DALMORE Port Wood Reserve

Dalmore viskivabrik on tuntud ühelinnaseviskide poolest, kus küpsemiseks on kasutatud erinevat tüüpi šerri vaate (positiivne pool). Kahjuks on Dalmore tuntud ka selle poolest, et enamus viskisid villitakse madalal kangusel (40%) ja kasutatakse intensiivselt karamelli e150 viskivärvi ühtlustamiseks ja samas tarbija ostu mõjutamiseks ehk tumedam värv = rikkalikum maitse (negatiivne pool). 

Siinmaitstav Dalmore erineb eelnevast kahes aspektis. Nimelt on Port Wood Reserve viski peale esmast küpsemist Ameerika tammest eks-burboon vaatides saanud järelviimistluse Tawny Port vaatides ning villimiskanguseks on siinse viski puhul 46,5%. Kahjuks on aga ka see viski saanud üsna tugeva värvilisa ja muidugi on see ka külmfiltreeritud. Maitstav on pärit 2019. aastal villitud pudelist.

Dalmore Port Wood Reserve, 46,5%

Aroom: imalalt magus ja ohtralt karamelli ning toffeed, mis on veidi sellise kunstliku noodiga. Tugevalt karamelliseeritud suhkur (see nõukaaegne pulga otsas kukekomm). Klaasis seistes tuleb veelgi magusust, kuid sedakorda on see magus mustsõstramoos ja ploomimoos. Veidi ka brasiilia pähkleid. Enam õhutades ja vähese vee lisamisel u 41-2%ni karamelliseeritud apelsini ja tubakalehti. Kõige eelneva taustal on selgelt tunda ka põlenud tuletikkude väävlisust.

Maitse: väga magus algus, mustsõstramoos, ploomikook kaneeli ja kardemoniga, maitsekohvi ning veidi ka kirssidega pooltumedat šokolaadi. Teine pool pöördub tammiseks ja vürtsikaks, mis väljendub tugeva mõrkjuse ja kirbusena. Veega lahjendades on enam viskit tunda, kuna pääseb veidi mööda magususest ja ka kirbus enam kontrollitud.

Lõpp: pigem lühike, kui mitte arvestada suhu jäävat imala magususe ja mõrkjas-kirbe maitsete segu, mis ei ole kuigi meeldiv – vähemalt minu jaoks. Muidu on enne seda tunda maitsekohvi koos karamelliseeritud apelsinikoorega.

Hinnang: C

Olles eelnevalt maitsnud portveine, siis siin otseselt õnneks väga selgeid ja tugevaid portveini maitseid ei ole, kui mitte arvestada imalat magusust ning mõningast (magusat) marjasust ja tanniinisust. Tervikuna ei ole see viski minu maitse jaoks, kuna see imala magususe ja kirbuse segu on üsnagi ebameeldiv. Õnneks aitab siinse Dalmore puhul intensiivne õhutamine ja ka vee lisamine, mis võimaldab vähemalt osaliselt viskini pääseda.

DALMORE Luceo & Dominium

Siin on jätk viimati maitstud kahele Dalmore linnaseviskile, mis koos tänastega kuuluvad Fortuna Meritas Collection nimelisse sarja. Kaks siinmaitstavat selle sarja viskit on Luceo ja Dominium. Mõlemad viskid on esmalt küpsenud Ameerika tammest esmatäite eks-burboon vaatides, kuid Luceo on seejärel saanud järelviimistluse esmatäite Apostoles šerri vaatides ning Dominium esmatäite Matusalem šerri vaatides. Maitstavad on pärit 6cl näidispudelitest.

Dalmore Luceo (Fortuna Meritas Collection), 40%

Aroom: magus veinisus. Magus karamell, vana kuiv martsipan. Pähklid, kuivatatud aprikoosid ja ka mustad ploomid. Rosinad, nahk ja tubakas. Liigub meeldivalt magusast kuivemate aroomide suunas.

Maitse: esmalt väga šerrine. Suutundelt ümar ja väga pehme. Rosinad ja kuivatatud mustad ploomid šokolaadis. Teine pool kirbe; tamme tanniinid, kakao, röstitud pähklid, kerge ingver, tugevama röstiga mõrudam kohv.

Lõpp: keskmise pikkusega. Vahtrasiirupine mekk, kuivatatud mustad ploomid, kohv. Viimasena kuiva rohusust.

Hinnang: C+

Pole paha. Aroomist kuni maitse esimese pooleni vägagi meeldiv, kuid maitse keskosast kuni järelmaitseni jääb ehk veidi kirbeks. Siiski on see paar pügalat meelepärasem kui Regalis. Kuigi samasuguse madala kangusega (40%), pole võrreldes Valour ja Regalis viskidega Luceo puhul see häirivana tunda.

