Pühapäev, 27. mai 2018

HIGHLAND PARK Dragon Legend

Teine uus, 2017. aastal villitud, Highland Park, mille nimi taaskord seotud viikingitega, oli esmalt suunatud Suurbritannia turule ning täpsemalt vaid Tesco keti kauplustesse. Reklaamis on seda Dragon Legend nimelist viskit tutvustatud kui tavapärasest suitsusemat Highland Park viskit. Küpsenud on viski üksnes šerriga viimistletud Ameerika ja Euroopa tammest valmistatud vaatides. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


Highland Park „Dragon Legend“, 43,1% nc

Aroom: magus, kreemised kuivatatud puuviljad, millega koos ka rohune suitsusus. Šerrisust on tunda, kuid mitte Voyage of the Raven viski laadselt, vaid pigem kujul, kus esil mesi, rosinad ja aprikoosid. Mõningast apelsinist värskust lisaks. Vanillikaun ja veidi karamellisust. Üsna meeldiv ümar ja tasakaalus aroom.

Maitse: üsna kerge ja vanilliselt ümar algus, kerge šerrisusega ääristatud suitsust puuviljasust. Keskosas tuleb tammist vürtsikust ja kergelt piprasust. Lisaks kerged tsitrused (apelsin). Suitsuseks, ja eriti veel teiste HP viskidega võrreldes, siin maitset küll lugeda ei saa, pigem on siin tunda veidi suitsusust.

Lõpp: üsna lühike, veidi vürtse ja tsitruseid, kuid need kaovad üsna ruttu.

Hinnang: C+

Hea aroom, üsna hea maitse kuid keskpärane järelmaitse. Meeldivam kui Voyage of the Raven. Siin on enam särtsakat värskust ja integreeritust. Kui see peaks aga demonstreerima lohe poolt tekitatud põletavat suitsusust, siis on küll lohe puhul tegemist miniatuuriga. Suitsusus on ikka sedavõrd kerge.


Mõlema uue vanuse märketa Highland Park parim osa on vist ikka pakendi disain – ilusad pildid ilusa vormiga pudeli peal. Kuid hindame ikka pudelis olevat sisu. Pigem ootaks HP puhul enam keskendumist sisule, olgu või see villitud tavapärase disainiga pudelis lihtsa ja sisu avava informatiivse sildiga, mitte turunduslikel eesmärkidel üles haibitud viikingi mütoloogiat. Viikingid, Orkney saare ajalugu ja mütoloogia on iseenesest väljaspool linnasevisksid ju igati köitev ja põnev, kuid HP viskide juures hakkab seda veidi liiast saama. Maitsete poolest võib enamus HP vanuse märketa n.ö turunduslikud viskid rahulikult riiulile jätta ning eelistada pigem 10- ja 12-aastast (kuigi ka neile on nüüd lisaks vanusele juurde poogitud viikingi teema, vastavalt Viking Scars ja Viking Honour; 18-aastane kannab lisanimetust Viking Pride).

Laupäev, 26. mai 2018

HIGHLAND PARK Voyage of the Raven

Aeg taaskord Highland Park maitsmiseks ning kahjuks taaskord vanuse märketa (NAS) viikingi legendide ja disainiga rüütatud viski. Kas juba küll ei saa? Siinmaitstav kannab nime Voyage of the Raven, mis toodi turule 2017. aastal ning on suunatud peaasjalikult reisikaubanduse lettidele. Nimi osutab ilmselt ühelt poolt Odini kaarnatele Hugin (Mõte) ja Munin (Mälu), kes lendasid inimeste maailma ja kandsid tagasi tulles jumalale ette inimeste vapratest ja argpükslikest tegudest ning teiselt poolt ka sellele, et kaarnad olid oma hea navigeerimisoskuste tõttu abiks kaugetel merereisidel maa otsimisel. Viski iseloomustuseks on öeldud, et siin on kokku segatud tavapärasest enam šerriga töödeldud esmatäite vaate. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


Highland Park „Voyage of the Raven“, 41,3% nc

Aroom: klaasi valatult esmalt šerrit, küpseid kirsse, veidi tubakat ja õrnalt suitsusust. Magusale marjasusele tuleb kaasa kerge kummisus ja metallisus. Tasapisi võtab võimust lihtne karamellisus koos mõningase kuivatatud puuviljade magus-vürtsika (kaneel ja muskaat) aroomiga.

Maitse: suutundelt pehme, ümar ning veidi õline, kuid samas maitsetelt üsna lame ja igav. Möödub justkui märkamatult ja polegi nagu mingeid maitseid esile tuua. Ehk vaid õrna suitsususega kaetud kergelt vürtsika marjasuse ja mõrkja puuviljasuse segu koos ingveriga.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kergelt suitsune soolasus, rohune hapukus, vürtsid (kaneel, muskaat) ning kohvi kirbust veidi. Parim osa, kuid ka siin pole midagi eriliselt meeldejäävat.

Hinnang: C

Näib olevat selline vaatidega mängimise tulemusel konstrueeritud viski. Arvestades selle hinda (laevadel 60-70€ vahel), oleks ma täispudeli ostmise korral üsna tugevalt pettunud. Keskpärane linnaseviski ja kahjuks sel korral küll kaaren võitu (lahingus) ega edu (reisil) ei sümboliseerinud, kuid loodame, et see Odinit ei vihastanud.


