Pimemaitsmine Vol 1: 16 viskit

Sai eelmise aasta suve keskel enamus juba varem maitstud täispudelitest näidispudelitesse tallele pandud viskid siis omakorda ümber valatud väikestesse 3cl pudelitesse nii, et hiljem oleks võimalus mul endal neid pimemaitsmiseks kasutada. Nimelt palusin abikaasal siis iga viski pudelike tähistada numbriga nii, et mina konkreetses pudelis olevast viskist teada ei saaks enne pimemaitsmise lõppu. Ehk siis iga viski numbrit ja selle taga oleva viski nime sisaldav paber sai abikaasa poolt suletud kinnisesse ümbrikusse. Nüüd seitse kuud hiljem oli siis õige aeg väike pimemaitsmine ette võtta.

Kokku sai eelnevalt kirjeldatud viisil valitud 16 Šoti linnaseviskit nii, et sinna ei satuks turbasuitsuseid, vaadikanguses ja eksklusiivseid viskisid. Ja kõik 16 viskit on minu poolt täispudelitest juba varasemalt maitstud ja ka blogis tutvustatud.

Kuna kokku oli 16 viskit, siis korraldasin selle nädala alguses maitsmise nii, et on neli eelvooru, kus igas neli viskit numbrilises järjestuses. Igast eelvoorust pääses lõppvooru iga eelvooru parim (viigi korral kõik). Finaalis maitsesin siis neid eelvoorude parimaid uuesti ning lõpuks selgusid poodiumile pääsenud. Seejärel koostasin (täna) koondtabeli hinnanguskooridega ja vahetult blogi postitamise eel avan lõpuks ümbriku ja lisan tabelisse numbrite taha viskide nimed. Ja ilmselt on tulemus mulle üllatus, või ka ei ole. Eks näeb.

Igat viskit hindasin neljas alajaotuses: aroom (A), maitse (M), täidlus (T), kompleksus (K) ning seda skaalal 1-5. Vajadusel kasutasin ka 0,5 sammu. Lõppskoor (S) sai jääda seega 4-20 vahele. Lisaks andsin igale viskile lühikese sõnalise kirjelduse.

EELVOOR 1

Viski nr 1. A=3, M=3, T=3, K=4 / S = 13

Kerge, teraviljane, vaid veidi puuviljasust. Meeldiv maitse, veidi tsitruseid lisaks kergelt ürdisele rohususele. Järelmaitses tuleb veidi greibi mõrkjust.

Viski nr 2. A=1, M=1, T=1, K=1 / S = 4

Kas tõesti on siin tegemist Dalmore Port Wood viskiga? Kuidagi tuttav. Kui jah, siis on see näidispudelis õige käest ära läinud. Väga tugev kunstlik karamellisus ja mõrkjus, hapukapsas. Ei ole meeldiv ühestki otsast.

Viski nr 3. A=4, M=3, T=4, K=3,5 / S = 14,5

Esmalt kergelt käärinud puuviljasus, mis muutub kiiresti meeldivalt ümaraks ja selgelt magusamaks. Pigem kuivatatud puuviljad, pähklisus. Taustal tõuseb šerrivaatide mõju. Maitses kordub sama. Ehk veidi liigselt magususele kalduv, kuid meeldiva šerri mõjutusega.

Viski nr 4. A=4, M=3, T=3, K=4 / S = 14

Puuviljane koos meeldiva kerge suitsususega linnasus. Tundub olema pigem noor viski. Samas vihjed tugevale vaadi mõjutusele. Maitsetes ürdisust, kõrvalmekina põlenud rohusus. Omapärane. Pikk järelmekk.

EELVOOR 2

Viski nr 5. A=4, M=3, T=3,5, K=3 / S = 13,5

Kutsuvalt värske puuviljasus – küpsed õunad ja pirnid. Värske roheline tee ja rohelised ürdid, klaasis seistes värskelt saetud puidusus, vanill ja karamell. Maitsed märksa lihtsamad, kerge liistumise mekk. Ilmselt madal kangus. Kuivatatud puuviljad ja kerge tammine vürtsikus.

Viski nr 6. A=4, M=4, T=3, K=3 / S = 14

Kerge ja delikaatne, kuid värske. Värske till, veidi fenkolit, kreembrülee. Maitsetelt samuti kerge, lilleline rohusus, särtsakas. Tundub olema üsna noor, kuid ilmselt veidi kõrgem kangus toob maitsed hästi esile. Puhas ja värske viski.

Viski nr 7. A=4, M=3, T=4, K=3 / S = 14

Kuivatatud puuviljad, küpsed mahlased murelid, karamelliseeritud apelsini koored. Selge šerrisus. Suutundelt kreemine, pähkline ja n-ö jõulukoogine. Veidi ehk liiga magus – datlid, viigimarjad ning ka veidi nagu lahjavõitu kanguse mõttes. Siiski klassikaline serrivaatide viski.

