MACALLAN 12 yo Elegancia

Jaanuari lõpetan Macallan’ seltsis. Maitsmisele tulevad kolm linnaseviskit, mis villitud pea 20-aastat tagasi, täpsemalt 2003. aastal. Kuna kaks maitstavaist on 10ne ja üks 12ne aastane, tähendab see seda, et need viskid destilleeriti enne 1994. aastat. Ja see omakorda tähendab seda, et need viskid on valmistataud Golden Promise odrast, mida Macallan kuni 1994. aastani ainuüksi kasutas. Peale seda aastat langes Golden Promise odra osakaal 30%ni. Võrreldes uuemate odrasortidega oli Golden Promise oder küll väiksema saagikusega, kuid viski valmistamisel andis maitseküllasema destillaadi.

Lisaks sellele olid 1990ndate alguses Macallan’ väikesemahulised destillaatorid kuumutatud otse gaasiga, mis annab jällegi täidlasema (õline, puuviljane, karamelliseeritud ja kergelt põlenud maitse) destillaadi, ning lisaks kasutas Macallan sel ajal üksnes Hispaania tammest valmistatud eks-šerri vaate. Enamus villitud viskide puhul oli vaatide vahekord 2/3 esmatäite ja 1/3 teise täitekorra. Seega kõike seda arvesse võttes peaksid maitstavad kolm Macallan viskit olema praegusaja viskidega võrreldes täidlasemad ja rikkalikumad. Meeldetuletusena – Macallan muutis 2004. aastal märgatavalt oma pudeli ja etiketi disaini ning tõi turule Fine Oak seeria, kus oli siis kasutusel ka juba Ameerika tammest valmistatud ja eks-burboon vaatides küpsenud viskid.

Esimeseks võtsin maitsta 12-aastase Elegancia nimelise viski, mis oli 2000ndate alguses suunatud eelkõige reisikaubanduse lettidele. Kasutatud on nii Fino kui Oloroso šerri vaatides küpsenud viskisid. Maitstav on pärit 2003. aastal villitud 33,3cl pudelist.

Macallan 12 yo Elegancia, 40,0% nc

Aroom: kerge ja ... tõesti elegantse aroomiga. Tsitruseline särtsakas-värske hapukus, kuivatatud puuviljadest õunad. Puuvilja karamell ja karamelliseeritud suhkur koos. Tammevaadi kuiv vürtsikus, eelkõige muskaat. Klaasis seistes vanilliessents ja magus toffee ning üsna paks ja ümar linnasus. Jääb siiski värskeks, kaldumata siirupiselt magusaks.

Maitse: mesine puuviljasus, magus toffee koos kerge tsitrusega (mandariin ja apelsin). Keskosa suud katvalt ümar ja linnaseline. Pähkline. Teises pooles vürtsikas; muskaat ja veidi koriandrit keelel. Apelsini koor. Nauditav maitsekaar. Madal 40%ne kangus pole siin tunda, kuna tamme teravus annab piisavalt tugeva põhja. Paar tilka vett toovad selgemalt šerrisust.

Lõpp: keskmise pikkusega. Magus ümar toffee ja pähkline linnasus, milllele lisaks vürtsikas hapukus tammevaadist. Lõpus kuivusele kalduv.

Hinnang: B

Hästi integreeritud nii aroomi-maitse liinis, kui ka destillaadi-tammevaadi osas. Need varasemad šerri vaatides küpsenud viskid ei oma paljude praegusaja viskidele omast justkui „juurdekleebitud“ šerrisust. See Macallan kuulub kinkepakki, kus lisaks sellele oli 10-aastane ja vaadikanguses 10-aastane. Sai neid kinkepakke ostetud u viis aastat tagasi Kreekast kaks.

MORTLACH 16 yo Distiller’s Dram

Jätkame šerriste linnaseviskidega. Mortlach on tuntud oma raskepärase destillaadi ja šerrivaatide kasutamise poolest. Aastaid tagasi oli väga hinnatud 16-aastane Flora & Fauna sarjas villitud Mortlach, mis kahjuks tootmisest maha võeti ja asemele toodi veidi sellised mannetud, kuid väga kõrge hinnaga tooted, millest paljud olid NAS. Saades aru, et see oli viskivabriku omanike poolt vale käik, asendati need viskid 2018. aastal uute viskidega: 12 yo Wee Witchie, 16 yo Distiller’s Dram, 20 yo Cowie’s Blue Seal ning reisikaubanduse lettidele suunatud 14 yo Alexander’s Way. Nendest siis tuleb maitsmisele 16-aastane, mis on küpsenud esimese täitekorra ja taastäidetud eks-šerri vaatides. Maitstav on pärit 4cl näidispudelist.

