning õnneks ei ole siin maitses ka seda vesisust. Kas see väike erisus paremuses väärib ka 30 lisaeurot, on juba igaühe enda otsustada.

Selgelt on siinses viskis tugev potentsiaal tajutav, kuid ... Üks asi häirib mind Dalmore juures väga selgelt. Nimelt, kui Dalmorel on ligipääs kvaliteetsetele Gonzalez Byass šerrivaatidele, siis on täiesti arusaamatu, mis mõtet on nende kallite vaatide kasutamisel, kui enne villimist lahjendatakse viski 40%-ni, külmfiltreeritakse ja veel lisatakse sellele piirtuskaramelli. Puhas destillaadi, vaatide ja aja (15-aastat küpsemist) raiskamine. Hinnalisi vaate võiks kasutada hoopis mõistlikumalt.

Lisamärkusena niipalju, et kuna Dalmorega seotult on palju esil erinevad šerrid, siis aprillis teen ühe postituse šerride tutvustamiseks. Seda on kindlasti vaja ka enne seda, kui tutvustan reisikaubanduse lettidele suunatud nelja Dalmore viskit.

DALMORE 12 yo

Dalmore viskid on äratuntavad pudeli omapärase disaini ja igal pudelil ilutseva 12-harulise sarvega (rojalistliku) hirvesoku pea järgi. See embleem võeti Dalmore poolt kasutusele juba 1886. aastal ning see osutab ajaloolisele faktile, et see kingiti Mathesonide ja Mackenziede esivanematele selle eest, et nad päästsid 1263 aastal kuningas Alexander III, keda isashirv oli sarvega haavanud.

Siinmaitstav 12-aastane Dalmore on noorim vanuse märkega põhisortimendi viski. Nii nagu enamus Dalmore viskisid, on ka see küpsenud põhiaja Ameerika tammest eks-burboon vaatides ning saanud siis mõjutuse šerri vaatide poolt. Täpsemalt on 12-aastane viski küpsenud esimesed üheksa aastat Ameerika valgest tammest eks-burboon vaatides ning seejärel pool kasutatavast viskist üle viidud endistesse Matusalem šerri vaatidesse ning peale kolmeaastast küpsemist on šerri ja burboon vaatides küpsenud viskid kokku segatud ja siis villitud. Kahjuks on kõik Dalmore viskid külmfiltreeritud ja neile on lisatud piirituskaramelli värvi ühtlustamiseks ning lisaks on enamus viskisid villitud 40% kangusega. Kõik sellised tegurid, mida ühelinnaseviski juures ei sooviks. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.

Dalmore 12 yo, 40%

Aroom: esmalt üsnagi vürtsikas, tammine muskaat, vanill ja nahk. Tasapisi enam puuviljasust, magus. Klaasis seistes puuviljad siirupis, mis toovad veelgi enam magusust, muutudes peale maitsmist veidi isegi imalaks. Magususe alt on siiski tunda veidi värskendavat münti. Klaasis 10-15 min seisnuna saavutab enam tasakaalu; tuleb juurde ka kerge põlenud puidu suitsusus.

Maitse: algus üsna õhuke ja suutundelt vesine. Lihtne mõrusus, vürtsikas tamm keskel, muskaat. Kibuvitsamarjad, rosinad, veidikene tumedamat apelsinimarmelaadi ja apelsinikoort.

Lõpp: keskmise pikkusega. Rosinad, kergelt veinine, puidune vürtsikas kuivus.

Hinnang: C+

Aroom tervikuna isegi üsna hea, kuid maitse kannatab suuresti ülal mainitud teguritest tulenevalt. Varasema, 2011 villitud 12-aastase, Dalmorega võrreldes on siin pea puudu oloroso, täidlane apelsinimarmelaad ja šokolaad. Siinne on oluliselt tammisem ja lihtsam.

DALMORE 10 yo 2006/2016

Senimaani pole blogis veel ühtegi eraldi postitust Dalmore linnaseviski kohta. On vaid UISGE festivali raames maitstud Dalmore „1263 King Alexander III“ lühikirjeldus (10.02.2015). Umbes kaheksa aastat tagasi sai kül ostetud ja tühjendatud Dalmore „Cigar Malt“ (vanem versioon, villitud u 2006), 12- ja 15-aastane. Mäletamist mööda oli just 12-aastane (villitud 2011) üsna meelepärane, seda oma meeldivalt kreemise ja apelsini marmelaadi meenutava aroomi ja maitse poolest. Seevastu „Cigar Malt“ oli üsna ilmetu karamelli leotis. Nüüd siis aeg Dalmore puudumine blogist korvata ning teen seda mitte üksnes ühte või kahte viskit proovides, vaid tervenisti kaheksa erineva Dalmore maitsmisega. Märtsis tutvustan nelja vanuse märkega Dalmore viskit (10-, 12-, 15- ja 18-aastane) ning aprillis nelja reisikaubanduse lettidele suunatud vanuse märketa viskit (Valour, Regalis, Luceo ja Dominium).