Teisipäev, 22. mai 2018

LONGROW 18 yo (2016)

Aeg maitsta taaskord Springbank viskivabriku tugevalt turvastatud Longrow linnaseviskit. Sedakorda võtan ette 2016. aastal villitud Longrow 18-aastase, mis on kokku segatud rummi (60%) ja taastäidetud šerri (40%) vaatidest. Longrow 18-aastane on siis igal aastal kevadel villitav piiratud koguses linnaseviski. Mõned nädalad tagasi on müüki tulnud ka selle aasta 18-aastane. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


Longrow 18 yo (2016 edition), 46% nc, ncf

Aroom: puuviljane ja delikaatne turbasus. Veidi kummaline on sõna „delikaatne“ Longrow puhul kasutada, kuid seda see aroom siin on. Puuviljasuhkur, tuhane puuviljane turbasus, mis omane eakatele turbasusuitsustele viskidele. Magus sidrun ja üsna kergelt ka lillelisust ning veidi ehk tuleb ka sekka kuivemat tamme. Klaasis seistes tõuseb alt Longrowle tuttavat farmisust koos valge pipraga. Iseenesest ei ole siin üldse kuigi palju aroome koos, kuid kõik mis on, on ülimalt hästi integreeritud ja seeläbi muudab aroomi täidlaseks.

Maitse: delikaatne ja rafineeritud algus, suutundelt täidlane kreemine-õline, puuviljasuhkrud. Keskosast tammised vürtsid, greip ja selgelt soolane. Turbasus on selline magus-tuhane ning eelnevatesse maitsetesse integreeritud ja pigem justkui taustal. Veidi vett toob lisaks magusama sidruni. Väga meeldiv.

Lõpp: keskmiselt pikk, vürtsikus koos mõningase pipraga. Siin on turbasust enim tunda, mis tuleb koos veidi mõrkja greibise alatooniga

Hinnang: A

Võrreldes viimati maitstud 2014. aasta Longrow 18-aastasega, on siinne täiesti erinev. Kui 2014 aasta Longrow 18 oli robustselt jõuline, siis 2016 aasta Longrow 18 on delikaatselt jõuline. Ilmselt on siin just kasutatud rummivaadid oma rolli mänginud. Just selline suhkruroo magusus, mis küll mitte domineerides, vaid turbasust mahendades, on teinud sellest Longrowst suurepärase täidlase maitsekoosluse. Viski, kus sildil olev vanus on selgelt tajutav; pimetestimisel võiks isegi 25-30 aastaseks viskiks arvata.

Pühapäev, 20. mai 2018

Rukkiviskid: USA, Kanada, Soome, Eesti

(Odra)linnaseviskidele vahelduseks on hea vahel maitsta ka midagi muud. Sedakorda avanes tänu Tallinna viskishowle maitsmisele võtta viis rukkiviskit. Kaks viskit (Rittenhouse Rye, Pike Creek 10 yo) sai proovitud kohapeal, kaks kohapeal seminaril ning lisaks sai nii seminaril maitstud kui lisaks saalist kaasa küsitud kolm rukkiviskit (Lot No. 40 Rye, Helsinki Rye Malt, Moe Rye Malt) 3cl näidistena, mida siis mekkisin põhjalikumalt kodus.

Esimesena maitstud rukkiviski oli Rittenhouse Rye (USA). Seda viskit loetakse kuuluvat Pennsylvania stiili (ka Monongahela-stiil) rukkiviskide hulka, mis on tüüpiliselt robustsemad ja vürtsikamad võrreldes ajalooliselt teise Ameerika rukkiviski stiiliga, milleks on Maryland stiil, mida esindavad rukkiviskid on iseloomult delikaatsemad ja magusamad. Rittenhouse Rye (50%) on meeldivalt vürtsikas ja puuviljane viski, kus aroomis esil kuivatatud puuviljad, vürtsid (kaneel), apelsinikoore tükkidega iiris ja veidi münti. Maitses leitavad kõik aroomis esinenud aspektid, lisaks ka muskaat, fenkol ja veidi köömneid. Maitse on tervikuna üsna täidlane ja tammiselt vürtsikas. Igati hea rukkiviski.

Teine maitstud rukkiviski – Pike Creek – on pärit Kanadast, mis on koos Lot No. 40 rukkiviskiga mõlemad ka Tallinna lettidele saabunud. Peab tunnistama, et need mõlemad olid üle väga pika aja esimesed Kanada viskid, mida proovitud. Viimane kord jääb kuskile 1990ndate keskpaika, mil sai vist proovitud Seagram VO ja kindlasti Canadian Club viskisid (viimasest on siiani väga halb mälestus). Mida siis seekord Kanadal pakkuda on? Ootused olid kõrged, kuna mõlemat viskid, nii Pike Creek 10-aastane, kuid eriti Lot No. 40, on teeninud maailmas palju kiidusõnu.