Mortlach 16 yo Distiller’s Dram, 43,4%

Aroom: aromaatselt ümar ja mesiselt puuviljane, õunad eelkõige. Värsked mahlased õunad, magus mahlane apelsin, värskelt kooritud õunakoored ja banaan. All ka kuivemat – röstitud metsapähkel, vana nahk ja kuivatatud datlid. Üsna magus tervik, kuid meeldivalt kutsuv selline.

Maitse: pigem kergekaaluline ja isegi pehme, kuid samas meeldivalt suud kattev. Mesine puuviljasus, rosinad, aprikoos ja apelsin. Teises pooles veidi tammist vürtsikust ja veidi kirbet ürdisust ning törts ingverit. Kuigi palju just ei toimu, kuid see mis tunda, on meeldiv.

Lõpp: keskmise pikkusega. Meeldiv aniis ja mentool. Lõpus kuivusele kalduv.

Hinnang: B

Lihtsalt nauditav elegantne Speyside linnaseviski. Pole midagi kurta. Vaatame kuidas maitseb järgmisena Macallan linnaseviski, mille nimetuses on juba elegantsus ära märgitud.

SPRINGBANK 12 yo Cask Strength (Batch 15)

Viimasest vaadikangusega 12-aastase Springbank viski maitsmisest on möödas kaks aastat. Siinmaitstav 12-aastane Springbank on villitud 2017. aasta juulis ja oli järjekorras viieteistkümnes tegu. Siinse viski puhul on kokku segatud 70% osas eks-šerri vaatides ja 30% osas eks-burboon vaatides küpsenud viskid. Selline suhe oli kasutusel ka Batch 10 ja 11 ning 13st kuni Batch 17ni. Kui veel Batch 18 puhul oli šerri- ja burboonvaatide vahekord 50%+50%, siis Batch 19 ja 20 olid kokku segatud nii, et burboonvaatide osakaal oli 65% ja šerrivaatide osa 35%. Ise jätsin Batch 17-20 ostmata, kuid viimasest – 2020 aasta sügisel villitud – 12-aastase vaadikanguse Springbanki viskist (Batch 21) ei suutnud ära öelda, kuna selle puhul oli kasutusel kõigist senistest täiesti teistlaadne kompositsioon: 45% šerri, 25% burboon, 25% burgundy ja 5% portveini vaadid. Seega on mul 21-st villitud Springbank 12 yo Cask Strength viskist nüüd ostetud 12 pudelit, millest koos siin tutvustatavaga on avatud kolm. Liigungi nüüd nende avamisega allapoole, st järgmisel korral tuleb avamisele Batch 14. Siinmaitstav Batch 15 on villitud 24.07.2017.

Springbank 12 yo Cask Strength, Batch 15 (17/325), 56,5% nc, ncf

Aroom: siirupine ja kerge turbarabase aroomiga kaetud apelsinine nahasus. Oliivid, soolasus, kookosõli, uus nahk, vanill, tubakas ja veidi ka iirist. Klaasis seistes muutub magusamaks, lisanduvad piimašokolaad, puuviljasuhkur ja sukaad. Veega lahjendatult tulevad traditsioonilise viskilao aroomid, suitsusus, otsesem šerrisus ja veelgi enam aromaatset tubakat. Suurepärane aroom!

Maitse: esmalt magus ja puuviljane turbasus, sukaad. Siis läbi šerri ohtralt ürdisust ning seejärel mõru šokolaad, ingver, vürtsikus ja soolasus, mis kõik koos katavad suu täielikult. Lisandub kerge väävline noot, mis ei ole aga häiriv. Samuti on lõpuosa ehk veidi tanniinine ja mõrkjas, kuid mitte siiski liigselt, et see häirivaks muutuks. Veega lahjendades suutundes kerge õlisus, üsna pikantne, lisaks puuviljasusele ka veidi münti ja aniisi.

Lõpp: pikk. Turbane ingver, soolane, naturaalne tume mõru šokolaad.

Hinnang: A

Äratuntavalt klassikaline jõuline Springbank. See linnaseviski on aga selline, mis ei anna end kohe kätte; see vajab aega ja alles mõne aja pärast avanevad mõned maitsenoodid. Ei vaja otseselt veega lahjendamist, kuid vesi ka ei riku ega kaota midagi, vaid pigem lisab uusi nüansse (eelistasin lahjendamist umbes 50-52%ni). Kui šerrivaadid andsid endast kohe peale avamist teada, millega liitus ka kerge väävline noot, siis alles tasapisi, õhutades ja vee lisades, avanevad muud ja kergemad destillaadile omased noodid. Kaalusin hinnangu osas B+ ja A vahel, kuid kuna aroomis ja maitses toimub palju ja kõik tundub olevat üsna hästi integreeritud, andsin kõrgema hinde, sest see on lõpuks tervikuna tehniliselt suurepärane linnaseviski ja seda oli nauditav mekkida.

