CAOL ILA 12 yo

Maikuu lõpetuseks üks korralik Islay linnaseviski, milleks sedapuhku on n.ö vana tuttav. Olen 12-aastast Caol Ila linnaseviskit ostnud ja maitsnud viimase 15-aasta jooksul mitmel korral. Alati on see ka meelepäraseks osutunud, kuigi väikesed variatsioonid selle maitsetes on ilmnenud. Viski on küpsenud taastäidetud endistes eks-burboon vaatides (hogsheads). Siinmaitstav Caol Ila on villitud 2013 aastal ehk juba jupp aega tagasi.

Caol Ila 12 yo (villitud 2013), 43,0%

Aroom: magus fenoolsus, rabamülgas, suitsupeekon (eriti peki osa). Taustal, kuid seda selgelt tajutavalt, turbasuitsused linnased. Merelisus (värskelt püütud kala). Klaasis seistes antiseptikum, jood ja tuhane suitsusus. Lisaks veel kadakamarja rohusust.

Maitse: magus ja linnaseline turbasuitsusus. Tuhasust, valge pipar, antiseptikum, joodi veidi, kadakamari, magus-mõrkjas sidrunikoor. Suutundelt õline ja mineraalne koos vürtsika nüansiga (muskaat). Paar tilka vett toob fenkoli ja mündi, suutundelt muutub veidi isegi õlisemaks, kuid kindlasti mereliselt soolasemaks.

Lõpp: väga pikk, piprane turbasus, fenkol, soolane järelmekk.

Hinnang: B+

Suhteliselt madalat kangust arvestades üsna jõuline ning suhteliselt noort iga arvestades üsna kompleksne. Igal juhul märkimisväärselt hea Islay linnaseviski. Kes ütleb, et Caol Ila on saare lõunaranniku kolme suurega võrreldes kergem viski? Siinse Caol Ila puhul oli ehk veidi teistmoodi üsna vähene sidrun nii aroomis kui maitses. Samas oli siinses aga enam jõulisust ja turbasust. Võrdlusena oleks seda viskit hea proovida värskemalt villituna.

Värvi võrdlus: vasakul Lagavulin 9 yo GoT, paremal Caol Ila 12 yo

Kuigi Diageo suurkorporatsioon kasutab endale kuuluvate Šoti linnaseviski vabrikute põhisortimendi viskide puhul viskide värvi ühtlustamiseks partiide vahel reeglina piirituskaramelli E150a, siis ilmselt ei kasutata seda n.ö robustselt. Seda näitab kasvõi siinmaitstud Caol Ila viski, mis küpsenud taastäidetud eks-burboon vaatides, võrdlemine eelmise kuu lõpus maitstud 9-aastase Lagavuliniga (GoT), mis küpsenud esmatäite eks-burboon vaatides. Erisus on ilmne ja mõlema viski värv loogiline.

GLENFIDDICH Select Cask

Enne kuu viimast linnaseviskit veel üks väike Glenfiddich. Siinmaitstav Glenfiddich Select Cask on suunatud reisikaubanduse lettidele ning kuulub Cask Collection sarja. Olen seda viskit varasemalt juba blogis tutvustanud (mai 2015), kuid otsustasin seda uuesti mekkida, kuna see on saanud uue disaini. Ehk on selle viie aasta jooksul ka sisus muutusi toimunud. Viski on endiselt kokku segatud Ameerika tammest eks-burboon vaatides, Euroopa tammest vaatides ja punaveini vaatides küpsenud viskidest, mis siis kokku segatud Solera tõrres Nr 1. Maitstav on ka sedakorda pärit 5cl minipudelist.

Glenfiddich Select Cask, 40,0%

Aroom: pärmine või isegi võiks öelda et õllene. Üliküpsed või veidi juba käärima läinud puuviljad, sellega seotult ka veiniäädikas. Mõne aja pärast muutub õunasiidriks ning seejärel tuleb juurde ka vanill ning muutub magusamaks.

Maitse: suutundelt ümar, kuid maitsetelt noor ja lihtne. Pärmine, võiküpsised ning ebamäärased puuviljased maitsed, millest raske midagi esile tõsta. Ehk õunasiider ja magus-mõrkjas rohusus.

Lõpp: keskmise pikkusega. Siidriks tehtud õunad, kerge vürtsikus ja mõrkjas rohusus viimasena.