Viski nr 8. A=3, M=3, T=3, K=3 / S = 12

Kergelt selline põlenud rohusus, kreemine toffee, hapendatud kõõgiviljad, pähklid. Klaasis seistes parem. Suutundelt kreemine, ürdine ja pähkline, kuid siin tuleb ka kopitanud puidusust. Selline „saame keskpõrandal kokku” viski.

EELVOOR 3

Viski nr 9. A=4, M=3, T=2, K=3 / S = 12

Troopilisi puuvilju, kreemisus, mesisus. Veidi šerrivaate ilmselt sekka segatud. Suutundelt pehme ja kreemine. Madal kangus ilmselt, mis ei lase maitsetel esile tõusta. Toffee, tammevanill.

Viski nr 10. A=4, M=3, T=4, K=3,5 / S = 14,5

Ilmselt šerrivaatide mõjutusega. Kuivatatud puuviljad, eelkõige õun. Kaneel, nelk. Veidi kuiva puidusust, pähkleid. Suutundelt ümar, kanguselt samuti nõrk, kuivatatud õun, šerrine.

Viski nr 11. A=3, M=3, T=3,5, K=3 / S = 12,5

Meeldivalt värske puuviljasus alustuseks, kus pirn, õun, banaan. Taustal tammevanill, mis klaasis seistes varjutab puuviljasuse. Maitsetelt üsna vürtsikas. Veidi sellist burboonisust, veidi ingverit. Papisus hiilib ligi.

Viski nr 12. A=3,5, M=4, T=3, K=3 / S = 13,5

Kerge piirituselisus, lillelisus, magus tsitrus, värske suveõun. Klaasis seistes vanillikreem. Maitsetelt värske, tsitrused ja õunad, lilleline ja veidi rohune. Tervikuna meeldiv, kuid üsna lihtne.

EELVOOR 4

Viski nr 13. A=4, M=4, T=4, K=3 / S = 15

Karamelline, tammevanill ja veidi vürtsikust. Ümar kreemisus suutundelt. Maitse loogiline jätk aroomile. Kuivatatud puuviljad, kreemine, veidi pähklisust, piimašokolaad.

Viski nr 14. A=3, M=3, T=3, K=3 / S = 12

Kreemine marjasus, üsna magus, veidi papisust, iiris. Maitsetelt üsna magus ja marjamoosine. Veidi ka sellist burboonisust. Toffee, iiris, järelmekis papisust.

Viski nr 15. A=3, M=3 T=3,5, K=3,5 / S = 13

Veidi selline kadakamarjane, puuviljane happesus, samas üsna värske ja särtsakas. Rohune. Maitsetelt ümar, toffee, tammevanill, piimašokolaad. Veidi ka siin papisust.

Viski nr 16. A=2,5, M=4, T=3, K=3 / S = 12,5

Käärinud puuviljad ja veidi hapukapsast, üsna suletud aroom. Maitse palju meeldivam, värske küpsete puuviljade mix, vanill.

LÕPPVOOR

Viski nr 3. A=4, M=4, T=4, K=3,5 / S = 15,5

Alguses tammevaadi kuivus, mandel, kuivatatud õunad, tarte tatin ehk pahupidi õunakook. Üsna täidlane suutundelt. Meeldiv kuivatatud puuviljasus, karamelliseeritud suhkur, datlid, karamell.

Viski nr 6. A=4, M=4, T=4, K=4 / S = 16

Tammevanill, veidi kooritud mandleid, männivaik, veidi kadakamarju. Klaasis seistes muutub kreemiseks ja täidlaseks. Martsipan. Suutundelt üsna intensiivne, tammevanill, ohtralt tsitruseid, veidi ingverit ja rohusust.

Viski nr 7. A=4,5, M=4, T=4, K=4 / S = 16,5

Väga kreemine ja ümar šerrisus. Paks ja täidlane, küpsed murelid, veidi nahksust. Suutundelt ümar, kreemine ja täidlane. Ilmne šerrivaadi mõju. Kangust võiks enam olla. Pähkline, dattel. Järelmaitse veidi ehk kiirelt kaduv.

Viski nr 10. A=4,5, M=3, T=3,5, K=3,5 / S = 14,5

Karamelline ja tammine, roosiõielisus, martsipan, maasikamoos, veidi ka sigarikarbi aroome, röstitud metsapähkel. Suutundelt üsna pehme, puidune ja karamelline. Veidi sellist sünteetilist magusust, mis muudab veidi imalaks. Törts ka väävlisust.

Viski nr 13. A=3,5, M=3,5, T=3,5, K=3,5 / S = 14

Kreemine, karamelline, pähkline, šerrine. Siiski vähemaromaatsem ja lihtsam võrreldes teistega. Suutundes veidi kirbust, kreeka pähklid, karamell, kuiv puidusus, kerge papisus ehk isegi. Siiski veidi aitavad karamelliseeritud tsitrused maitseid hoida.