Pike Creek 10 yo (42%) on rukkiviski (Kanada viskid on enamasti kõik n.ö rukkiviskid, kuid need on reeglina siiski enne villimist kokku segatud linnase-, maisi- ja rukkiviskidest, seejuures ei avalikustata täpset vahekorda), mis on Ameerika tammest vaatides küpsemise järel järelviimistletud rummi vaatides. Rummivaatide mõju on nii aroomis kui ka maitses väga selgelt tunda. Aroomis pruun suhkur, mesised rosinad, ürdid ja kerged vürtsid. Värskes maitses samuti pruun suhkur, karamell, kardemon ja ehk ka tsitruseid veidi. Kokkuvõtvalt võib põgusa maitsmise põhjal pidada seda jooki rummilaadseks üsna meeldivaks viskiks.

Nüüd saab minna põhjalikumalt maitstud rukkiviskide juurde. Neist esimene tuleb siis Kanadast, teine Soomest ja kolmas Eestist! Kõik need kolm viskit on maitstud 3cl näidispudelitest. Soome ja Eesti viskid said eeltutvustatud ka viskishowl vastaval seminaril, mis kandis nime „Finnish & Estonian Whisky“ ning kus tutvustasid oma viskide tausta Mikko Mykkänen The Helsinki Distilling Co poolt ja Sven Ivanov Estonian Spirit/ Moe Peenviinavabrik poolt. Aga esmalt Kanada viski, mida võib järgneva kolme puhul lugeda ka referentsviskiks.

Helsinki Rye Malt / Lot No. 40 Rye / Moe Rye Malt

Lot No. 40 Rye Whisky (Hiram Walker & Sons Lt.), 43%

Viski on valmistatud rukkist ja rukkilinnastest (rukki koguse ja suhtarvu kohta on saada erinevaid numbreid) ning küpsenud värsketes Ameerika tammest vaatides umbes 7-8 aastat. Aroomilt väga intensiivne, vürtsikas rukis, münt, kardemoni ja kaneeliga maitsestatud kuivatatud õunad; köömned, fenkol, muskaat. Suutundelt täidlane, ümar, isegi veidi õline, suud kattev. Vürtsikas-magus tammisus, köömned, tumedam iiris, vanill, veidi tsitrust, magushapukas köömnetega rukkileib. Järelmaitses lisaks kaneel ja nelk. Kontrollitult robustne viski. Tervikuna kolmest kõige intensiivsem, rukkisem ja täidlasem. Väga hea.


Helsinki Rye Malt, 3 yo Small Batch Summer Release 2018, release #4 (The Helsinki Distilling Co.), 47,5%

Viski on valmistatud 70% osas rukkist ja 30% osas odralinnastest. Destilleeritud 2015. aastal, küpsenud kolm aastat Ameerika tammest uutes tammevaatides (virgin oak barrels) ning villitud siis sel aastal (2018) kahest vaadist kokku 740 pudelit. Aroomilt üsna grappa ja akvaviti sarnane; värske heina küün, kaseviht, värske till, kummel, köömen. Maitses samuti till, kummel, köömen, pärnaõietee. Lisaks veidi hapukat rukkileiba ja vürtsikust. Suutundelt ümar. Tervikuna kolmest kõige kergem ja delikaatsem. Pole paha; meelepärane ilmselt kõigile grappa ja akvaviti armastajatele.


Moe Rye Malt (Estonian Spirit/ Moe Peenviinavabrik), 57,7%

Tegemist on siis valmimisjärgus tulevase Eesti viskiga! Siinmaitstav veel mitte päris viski on valmistatud Sangaste rukkist, küpsenud 22 kuud uutes Ameerika tammest 30 liitristest vaatides ning kokku villiti seda kaheksa pudelit. Esmalt torkab silma viski väga tume värv, mis osutab ilmselt tugevalt röstitud vaadi intensiivsele mõjule. Kangus on tunda, nina näpistav teravus, esmalt ehk veidi liiga kuiv. Vajab õhutamist, siis selgelt magusam ja ümaram. Siiski üpriski tammevaadi mõjuline: magus vanill, mandlimass, veidi iirist. Lisaks tumedamaid puuvilju ja põrandalakk. Suutundelt ründav ja terav, maitsete poolest üsna napp ja ei kanna kuigi pikalt. Selgelt tammine; veidi ehk on teatavat puuviljamarmelaadi maitses leida. See väike vaat on juba nüüd, ja ilmselt kardetavalt peatselt veelgi enam, destillaadi üle võimust võtnud. Loodetavasti on Moe pannud vähemalt osa destillaadist küpsema ka tavasuuruses vaatidesse. Tervikuna on Moe Rye Malt kolmest maitstust kõige kuivem ja piirituselisem. Võrdsust silmas pidades sai seda ka veega lahjendatud kuskil 45%-ni ning siis tuli veidi enam vürtsikaid aroome ja maitseid esile, mis näitab, et vähemalt potentsiaali sel rukkidestillaadil on. Tuleb vaid oodata 2020ndat aastat, mil lubaduste kohaselt Moe rukkiviski turule tuuakse.