Hinnang: C

Lihtsam, tundelt noorem ja oluliselt vähem puuviljasem, kui viis aastat tagasi maitstud Select Cask. Seda nii mäletamist mööda, kui kirja pandud märkmeid üle vaadates. Siinne üsna keskpärane Glenfiddich on küll lati alt läbi jooksmine, kuid esindab hästi sellist tüüpilist keskpärast reisikaubanduses leitavat linnaseviskit. Oma kerguses ja lihtsuses võib saada ilmselt „rahva lemmikuks“ nii mõnelgi maitsmisel.

CRAGGANMORE 22 yo Cadenhead 1993/2015

Teine Cragganmore tuleb samuti Cadenhead poolt villituna. Viski on destilleeritud 1993. aastal, küpsenud üle kahekümne aasta tavapärastes viskivaatides (bourbon hogsheads) ning villitud vaadikangusena 2015 aastal kokku 492 pudelit.  Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.

Cragganmore 22 yo WM Cadenhead Small Batch 1993/2015, 56,3% nc, ncf

Aroom: kuivapoolne puidusus kergelt magusa vanillise-linnaselise äärisega. Klaasis seista lastes ürdisus (tüümian eelkõige) ja üliküpsenud õunte kääritus. Alles 10-15 minutit peale klaasis seismist muutub täidlasemaks – küpsed (isegi troopilised) puuviljad, mesi, suhkrusiirup ja veidi martsipani. Veega lahjendatult kerge ürdine rohusus, kuid üldiselt muutub vähem aromaatsemaks ning ilmub kerge metalline noot juurde.

Maitse: esmalt mittemidagiütlev ja pigem kinnine. Teisel mekkimisel ürdisus – rosmariin, tüümian, värsked tsitrused ja ingverit mõõdukalt. Mesi ja sidruniõli. Suutundelt kreemine või isegi veidi vahane, kuid see jääb tammisuse poolt kammitsetuks ning järelmaitsesse ei ulatu. Veega lahjendades lihtsustub, kuid jääb tsitruseliseks koos kerge ingveriga.

Lõpp: keskmise pikkusega, kuivusele kalduv, tammine, kergelt mõrkjas.

Hinnang: C+

Selline siia-sinna kõikuv linnaseviski, milles on olemas vägagi meeldivaid ja selgelt viski vanusele viitavaid komponente (troopilised puuviljad, vahasus), kuid päris veenvat integreeritud tervikut ei moodusta. Ehk jäi näidispudelist väheks, et seda Cragganmore tundma õppida. Parem lahjendamata, kuna siis täidlasem ja ka kõrge kangus pole pea üldse alkohoolsena  tunda (eriti aroomis).

CRAGGANMORE 16 yo Cadenhead 1999/2015

Cragganmore linnaseviski ei ole just kuigi sagedasti sõltumatute villijate poolt leitav. Isegi viskivabriku enda ametlikke viskisid on vaid kaks – 12-aastane ja Ruby Port vaatides järelviimistletud Distillers Edition. Järgnevalt tuleb maistmisele kaks Cadenhead poolt villitud Cragganmore. Siinmaitstav esimene neist on destilleeritud 1999 aastal, küpsenud tavapärastes viskivaatides (bourbon hogsheads) ning villitud 2015 aastal kokku 540 pudelit. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.

Cragganmore 16 yo WM Cadenhead Small Batch 1999/2015, 46,0% nc, ncf

Aroom: üllatavalt ninna lõikav; tammisus esmalt. Siis värskete, magusate ja mahlaste õunte koored, sidruniõli, veidi pirni. Õrn puidune suitsusus taustal. Klaasis seistes tuleb vanill, kookos ja sulavõi.

Maitse: värske ja ürdine, suutundelt üsna paks ja veidi õline. Keskosas värske puuviljasus, vanill ja kookos linnaselisel põhjal. Lõpus äkiline tammise piprasuse sööst koos koriandriga. Väga meeldiv ja üsna kompleksne.

Lõpp: keskmise pikkusega. Piprane laks ning siis tasapisi selle taandudes puuviljasus koos kerge fenkoliga. Viimaks kuivusega lõppev.