Ja ümbriku avamisel selgusid maitsmisel osalenud viskid:

Näidispudeli number	Skoor eelvoorus / lõppvoorus	Viski
13	15 / 14	BenRiach 12 yo Sherry Wood, 46%
3	14,5 / 15,5 (III koht)	GlenDronach 15 Revival (2018), 46%
10	14,5 / 14,5	Dalmore 18 yo, 43%
6	14 / 16 (II koht)	Glencadam 10 yo, 46%
7	14 / 16,5 (I koht)	Macallan 12 yo Sherry Oak (2012), 40%
4	14	Highland Park „Einar”, 40%
12	13,5	AnCnoc 1993/2007, 46%
5	13,5	Glenfiddich 18 yo, 40%
1	13	Arran 14 yo, 46%
15	13	Deanston 12 yo, 46,5%
11	12,5	Glenlossie 16 yo Signatory 1997, 46%
16	12,5	Strathisla 12 yo, 43%
8	12	Bunnahabhain 12 yo Provenannce 2001/2014, 46%
9	12	Balvenie 12 yo Signature, 40%
14	12	Glenrothes 2004/2018, 43%
2	4	Dalmore PortWood Reserve, 46,5%

Väga huvitav ja mänguline maitsmiskogemus. See näitab ühelt poolt seda, kuivõrd eelteadmine sellest, mis on viski nimi, vanus, kangus, kasutatud vaadid jms teatud eelhoiaku ja -ootuse viskis oodatava maitsete, kvaliteedi ja mõningal määral ka meeldivuse osas annab.

Siiski on esikolmik ja -viisik oma kohta väärt. Mulle on need viskid nüüd nime ja konkreetset viskit teades selgelt meelepärased. Endalegi veidi üllatavalt tundsin pimemaitsmisel üsna hästi ära nii viski nooruse ja kerge suitsususe (Highland Park), madala kanguse (Macallan, Glenfiddich, Balvenie, Dalmore), kui ka selle sünteetilise magususe liigse piirituskaramelli näol (Dalmore).

Teiselt poolt näitab see, kuivõrd võivad ühe viski maitsed olla mõjutatud selle kõrval vahetult maitstavatest viskidest. Kontekst on väga oluline tegur.

Kuna mul on juba maitstud viskidest üsna palju kõrvale pandud ka turbasuitsuste viskide näidiseid, siis kordan ilmselt sellist pimemaitsmist aasta lõpus ka nendega. Seal läheb asi muidugi keerulisemaks ja mängima hakkab selgelt seal viski kangus ja vanus.

Linnaseviski blogi 10. aastat

Täna täitub linnaseviski blogil 10 aastat! Kui alustasin viskidega seotud blogi pidamist 1. veebruaril 2015, siis esmalt oli soov talletada ees terendanud Islay saare külastamisega seotud märkmed. Seejärel hakkasin aga eesmärgipärasemalt viskisid maitsma ning aasta möödudes saigi seatud siht, et blogi võiks vähemalt kümme aastat järjepidavalt pidada. Nüüdseks on see plaan seega teostunud ning järgmiseks sihiks võtangi veel vähemalt kaks järgnevat aastat ja ehk seejärel siis sellele otsa veel kolm aastat postitusi teha. Samas mine sa tea, ehk jätkan veel peale sedagi. Jõuab siis tasapisi ju kätte ka pensionile jäämine ning miks mitte siis nii selle ajani kui ka peale seda sama rida jätkata. Muidugi ei oska keegi ette näha mida elu meile annab või meilt võtab.

Tuleb tunnistada, et blogi pidamine pani teadlikumalt viskisid ostma ja maitsma. Kokku olen vast nüüd kümne aasta vältel eri viskisid maitsnud kuskil 1000 ringis ehk siis umbes 100 eri viskit aasta kohta. Saan öelda, et ma tean, mis on minu jaoks meelepärane ja kvaliteedi mõttes hea viski. Kuigi maitse eelistused on muutunud ja muutuvad ilmselt ka edaspidi, on siiski nüüdseks välja kujunenud üsna kindlad lemmikud. Need on viskid viskivabrikutest, ja neid ei ole palju, mida julgen endale osta täispudelitena ning reeglina ei tule nende puhul ette ka pettumusi. Samas on tasapisi välja koorunud ka esiteks viskid, mida enam ei ole innustunud maitsma ja teiseks viskid, mida kindlasti ei soovi täispudelitena omada. Neid viimaseid on ikka väga suur osa kõigist toodetud ja minu poolt maitstud linnaseviskidest. Siiski olen ma endiselt avatud uutele maitsetele, avastustele ja üllatustele. Kunagi ju ei tea, mis ...