Dalmore Dominium (Fortuna Meritas Collection), 43%

Aroom: šerrine, kuid mitte niivõrd magus vaid täidlane ja pigem kuiv; eakas šerri. Kreeka pähkel, piimašokolaad. Nahk, kerge aromaatne tubakas, kreegi ja ploomi kompott, hibiskuse tee ja uuesti nahk. Jääb võrreldes teiste selle sarja viskidega selgelt kuivuse poole, kuid kohal on siiski piisavalt šokolaadist magusust. Eaka šerri vaadi mõju on tuntav. Meeldivalt rikkalik ja integreeritud.

Maitse: suutundelt üsnagi paks, täidlane ja ümaralt pehme. Eakas šerri, kohv, must tee, kuivatatud mustad ploomid, kvaliteetne tume šokolaad, küpsed murelid. Taust on tammine. Delikaatne kuivema poole kaldu pikantne tervik.

Lõpp: üsna pikk. Järelmaitse kaldub üllatavalt magususe poole, selline PX magusus; veidi ka rummisust (melass). Viimasena mõningane röstitud kakaoubade mõrusus.

Hinnang: B+

Siin oli nüüd küll väga meeldiv Dalmore. Aroom suurepärane, maitse väga hea, kuid järelmaitse oma magusa sissetulekuga ehk veidi ootamatu ja mitte nii oodatud. Siiski parim maitstud Dalmore. Võtaks selle viski luurele kaasa küll. Kui nüüd kahe kuu maitstud Dalmore sortimendi viskid meeldivuse alusel ritta seada, siis oleks paremast alates järjestus selline: Dominium, 18 yo, Luceo, 15 yo, Regalis, 12 yo, Valour.

DALMORE Valour & Regalis

Nagu eelmisel kuul sai lubatud, võtan vanuse märkega Dalmore viskidele täiendusena nüüd lähemalt tutvumisele neli vanuse märketa (NAS) Dalmore linnaseviskit, mis kõik suunatud reisikaubanduse lettidele. Tegemist on Fortuna Meritas Collection nimelisse sarja kuuluvate viskidega, mis on küpsemisel kasutatud vaatide osas saanud kõik veidi erineva lähenemise osaliseks. Esimesena tulevad neljast viskist maitsmisele Valour ja Regalis. Valour viski on esmalt küpsenud eraldi Ameerika tammest esmatäite eks-burboon vaatides ja eks-oloroso šerri vaatides ning seejärel saanud kokkusegatult järelviimistluse portveini vaatides (pipes). Regalis seevastu on peale esmast küpsemist Ameerika tammest vaatides, saanud järelviimistluse esmatäite Amoroso šerri vaatides. Maitstavad on pärit 6cl näidispudelitest.

Dalmore Valour (Fortuna Meritas Collection), 40%

Aroom: kerge ja magus; kuiv iiris, võine. Portveini aroomid on tunda. Taust veidi selline tuhane/tolmune, pehkinud puit. Kuivatatud puuviljadega (rosin, ploom, viigimari) kissell – see koolisööklas saadud. Klaasis seistes mõrudat tsitrust ja koriander, mis muudab aroomi teravamaks; noorus tuleb esile. Tervikuna mitmeplaaniline, kuid siiski veidi selline veider suure viljaviski sisaldusega seguviskile omane kooslus.

Maitse: magus-mõru, karamelline ja linnaseline. Üpriski kirbed tsitrused koos puiduse tammisusega. Üheplaaniline ja üsna lame ning vesine.

Lõpp: üsna lühike. Mõru kuiv apelsinikoor; vesine ja tuim.

Hinnang: C

Dalmore Regalis (Fortuna Meritas Collection), 40%

Aroom: esmalt magus ja parfüümne. Karamelliseeritud suhkur, veidi apelsinimarmelaadi koos sidrunikoorega. Selgelt on tajutav šerri kohalolu. Mitte kuigi kompleksne ega rikkalik. Klaasis seistes magusus taandub ja esile tuleb huvitavamaid nüansse, meenutab veidi pähklilikööri, samuti veidi aromaatset tubakat.

Maitse: mõrususega magusus, suutundelt ümar ja kergelt kreemine. Veinine, erinevad pähklid, Amaretto liköör, kohvi kirbus ja veidi ka šokolaadi. Jääb siiski tervikuna samuti elutuks ja vesiseks, seda suuresti madala kanguse tõttu.

Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Veidi selline pähklilikööri mõru-magusus, millele joodud kohvi peale.

Hinnang: C+

Neist kahest Dalmore linnaseviskist on Regalis tervikuna oma rafineerituses märksa meeldivam. Siiski on mõlemad üsna lihtsakoelised ja pigem iseloomutud viskid, mis suunatud ilmselt „massitarbijatest“ (linnase)viskitarbijatele (kui selliseid üldse olemas on), kes reisides lennujaamadest või laevadelt midagi kaasa soovivad osta. Jäävad alla Dalmore 12- ja 15-aastasele. Samas pole kumbki siinmaitstud viski halb, kaugel sellest, kuid maitseelamust neist siiski otsida ei tasuks. Neile võikski läheneda pigem kergelt ning sellisena on nad niiöelda möödaminnes mekkimiseks täitsa sobivad. Seejuures on see muidu probleemseks osutuv madal kangus isegi kasuks. Kui valida, siis neist kahest eelistada pigem Regalis viskit.

DALMORE 18 yo

Selleks kuuks siis viimane Dalmore. Sedapuhku on tegemist 18-aastase viskiga, mis on läbinud taaskord veidi teistsuguse küpsemistee. Peale esmast 14-aastast küpsemist Ameerika tammest eks-burboon vaatides on viski tervikuna viidud teiseks nelja aasta pikkuseks küpsemisperioodiks üle eakatesse Gonzalez Byass Matusalem Oloroso šerri vaatidesse. Lisaks teistlaadsele küpsemisskeemile eristab maitstavat viskit loomulikult ka kõrgem vanus. Kui 18-aastane Dalmore 2009/2010 aastal turule toodi, siis oli eesmärgiks täita tühimikku 15- ja 21-aastase Dalmore vahel. Nüüdseks on 21- (viimane oli 2015. aastal piiratud koguses villitud) ja 30-aastane Dalmore villimine lõpetatud ning asemele toodi 2013. aastal 25-aastane, mille hind teeb selle viski aga juba tavalisele viskisõbrale kättesaamatuks. Selle eksklusiivsena esitletava Dalmore hind on üle 700€. Seega on 18-aastane vanuselt viimane vanusemärget omav Dalmore viski, mis veel lihtsurelikule kättesaadav ning võrreldes 15-aastasega tuleb siin välja käia 30 kuni 40 lisaeurot. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.

Dalmore 18 yo, 43%

Aroom: pigem kuiv kui magus. Nahk, tugevalt šerrine, tumedamapoolsem mesi, kuivatatud ploomid, rosinad ja veidi ka kirsse siirupis. Tume rukkileib, apelsinitükkidega šokolaad, tammised vürtsid ja kõige taustal ka veidi sigarikarbi aroome. Rikkalik, täidlane ja integreeritud. Viski vanus on aroomis meeldivalt tunda.

Maitse: tugevalt šerrine, suutundelt meeldivalt täidlane ja mesine-siirupine-õline. Karamelliseeritud tsitrused ja ingver. Keskosast alates vürtsikas tamm üsna tugevalt esil. Tume rukkileib, nii apelsiniga kui tšilliga tume šokolaad. Kakao ja kreeka pähklid, mis annavad kirbust.

Lõpp: üsnagi pikk. Ingver ja apelsin, vürtsikas-piprane, kakao, kreeka pähklid, tšilliga tume šokolaad ning lõpetuseks šerrine järelmekk.

Hinnang: B

No siin on 12- ja 15-aastase Dalmorega võrreldes tegemist ikka hoopis teisest klassist viskiga. Ehe Euroopa tammest valmistatud eks-šerri vaatides (järel)küpsenud linnaseviski. Õnneks on siin ka Dalmore viskidele tavapärasele 40%-le kangusele mõni protsent lisaks jäetud – see annab oma lisapanuse kvaliteedis. Kui nüüd veidi nuriseda, siis on just maitses ja järelmaitses ehk veidi liiga tugev Euroopa tamme mõjutus vürtsikuse näol; magusus pole seda piisavalt tasakaalustamas. Samuti osutab viski haprusele (ikkagi külmfiltreeritud viskiga tegemist) see, et vee lisades taandub viski lihtsakoeliseks. Nendest aspektidest tulenevalt ei saanud see viski ka kõrgemat hinnangut. Selle Dalmore puhul on aga juba aimatav see, kuidas võivad maitsta selle viskivabriku eakamad viskid. Üsna kõrgele hinnale vaatamata tasub sellel linnaseviskil silm peal hoida.