Hinnang: B

GLENFIDDICH 12 yo

Avastasin hiljuti, et viimane Glenfiddich sai maitstud 2017. aastal ning lisaks pole n.ö korralikult maitsnud ega blogi jaoks üldse postitust teinud maailmas ilmselt enim müüdavast Šoti ühelinnaseviskist. Selleks on loomulikult Glenfiddich 12. Olen seda kunagi mitmel korral proovinud, vist isegi tervikpudelina ostnud, kuid viimasel kümnel aastal olen ma sellest mööda vaadanud. Häbi mulle, sest nii nagu allpool näha, on tegemist ühe põhiviskiga, mida oleks hea vähemalt kord paari aasta jooksul mekkida. Viski on kokku segatud peamiselt Ameerika tammest eks-burboon vaatides ja  lisaks ka eks-šerri vaatides (ehk Euroopa tammest valmistatud) küpsenud viskidest. Maitstav on sedakorda pärit 5cl minipudelist.

Glenfiddich 12 yo Our Signature Malt, 40,0%

Aroom: esmalt pigem vaoshoitud, kuid avaneb meeldivalt. Õled, teravili ja vanill. Rohelised pirnid ja õunad, kuid päris puuviljaseks ei saa aroomi lugeda, kuna tammisus hoiab seda vaos. Klaasis seistes kuivatatud puuviljadega (hele rosin, aprikoos, ananass) keeks, mesi ja veidi iirist.

Maitse: esmalt kerge ja ümar linnasus, kuid siis muutub üsnagi tammiseks. Eelkõige kaneel, kuid ka ingver ja vanill. Lisaks õunakoored, röstitud metsapähkel. Katab suu päris hästi ning kuigi 40% kanguses, on selles piisavalt võimu. Kindlasti ei ole see viski kerge ega õhuke.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kergelt rohune linnasus, kuid peaosas kasvavalt tammine ja mõrkjas.

Hinnang: C+

Nagu eespool öeldud, viskivabriku põhisortimendi noorima linnaseviskina villituna hea viski. Kahjuks kiputakse Glenfiddich 12-aastast peale esmast maitsmist ehk liiga kergelt linnaseviski armastajate poolt edaspidi tähelepanuta jätma (nagu ma isegi olen selle viski puhul teinud) ja liikuma uute maitseelamuste otsimisel edasi. Isegi imestan, miks ma Glenfiddich viskisid viimasel ajal vähe maitsmiseks olen võtnud. Tegelikult on Glenfiddich viski iseloom mulle ju vägagi meelepärane. Siinmaitstud Glenfiddich 12-aastane ühelinnaseviski selline, mis võiks olla üheks kindlaks sadamaks, mis kapis ootamas. Hiljuti on saanud põhisortimendi 12- ja 15-aastane uue disaini (ka pudeli enda disain) ning ka lisanimi on 12-aastasel muutunud. Varasema „Our Signature Malt“ asemel nüüd „Our Original Twelwe“.

ROYAL LOCHNAGAR 12 yo

Siinmaitstav viski on pärit Šoti mägismaa kesk- ja idaosa piiril paiknevast linnaseviski vabrikust, mille toodangut pole varem õnnestunud proovida. Seega üks puuduv linnaseviski saab taas linnukese kirja. Royal Lochnagar viskivabrik on iseenesest aga põneva ja rojalistliku ajalooga. Enne praeguses asukohas (Dee jõe paremal kaldal) paiknevat viskivabrikut rajas James Robertson 1823. aastal sinna lähedale Dee jõe vasakule kaldale Glen Feardan nimelise viskivabriku, mis siiski ta endiste salapiirituse ajajatest kaaslaste poolt maha põletati. Robertson ei vandunud aga alla ning rajas uue Lochnagar nimelise viskivabriku Lochnagar mäe lähedale. Ka see viskivabrik põletati 1841. aastal maha. Alles kolmas viskivabrik, mille rajas 1845. aastal John Begg ning sedakorda Dee jõe paremale kaldale, jäi püsima. Viskivabriku nimeks sai New Lochnagar.

Lochnagar viskivabriku eesliide Royal nimega seotult tuleb esile tuua viskivabriku lähedal paiknev Balmoral loss, mis on olnud üks Briti kuningliku pere elukohti alates 1852. aastast, kui prints Albert, kuninganna Victoria abikaasa, ostis mõisa ja selle algse lossi. Kuna olemasolev maja oli liiga väike, alustati praeguse Balmorali ehitust, mis valmis 1856. Juba enne Balmorali ostmist ja uue maja valmimist kujundas kuninglik paar seal oma maalähedase elumudeli. Victoria tegi ümbruskonnas pikki jalutuskäike ja Albert veetis mitmeid päevi jahil juba alates 1848. aastast, mil nad Balmorali alles rentisid.

