GLENFIDDICH 21 yo

Vabariigi terviseks maitseme siis jällegi sama linnaseviskit, millega sai tähistatud ka täpselt kaks aastat tagasi. Sedakorda on maitstav Glenfiddich 21-aastane pärit varasemast perioodist, mil oli kasutusel veel vanem disain nii pudelil kui pakendil. Ilmselt on viski villitud aastal 2010.

Glenfiddich 21 yo, Caribbean rum finish, 40%

Aroom: algus üllatavalt intensiivne ja isegi veidi ninna lõikav. Siis maheneb ja ümardub. Kuivatatud puuviljade magusus, magus vanill ja magus karmellikaste. Veidi ka piimašokolaadi. Ehk siis üsna magusapoolsed aroomid. Seda magusust võimendab veel ka küpse banaan. Ilmselt on siin rummivaatide mõju mängus. Kui magusatest aroomidest mööda pääseb, siis vana nahk ja kuiv tammisus koos kerge vürtsikusega. Värskust lisavad kerged tsitrused.

Maitse: ümar ja üsna täidlane suutunne, (troopiliste) puuviljade kreemisus. Vähem magus, kui aroomi põhjal oleks oodanud. Vanill, veidi karamelli, küpse banaan. Üldiselt pehme alguse järel muudab keskel suunda; vürtsikus (kaneel, muskaat, veidi suhkrustatud ingverit), isegi veidi pipart koos kuivemapoolse tammisusega.

Lõpp: keskmise pikkusega, vürtsikas vanilline magusus jätkub ning siis taandub üsna kuivaks ja tammiseks, millele lõpus lisandub ka teatav rohune-lilleline (tulbid) ja mõru mekk.

Hinnang: B

Iseenesest hea ja üsna täidlane ühelinnaseviski, kus eriti maitses on tunda 21-aastast vaatides küpsemist, kuid jääb siiski kuidagi närviliseks ja ei moodusta head integreeritud tervikut.

Head vabariigi aastapäeva!

Slàinte

GLENBURGIE 10 yo Gordon & MacPhail

Glenburgie on järjekordne ühelinnaseviski, mida varem pole õnnestunud proovida. Glenburgie viskivabrik paikneb Speyside piirkonnas ja on rajatud 1810. aastal. Algul kandis viskivabrik nime Kilnflat, kuid peale kaheksa aastast suletud perioodi sai viskivabrik taasavamisel praeguse nime Glenburgie. Praeguse viskivabriku hooned on rajatud alles 2003-2004; tootmisvõimsuseks on 4,2 miljonit liitrit destillaati aastas. Viskivabrik kuulub aastast 2005 Chivas Brothers’le (Pernod Ricard) ning põhiosas Glenburgie viskist läheb Ballantine’s seguviskide tootmiseks. Ametlikke Glenburgie ühelinnaseviskisid, peale viskivabrikus endas müüdava, tootmises ei ole ning pea ainus võimalus seda viskit maitsta on sõltumatute villijate poolt turule toodud pudelitest. Ja neidki pole kuigi palju. Siinne viski on villitud 24.09.2015 sõltumatu villija Gordon & MacPhail poolt ja pärit 35cl pudelist.

Glenburgie 10 yo, Gordon & Macphail, 40% nc

Aroom: kerge, pehme ja ümar. Magusapoolne, iiris, kuivatatud puuviljadest õunad, veidi šerrit ja veidi ka vürtsikust. Kui lisada paar tilka vett, siis ka värskendavaid tsitruseid.

Maitse: ümar, kreemine suutunne. Algus kerge magus šerri, iirist ja ka linnaseid veidi, vanill. Intensiivsem kui aroom oodata lasi, kuivatatud puuviljad koos vürtsidega, millega koos ka mõrudamaid maitseid koos purustatud musta pipraga (ilmselt vaadist). Kui lisada veidi vett, siis muutub oluliselt mõrudamaks, rohusemaks ja toob piprasuse esiplaanile.

Lõpp: üsna pikk, algus ümarat ja veidi kreemist puuviljasust, millele järgnevad vürtsid. Taandub lõpuks tasapisi kuivaks ja veidi mõrudaks.

Hinnang: C

Hea, kuid üsna keskpärane ja lihtne linnaseviski, kus ei toimu kuigi palju, kuid samas pole ka päris ilmetu. Ilma häirivate elementideta üsna meeldiv mekkimiseks.