Blogi pidamise alguses oli soov saada viskidest ja nende maitsetest kätte võimalikult lai spekter. Eelkõige oli muidugi soov maitsta ära nii palju kui vähegi võimalik igast töötavast Šoti linnaseviskivabrikust vähemalt üks viski. See on suuresti ka teostunud – olen n-ö vanematest ehk kuni 2005 aastani rajatud viskivabrikutest alates Aberfeldy’st kuni Tullibardine’ni ära maitsnud kokku 94 viskivabriku viskid ehk kõik peale Glen Ord viski. Viimane tuli isegi nüüd mulle üllatusena, kuna oma arust olin ka seda maitsnud. Kuna see on mul nii 20cl pudelina kui ka 5cl minipudelina olemas, siis saab see puudujääk veel sel kuul likvideeritud. Siis saab selle eesmärgi korralikult täidetuks lugeda.

Kuna Šotimaale on peale 2005 aastat juurde tekkinud üsna palju uusi viskivabrikuid (kokku 52!), siis on nendega enda kurssi viimine paras katsumus olnud. Seni olen maitsnud neist 14 viskivabriku poolt villitud viskisid. Paljud uutest pole veel „korralike” viskide villimiseni jõudnud, osa villitud viskidest on isegi näidistena raske hankida ja lisaks on neid viskivabrikuid tõesti juurde tekkinud omajagu. Siiski olen neid püüdnud ikka hankida, et nende maitseid nii enda jaoks avastada, kui ka blogis tutvustada. See on ka osaliselt väike missioon, mida juba märtsi ja aprilli kuus saan ilusti ellu viia.

Lisaks oli mul blogi pidamise algusest alates üheks sihiks seatud laiendada enda viskide maitsmise haaret ka väljaspoole Šoti linnaseviskisid. On ju linnaseviskisid just blogi pidamise kümne aasta vältel tootma hakatud pea igas maailma nurgas. Kuigi minu fookus on olnud, on ja jääb olema siiski Šoti viskidel, on vahelduseks hea end kursis hoida ka muu maailma viskidega. Seega on ka neist üsna hea ülevaade saadud ja ka blogis antud.

Olen ka alates eelmise aasta algusest üritanud välja mõelda, mida veel blogis peale maitsekirjelduste ja harvade viski tootmisega seotud märkmete juurde lisada. Mõned mõtted on, kuid eks neist saab aimu, kui neid realiseerima asun. Kindel on vaid see, et blogi jätkab reklaamivabalt ja ilma kommentaaride lisamise võimaluseta.

Slàinte!

Eesti XIX lahtised meistrivõistlused viskitundmises

Eile 21. aprillil toimusid Tallinnas Šoti Klubis arvult juba 19. Eesti meistrivõistlused viskitundmises. Võistlus toimub kolmeliikmeliste võistkondade vahel ning sel aastal oli oma teoreetilisi teadmisi ja  viskide tundmise praktilisi oskusi proovile panemas üheksa võistkonda. Ise osalesin ühtegi võistkonda kuulumata üritusel külalisena ning seda esimest korda. Varem olin sellest võistlusest vaid kuulnud ja tagantjärele lugenud.

Võistluses oli kaks vooru – teoreetiline ja praktiline. Teoreetiline voor koosnes võistkondade poolt korraldajatele saadetud küsimustest. Kokku seega üheksa küsimust ning need katsid üsna hea valdkondliku temaatika. Ise teadsin vastuseid 5,5 küsimusele. Praktiline voor hõlmas 12 maitsete tundmise osa. Iga osa sisaldas kolm viskit, millest tuli siis tuvastada etteantud küsimuse põhjal õige (nt milline on Speyside viski, milline on rukkiviski, milline on kõrgeima kangusega viski jne). Ühtegi vihjet polnud kaasa antud ning sellest tingituna oli valikust õige väljavalimine paras katsumus. Korraldajate poolt pakuti lahkelt ka publikul mitteametlikult osaleda ning spontaanselt kokku saanud kolmeliikmelise publiku võistkonnana õnnestus meil 12st õigesti ära tunda 7 (või oli õigeid 6). Tempo oli päris kõrge ning aega õige valiku tegemiseks üsna piiratult, kuid samas parasjagu, et mitte liiga analüütiliselt end puntrasse keerata. Pigem tuli nõjatuda esmasele ninatundele, mis enamasti ka õige vastuse kätte juhatas.

Eesti XIX lahtised meistrivõistlused viskitundmises võitis Põltsamaa Viskiklubi. Õnnitlused!

Kogu üritus oli Šoti Klubi poolt suurepäraselt korraldatud. Kõik asjad olid hästi läbi mõeldud ja toimisid laitmatult. Tervikuna väga meeldiv kogemus. Loodan järgmisel aastal uuesti sellest osa saada.