Dalmore viskivabrik. Foto: thedalmore.com

Dalmore viskivabrik paikneb Šotimaa mägismaa põhjaosas (Northern Highlands) Cromarty lahe ääres. Vabrik on rajatud 1839. aastal Alexander Mathesoni poolt. Aastatel 1878-1960 olid Dalmore omanikeks kolm Mackenzie venda. Praeguseks omanikuks on Whyte & Mackay. Viskivabrik on viimased kümme või enam aastat olnud tuntud ülikallite bränditud viskide poolest, mille hinnad küündivad oksjonidel kümnetesse tuhandetesse. Dalmore viskide edu taga on üle 50-aasta viskitööstuses tegutsenud Richard Paterson. Viskivabriku aastane tootmismaht on praegu neli miljonit liitrit.

Siinmaitstav Dalmore on üsnagi erandlik, kuna ametlikke Dalmore viskisid, mis ei ole saanud mõne šerrivaadi poolt viimistletud, kohtab harva. Siinne viski on destilleeritud 2006. aastal, küpsenud esmalt kaheksa aastat tavapärastes eks-burboon vaatides ja seejärel viimistletud veel kaks aastat spetsiaalselt valitud endistes Jim Beam burbooni vaatides (first fill barrels) ning villitud seejärel 2016. aastal. Üsna kummaline või siis pigem tavapärane ühendus. Viski oli suunatud peaasjalikult Prantsuse turule. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.

Dalmore 10 yo 2006/2016, 46%

Aroom: ninna lõikavat teravust, üsna lilleline, tuhane kuiv vanill, pärmitaigen ja tsitrusekoored. Koirohi ja köömned. Noorepoolne.

Maitse: kerge ja ümar, lilleline ja rohune. Keskosas õrnad tsitrused ja tammisus vürtside näol. Vähene vesi lisab mõrusust. Pigem lihtsakoeline ja sirgjooneline Ameerika tamme mõjuline viski.

Lõpp: keskmise pikkusega. Veidi kurku kõrvetav, kuiv, kergelt vürtsikas tamm.

Hinnang: C+

Üsna naturaalne Dalmore, kuid siiski on Ameerika tamm oma mõju avaldanud. Tervikuna üsna OK, kuid ei ole siiski minu maitsele meelepärane viski. Suuresti päästab siin tavapärasest kõrgem kangus.

GLEN TALLOCH 8 yo

Jaanuaris sai ostetud lihtsalt vahelduseks ja pigem tee sisse valamiseks suhteliselt hea hinnaga segulinnaseviski. Glen Talloch viskis on kokku segatud üle 12ne linnaseviski ning nagu pakendil kirjas moodustavad selle viski põhikoostise Balblair, Old Pulteney, Knockdhu (anCnoc) ja Balmenach linnaseviskid. Neist kolm esimest on ühelinnaseviskidena väga maitseküllased ja meeldivad. Need neli põhikomomponendi linnaseviskit kuuluvad kõik ühe omanikfirma alla, milleks on Inver House Distillers.

Glen Talloch 8 yo (Blended Malt), 40%

Aroom: magus iiris, värske veniv lehmakomm, väga küpse banaan ja linnased. Magusust annab veel puuviljakaramell ning mõrudamat poolt lisab tammevanill ja mõningane vürtsikus (muskaat). Lihtne, veidi ehk liiga magusa poole kaldu, kuid iseenesest üsna meeldiv.

Maitse: kerge ja veidi vesine. Magusmõru tsitrus ja toorepoolne aprikoos, tugev iiris ja karamell. Mõningane banaan, linnased ja vürtsikus (muskaat). Aroomiga võrreldes lihtsam ja mitte nii meeldiv. Aroomi põhjal oodanuks enam puuviljasust, kuid pealmiseks on karamell ja iiris koos mõrudust andva muskaatpähkliga.

Lõpp: keskmise pikkusega, kergelt mõru linnaseline puuviljakaramell.

Hinnang: C

Hinda arvestades (17-20€) hea alternatiiv enamusele samasse hinnaklassi kuuluvatele seguviskidele. Kes linnaseviskide maailma pole veel astunud, võib see viski olla seguviskidest esimeseks sammuks sel teel. Kui ei maitse, pole ka suurt auku rahakotti tekkinud. Aroomi ja maitse osas meenutab paljuski Glenlivet „Founder’s Reserve“ linnaseviskit, kuid pole siiski nii täidlane.