UISGE 2017 Helsinki, Vol IV: Redbreast

Seekordse UISGE teisel päeval sai lisaks stendidel olnud viskide maitsmisele külastatud ka Iiri viskivabriku Midleton viski Redbreast maitsmistuba nimetusega „Single Pot Still Range of Whiskeys“, mida viis läbi Daniel O’Shea. Valiku põhjuseks lihtne soov kogu Redbreast viskide sarja koos maitsta. Enne viskide maitsmise juurde asumist näidati järgnevat Redbreasti tutvustavat videot:

Redbreast põhivaliku viskid 12-, 12- CS, 15- ja 21-aastane on kõik küpsenud eks-burboon ja eks-šerri vaatides. Kokku oli maitsmiseks toodud viis viskit.

Redbreast 12 yo, 40%

Aroomis vürtsikas puuviljasus, veidi šerrit, vanill ja linnased. Lisaks veidi ka sellist suhkruga magustatud keedetud piima aroomid. Suutundelt magus-vürtsikas ja üsna kergelt õline. Maitses kerged tammised vürtsid, linnased, šerri, magus karamell ja vanill. Teistega võrreldes on siin tunda ka ürdist rohusust. Lõpp keskmise pikkusega, jätkuvad vürtsid, karamell ja piimašokolaadi magusus.

Redbreast 12 yo Cask Strength Edition, batch B1/13, 59,9% nc, ncf

See viski on põhimõtteliselt eelnevaga sama, kuid üksnes villitud tünnikangusega. Lisaks on see ka külmfiltreerimata. Ehk siis loogiliselt peaks siin enam jõulist maitsekust leiduma. Aroom selgelt teravam ja tammisem. Üsna selgelt eristuv eelmisest. Vürtsikas puuviljasus, kuid puuviljad on siin troopilisemat sorti (mango, banaan, viigimarjad, datlid), lisaks tsitruseid ja tammist kuivust. Suutundelt veidi õlisem, täidlasem. Vanill, vürtsikas tsitrus ja kuivatatud puuviljad. Lõpp pikem, paks vanilline-šerrine linnasus, mis taandub tammiselt vürtsikaks ja kuivaks. Veega lahjendades läheneb oma aroomilt ja maitselt pigem 15-aastasele kui 12-aastasele.

Redbreast 15 yo, 46% ncf

Eelnevatega võrreldes täidlasem, intensiivsem ja enam šerri mõjuline. Aroomi ja maitse komponendid aga suuresti samad. Võrreldes 12- ja 21-aastasega on siin eriti aroomis tunda iirist-lehmakommi, mis teistes puudus. See iiriseline komponent teeb selle sarnaseks vaadikangusega 12-aastasele, kui seda veega lahjendada.

Redbreast 21 yo, 46% ncf

Korduvad suuresti samad aroomid ja maitse. Ehk on see kõige puuviljasem, puuviljad on siin nii troopilised kui kuivatatatud. Samuti on siin suutunne ümaram ja pehmem. Midagi ei hüppa siin „otse näkku“, vaid kõik on integreeritum ja vaoshoitum. Nagu öeldud, muidu suuresti samane.

Redbreast “Mano A Lámh“, 46% ncf

Siinne piiratud koguses valmistatud Redbreast on küpsenud üksnes esmatäite eks-šerri vaatides. Kokku toodeti seda viskit 2000 pudelit. Siinses viskis jätkub 21-aastase ümarus ja pehmus. Suutundelt on see aga selgelt kõige täidlasem ja kreemisem. Troopilised puuviljad on kadunud ning alles vaid kuivatatud puuviljad koos ürtide ja magusa karamellise kohviga. Lõpp meeldivalt vürtsikas koos kuivema tammega. Aroom ei ole midagi erilist, kuid maitse ja järelmaitse on siin need, mis viski esile tõstavad.