GLEN SCOTIA 11 yo Double Sherry 2008/2020

Glen Scotia pole seni just kuigi sagedasti mu klaasi sattunud. Olengi maitsnud vaid viis Glen Scotia viskit, mis kõik on ka blogis tutvustatud. Nüüd siis uus viski, mis ka villimise mõttes uus – turule toodud alles 2020. aasta sügise lõpus. Kasutatud on 2008. aastal turvastamata linnastest valmistatud destillaati, mis küpsenud esmalt esmatäite eks-burboon vaatides, seejärel jagatud kaheks, millest üks osa on järelviimistletud PX ja teine osa Oloroso šerri vaatides (hogsheads), mis kirjete järgi on samuti olnud esmatäite vaadid. Peale kümnekuulist viimistlemist on need kaks osa uuesti kokku segatud ja viidud segunema taas eks-burboon vaatidesse. Seejärel on viski vaadikangusena villitud 2020. aastal kokku 15,000 pudelit. Seega üsna huvitav, kuigi kummaline ja küsimusi tekitav küpsemine (milleks raisata esmatäite vaate sellisel moel?); oletuslikult aga intensiivset maitseelamust pakkuda lubav viski. Maitstav on pärit 4cl näidispudelist.

Glen Scotia 11 yo Double Sherry Cask Finish 2008/2020, 54,1% nc, ncf

Aroom: esmalt assotsieerub keedetud piima aroomiga, kuhu on veidi lisatud mett. Kurkum, siis kopitanud hein, pehkinud puit ja siis sarnaneb aroom küpsetatud Lapi leibjuustule, mis serveeritud murakamoosiga. Mitte kuigi meeldiv aroom (kuigi leibjuust murakamoosiga iseenesest mulle maitseb) ja kohe kindlasti mitte selline, mida ühelt linnaseviskilt ootaks. Klaasis seista lastes paraneb veidi; kerge puuviljasus, ehk veidi tsitrust, värske puit koos hapendunud aroomiga, mis annab üsna magusa koosluse. Veega lahjendades muutub väga lihtsaks ja suhkruselt magusaks.

Maitse: väga lihtne magus-hapukas kooslus. Sarnaneb suuresti mitte kuigi heale odavale seguviskile. Siin on ainsaks päästjaks kõrgem kangus, mis toob ebamäärast vürtsikust (karri segatud kardemoniga). Veega lahjendades veidi parem ja magusam, kus tajutav kerge puuviljasus ja aniis.

Lõpp: keskmise pikkusega. Hapukas-vürtsikas, mis lõpeb magusalt.

Hinnang: D

No nii, aasta teine viski ja kohe nüüd siis selline. Glen Scotia’lt poleks seda oodanud. Kas on nüüd osa partiist riknenud või on kõik 15,000 pudelit sellist sisu täis? Vaadates veebis selle viski kohta kirjutatud arvamusi, siis need ulatuvad tõesti seinast seina – osa kiidavad ja peavad seda suurepäraseks, samas osa kirub selle maapõhja. Kui oleks juhtunud ostma seda viskit täispudeli jagu, kiruks ka ise.

ARRAN 18 yo SMoS 1996/2015

Aasta algab A-ga ehk Arran ühelinnaseviskiga, mis on destilleeritud üsna Arran viskivabriku algusaegadel, täpsemalt 8.08.1996. Küpsenud on viski šerri (puncheon) vaadis # 896928 ja villitud sõltumatu villija Speciality Drinks poolt Single Malts of Scotland seerias 4.08.2015 kokku 624 pudelit. Viski on seega ametlikult 18-aastane, kuid siiski vaid neli päeva noorem kui 19. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist..

Arran 18 yo Single Malts of Scotland 1996/2015, 50,5% nc, ncf

Aroom: šerrine kreemisus, tubakas ja nahk. Veidi tolmust tammisust, ohtralt kuivatatud puuvilju ja veidi ka punaste marjade hapukust. Kuivatatud aprikoosid, rosinad, rikkalik puuviljakook. Paar tilka vett toob õunakoored, veidi pirni ja vanilli ning Arranile omaseid magusaid tsitruseid.

