AULTMORE 12 yo

Eelmise postitusega sai läbi Šotimaa reisiga seotud tutvustused. Sel kuul tulevad veel n.ö suve lõpetuseks maitsmisele kergemad 12-aastased Šoti ühelinnaseviskid – Aultmore, Balblair, Old Pulteney, Deanston. Neist kaht täispudelit – Aultmore ja Deanston sai rahulikult mekitud kahe kuu jooksul.

Esimeseks siis Aultmore 12-aastane, mida olen varasemalt maitsnud ja ka blogis tutvustanud (4. mai 2017). Kui siis oli vaid 3cl näidispudel, sai nüüd seda Aultmore 12-aastast mekitud terve suve vältel, kuna olin soetanud kevadel ülemerelaevalt väga soodsa hinnaga liitrise pudeli, mis villtud 2022. aasta alguses.

Aultmore 12 yo, 46,0% nc, ncf

Aroom: kerge, noor ja aromaatselt puuviljane. Samas on see kergus ja noorus meeldivalt särtsakas ning üldsegi mitte lihtne ega lahja. Vanilliga magustatud teraviljasus. Veidi pärmisust, kuid puuviljasus jääb siiski pealmiseks. Tikrid, magusam roheline õun, rohelised ürdid. Klaasis seistes värskelt niidetud heinamaa ja paksem vanillisus. Veega veidi lahjendatult puuviljasem, puuviljasuhkur ja veidi ka puuvilja kääritust (siidrine).

Maitse: samuti kerge, kuid nii kangusest kui tammevaadist tulenava mõjuga üsnagi särtsakas. Üllatavalt muutlik eri maitsmisaegadel. Mõnikord on pealmiseks mõrkjas grillitud sidrun koos rohuse ingveri ja piirituselise mõrkjusega. Teisel korral aga oluliselt puuviljasem koos vanilli, kummelitee, magusa siidri ja pärmise teraviljasusega. Vähese veega märksa puuviljasem ja magusam; puuviljasuhkur ja veidi magusaid tsitruselisi.

Lõpp: keskmise pikkusega. Veidi mõrkja ja piirituselise noodiga rohune puuviljasus. Lisaks vanill ja veidi isegi aniisi.

Hinnang: C+

Meeldiv ja üsnagi varieeruvaid maitseelamusi pakkuv hea suvine linnaseviski. Kasuks tuleb siin maitsetele kõrgem kangus ja külmfiltreerimata jätmine. Mulle sobis paremini mõne tilga veega lahjendatult, mis aitas veidi nooruslikku piirituselist mõrkjust vähendada ja puuviljasust esile tõsta. Ilmselt on kasutatud peamiselt teise täitekorra vaate ning ehk isegi taassöestatud vaate (see kohatine mõrkjas mekk).

AULTMORE 1986/2017 MoS & Blogi 500. postitus!

See on Linnaseviski blogi 500. postitus. Selleks puhuks on klaasis ka eakam linnaseviski. Valisin selleks veidi üle 30-aastase Aultmore viski, mis on destilleeritud 1986. aastal, küpsenud eks-burboon vaadis (barrel) ja villitud sõltumatu villija Malts of Scotland poolt 2017. aastal. Maitstav on pärit 5cl minipudelist.

Aultmore 1986/2017 Malts of Scotland, Bourbon barrel MoS #17032, 49,2% nc, ncf

Aroom: puuviljane, kuid selgelt kuivema tammise äärisega. Mõningast kuivust lisab ka saepuru. Avanedes värske heinasus, mandariinid ja enam puuviljasust, mis pigem troopilisemat laadi. Klaasis seistes muutub magusamaks, lisandub créme brulée ja mesi. Paar tilka vett toob barbarissi ja pirni.

Maitse: kreemine puuviljasus. Esmalt tsitruseline ja värskendav, siis keskosas täidlane troopiliste puuviljade mix ning siis viimasena veidi pipraselt vürtsikas tammisus. Hea magususe ja kuivuse tasakaal, kus puudub vähimgi mõrusus. Hea maitsekaarega viski. Paar tilka vett toob suutundesse vahasust, muutub tsipake magusamaks ja lisandub kerge münt.

Lõpp: pikk ja kurku soojendav, vürtsikas puuviljasus, õrn aniis ja viimasena tunda ka soolasust.

Hinnang: B+

Sellised eakad viskid, mis vaati küpsema pandud juba mitukümmend aastat tagasi, teevad alati veidi nostalgiliseks. Vähemalt hetkeks. Mis ma tegin ja kus ma olin 1986. aastal? Kuni varasügiseni töötasin autobaasis ja täitsin Gaz52 rooli keerates Nõukogude ühiskonna "õitsenguks" usinalt plaani. See n.ö plaani täitmine oli muidugi tervikuna üks suur naljanumber. Sügisel aga sain õppima E. Vilde nimelisse Tallinna Pedagoogilisse Instituuti 0-kursusele potentsiaalse väljavaatega aasta pärast ülikooli päriselt sisse saada (see ka õnnestus ning ülikooli 1991. aastal edukalt lõpetasin). Ja linnaseviskisid ma 1986. aastal veel loomulikult ei mekkinud ja ilmselt polnud neist veel kuulnudki. Selleks ajaks olin üksnes veidi maitsnud vaid kaht seguviskit J&B ja Vat 69. Ja väga hea ning õige, et ei olnud maitsnud ei viskisid ega üldse joonud ka muid alkohoolseid jooke.