UISGE 2017 Helsinki, Vol III: Macallan

Esimesel päeval sai osaletud ka Macallan maitsmistoas, millele oli antud „Explore the Cask Types“ nimetus. Läbiviijaks oli Sietse Offringa nimeline noormees, kes sai ülesandega enam-vähem hakkama, kuid üllatav oli see, kui paljudele küsimustele viskide täpsema koostise ja vanuse osas ta vastamisest kõrvale põikles. Põhjenduseks tõi ta „firma saladuse“ ja seadused, mis keelavad sellise informatsiooni avalikustamist. Mida kuradit? Täiesti arusaamatu positsioon. Jah, pudeli etiketil ja pakendil olevale informatsioonile kehtivad üsna ranged reeglid, kuid siin oli tegemist maitsmistoaga, kus peaks olema ka enam avatust. Sel ajal, kuid paljud viskivalmistajad liiguvad suurema läbipaistvuse suunas, siis Macallan näib olevat täiesti kapseldunud. Tundub, et Macallan on üha enam ja enam „tavalistest“ viski armastajatest võõrandunud „bränd“. Aga nüüd viskide endi juurde. Kokku oli „vaaditüüpide avastamiseks“ esitatud kuus viskit.

Macallan 12 yo „Sherry Oak“, 40% nc

Esimesena jäi silma üllatavalt hele värvus, kui võrrelda seda eelkõige oma pudeliga, mis oli villitud 2012. aastal. Ja ka aroom ja maitse olid selgelt erinevad. Kas on selles viskis hakatud enam kasutama teise täitekorra ning enam Ameerika tammest valmistatud vaate? Küsides selle kohta, ei saanud ma muidugi mingit vastust – vaid üksnes kinnituse, et selle viski valmistamises pole muutunud midagi. Kahtlen selles. Aroomis on tunda šerrit, kuid see on üsna kerge ja vaoshoitud. Puuviljadest hoomatav kuivatatud aprikoos (mitte mustad ploomid!), hele rosin, iiris ja vanill (Ameerika tamm?). Üsna jõuetu. Maitse ümar, milles magus karamell, kerged vürtsid ja pähklid. Jõulisust annab apelsini marmelaad koos šokolaadiga. Järelmaitse pigem lühike, kuid piimašokolaadiselt meeldivalt magus. Meeldiv, kuid üsna kergeks muutunud vähese šerri mõjuline viski.

Macallan 12 yo „Fine Oak“, 40% nc

Kuigi ka eelnev ei olnud kuigi jõuline, on siinne siiski kergem, kuid samas teatud mõttes isegi meeldivam (ei ole vähemalt varasemalt maitstuga võrreldes pettumust valmistav). Ohtralt vanilli, iirist, kerged vürtsid, veidi münti ja aniisi. Üsna ümar ja integreeritud. Suutundelt ümar, kuid veidi puuviljaselt happeline (selline käärinud õun), maitses vanill, heledad rosinad, piimašokolaad. Aroomiga võrreldes siiski üheülbasem. Lõpp pigem lühike ja ilmetu. Ei jää justkui midagi maitstust alles.

Macallan 12 yo „Double Cask“, 40% nc

See on siis uus, eelmise aasta sügisel turule toodud vanuse märkega Macallan, milles on kokku segatud Euroopa ja Ameerika tammest eks-šerri vaatides küpsenud viskid. Aroom üsna vaoshoitud ja kerge, veidi teravilja, veidi pähkleid ja veidi puuvilju. Maitse eelneva kahega võrreldes igavam ja üheplaanilisem; ei toimu mingeid arenguid peale suhteliselt kuivade ürtide. Lõpp lühike, veidi mõru ja üsna kuiv.

Macallan „Select Oak“ (The 1824 Collection), 40% nc

See viski on suunatud peaasjalikult reisikaubanduse lettidele ning saadaval näiteks ka Tallinnas (1 liitrine u 65€). Valmistamiseks on maitsmistoas antud info põhjal kokku segatud viies erinevat tüüpi vaatides (sherry puncheon, sherry butt, sherry hogshead, refill casks, bourbon barrel) küpsenud viskid. Eelnevatega võrreldes isegi meeldivaim. Aroomilt ümar ja üsna puuviljane. Just suurem puuviljasus eristab seda eelnevatest ja muudab selle värskemaks. Lisaks vanill, kerged vürtsid. Maitse tajutavalt šerrine, vürtsid, kergelt kreemine, kuid samas ka kuiv (kohvipaks?). Lõpp keskmise pikkusega, kergelt puuviljane ja tammine. Oma hinda väärt.