Maitstud ja veel proovimata Šoti ühelinnaseviskid

Enda jaoks väikese vahekokkuvõttena otsustasin teha ülevaate nendest linnaseviskit tootvatest (toimivatest) Šoti viskivabrikutest, mille toodangut olen maitsnud ning mis seni on jäänud veel proovimata. Olen üheks väikeseks sihiks seadnud, et püüan maitsta kõigi töötavate Šoti linnaseviski vabrikute toodangust vähemalt ühe ühelinnaseviski. Tuleb rõõmuga tõdeda, et olin tasapisi sellele eesmärgile üha lähemale jõudmas. Kahjuks on ihaldatav siht kaugemale nihkunud. Ja seda tänu uute viskivabrikute rajamise buumile viimastel aastatel.

N.ö vanadest, enne 2005. aastat rajatud, ja praegu linnaseviskit tootvatest Šoti viskivabrikutest, mida on kokku 95, olen maitstnud ära 87 viskivabriku viskid. Seega on maitsmata üksnes kaheksa viskivabriku viskid: Auchroisk, Bladnoch, Dufftown, Glendullan, Glen Ord, Macduff, Royal Lochnagar, Scapa. Seejuures tulevad neist Duff...&...duff ehk Dufftown ja Macduff maitsmisele ja blogis ka tutvustamisele kohe nüüd jaanuaris. Üritan ka ülejäänud kuus maitsta ära veel sellel aastal ja seeläbi osaliselt seatud siht saavutada. Ülesande on teinud raskemaks aga fakt, et 2017. aastal teatati, et peale rekonstrueerimistöid taastatakse tootmine uuesti Brora, Port Ellen ja Rosebank viskivabrikutes. Seega libiseb eesmärk ikkagi veel käest.

Nende Šoti linnaseviski vabrikute viskidest, kus tootmine on lõpetatud viimase 50-aasta sees (24) ning seda ilmselt jäädavalt, on õnnestunud ära maitsta Inverleven, Littlemill ja Pittyvaich viskid ning juba veebruaris tuleb maitsmisele „lahkunutest“ Caperdonich viski.

Mis puudutab uusi, peale 2005. aastat rajatud, linnaseviskivabrikuid, siis pole nendest paljud veel linnaseviski villimiseni üldse jõudnudki. Kui kokku on n.ö uusi vabrikuid 30, siis ühelinnaseviskit on neist villinud seni vaid kümme: Abhainn Dearg, Ailsa Bay, Annandale, Daftmill, Dalmunach, Eden Mill, Glasgow, Kingsbarns, Strathearn, Wolfburn. Olen maitsnud neist seni vaid kolme: Abhainn Dearg, Ailsa Bay ja Wolfburn. Linnaseviski villimiseni pole veel aga jõudnud Aberargie, Arbikie, Ardnahoe, Ardnamurchan, Ardross, Ballindaloch, Brew Dog, Dornoch, Glen Wyvis, Harris, Holyrood, Inchdairnie, Isle of Raasay, Lagg, Lindores Abbey, Ncn’ean, Roseisle, The Borders, The Clydeside, Torabhaig.

Uusi avastusi jätkub veel seega aastateks.

Viskide kollektsioneerimine ja säilitamine

On põnev ja nauditav, kui avada viskipudel, mis on villitud aastaid tagasi. Ehk on see villitud destillaadist, mis sai vaati pandud aastal kui sa ise või su lapsed sündisid? Ehk on see viski villitud samal aastal, mil lõpetasid kooli, ülikooli või kohtasid oma elukaaslast? Tõenäoliselt on igal viskisõbral mõni selline oma elu sündmustega seotud pudel kuskil kapis õiget avamishetke ootamas. Kuidas aga tagada, et aastaid või aastakümneid seda õiget avamishetke oodanud viskipudel säilitaks oma kvaliteedi ja pakuks oodatavat naudingut? Kuidas vältida pettumust, mis tuleneb sellest, et see aastate eest kõrvale pandud viskipudel on minetanud parimad nüansid või koguni riknenud?

Siit tuleb iga viskisõbra dilemma: säilitada mõneks oluliseks hetkeks tulevikus või avada ning nautida kohe. Ilmselt on alustajal viskisõbral pudelite hulk kodus suhteliselt väike ning enamasti need avatakse ja tarbitakse üsna koheselt peale soetamist. Samuti pole mõne viskipudeli säilitamine kodus probleemiks; selleks sobib vaba koht kuskil riiulil või kapis. Viskiharrastuse jätkumisel saabub ilmselt varem või hiljem see hetk, mil on kogunenud mõned viskipudelid, mida soovitakse säilitada pikemat aega ning samal ajal on kasvanud ka viskipudelite arv, mis ootavad avamist või mis on pandud kõrvale pikemaks hoiustamiseks. Ilmselt on süvenenud teadmiste ja maitseeelistuste väljakujunemise käigus tekkinud huvi just teatud viskivabrikute toodangu vastu. Seega tõusetub ühel hetkel uus dilemma: kas kollektsioneerida või mitte ning kui kollektsioneerida, siis mis eesmärgil, kui kaua ning kuidas neid kollektsiooni kuuluvaid pudeleid säilitada.

