LAPHROAIG "Select"

Laphroaig „Select“ on üks paljudest vanuse märketa (NAS) linnaseviskidest, mida Laphroaig on viimastel aastatel villinud. Lisaks Quarter Cask, Triple Wood ja Lore (uus sellel aastal) viskidele on reisikaubanduse lettidel saadaval QA Cask (vaid Ameerikaa tamme vaatides küpsenud), PX Cask (Pedro Ximénez vaatides järelküpsenud), An Cuan Mòr ja Brodir (Ruby Port vaatides järelküpsenud; tutvustan järgnevas postituses).

Aastal 2014 lettidele toodud „Select“ on kokku segatud viiest eri tüüpi vaadist: esmatäite eks-burboon vaadid, quarter-cask vaadid, eks-Oloroso šerri vaadid (butts), Pedro Ximénez šerriga töödeldud (seasoned) traditsioonilised vaadid (hogsheads) ja uued Ameerika tammest vaadid (ehk vaadid, milles pole viski varem küpsenud). Nende eri vaatide põhjal loodi kuus eri versiooni, mida lasti testida FoL (Friend of Laphroaig) liikmetel, kes valisid neist meelepäraseima ning samas pakkusid sellele ka nime „Select“. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.

Laphroaig „Select“, 40% nc

Aroom: turbasuitsune ja tuntavalt noor. Vaid nõrgalt meditsiiinilised noodid, veidi tuhane ja pigem kuiv. Šerri vaatidest pärit puuviljade pehmust on all küll tunda, kuid seda ei ole tasakaalustavana piisavalt. Tunda õrna kaneeliga kaetud ahjuõuna, veidi banaani ja vaevu tajutavat tsitrust. Puuviljadest enam tunda suitsuseid linnaseid. Veidi ka vanilli ja kookost. Kõik tervikuna üsna vaoshoitud ja kerge. Peale maitsmist on selgelt enam aroomis esil vürtsisust ja eriti pipar, nii valge kui must.Tervikuna on aroom üsna meeldiv.

Maitse: turbasus enam esil, kuid siiski mitte nii jõuline kui Laphroaig viskidele omane. Vaid veidi magusust – pehmed ja veidi kreemised puuviljad ja linnased. Maitse keskelt alates domineerib üpriski terav pipar, millele lisandub soolasus ja ka muskaadi mõrusus. Maitse üsna üheplaaniline ja pigem tammiselt kuiv, kui puuviljane.

Lõpp: suhteliselt lühike, jätkub mõru vürtsisus ja pipar, millele lisandub veidi suitsuseid magusaid linnaseid ja soolakas tuhasus.

Hinnang: C+

Iseenesest suhteliselt hästi integreeritud linnaseviski, kuid samas üpris üheplaaniline, noor ja veidi ebatüüpiliselt kerge Laphroaig. Liigselt domineerib uus tammevaat (kas ehk viimane viimistlus pole nendes toimunud?) ning šerri vaadid ja šerri viimistlusega vaadid pole suurt tunda. Ehk on saanud siin kokku liiga palju eri tüüpi viskisid, kuid kuigi head tervikut pole suudetud luua? Vägisi tekib seos olukorraga, kus kas raha vähe või poodi ei viitsi minna ning tuleb süüa teha sellest vähesest, mis kodus juhtub olema – kõhu saab küll täis aga erilist maitsenaudingut ei teki.

Laphroaig viskidega juba tuttavale ei paku see noor viski suurt midagi uut, kuid inimesele, kellele Laphroaig tundmatu või inimesele, kellele tugevalt turbasuitsused Islay saare viskid tunduvad liiga fenoolsed, võib see olla heaks alguseks. Ja nendele see Laphroaig suuresti loodud ongi ning kui pudeli hind jääb alla 30€, siis täidab see linnaseviski oma eesmärgi.