Macallan „Rare Cask“ (The 1824 Series), 43% nc

Antud viski valmistamiseks on kokku segatud väga erinevates vaatides küpsenud viskid, millest vanemad on destilleeritud 1980ndatel. Turule toodi see 2015. aastal. Aroom algus üsna suletud, kui avaneb, siis algus marjasena, siis üsna puuviljase jõulisema šerrisusena (võrreldes näiteks 12-aastase Sherry Oak viskiga); lisaks šokolaad, veidi karamelli, apelsinimarmelaad. Maitses pealmine ümar puuviljasus, veidi hapukas-vürtsikas marjasus ja tsitrus, šokolaad ja karamell; vanus on maitses enam tunda. Järelmaitse on siiski pettumus, üsna lühike ja suur osa maitses olnust lahustub ja kaob üsna kiiresti mingit jälge jätmata. Olgu vaadid Macallani jaoks nii haruldased kui tahes, siis hinda arvestades ei ole maitsed meeliülendavad. Siiski on siin eelneva nelja viskiga võrreldes tegemist selgelt jõulisema, maitseküllasema, tasakaalustatuma ja enam tüüpilise Macallan viskiga.

Macallan „Rare Cask Black“ (The 1824 Series), 48% nc, ncf

Nüüd on juba mitmekesisemat aroomi. Kuiv tammisus, kuiv šerri, kuivatatud veidi magusad puuviljad ja kerge suitsusus. Üsna kuiv, kuid meeldiv. Meenutab Highland Park kerget suitsusust (kas küpsetamisel kasutatud endisi HP vaate?). Maitse samuti kuiv nagu aroom juba oodata lasi. Lisaks tammine vürtsisus, millele lisandub magus-mõru marjasus, mis jätkub ka pikalt järelmaitses. See kuiv vürtsikas-magus-mõrusus ei ole just parim osa viskist. Kui aroom oli väga meeldiv ja kutsuv, siis maitse ja järelmaitse selleni ei küündi.

Maitsmisjärjestus tundus algus kummaline, seda eriti nelja esimese osas, kuid olles neid maitsnud, siis tuli tõdeda, et ega vahet polnud – üsna ühelaadsed kerged viskid kõik. Kuid 12-a „Fine Oak“ pidanuks olema siiski oma kerguses esmaselt maitsmiseks pandud.  Lühidalt kokkuvõttes tuleb tõdeda, et Macallan praeguste tavaviskid maitsed on ilmne pettumus. Tõesti, ei midagi erilist. Jah, delikaatsed, kerged ja meeldivad on neli esimest kõik, kuid puudu on täidlus ja kompleksus ning tervikuna on need siiski üsna igavad ja üllatavalt „lahjad“ ühelinnaseviskid. Isegi 12-a šerri vaadis viski on nii „lahjaks“ muudetud. Tuleb tõdeda, et „värvisarja“ (Gold, Amber, Sienna, Ruby) Macallan viskid olid esileküündivamad ja neil jätkus siinmaitstutega võrreldes enam iseloomu. Kaks „haruldase vaadi“ viskit olid küll neljast eelnevast maitseomadustelt selgelt esile tõusvamad, kuid seda mitte niivõrd palju, et need vääriksid küsitavat kõrget hinda.

UISGE 2017 Helsinki, Vol II: Highland Park

Esimesel päeval sai kohe osaletud kahes järjestikuses maitsmistoas. Esimene neist oli keskendunud Highland Park ühevaadi linnaseviskidele, millest üks suunatud Saksa, teine Taani ja kaks viimast Soome turule. Alustuseks oli aga toodud Martin Markvardseni poolt Rootsi turu jaoks loodud ühelinnaseviski. Nende viie viski järgselt lisan veel festivali teisel päeval maitstud uut Highland Park „Fire Edition“ viski tutvustuse.

Maitsmistuba: Highland Park Single Casks

Läbiviija: Martin Markvardsen

Highland Park „Ambassador’s Choice“ 10 yo (Swedish Edition), 46% nc

Konkreetne viski on valmistatud HP viskisaadiku Martin Markvardseni poolt sihitult Rootsi turule. Viski on küpsenud Ameerika tammest valmistatud vaatides. Aroom kerge, kreemine-vahane, vanill, veidi ümarat ja mesist linnasust koos kergelt tsitruse aroomidega, kõike hoiab koos õrn suitsusus. Suutundelt samuti veidi kreemine ning maitses puuviljast magusat veinisust, millele lisanduvad tammised vürtsid, vanill ja väheke ka tsitruseid. Lõpp pigem lühike, järelmaitse vürtsikas, veidi karamellistatud suhkrut. Meeldiv, kuid ei midagi erilist.