Kollektsioneerimine

Nii nagu ei saa kellelegi ettekirjutusi teha, kuidas ta oma viskit naudib (lahjendamata, veega, jääga või kokteilidesse segatuna) ei ole ka õiget või valet eesmärki või viisi oma viskikollektsiooni kokkupanemiseks. Koguda võib ühe viskivabriku viskisid, ühe aastakäigu viskisid, ühe kindla piirkonna viskisid, üht sorti viskisid, limiteeritud või mingi sündmuse puhuks villitud viskisid jne. Kollektsioneerijad võib aga jagada laias plaanis kolmeks: investeerijad, eksponeerijad ja tarbijad. Kui esimesed soovivad soetatud viskide pealt tulevikus kasumit teenida ja teised oma kogusse varutud viskisid ilusti väljapandult eksponeerida, siis kolmandad ostavad viskisid eelkõige maitsmiseks. Loomulikult võivad need kolm eesmärki olla ühendatud.

Kuigi viskide kollektsioneerijaid on erinevaid, saab ilmselt õnnelikumaks viskikogujaks olla see inimene, kes juhindub oma maitse eelistustest. On ju sel juhul võimalik igal hetkel kollektsiooni kuuluv viski avada ning suure tõenäolisusega sellest ka maitsenauding saada. Viskid on lõppkokkuvõttes ju mõeldud ikka eelkõige avamiseks ja maitsmiseks.

Endal on viskikollektsioon tekkinud n.ö loomulikul viisil. Ehk siis on lihtsalt ostetud rohkem, kui on jõutud maitsmiseks avada. Loomulikult on aja jooksul välja kujunenud mõned viskivabrikud, mille toodetud viskid meelepärasemad on ning mida sellest lähtuvalt ka teadlikumalt ostetud. Nii on üheks selliseks kindlasti Springbank, mille viskid, nii Springbank ise, kui ka Longrow ja Hazelburn, on lihtsalt oma maitsete poolest sellised, mis mulle kõige meelepärasemad olnud. Neid on siis sellest lähtuvalt tulevaste maitseelamuste saamiseks varutud kõige enam.

Teiseks viskivabrikuks, mille vastu lisaks maitsetele ka n.ö nostalgiline nõrkus, on Balvenie. Selle viskivabriku viskid olid üldse ühed esimesed, mis mul jalad nõrgaks võtsid ja tegelikult viskiarmastuse üldse tekitasid. Balvenie viskide armastus sai alguse 1990ndate keskpaigas aastatel, mil Tallinna vanalinnas Pikal tänaval tegutses Liviko pood, mille juurde kuulus ka maitsmistuba, kus 1-2 cl kaupa uusi viskisid degusteerida sai. Töötades sel ajal samas Pikal tänaval, sai ikka paar korda nädalas seda poodi külastatud ning seal need siis olid – Balvenie 12 yo DoubleWood ja nüüdseks hingusele läinud Balvenie 10 yo Founder’s Reserve.

Lisaks nende kahe viskivabriku linnaseviskidele, on kappi kogutud tulevasteks aastateks teistest veidi enam GlenDronach, Laphroaig, Lagavulin, Bruichladdich ja Bunnahabhain linnaseviskisid. Muud kollektsioonis olevad viskid on ostetud eelkõige nende järeleproovitud või oodatava headuse (ehk siis kindlustatud maitsenauding tulevikus) või erisuse (proovida midagi uut või erilist) tõttu. Esimeste hulka kuuluvad kindlasti mõned Arran, Glenfarclas, BenRiach ja Benromach viskid ning teiste hulka üksikpudelid erinevatest viskivabrikutest. Mõned viskid on aga ostetud või kingitud juba üsna pikka aega tagasi ning need on jäänud seni lihtsalt oma õiget avamishetke ootama. Viimaste hulka kuuluvad pudelid, mis villitud 2000-2006 aasta vahel. Need on ka teatavas mõttes ajaloolised pudelid, millega liitub teatav nostalgia, kuna sellise disainiga neid viskisid enam tootmises ei ole. Samuti on osad nendest pudelitest n.ö õnnelikult leitud viskid, mis sai soetatud praeguseid hindu arvestades üsnagi odavalt. Arvestades ühe tõusvaid hindu nii meil kui maailmas, on uute viskide soetamine oluliselt vähenenud, muutunud hoolikamalt valikulisemaks ning teatud puhkudel on pigem otsustatud näidis- või minipudeli kasuks.