Selleaegne Lochnagar viskivabriku omanik John Begg kutsus kuningliku paari viskivabrikkusse külla ja viskit maitsma ning tänu külaskäigu õnnestumisele ja ilmselt maitsvale viskile omistati varsti peale külaskäiku viskivabrikule kuninglik garantii (Royal Warrant). Viskivabrik hakkaski seejärel end kutsuma nimega Royal Lochnagar.

Royal Lochnagar viskivabrik kuulub suurkorporatsioon Diageo omandusse ning on selle omanduses oleva 28 viskivabriku seas tootmismahult kõige väiksem. Aastaseks tootmisvõimsuseks on 500,000 liitrit. Oma looduskaunis kohas paiknemise ja kompaktsuse tõttu toimib Royal Lochnagar viskivabrik Diageo Malt Advocate koolitus- ja V.I.P. külastuskeskusena (Malts Brand Home). Viskivabrik villib vaid kaht ametlikku regulaarset viskit – siinmaitstav 12-aastane ja vanuse märketa Selected Reserve. Eelmisel aastal villiti Game of Thrones sarjas ka 12-aastane Royal Lochnagar, kuid see oli vaid tavapärase 12-aastase ajutine ümbernimetatud variant. Siinmaitstav 12-aastane Royal Lochnagar viski on küpsenud ilmselt teise täitekorra vaatides. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.

Royal Lochnagar 12 yo, 40,0%

Aroom: pehme ja linnaseline, täpsemalt linnastatud oder. Üsna vähearomaatne ja kuivapoolne. Veidi papisust, kuid peamiselt värskelt saetud puit. Õhuke pannkook. Klaasis seistes mõningane puuviljasus: litšid, hapukad vähearomaatsed õunad.

Maitse: teraviljane-linnaseline, melass, veidi varasuviseid tooreid ja hapukaid õunu, rohusust. Maitsete osas üsna napp, kuid suutundelt siiski pehme ja ümar ning sellisena üsnagi meeldiv.

Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Kreeka pähkel ja puidust vürtsikust veidi.

Hinnang: C

Keskpärane linnaseviski, mis ei tee kellegile oma tagasihoidliku iseloomuga liiga, kuid ei tekita ka elevust.

Kaks iirlast: Jameson & Tullamore

Mai esimesed viskid tulevad Iirimaalt ning on kaks maailmas enimüüdavat Iiri viskit: Jameson ja Tullamore. Maitsmisele võtsin need tänu sellele, et Tullamore kingiti. Võrdluseks sai paariline siis sellele juurde ostetud. Mõlemad on standardsed ehk tavasegud. Jameson on kokku segatud umbes võrdses koguses kergemast pot still viskist ja teraviljaviskist. Tullamore on aga pot still, linnase- ja teraviljaviski segu. Maitstav Jameson on pärit 5cl minipudelist ja Tullamore D.E.W. 2019 villitud tavapudelist.

Jameson, 40,0%

Aroom: neutraalne. Klaasis seistes tuleb kerget lillelisust koos atsetooniga kaugel taustal. Vanill, veidi magusaid heledaid õunu (valge klaar) ja tsitrust.

Maitse: pehme ja kerge. Piirituseline magus mekk koos mõningase õuna ja tsitruse noodiga. Suutundes oleva kergelt õlise puuviljasuse võib plusspoolele kanda.

Lõpp: keskmise pikkusega, magus piirituselisus ja kerge vürtsikus.

Tullamore D.E.W., 40,0%

Aroom: magus ja pehme. Teraviljane ja tammeröstine, puiduliim, pärm, veidi martsipani ja iirist.

Maitse: ümar ja magus, teraviljane, tamme vanill.

Lõpp: keskmise pikkusega, pehme, tamme vanill.

Maitsetelt kaks selgelt erinevat Iiri seguviskit. Üsna iseloomutud ja lihtsad viskid siiski mõlemad. Niisama mekkimiseks ei tasu (vähemalt Šoti linnaseviski armastajal) neid soetada, kuid Iiri kohvi valmistamiseks on mõlemad vägagi sobivad.