Highland Park, Vintage 2002, Single Cask Sample (1st fill American Oak Sherry Butt #6353 (for Germany)), 58% nc, ncf

Aroom meeldivalt šerrine, tajutav suitsusus, milles integreeritud punast marjasust. Aromaatne tubakas ja veidi meeldivalt farmine (juurikane, pinnas, sõnnikulisus). Suutundelt terav marjane rünnak, väga intensiivne. Ka maitses suitsusust, ja seda just järgneva kolme viskiga võrreldes. Magus-kuiv šerri, mis vee lisamisel veidi ka kreemiselt ümar. Lõpp pikk, magus-mõru marjasus ning suitsusus päris viimasena. Iseloom: suitsune marjasus ja aromaatne tubakas.

Highland Park, Vintage 2003, 12 yo, „Single Cask Series – Braunstein & Friends“ (for Denmark), (1st fill European Oak Sherry Butt #5878), villitud 2016, 58,3% nc, ncf

Kõige šerrisem, ja seda selgelt kuiv Oloroso. Aroomis tume šokolaad, mitte kuigi magus karamell, kuivatatud puuviljad, vürtsid. Maitse magus, üsna veinine ja teistega võrreldes üheplaaniline. Kangusele vaatamata teravus puudub. Lõpp kuiv, keskmise pikkusega ja suud veidi paksuks tegev (selline toomingamarjade kuivus). Iseloom: kuiv šerri.

Highland Park, Vintage 2002, 13 yo, „Single Cask Series –  SMWS & VYS“ (for Finland), (1st fill European Oak Sherry Hogshead #6367), villitud 2016, 59,2% nc, ncf

Seda sai maitstud juba ka eelmise aasta sügisel Olut Expo käigus. Täiesti erinev nii kahest eelnevast kui ka järgnevast. Kõige jõulisem ja ka värvilt kõige tumedam. Aroomis kõige enam tugevat šerrit tunda, kuid siin ei ole see eelmisega võrreldes kuiv, vaid üsna marjane (põldmarjad, vaarikas). Huvitav ja väga nauditav on siinses viskis tuntav traditsioonilise (dunnage) viskilao aroomid. Maitse algus tugevalt veinine, siis marjane ja viimasena tuleb kerge suitsune laine. Üsna hea tervik. Lõpp pikk, kurku soojendav; koos marjane hapukus ja tammine kuivus. Iseloom: veiniselt magus viskilao kopitus.

Highland Park, Vintage 2004, 12 yo, „Single Cask Series –  Suomi 100“ (for Finland), (1st fill European Oak Sherry Puncheon #1536), villitud 2016, 59,2% nc, ncf

See ühevaadi Highland Park on siis Soome turule veebruari lõpus müügile jõudev uus viski. Viski on võrreldes eelneva Soome jaoks villitud viskiga küpsenud suuremates vaatides ning tajutavalt on siin ka vaadi mõju vähesem. Aroom samuti marjane, kuid siin on need pigem sõstrad (nii musta kui punast). Võrreldes eelnevatega veidi enam suletud, selgelt pehmem ja ehk kõige kreemisem. Iiris, vanill, linnased. Aroomilt veidi sarnane Saksa HP-ga, kuna siin samuti aromaatset tubakat, mis on aga siin kuivem ja meenutab pigem tühja puidust sigarikarbi sisemuse aroome. Lisaks veidi rohelisi ürte. Maitse üsna ümar ja kangusele vaatamata mitte kuigi terav. Marjane ja linnaseline koos. Kui alguses tundus see olevat neljast üks lemmikuid, siis lõpuks veendusin, et eelmine (Soome) viski oma jõulisusega ja (Saksa) viski oma marjase aromaatse tubakaga olid mulle meelepärasemad. Lõpp keskmise pikkusega, veidi veiniäädikalise hapukusega. Iseloom: sigarikarpi asetatud iiris ja tiramisu.