Oluline on märkida, et kõik kogutud viskid on mul mõeldud maitsmiseks. Seega saavad need kõik ühel hetkel, mis tundub just selle viski maitsmiseks õige või sobiv, ka avatud. Miks siis viskisid hoida? Rõõmust, et need on olemas ja maitsenaudingu ootusest, mis saabub, kui need pudelid kord saavad avatud. Muidugi võib juhtuda ka see, et võrreldes teadlikult säilitamiseks mõeldud viskidega, võivad n.ö juhuslikult säilitatuks sattunud viskid toota ka väiksema või suurema pettumuse. Nii tulebki näiteks järgnevas blogis tutvustamisele mõni aeg tagasi avatud kas 1999. või 2000. aastal villitud Bruichladdich 10-aastane, mis ei tekitanud just erilist vaimustust.

Säilitamine

Kuidas aga säilitada oma kollektsiooni kogunenud pudeleid? Veinigurmaaniga võrreldes on viskisõbral selle probleemi lahendamine õnneks oluliselt lihtsam. Viskide kvaliteedi tagamiseks nende pikaaegsel säilitamisel on mõned lihtsad reeglid.

Reegel 1. Viskipudelid tuleb säilitada püstiasendis (vertikaalselt). Linnaseviski pudelitel on tavaliselt looduslikust korgist sulgur ning pikem kontakt kõrgema kangusega alkoholiga võib lagundada korgi või sellest välja leotada soovimatuid maitseid. Nõutav hoidmisviis tähendab ka seda, et viskipudelid ei nõua just kuigi palju ruumi ning nende hoidmise jaoks on sobilik ka tavaline riiul või kapp. Soovitav on siiski iga nelja või kuue kuu järel korgi niisutamiseks kõik pudelid umbes kümneks sekundiks ümber pöörata.

Olen varasemates postitustes mitu korda osutanud, et Tallinnas on Regalia poes paljud viskid (ja ka konjakid, brändid) horisontaalselt. Seega kui osta sealt viski, mis sellisena seisnud aasta või paar, võite saada riknenud toote.

Reegel 2. Viskipudelid tuleb säilitada kindlasti otsese päikesevalguse eest kaitstult. Nii nagu veinigi puhul on otsene päikesevalgus kõige suurema kahjustava toimega nii sisu kvaliteedile (lihtsustab maitse) ja värvile (vähendab). Päikesevalgus kahjustab lisaks sisule ka korki ja silti (tuhmub ja irdub). Seega tuleks ka viski ostmisel seda tähele panna. Kui pudeli silt on tuhmunud ja viski nivoo langenud, võib kahtlustada päikesevalguse kahjustavat mõju. Kui viski on tulnud koos pakendiga, tasub seda hoida selles, kuna see aitab viskil püsida igasuguse valguse eest kaitstuna. Viski säilib kõige paremini pimedas.

Reegel 3. Viskipudeleid võib säilitada rahulikult toatemperatuuril (21 C), kuid eelistatult võiks olla hoidmistemperatuur veidi alla selle (15-18 C). Seega on hoiustamiseks soovitav valida toas kõige jahedam koht. Võrreldes veiniga talub viski iseenesest suhteliselt hästi temperatuuri äärmusi. Viski kogeb ju juba vaatides küpsemise ajal erinevaid temperatuure (mõnest miinusest kuni 30 C). Siiski tasuks pikemaaegseks säilitamiseks mõeldud pudeleid sellise temperatuuri kõikumise eest kaitsta. Probleemseks võivad osutuda lisaks väga suurtele temperatuuri kõikumistele ka liiga kuivad (kork kuivab) või liiga niisked hoiutingimused (silt ja pakend riknevad). See aga pole Eesti kliimas tõenäoliselt probleemiks. Kindlasti ei tasuks hoida viskipudeleid küttekeha lähedal, köögis (eriti ahju kõrval või külmkapi peal olevas kapis) või näiteks vannitoas (kui kellelgi juhtub selline jabur mõte pähe tulema). Lisaks võib köögis hoitud viski aja jooksul võtta ligi toidutegemisel tekkinud lõhnad.

Reegel 4. Avatud viskipudel säilitab samuti oma sisu kvaliteedi üsna pika aja jooksul. Järgides kolme ülaltoodud reeglit, võib tasapisi mekkides (kuni pooleldi täis olekuni) viskipudel olla avatud paar aastat ilma oluliselt kvaliteeti kaotamata. Viski kõrgem alkoholi sisaldus tapab kahjulikud bakterid ja vastustab oksüdeerumist. Kuid kui viski kogus langeb järk-järgult pudelis allapoole, siis hakkab suurenev õhu osakaal kiirendama viskis toimuvaid muutusi. Kahjulikumalt mõjub tegelikult isegi sagedane avamine ja sulgemine, kuna siis ei ole pudelis olev õhk konstantne vaid pidevas uuenemises.