Reede, 18. mai 2018

GLEN SCOTIA Victoriana

Nii nagu eelmises postituses sai juba märgitud, oli Tallinna viskishowl Loch Lomond maitsmistoas võimalik Loch Lomond viskide kõrval maitsta ka Glen Scotia viskivabriku toodangust Double Cask, 15-aastane ja Victoriana. Kuna kaht esimest olen juba varem blogis tutvustanud, siis tuleb maitsmisele siin vaid viskishowlt kaasa võetud 3cl näidispudelist pärit Victoriana. Viski on küpsenud suurema osa ajast hogsheads vaatides ning saanud siis järelviimistluse seest tugevalt söestatud vaatides. Kuigi viski on vanuse märketa (NAS), kinnitati Loch Lomond grupi esindaja poolt, et Victoriana on umbes 12-aastane.


Glen Scotia „Victoriana“, 51,5% ncf

Aroom: algus väga suletud. Klaasis seistes tasapisi avaneb. Esmalt kuiv puit, siis kerget puidusuitsusust (röst) ning seejärel tsitrusekoored, karamell ja vanill. Vähese vee lisamisel kerge iiris ja veidi enam ka puuviljasust (ploomid).

Maitse: esmalt pehme, kuid siis tammiselt vürtsikas. Kakaopulber, piimašokolaad, vanill. Ürdid ja mandariinid. Kuivatatud apelsinikoor ning veidi mündist marjasust. Vähese vee lisamine tõstab puuviljasust enam esile.

Lõpp: keskmiselt pikk. Tugevalt röstitud sai apelsinimarmelaadiga, magus-mõru järelmekk.

Hinnang: C+

Kui võrrelda Glen Scotia viskidest Double Cask ja 15-aastasega, siis on Victoriana neist minu jaoks meeldivaim. Viski on küll alguses aeglane avanema, kuid klaasis seista lastes ja veidi vett lisades areneb päris heaks puuviljaseks ja veidi robustseks maitsekoosluseks.

Neljapäev, 17. mai 2018

LOCH LOMOND x3

Tallinna viskishowl sai osaletud Loch Lomond viskivabriku seminaril, mille viis hoogsalt ja meeldivalt läbi David Lind. Tutvustamisele oli toodud Loch Lomond viskivabriku toodangust Loch Lomond Single Grain, Original ja 18-aastane ning Glen Scotia viskivabriku toodangust Double Cask, 15-aastane ja Victoriana. Siin tutvustan neist Loch Lomond viskisid ning järgmises postituses ülejäänuid. Kõigepealt aga Loch Lomond viskivabrikust veidi, kuna seda viskit pole seni blogis tutvustanud. Loch Lomond viskit ennast olen aga varasemalt maitsnud küll – kunagist sinise sildiga vanuse märketa viskit minipudelist ja seda Loch Lomond järve kaldal viis aastat tagasi.


Loch Lomond viskivabrik on ehitatud 1965. aastal ning praeguseks aastaseks tootmisvõimsuseks on viis miljonit liitrit linnasepiiritust ja 18 miljonit liitrit viljapiiritust. Viskivabriku omanikuks on 2014. aastal loodud Loch Lomond Group, kus suurosanikuks on erinevates valdkondades äri ajav Exponent Private Equity. Gruppi kuuluvad lisaks Loch Lomond viskivabrikule ka Glen Scotia viskivabrik ja Glen Catrine villimisüksus. Loch Lomond viskivabrik erineb kõigist teistest Šotimaa viskivabrikutest, kuna vabrikus on nii kaks traditsioonilist padadestillaatorit, kuus erilaadset sirgete kaeltega destillaatorit (Lomond stills), sammasdestillaator (Coffey still) kui ka lisaks veel sammasdestillaatorid viljaviski valmistamiseks. Seega võib viskivabrik toota väga erinevaid viskisid ning seda on seal ka valmistatud ja viimase tosina aasta jooksul erinevate nimede all villitud: Loch Lomond, Inchmurrin, Inchmoan, Inchfad, Craiglodge, Croftengea, Glen Douglas.

Seminaril sai Loch Lomondist kohapeal maitstud kaht vanuse märketa viskit. Neist esimene Loch Lomond Single Grain (46%) on valmistatud nimest hoolimata odralinnastest, kuid kuna destilleerimine toimub selle viski puhul mitte padadestillaatorites vaid sammasdestillaatoris (Coffey still), siis ei saa ka viskit nimetada Single Malt viskiks. Küpsenud on viski Ameerika tammest vaatides. Nii aroomis kui ka maitses on selles viskis esil värsked magusad sidrunid, ananass ja õunad ning vanilli ja linnaste magusus. Väga lihtne, kuid samas üsna kerge ja meeldiv puuviljane viski. Sobib just selliste palavate kevad- ja suvepäevade juurde ning ilmselt ka jääkuubikutega koos värskenduseks. Kui hind oleks alla kahekümne euro, siis ostaks küll.


Teine kohapeal maitstud viski Loch Lomond Original (40%) on valmistatud viskivabriku kaht erinevat padadestillaatorit kasutades (tavapärane padadestillaator ja Lomond Still, millel sirge kael). Viski on küpsenud Ameerika tammest valmisttaud eks-burboon vaatides ning vanuseks keskmiselt seitse aastat. Aroomis esmalt magus iiris, linnased ja vanill, kunstnahk. Maitses samuti linnased ja vanill koos kuivemate pähklite ning mõningase puuviljasuse ja mõrudama tsitrusega. Väga lihtne, magus ja üsna õhukese struktuuriga viski.