Maitse: suutundelt kreemine ja rikkalik. Tolmune šerrisus ja kuivatatud puuviljad (aprikoos eelkõige, kuid ka teised lõunamaisemad viljad), millele järgnevad tammised vürtsid, eelkõige muskaat ning meeldivalt mõrkjas apelsinikoor. Kõik heas tasakaalus. Vähese veega lahjendatult tõuseb enam esile tsitruseline värske ja magus puuviljasus; vähem tammisust ja enam puuviljast ümarust.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kreemine, kerge tsitrus ja münt värskendamas tammist šerrisust.

Hinnang: B+

Suurepärane algus uuele aastale. Heas tasakaalus oma eale hästi vastava rikkaliku maitsekooslusega Arran. Paar tilka vett aitab kõigil maitsetel esile tõusta.

Viskikogu revisjon

Kuna üleeelmise ehk siis 2019. aasta viimases postituses sai märgitud, et püüan uusi viskisid 2020. aastal enam eriti mitte juurde soetada, siis nagu varem märgitud, päris nii see ei õnnestunud. Aga annan alanud aastaks korduslubaduse – soetan juurde mitte rohkem kui kuus täismõõdus linnaseviski pudelit. 

Seega on nüüd selle lubaduse pinnalt vajalik teha ka varude revisjon, ehk mis seisust uuele kümnendile sisenetakse. Revideerimise tulemused näitavad, et 2021. aasta algab avamata täismõõdus Šoti linnaseviskide osas järgnevalt. Suure üllatusena avastasin, et olemasolevatest jätkub mõõdukalt maitstes vähemalt järgnevaks tosinaks aastaks. Kokku lugesin erinevatest hoiukohtadest täismõõdus 70cl pudelitena (lisaks kaks 100cl pudelit) kokku 167 Šoti ühelinnaseviskit ja kaks segulinnaseviskit. Nendele lisaks veel viis Iiri viskit, üks Jaapani linnaseviski ning kuus burbooni. Varude hulka tuleb lisada siis veel neliteist 20cl või 35cl pudelitena Šoti ühelinnaseviskit (Glenfiddich (3), Highland Park (2), Macallan (6), Port Charlotte (3)). 

Esindatud on 42 erinevat Šoti ühelinnaseviskit. Kõige enam on täismõõdus pudeleid Islay saarelt (51), millele järgneb Campbeltown (46) ning siis Speyside (34), Highlands (26) ja saared (10). Kui minna nende regioonide kaupa üksikute viskivabrikute viskide juurde, siis on seis järgnev.

Islay saarelt on kõige enam Bruichladdich viskivabriku viskisid – Port Charlotte 8, Bruichladdich 5 ja Octomore 2. Laphroaig viskisid on 9 ja Lagavulin viskisid 6. Ardbeg, Bowmore ja Caol Ila viskisid on igast 5 ning Bunnahabhain viskisid 4 ja lisaks siis veel 1 Kilchoman ja 1 Port Ellen.

Campbeltown regioonist ja üldse kõige enam on mul erinevaid Springbank viskivabriku viskisid: Springbank viskisid 21, Longrow viskisid 12 ja Hazelburn viskisid 5. Lisaks siis veel 6 Kilkerran ja 2 Glen Scotia viskit.

Speyside regioon on enam esindatud Balvenie poolt, mida on mul 9 viskit. Sellele lisanduvad Benromach (6), Glenfarclas ja Glenlivet kumbki 4 viskiga ning siis juba muude viskivabrikute viskid, mis esindatud kolme või vähema viskiga: BenRiach (3), Aberlour (2), Glenfiddich (2), Glenrothes (2), Longmorn (1) ja Strathisla (1).

Highland piirkonna krooniks on GlenDronach 9 viskiga, millele lisandub kirju seltskond, kuhu kuuluvad Deanston (3), Ben Nevis (2), Glen Garioch (2), Glenmorangie (2), Glenturret (2) ning AnCnoc, Balblair, Dalmore, Glengoyne, Old Pulteney ja Tomatin kõik 1 viskiga.

Kõige napima esindatusega on Šotimaa saared (v.a Islay), kust on mul olemas Arran (4 viskit), Talisker (3), Highland Park (2) ja Jura (1).

Seega päris kirju ja rikkalik kogu, mida siis püüan sel kümnendil järkjärgult pigem kahandada, mitte täiendada. Selle alanud aasta jooksul saab nimetatud ühelinnaseviskidest avatud ja lõpuni mekitud Dalmore, Glenrothes ja Kilchoman, mis nimekirjast siis ka kaovad. Lisaks avan vähemalt ühe viski järgnevatest: Arran, Benromach, Bunnahabhain, Deanston, GlenDronach, Kilkerran, Laphroaig, Lagavulin, Port Charlotte.