Highland Park „Fire Edition“ 15 yo, 45,2% nc, ncf

See on Highland Park’ uue Norra mütoloogias kahe ürgvalduse – jää (Niflheim) ja tuli (Muspelheim) – vastandusele osutava kaheosalise sarja teine ja ühtlasi viimane viski. Esimeseks oli 17-a „Ice Edition“, mida sai maitstud eelmise aasta sügisel Olut Expo käigus. Siinne viski on küpsenud taastäidetud vaatides, mis olid eelnevalt portveiniga viimistletud. Kokku villiti seda 2016 sügisel 28 000 pudelit.

Aroom üsna täidlane, kuid samas kerge ja aromaatne. Tuntav HP suitsusus, kuiv punaste marjade mahlasus koos tumeda šokolaadiga, lisaks vanill ja veidi vürtse (kaneel). Suus esmalt meeldiv kanarbikuline suitsusus, siis ümar, kuid veidi kuiv marjasus koos kuivatatud tsitruse koorega. Lisandub ka veidi selline suitsune-tuhane vürtsikas (kaneel, muskaat) pahvak – vürtsikas tume šokolaad. Lõpp pikk ja järelmaitse väga pehme, jätab suhu siidiselt suitsuse meki, selline delikaatne kuiv lõpp. Üsna meelepärane, heas tasakaalus ning mitte liiga portveini mõjune Highland Park.

Kui nüüd need kuus viskit meeldivuse alusel järjekorda asetada, siis saaks hierarhia selline:

1. Highland Park Vintage 2002, cask #6367 (SMWS & VYS)

2. Highland Park Vintage 2002, cask #6353 (cask sample)

3. Highland Park Vintage 2004, cask #1536 (Suomi 100)

4. Highland Park „Fire Edition“ 15 yo

5. Highland Park Vintage 2003, cask #5878 (Braunstein & Friends)

6. Highland Park „Ambassador’s Choice“ 10 yo

UISGE 2017 Helsinki, Vol I

Järjekorras seitsmes UISGE toimus 10.-11. veebruaril Helsingis vanas üliõpilasmajas (Vanha ylioppilastalo). Mõlemal päeval oli festivali uksed avatud kell 15:00-24:00. Kokku oli maitsmiseks toodud umbes 400 viskit. Võrreldes eelmise aastaga oli märgata mõningast täiendust, seda just sõltumatute villijate viskide lisandumisega (Hart Brothers, Hunter Laing). Rahvast oli üsna tihedalt, mis andis eriti tunda maitsmistubade vahelisel ajal. Saalis läks veidi lahedamaks, kui maitsmised peale hakkasid. Talletan tagantjärele oma muljed neljas järjestikkuses postituses: esmalt üksikud maitstud viskid, siis eraldi kolm maitsmistuba Highland Park, Macallan, Redbreast. Väljaspool maitsmistubasid sai proovitud kaheksa viskit, millest siin tutvustan seitset ja homsesse postitusesse jääb üks.

Kõigepealt sai maitstud kaht ühelinnaseviskit, mida pole olnud kunagi võimalust varem proovida. Nendeks oli Allt-á-Bhainne ja Braeval. Esimene neist Speyside viskivabrikutest on rajatud 1975. ja teine 1973. aastal. Mõlemad rajatud Chivas Brothers poolt, kes on ka praegu nende omanikuks. Tootmisvõimsuseks on mõlemas 4 miljonit liitrit aastat ning toodetud destillaat läheb küpsema sihtotstarbeliselt, s.t peamiselt seguviskide valmistamiseks. Ühelinnaseviskina kohtab neid mõlemaid suuresti vaid sõltumatute villijate pudelites.

Allt-á-Bhainne, Vintage 1996, 18 yo (villija Hunter Laing „Old Malt Cask“, destilleeritud 06.1998, villitud 08.2014; 337 pudelit, refill hogshead), 50% nc, ncf

Vanilline ja viljane. Kergelt magusad rohelised puuviljad (õun, pirn). Suutunne algus kergelt puidune ja kuiv, siis muutub pehmemaks ja kreemisemaks, kus vanill, linnased ja veidi iirist, värsked puuviljad. Järelmaitse kuivapoolne, kerge ja pigem lühike. Tervikuna keskpärane viski, ei midagi vaimustavat, kuid samas ka ei midagi ette heidetavat.