Loch Lomond 18-aastane on küpsenud Ameerika tammest vaatides ning showl antud info kohaselt sisaldab 18-21 aasta vanuseid viskisid. Maitstav on pärit viskishowlt kaasa võetud 3cl näidispudelist.


Loch Lomond 18 yo, 46% ncf

Aroom: esmalt magus iiris, mis taandub üsna kiirelt selliseks tuimaks ja teraviljaseks, millele lisandub papine ja kuiva vana puidu aroom. See papine tuimus tugevneb klaasis seismisel. Veidi on ehk leitav mõningane tuimust tasakaalustav kaneeliga maitsestatud küpsetatud õun ja veidi tsitrust.

Maitse: suutundelt pehme, maitselt teraviljane ja papine. Teatav vürtsikus (muskaat, kaneel), kuid see on üsna vaoshoitud ja justkui lahjendunud kujul. Veidi kuivemat apelsini ja üliküpset kuiva õuna (valge klaar), mis on oma mahlakuse ja värskuse juba minetanud. Viimasena lahja must tee ja veidi rösti suitsusust, mis kandub ka järelmaitsesse.

Lõpp: keskmise pikkusega, kuiv, kuiv rohune mõrusus ja veidi toored karusmarjad.

Hinnang: C

Vanusele vaatamata totaalselt keskpärane ja üsna tuim viski. Algne aroom oli üllatavalt väga sarnane Loch Lomond Original viskiga. Kasutusel on olnud siin vist üsna keskpärase kvaliteediga vaadid. Neist kolmest Loch Lomond viskist oli Single Grain oma lihtsuses, kerguses ja värskuses kõige meeldivam.


Kolmapäev, 16. mai 2018

TALLINN WHISKY SHOW 2018

Neli päeva tagasi, laupäeval 12. mail, toimus teine Tallinn Whisky Show. Toimumiskohaks sarnaselt eelmisele aastale taas Hilton Tallinn Park Hotel. Degustatsiooniala oli avatud 15:00-20:00 ning piletihinna (33€; neli eurot kõrgem eelmise aastaga võrreldes, mis viskide hindade tõusuga poes korrelatsioonis) eest oli võimalik maitsta täitsa piisaval hulgal ja valikus viskisid. Maitsmiseks oli neid eelmise aasta showga võrreldes märgatavalt rohkem. Lisaks piletihinna sisse kuulunud viskidele oli üsna mõistliku hinna eest võimalik maitsta ka eakamaid linnaseviskisid: Laphroaig 18, Balvenie 21 Madeira Cask, Talisker 25, Glengoyne 25 ja Bunnahabhain 25. Lisaks toimusid kuus n.ö seminari, millest kahes (Loch Lomond Whisky Tasting; Finnish & Estonian Whisky) sai ka osaletud. Mida siis sai maitstud, mida kuulatud ja mis mulje üritus jättis?
Siinses postituses käin lühidalt läbi degustatsioonialal maitstud viskid. Otsustasin tunde järgi maitsta mõningaid seni mitteproovituid. Püüdsin liikuda kergematest linnaseviskidest rukkiviskide suunas ning lõpetasin ühe turbase viskiga. Eraldi postitustes tutvustan Loch Lomond ja Glen Scotia linnaseviskisid ning võrdlevalt kolme rukkiviskit, millest üks Eestis valmimisjärgus olev rukkiviski. Eraldi  seepärast, kuna sai väikestes näidispudelitest koju korralikumaks maitsmiseks võetud Loch Lomond 18 yo, Glen Scotia „Victoriana“, Lot 40, Helsinki ja Moe rukkiviski.


Balvenie 21 yo „Madeira cask“, 40%
Tegemist on siinse viski puhul peaasjalikult reisikabanduse lettidele suunatud Balvenie viskiga. Viski on esmalt küpsenud pea 21 aastat traditsioonilistes vaatides (ilmselt siis hogsheads) ning seejärel viimistletud Madeira veini vaatides. Aroomilt kerge, lilleline ja mesine; kergelt tsitruseid ja mõningaid vürtse, mis kokku annavad üsna täidlase ja komplekse koosluse. Suutundelt siidine ja ümar, maitses mesised puuviljad, vanill ning siis tammised vürtsid koos kergelt mõrkja alatooniga, mis kanduvad ka järelmaitsesse. Väga meeldiv ja hea Balvenie, kuigi madal kangus ei tule just maitsele kasuks.


Highland Park „Sigurd“, 43% nc
See Highland Park viski on samast sarjast, kuhu kuuluvad ka juba maitstud/tutvustatud n.n Warrior-seeria viskid Svein, Einar ja Harald ning lisaks siinmaitstavale Sigurdile veel Ragnvald ja Thorfinn. Sigurd on siis sammuke kõrgemal Haraldist nii vanuselt (Sigurd vähemalt 15-a) kui ka Euroopa tamme vaatides (50%) küpsenud viski osas. Üsna rafineeritud aroom; marjad ja puuviljad, šerrisus ja kanarbikuline turbasuitsusus. Maitses kerged tsitrused, magusad ja õrnalt mesised puuviljad ning jõudu lisavad tammised vürtsid ja turbasus. Vürtsikas tammisus kandub ka järelmaitsesse, mis on üsna pikk ja meeldiv. Hea viski.