DALMORE 15 yo

Võrreldes 12-aastasega on Dalmore 15-aastane saanud hoopis teistsuguse lähenemise küpsemiseks kasutatud vaatide osas. Peale esmast 12-aastast küpsemist Ameerika tammest eks-burboon vaatides on viski jagatud kolmeks võrdseks osaks ja viidud kolmeks lisaaastaks küpsema kolme eri tüüpi šerrivaatidesse, täpsemalt Amoroso, Apostoles ja Matusalem šerri vaatidesse. Peale seda on need kolm eraldi järelküpsenud osa toodud taas kokku ja lastud neil enne villimist mõned kuud seguneda suurtes šerri vaatides. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.

Dalmore 15 yo, 40%

Aroom: üsnagi magus ja šerrine, mis ka kasutatud šerrivaatide põhjal oodatav. Kuivatatud ploomid, magusad ahjuõunad, karamelliseeritud apelsinikoor. Piimašokolaad ja rosinad. Röstitud sai apelsinimarmelaadiga. Klaasis seista lastes kasvavalt tammine vürtsikus.

Maitse: suuntundelt meeldivalt ümar kreemine šerrisus. Rosinad, natuke tumedam piimašokolaad ja veidi kuivatatud datleid. Keskosast alates lisandub veidi kirbe tammine vürtsikus (muskaat, kaneel). Vaatamata madalale kangusele, tuleb paar tilka vett kasuks; vähendab tammisust ja lisab küpsete apelsinide värskust.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kirbemat šokolaadi, tammine vürtsikus.

Hinnang: C+

Võrreldes 12-aastasega on kolm aastat vanem vend ümaram, veidi täidlasem ja samas ka tammisem. Sama hinnang, kuid kui 12-aastane oli üsna hea, siis 15-aastane on juba hea ja rikkalik ning õnneks ei ole siin maitses ka seda vesisust. Kas see väike erisus paremuses väärib ka 30 lisaeurot, on juba igaühe enda otsustada.

Selgelt on siinses viskis tugev potentsiaal tajutav, kuid ... Üks asi häirib mind Dalmore juures väga selgelt. Nimelt, kui Dalmorel on ligipääs kvaliteetsetele Gonzalez Byass šerrivaatidele, siis on täiesti arusaamatu, mis mõtet on nende kallite vaatide kasutamisel, kui enne villimist lahjendatakse viski 40%-ni, külmfiltreeritakse ja veel lisatakse sellele piirtuskaramelli. Puhas destillaadi, vaatide ja aja (15-aastat küpsemist) raiskamine. Hinnalisi vaate võiks kasutada hoopis mõistlikumalt.

Lisamärkusena niipalju, et kuna Dalmorega seotult on palju esil erinevad šerrid, siis aprillis teen ühe postituse šerride tutvustamiseks. Seda on kindlasti vaja ka enne seda, kui tutvustan reisikaubanduse lettidele suunatud nelja Dalmore viskit.

DALMORE 12 yo

Dalmore viskid on äratuntavad pudeli omapärase disaini ja igal pudelil ilutseva 12-harulise sarvega (rojalistliku) hirvesoku pea järgi. See embleem võeti Dalmore poolt kasutusele juba 1886. aastal ning see osutab ajaloolisele faktile, et see kingiti Mathesonide ja Mackenziede esivanematele selle eest, et nad päästsid 1263 aastal kuningas Alexander III, keda isashirv oli sarvega haavanud.

Siinmaitstav 12-aastane Dalmore on noorim vanuse märkega põhisortimendi viski. Nii nagu enamus Dalmore viskisid, on ka see küpsenud põhiaja Ameerika tammest eks-burboon vaatides ning saanud siis mõjutuse šerri vaatide poolt. Täpsemalt on 12-aastane viski küpsenud esimesed üheksa aastat Ameerika valgest tammest eks-burboon vaatides ning seejärel pool kasutatavast viskist üle viidud endistesse Matusalem šerri vaatidesse ning peale kolmeaastast küpsemist on šerri ja burboon vaatides küpsenud viskid kokku segatud ja siis villitud. Kahjuks on kõik Dalmore viskid külmfiltreeritud ja neile on lisatud piirituskaramelli värvi ühtlustamiseks ning lisaks on enamus viskisid villitud 40% kangusega. Kõik sellised tegurid, mida ühelinnaseviski juures ei sooviks. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.