Braeval, Vintage 1997, 18 yo (villija Hunter Laing „First Editions“, destilleeritud 12.1997, villitud 08.2016; 312 pudelit, sherry butt), 54,8% nc, ncf

Ninna lõikav teravus ja seda just tammise vürtsisuse näol, selle all tunda veinisust koos kuivatatud puuviljade ja šokolaadiga. Paar tilka vett lihtsustab ja isegi teravdab aroomi. Maitses kuivatatud puuviljade magusus koos tumeda šokolaadiga, mis teeb suutunde meeldivalt komplekseks ning aroomist oluliselt paremaks. Veega maitse vürtsisem, šokolaad kaob, muutub veidi soolakaks. Lõpp üsna pikk ja pehme kuivatatud puuviljade magusus. Veega lõpp teravam ja kuivem. Üsna meeldiv tervik.

Glenlivet „Single Cask Edition – Coupar Angus“ 15 yo, refill sherry #9940 (villitud 2.12.2015 Skandinaavia turule), 57,9% nc, ncf

Võiks öelda lihtsalt – tüüpiline Glenliveti aroom. Kangusele vaatamata aroom üsna kerge ja vähealkohoolne, puuviljadest värsked õunad (valge klaar), pirnid ja ananass. Lisandub kuiv tamm. Maitse samuti kerge, algus veidi veiniäädikaline teravus keelel, kuid suutunne pigem kreemine, maitses küpsed rohelised õunad, ananass ja vanill. Järelmaitse kaldub kuivuse poole. Veega aromaatsus kaob, maitse püsib suht sarnasena, lisandub ehk vaid veidi ingverit. Lõpp on aga vee lisamisel pikem. Kokkuvõttes ei midagi erilist, tüüpiline hea kerge Glenlivet.

Bruichladdich 23 yo (villija That Boutique-y Whisky Company Batch #4, villitud 2016, toodetud 285 pudelit), 47,4% nc, ncf

Väga heleda värvusega, ilmselt on tegemist taastäidetud (ehk isegi kolmanda täitekorra) vaadiga. Aroom karge ja veidi mereline, kergelt õlised tsitrused, veidi lillelist aroomi, vanill, teraviljad ja veidi martsipani koos banaaniga. Suutundelt üsna ümar ja veidi õline; kookos ja linnased, tsitrused koos õrnalt piirituselise mekiga. Lõpp keskmise pikkusega ja veidi soolakas teraviljasus. Meeldiv ja äratuntavalt Bruichladdich, kuid ei tundu 23-aastase viskina, vaid pigem oluliselt nooremana.

Arran „Millenium Casks“, (13 yo; villitud 2013. aastal kokku 7800 pudelit), 53,5% nc, ncf

Nagu nimigi osutab, on tegemist sajandivahetuse auks villitud viskiga. Täpsemalt on siis viski valmistamiseks kasutatud 35 eks-burboon (barrel) ja 10 eks-šerri (hogshead) vaati, mis olid täidetud 31.12.1999. ja 01.01.2000. valmistatud destillaadiga. Aroom väga meeldiv värske puuviljasus, ohtralt puuvilju – tsitrused, eriti apelsin, pirnid, õunad, ananass. Ümarust ja pehmust lisavad linnased. Maitses samuti hästi integreeritud linnased ja tsitrused, jällegi eriti apelsin; lisaks õunad ja pirnid siirupis. Suutundelt on siiski kangusest tulenevalt üsna terav ja intensiivne, veidi vürtse. Veidi vett pehmendab ja toob eriti esile pirnimaitselise karamellikommi magusa värskuse. Järelmaitses veidi ingverit, lõpp keskmise pikkusega ja veidi kuivusele kalduv. Väga meeldiv. Arran viski hakkab mulle aina enam ja enam meeldima.

Hazelburn 9 yo, Vintage 2007 Barolo Cask Matured (villitud 2016. aastal kokku 10800 pudelit), 57,9% nc, ncf

Esmalt on see viski küpsenud esmatäite eks-burboon vaatides ja järelküpsenud kolm aastat taastäidetud Barolo veini vaatides. Aroom üsna õhuke, kergelt piirituseline, magus-vürtsikas marjasus. Noorus on tajutav. Maitse oluliselt parem, kuigi kangusest tulenevalt üsna terav. Marjane magusus, vürtsikas, isegi veidi pipart, koos pehmust andvate puuviljadega. Lõpp keskmise pikkusega, jätkub marjasus, mis taandub kuivapoolseks. Noorevõitu keskpärane viski Springbank viskivabriku kohta.