Glenrothes Vintage 2004, 43%
Glenrothes viskisid pole ma just eriti palju maitsmisele võtnud. Seega sai kasutatud juhust ning neist kahte showl proovitud. Esimeseks oli 2004 aastal destilleeritud ja 20.01.2017 villitu. Aroomilt karamelline-puuviljane, rosinad piimašokolaadis, vanill ja linnased. Maitses samuti linnased, karamell, vanill, rosinad ja ehk ka kookost ja mõningaid puuvilju. Järelmaitse karamelline-linnaseline. Lihtne, üsna hea, kuid ei midagi erilist.


Glenrothes „Elders Reserve“, 43%
Teine Glenrothes viski on reisikaubanduse lettidele suunatud Manse Brae seeriast, kuhu kuuluvad Manse Reserve, Elders’ Reserve ja Minister’s Reserve. Kaks viimast on esialgsetele NAS viskidele villitud hiljem ka koos vanuse märkega, vastavalt 18- ja 21-aastat. Aroomilt on Elders’ Reserve, kus küpsemisel on kasutusel olnud nii Ameerika kui Euroopa tammest valmistatud vaadid, üsna magus ja puuviljane, lisaks tammised noodid: vanill, karamell, kerge ingver ja muskaat. Värskust annab apelsin, mis on ka esil maitses, millele lisandub seal sidrunikreem koos juba aroomist tuttavate tammise poolega: vanill, muskaat, kaneel, mis on koos puuviljasusega koos pigem magusa poole kaldu. Maitse meenutas ka maitsekat õunakooki. Üsna hea viski tervikuna.

Macallan „Quest“, 40% nc
Noonii, Macallanilt väljas uus The Macallan Quest Collection sari ning taaskord juba arvatult NAS; lisaks uus disain. Uue sarja viskid hakkavad reisikaubanduse lettidel asendama senist The Macallan 1824 Collection viskisid, kuhu kuulusid Select Oak, Whisky Maker’s Edition ja Estate Reserve. Uude kollektsiooni kuuluvad Quest, Lumina, Terra ja Enigma, mis kõik peaks siis turundusliku idee kohaselt tutvustama viskivabriku kustumatut püüet avastada tammevaadi mõju destillaadile. Kasutatud vaatideks on:
Macallan Quest (40%) ühendab neli vaati: Euroopa ja Ameerika tammest valmistatud šerriga viimistletud vaadid, Ameerika tammest eks-burboon ja hogshead vaadid.
Macallan Lumina (41.3%) Euroopa ja Ameerika tammest valmistatud šerriga viimistletud vaadid ja hogshead vaadid.
Macallan Terra (43.8%) Hispaanias kasvanud tammest valmistatud šerriga viimistletud esmatäite vaadid.
Macallan Enigma (44.9%) Hispaanias kasvanud tammest valmistatud šerriga viimistletud esmatäite vaadid (butts).


Maitstud Quest on aroomilt puuviljane, karamell, vanill ja kergelt hoomatavad šerrised noodid. Maitselt üsna lihtsakoeline ja lahja, piimašokolaad, karamell, iiris, veidi rosinaid ja ka tammiseid vürtse; vaadimõjuline, kuid šerrisust üsna napilt; n.ö tüüpiline viimase aja odavam massidele suunatud Macallan.


Bunnahabhain 2004 Moine Brandy Finish, 55,3% nc, ncf
Showl sai viimasena enne lahkumist maitstud siis ka eelmise aasta teises pooles villitud Bunnahabhain viskit. See on siis paariline PX järelviimistletud viskile, mida sai maitstud juba selleaastasel UISGE festivalil. See viski on saadaval ka Tallinnas! Üsna harukordne, et mõni üsna piiratud koguses vaadikanguses veidi erilisem viski ka Eestisse lõpuks jõuab. Ise sai see viski soetatud juba eelmise aasta sügisel, kuna see tundus võrreldes PX vaadis järelviimistletud Bunnaga omapärasem. Aroomilt tajutavalt turbasuitsune, soolaselt mereline värskust andvate tsitrustega. Tunda on ka sellist viinamarjadele omaseid värskendavaid lõhnu. Suutundelt kergelt õline ja maitsete osas tugevalt turbane, millele lisandub üsna ohtralt kergelt magusaid värskendavaid puuvilju. Järemaitse pikk ja meeldivalt magusa-kuiva tasakaalus. See päeva lõpus viimasena maitstud viski kujunes lõpuks tervikuna päeva parimaks!


Kokkuvõtvalt korralduse plussid ja miinused võrreldes eelmise aasta showga:

+ Oluliselt organiseeritum ja informeeritum! Seminarid olid eelnevalt teada ja neile oli võimalik veebis ka registreerida.
+ Rohkem maitsmisele toodud viskisid.
+ Degustatsioonialal oli olemas piisavalt vett ja veepaake vahetati regulaarselt. Laudasid koristati tühjadest klaasidest väga heas sageduses.
+ Külastajaid rohkem, melu rohkem ja tundus olema külastajate seas enam neid, kes viskidest viskidena huvitunud. Õnneks oli suuremale rahvahulgale piisavalt ruumi liikumiseks ja maitsmislaudadele pääses ilusti ligi. Korralduskoht on endiselt sobiv ürituse läbiviimiseks.