See selleks. Tagasi viskide juurde. Juunis tulevadki maitsmisele vaid A-tähega algavatest Šoti linnaseviski vabrikutest pärit joogid (Allt-a-Bhainne, Auchroisk, Arran) ning juulis B-tähega viskid (Box Rootsist, Benromach ja Bruichladdich Šotimaalt).

AULTMORE 12 yo & 18 yo

Aultmore on Šoti ühelinnaseviski, mida varem pole olnud juhust proovida. Aultmore viskivabrik on rajatud 1896. aastal ning 1970ndatel läbis viskivabrik täieliku ümberehituse, mille tulemusel ei jäänud algsest viskivabrikust midagi alles. Praegu kuulub viskivabrik John Dewar & Sons (Bacardi) omandusse. Aastaseks tootmisvõimsuseks kahe paari destillaatoritega on 3,2 miljonit liitrit, kuid tootmismaht on jäänud siiski veidi alla selle. Kogu oma ajaloo vältel on Aultmore viski olnud suunatud eelkõige seguviskide tootmisesse ning sellisena on Aultmore kõrgelt hinnatud komponent. Kuni 2014. aastani oli viskivabriku enda poolt ühelinnaseviskina villitud üksnes 12-aastane Aultmore. Olukord muutus, kui 2014. aasta sügisel käivitati omanike poolt kampaania Last Great Malts, mil Aberfeldy, Craigellachie, Deveron ja Royal Brackla viskide kõrval toodi turule ka erinevas vanuses Aultmore viski. Neist 12-, 21- ja 25-aastane tulid lettidele 2014. sügisel ning 18-aastane lisandus 2015. aasta kevadel. Ilmselt on mõlemad siinmaitstavad – Aultmore 12- ja 18-aastane – küpsenud peamiselt taastäidetud burboon vaatides, kuid neist vanemale on vast juurde lisatud ka mõni taastäidetud šerri vaat. Maitstavad on pärit 3cl näidispudelist.

Aultmore 12 yo, 46% nc, ncf

Aroom: algus pigem kinnine ja vähearomaatne. Üsna kerge, vanill ja kriidine kuivem tamm. Veidi pärmist värskust (šampus), värskelt niidetud rohi, värsked puuviljad, eelkõige sidrun, kuid ka veidi ananassi, pirni ja nektariini. Puuvilju ei ole aga siiski piisavalt, et muuta aroomi puuviljaselt värskeks ja mahlakaks. Tahab klaasis seismist.

Maitse: algus tammiselt ja piirituseliselt teravapoolne, mis paneb keeleservad kipitama. Samas on suutunne värske ja puhtalt karge, mis on hea näide traditsioonilisest viskist, mil korralik destillaat on küpsenud katkestamatult peamiselt teise või kolmanda täitekorra burboon vaadis. Sidrun, sidruniliköör. Paar tilka vett aitavad ümardada, suutundelt muutub kreemisemaks, esile tõuseb enam vanill ja teraviljasus.

Lõpp: keskmise pikkusega, kergelt piirituseline mekk, sidrun, rohune, veidi kuiva tammist kirbust.

Hinnang: C+

Aultmore 18 yo, 46% nc, ncf

Aroom: aromaatsem ja täidlasem. Suuresti on põhiaroomid samad, kuid kõigele on n.ö paar kraadi juurde lisatud. Tervikuna ümaram ja rohusus pea olematu. Tamm, vanill, iiris. Sidrun, ananass ja virsik siirupis, linnasesuhkur ja veidi vahasust.

Maitse: üsna intensiivne, veidi terav ja näpistav algusosa, keskosas katab suu päris hästi, kus domineerib kergelt õline sidrun. Lisaks ürdid, puuviljade mix, tsitruse marmelaad ja vanill. Maitse lõpus võimendub tammisus. Justkui värskendav tammiselt puuviljane valge vein (Chardonnay). Nooremaga võrreldes täidlasem ja selgelt kompleksem.

Lõpp: keskmise pikkusega, roheline tee ja sidrun, tammiselt kuiva poole kalduv.

Hinnang: B

Meeldivad kevadised ühelinnaseviskid mõlemad (valge veini kanged asendajad), kuid siiski ei midagi meeliülendavat ega erilist. Selliseid burboonvaatides küpsenud Speyside piirkonna viskisid lisaks muudele on leida mitmeid teisi, mida eelistaksin Aultmore viskide ees. Näiteks võrreldes Balvenie burboonvaadis küpsenud viskidega jääb Aultmore selgelt kaotajaks.