BenRiach 18 yo Albariza (Peated, Pedro Ximénez cask finish, villitud 2015. aastal kokku 3886 pudelit), 46% nc, ncf

Meeldivalt ümar, aromaatne ja paks magus puuviljasus, lisandub rasvane turbasuitsusus. Väga hästi integreeritud, suitsune destillaat on magusa PX vaadiga hästi tasakaalus. Maitse samuti kompleksne ja suutundelt paks, esmalt tuleb suitsusus, siis magus ja ümar puuviljasus (magus eakas šerrisus), mis sulanduvad suus hästi integreeritud tervikuks. Ehk jääb maitse veidi aroomile alla, kuid on siiski väga-väga hea. Järemaitse püsib kaua suus, veidi kreemine ja suitsune magusus katab suu meeldivalt. Kindlasti UISGE’l maitstuist üks lemmikuid ja võrreldav kahe varasemalt maitstud turbassuitsuste BenRiach viskidega, mis järelküpsenud veini vaatides (12-a Heredotus Fumosus ja 17-a Solstice).

GLENDRONACH „Cask Strength“ Batch 6

Tegemist on järjekorras kuuenda väljalaskega GlenDronach „Cask Strength“ sarjast, mis nii nagu varasemategi puhul, on kokku segatud eri vanuses Oloroso ja Pedro Ximénez šerri vaatides küpsenud viskidest. Maitstav kuues väljalase (Batch 6) on villitud 2016. aasta sügisel. Maitstud 6cl näidispudelist.

GlenDronach „Cask Strength“ Batch 6, 56,1% nc, ncf

Aroom: tammiselt kuiv, kuid tummiselt veinine aromaatsus aitab kuiva põletavat teravust kontrolli all hoida. Klaasis seismisel ja vee lisamisel avaneb. Kuivatatud puuviljade magusus; aprikoosid, ploomid, rosinad, viigimarjad. Veidi ka sellist puuviljadega rukkileiva aroome ja apelsinimarmelaadi. Ka veega lahjendades jääb siiski veidi kuivaks ja puiduseks.

Maitse: kergelt põletav, veinine, karamell. Vee lisamisel avaneb ja muutub kompleksemaks. Pehmed kreemised puuviljad, karamell ja mesi katavad suu meeldivalt. Linnased, piimašokolaad, kardemon. Ohtralt kuivatatud aprikoose, ploome, viigimarju ja rosinaid. Lisaks ka värsket, mahlast ja ümarat marjasust ja siis veel puidused vürtsid veidi magusale teravust lisamas - mmm. Väga kompleksne ja hästi tasakaalus.

Lõpp: üsna pikk, veinine, magus-vürtsikas mahlane marjasus koos kuivatatud puuviljade magususega. Väga meeldiv.

Hinnang: A

Võrreldes varasemate GlenDronach Batch 4 ja Batch 5 viskidega on siinne märgatavalt täidlasem, küpsem ja integreeritum. Just suutunne, maitse ja järelmaitse on lihtsalt suurepärased. Veega mitte liialdada.

GLENFARCLAS "Heritage"

Siinmaitstav Glenfarclas „Heritage“ on vanuse märketa, kuid ilmselt kuskil kaheksa aastane, linnaseviski, mille valmistamiseks on kokku segatud 2/3 osas taastäidetud eks-burboon vaatides ning 1/3 osas eks-šerri vaatides küpsenud viskid. Viski on villitud 11. november 2014.

Glenfarclas „Heritage“, 40% nc

Aroom: meeldivalt pehme ja puuviljane. Linnasus segatud šerrisusega. Kuivatatud puuviljad (aprikoos, rosinad), mesi ja vanill. Veidi ka destillaadi piirituselisust, kuid mitte häirivalt. Kuigi seda viskit on reklaamitud, kui vähem šerrist Glenfarclas’i, siis on siin šerri mõju selgelt märgatav.

Maitse: kerge, puuviljane ja mahlakas. Pehme mesine suutunne. Kuivatatud aprikoos, heledad rosinad, värsked küpsed ploomid. Veidi pähkleid. Keskosas tulevad kerged mõrudad vürtsid, mis omakorda mahenevad, jättes keelele ja huultele pehme šerrise meki. Noore viski kohta hea tasakaalus tervik.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kergelt vürtsine, veidi mõru ja piirituseline.

Hinnang: B