- Kaaluda tuleks ehk piletihinna alandamist (nt 15-20€ peale) ja siis show raames võimaldada viskide maitsmist vähese raha eest (nt kasvõi 1-2€ odavamate viskide 2cl eest ja 3-6€ veidi kallimate viskide 1 või 2cl eest). Muidugi ei ole vast kellelgi midagi n.ö tasuta viskide maitsmise vastu, kuid nähes kui palju läks head kraami raisku (laudadel mitmeid maitsmata viskisid, seminaridel maitsmata või poolikult maitstud klaasid – kõik see sai ju ära visatud), siis on ikka väga-väga kahju. Mujal maailmas, sealhulgas Helsingi viskifestivalil, on välja töötatud head mugavad süsteemid selleks.
- Eelmise punktiga seotult. Kella poole kaheksa ajal oli saalis juba üsna palju klaasistunud pilkudega n.ö degusteerijaid. Tuleb tõdede, et viskikultuur vajab veel Eestis juurte ajamist. Show ei peaks olema koht, kus end purju juua. Kas oskavad need viskide liigtarbijad järgmisel päeval meenutada ja kirjeldada maitstud viskide aroome ja maitseomadusi? Vaevalt. Tähtis pole kvantiteet vaid kvaliteet!
- Jälle peab ära mainima segavad aroomid. Esiteks on ikka osad naised liiglõhnastatud (mehed selgitage oma naistele, et viskide või ka õllede ja veinide degusteerimisele tulles ei tohiks end lõhnastada või teha seda vaoshoitult!). Korralduse osas oli ehk mitte häiriv, vaid lihtsalt tuli seda arvestada, et ühes saalis serveeriti sööke ja pakuti viskisid samas ruumis. Seega tuli viskide aroomi tundmiseks teise saali minna.
- Kas nüüd otseselt viga, kuid sisenemisel jagati maitsmiseks grappa klaasid, mis ei ole just kuigi head viskide nuusutamiseks.

Igal juhul oli järjekorras teine Tallinna viskiüritus igati õnnestunud ning lubab oodata järgmiselt aastalt veelgi paremat sündmust. Kiitus korraldajatele!

Kolmapäev, 9. mai 2018

KILKERRAN 12 yo

Siin on siis juba kümnes Kilkerran ühelinnaseviski, mida maitsnud. Peale seitset arenemisjärgus limiteeritud koguses aastatel 2009-2015 villitud Work in Progress (WIP) viskit (vt nende loetelu 14. aprill 2016 postitus) jõuti 2016. aastal lõpuks tähiseks seatud sihini – villiti 12-aastane Kilkerran, millest sai samas ka esimene igal aastal villitav viskivabriku püsiviski. Meeldetuletuseks – Glengyle viskivabrik, kus Kilkerran nimelist ühelinnaseviskit valmistatakse, avati 2004. aastal.

Sai endalegi see esimene Kilkerran „päris“ viski ostetud. Siin tuleb siiski maitsmisele selle viski 2017. aastal villitud pudel ning viskivabriku ajaloos olulist verstaposti tähistav 2016. aasta oma hoian tuleviku tarbeks. Õnneks on olnud mul privileeg olla maitsnud WIP seeriast esimest nelja ning siis ka veel kuuenda aasta mõlemat ning seitsmendast burboon vaadis küpsenut. Samuti on avamist veel ootamas seitsmenda ehk viimase WIP seeria šerri vaadis küpsenud Kilkerran. Viimast pole tihanud seni avada. Kahjuks ei ole õnnestunud seega maitsta vaid viienda WIP seeria viskisid.

Nüüd aga siinmaitstava Kilkerran 12-aastase juurde, mis on villitud 2005. aastal kergelt turvastatud (12-15ppm) linnastest, küpsenud nii eks-burboon (70%) kui eks-šerri (30%) vaatides ning siis kokkusegatult villitud 2017. aastal.


Kilkerran 12 yo (17/397), 46% nc, ncf

Aroom: turbasuitsuseid linnaseid omajagu. Turbasuitsused sidrunid, ananass ja pirn. Kompleksust annab nõgisus-soolasus. Just parasjagu vürtsikust. Päikesest kuum rannaliiv, mineraalne. Kõigele eelnevale annab oma magusa ääristuse vanill ja iiris.

Maitse: kreemine-õline suud kattev vanilline suitsusus. Õlised sidrunid, ehk isegi veidi vahasust. Üsna jõuline, kuid samas ümar ja hästi tasakaalus. Magusaid linnaseid veidi, vanill, iiris. Soolasust omajagu, aniis ja kergelt vürtsikust lisaks.

Lõpp: keskmiselt pikk. Soolane ürdisus, veidi mõrkjas sirdunikoor, kuid mitte häirivalt. Kuivusele kalduv, kuid siiski on tasakaalu hoidmas kerge magus ääristus.

Hinnang: B+

On hea viski, väga hea, midagi halba pole öelda. Oma iseloomult paigutub ilusti Springbank 10-aastase ja Longrow Peated vahele. Arvestades selle viski hinda (nüüd enamjaolt 35-40€ vahel), on see kahe ülalmainitu kõrval üks nendest linnaseviskidest maailmas, mida tuleb kindlasti maitsta ja soovitavalt ka tervikpudelina endale soetada.