Dalmore 12 yo, 40%

Aroom: esmalt üsnagi vürtsikas, tammine muskaat, vanill ja nahk. Tasapisi enam puuviljasust, magus. Klaasis seistes puuviljad siirupis, mis toovad veelgi enam magusust, muutudes peale maitsmist veidi isegi imalaks. Magususe alt on siiski tunda veidi värskendavat münti. Klaasis 10-15 min seisnuna saavutab enam tasakaalu; tuleb juurde ka kerge põlenud puidu suitsusus.

Maitse: algus üsna õhuke ja suutundelt vesine. Lihtne mõrusus, vürtsikas tamm keskel, muskaat. Kibuvitsamarjad, rosinad, veidikene tumedamat apelsinimarmelaadi ja apelsinikoort.

Lõpp: keskmise pikkusega. Rosinad, kergelt veinine, puidune vürtsikas kuivus.

Hinnang: C+

Aroom tervikuna isegi üsna hea, kuid maitse kannatab suuresti ülal mainitud teguritest tulenevalt. Varasema, 2011 villitud 12-aastase, Dalmorega võrreldes on siin pea puudu oloroso, täidlane apelsinimarmelaad ja šokolaad. Siinne on oluliselt tammisem ja lihtsam.

DALMORE 10 yo 2006/2016

Senimaani pole blogis veel ühtegi eraldi postitust Dalmore linnaseviski kohta. On vaid UISGE festivali raames maitstud Dalmore „1263 King Alexander III“ lühikirjeldus (10.02.2015). Umbes kaheksa aastat tagasi sai kül ostetud ja tühjendatud Dalmore „Cigar Malt“ (vanem versioon, villitud u 2006), 12- ja 15-aastane. Mäletamist mööda oli just 12-aastane (villitud 2011) üsna meelepärane, seda oma meeldivalt kreemise ja apelsini marmelaadi meenutava aroomi ja maitse poolest. Seevastu „Cigar Malt“ oli üsna ilmetu karamelli leotis. Nüüd siis aeg Dalmore puudumine blogist korvata ning teen seda mitte üksnes ühte või kahte viskit proovides, vaid tervenisti kaheksa erineva Dalmore maitsmisega. Märtsis tutvustan nelja vanuse märkega Dalmore viskit (10-, 12-, 15- ja 18-aastane) ning aprillis nelja reisikaubanduse lettidele suunatud vanuse märketa viskit (Valour, Regalis, Luceo ja Dominium).

Dalmore viskivabrik. Foto: thedalmore.com

Dalmore viskivabrik paikneb Šotimaa mägismaa põhjaosas (Northern Highlands) Cromarty lahe ääres. Vabrik on rajatud 1839. aastal Alexander Mathesoni poolt. Aastatel 1878-1960 olid Dalmore omanikeks kolm Mackenzie venda. Praeguseks omanikuks on Whyte & Mackay. Viskivabrik on viimased kümme või enam aastat olnud tuntud ülikallite bränditud viskide poolest, mille hinnad küündivad oksjonidel kümnetesse tuhandetesse. Dalmore viskide edu taga on üle 50-aasta viskitööstuses tegutsenud Richard Paterson. Viskivabriku aastane tootmismaht on praegu neli miljonit liitrit.

Siinmaitstav Dalmore on üsnagi erandlik, kuna ametlikke Dalmore viskisid, mis ei ole saanud mõne šerrivaadi poolt viimistletud, kohtab harva. Siinne viski on destilleeritud 2006. aastal, küpsenud esmalt kaheksa aastat tavapärastes eks-burboon vaatides ja seejärel viimistletud veel kaks aastat spetsiaalselt valitud endistes Jim Beam burbooni vaatides (first fill barrels) ning villitud seejärel 2016. aastal. Üsna kummaline või siis pigem tavapärane ühendus. Viski oli suunatud peaasjalikult Prantsuse turule. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.

Dalmore 10 yo 2006/2016, 46%

Aroom: ninna lõikavat teravust, üsna lilleline, tuhane kuiv vanill, pärmitaigen ja tsitrusekoored. Koirohi ja köömned. Noorepoolne.

Maitse: kerge ja ümar, lilleline ja rohune. Keskosas õrnad tsitrused ja tammisus vürtside näol. Vähene vesi lisab mõrusust. Pigem lihtsakoeline ja sirgjooneline Ameerika tamme mõjuline viski.

Lõpp: keskmise pikkusega. Veidi kurku kõrvetav, kuiv, kergelt vürtsikas tamm.

Hinnang: C+

Üsna naturaalne Dalmore, kuid siiski on Ameerika tamm oma mõju avaldanud. Tervikuna üsna OK, kuid ei ole siiski minu maitsele meelepärane viski. Suuresti päästab siin tavapärasest kõrgem kangus.