Laupäev, 5. mai 2018

GLEN SCOTIA 15 yo

Campbeltowni viskivabriku Glen Scotia viskisid pole ma just kuigi sagedasti maitsmisele võtnud. Seni ongi maitstud ja tutvustatud vaid kolme. Ja ega Glen Scotia ametlikult villitud viskisid just ülearu palju ju polegi olnud. Peale 2015. aasta uuendamist kuulub Glen Scotia sortimenti blogis juba tutvustatud „Double Cask“ (NAS), siinmaitstav 15-aastane, „Victoriana“ (NAS, tünnikangusega), millele tuli täiendus alles 2017. aastal, kui lisandusid 18- ja 25-aastane ning reisikaubanduse lettidele Campbeltown 1832 ja 16-aastane. Tallinna lettidele on nüüd kevadel neist jõudnud „Double Cask“ ja 15-aastane.

Siinmaitstav 15-aastane Glen Scotia viski on küpsenud Ameerika tammest eks-burboon vaatides ning saanud siis lühikese (ilmselt kuni pooleaastase) järelviimistluse taastäidetud šerri vaatides. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


Glen Scotia 15 yo, 46% ncf

Aroom: suhteliselt suletud ja vähearomaatne; kuiv ja puidune. Röst, kartong, musta tee puru ning tasapisi üha enam muldne koos kartulikeldri aroomidega. Klaasis seistes ja vähese vee lisamisel tuleb ehk veidi mõningast hapukamat sorti puuviljasust (toorepoolsed aprikoosid, tsitrusekoor) ja ehk ka marjasust (kuivatatud jõhvikad). Üsna omapärane kooslus.

Maitse: suutundelt meeldivalt ümar ja kergelt õline. Maitsete osas üsna omapärane, kuid kuidagi veidralt ebameeldiv. Esmalt keedupiima vaht, mida maitsestatud soola ja vanillisuhkruga. Keskosa veidi hapukas puuviljasus (aprikoosid) koos õrna fenkoli värskusega. Viimane kolmandik toob ingverit ja pipart. Kummaline maitse, nagu on ja samas ka ei ole meeldiv. Siiski pigem mitte.

Lõpp: keskmiselt pikk ja tammine. Vürtsikas-soolane, veidi mõrusust, kerge pipar lisaks.

Hinnang: C+

Nagu märgitud, üsna omapärane kooslus. Kuid kas tervikuna ka meeldiv ja hea? Minu maitse jaoks mitte eriti. Üksnes viski struktuur, mis väljendus veidi õlises suutundes, oli nauditav. Tervikuna minu jaoks üsna tuim linnaseviski ning kohati meenutab isegi mõningaid vähemmagusaid burboone.

Kolmapäev, 2. mai 2018

GLEN MORAY 2007/2017

Aeg käes Glen Moray maitsmiseks. Tükk aega tagasi maitstud Glen Moray viskivabriku ametlikud viskid näitasid küll destillaadis endas varjul olevat potentsiaali, kuid viskidesse see ei olnud kahjuks jõudnud. Siinmaitstav Glen Moray on pärit Whizita Self-Filling poolt Scottish Roadsign Edition sarjas villitud ühevaadi viskiga. Vaadiks on olnud eks-burboon vaat (barrel). Viski on destilleeritud novembris 2007 ja villitud vaadikangusena oktoobris 2017. Maitstav on pärit 2cl näidispudelist.


Glen Moray 2007/2017 Scottish Roadsign Edition, No.2 (Flickenshild), 55,3% nc, ncf

Aroom: linnased, hein, rohune-lilleline värske magusus. Vanillisuhkur, sidrunihein, õunad ja kerge iiris. Meeldivalt värske ja puhas naturaalne viski.

Maitse: suutundelt vahane, katab suu meeldivalt. Linnased, vanill ja värske magus puuviljasus (segu õunast, pirnist, banaanist ja ananassist). Särtsakat värskust annavad tsitrused ja kerge ingver. Tundub vanem kui üheksa aastat. Ei vaja vee lisamist, kuid samas kannab seda päris hästi. 

Lõpp: keskmise pikkusega, tsitrused, sidrunikreem ning viimasena lilleline rohusus, kuid õnneks puudub mõrusus, mida võiks selliselt noorelt viskilt oodata.

Hinnang: B

Kuigi siin on tegemist ühest vaadist pärit Glen Moray linnaseviskiga, mis veel üsna noor, näitab see viski siiski seda, milline võiks Glen Moray viski ametlikult viskivabriku poolt villituna ideaalis olla. Olin peale ametlikke Glen Moray viskides pettumist selle ühelinnaseviski oma potentsiaalsest maitsmisnimekirjast välja visanud. Õnneks tuli ühe viskiostuga see väike näidispudel kaasa, võimaldades seeläbi oma hinnanguid ümber muuta. Seega, kui satub ette Glen Moray, mis pole lahjendatud 40%ni, karamelliga värvitud ning on eks-burboon vaadist, tasub sellel viskil silm peal hoida. Siinmaitstava põhjal on Glen Moray puhul tegemist hea näitega Speyside viskide iseloomust.