Avatud pudelis oleva viski iseloom muutub! Kuid mis suunas? Seda ei saa kunagi ennustada. Mõne viski puhul toimib see suurenev õhu juurdetulek positiivsena, mõne puhul aga negatiivsena. Selge on aga see, et alla poole koguse jõudnud viski maitseb erinevalt sellega võrreldes, kuidas see maitses näiteks mõned kuud tagasi just avatuna. Kui on teada, et avatud pudelit ei jooda niipea tühjaks, tasub kohe avamise järgselt kaela osast valada 5cl näidispudelisse ning kui viski on olnud avatud pool aastat või kauem, avaneb võimalus võrdluseks. Kui pudelisse on jäänud aga juba alla veerandi kogusest, tasub see tarbida lähinädalate jooksul. Praktiline lahendus on ka järk-järgult dekanteerida viski väiksematesse pudelitesse. Viskit ei tohiks hoida plastpudelis ega pikka aega ka karahvinis.

Reegel 5. Erinevalt veinist, viski ei küpse pudelis. Viski küpseb vaid kokkupuutel puiduga (tammevaadis). Samas ei kaota korralikult hoitud (vt kolm esimest punkti) viski midagi oma kvaliteedis. Viski on üsna stabiilne, ta ei parane ega ka rikne korralikult kinnises pudelis aastakümnete jooksul. See teeb viskist juba iseenesest potentsiaalselt hea kollektsioneerimise objekti. Siiski võib viski pika aja jooksul ka korralikult hoitud avamata pudelis muutuda; räägitakse vana pudeli efektist. Ilmselt võib aastakümnete möödudes mõningal määral läbi loodusliku korgi õhku pudelisse pääseda ja seeläbi oksüdeerumise esile kutsuda.

Kokkuvõtteks võib väita, et kui viski on suletud ning seda hoitakse 15-21⁰ C vahel päikesevalguse eest kaitstuna püstises asendis originaalses pakendis, ei tohiks viski kahjustada saada ka 100 aastase hoidmise jooksul.

Viskiklaasid

Viski maitsmiseks on võimalik valik langetada mitme viskiklaasi seast. Viskiklaasid võib osta endale eraldi või siis kasutada võimalust ning soetada endale järgmine viskipudel kinkekomplektina, kus juurde lisatud klaasid. Kahjuks on isegi ühelinnaseviskide puhul sellistesse pakkidesse kaasa pandud klaasid, mis on küll kenad ja vastava viskivabriku logoga, kuid pudelis oleva joogi aroomi ja maitse hoomamiseks pole need kuigi sobivad (joomiseks aga küll). Oluline on mõista, et linnaseviskide ja eriti ühelinnaseviskide puhul ei tohi klaasi suhtuda kui üksnes anumasse, mis teatavat kogust viskit sisaldab!

Millised siis on parimad klaasid linnaseviski maitsmiseks, et kogeda selle rikkaliku joogi kõiki aroome ja maitseid. Järgnevalt ülevaade mõningatest levinud viskiklaasidest, millest esimese rühma (klaasid 1-4) moodustavad linnaseviski maitsmiseks mittesobivad ning teise rühma (klaasid 5-8) sobivad klaasid.

Rühm 1

Nr 1: traditsiooniline viskiklaas (Tumbler). Linnaseviskide korralikuks maitsmiseks absoluutselt mittesobiv klaas, kuna selle lai põhi, sirged servad ja suur suuava ei võimalda aroomidel kontsentreeruda. Küll on aga see klaas sobiv seguviskide ja burbooni joomiseks, kuhu on joogi pikendamiseks lisatud näiteks soodat või jääkuubikuid. Kui õigeid (linnase)viskiklaase ei juhtu kodus olema, siis tasuks linnaseviski ja ka veidi kallimate seguviskide maitsmiseks kasutada pigem ülalt kitseneva avaga šampuseklaase või siis väiksemaid veiniklaase.

Nr 2-4: tüüpilised linnaseviski pakkidest leitavad klaasid (vasakult paremale Glenmorangie, Bowmore, Glenlivet). Need on küll oluliselt paremad nr 1 klaasist, kuid nad on siiski liiga suured ning lisaks on nende suhteliselt lai suuava takistuseks väiksema maitsekoguse võtmiseks. Lai suuava põhjustab ka aroomide liigse hajumise. Siiski on nr 3 ja nr 4 klaasid hädapärast küllaltki kasutuskõlblikud, kuna nende vorm on suuava poole kitsenev, mis võimaldab osaliselt aroomide kontsentreerumist. Neid klaase võib lugeda sobivaks seguviskide maitsmiseks, mis võimaldavad oma suurusest tulenevalt ka jääkuubikute lisamist ja soovi korral joogi pikendamist.

Rühm 2

Need on õiged linnaseviski maitsmise klaasid! Põhimõtteliselt põhineb nr 5-7 klaaside vorm algsel viski nuusutamise klaasil. Need erinevad üksteisest üksnes suuruse ja varre pikkuse poolest. Neist nr 7, ehk tulbikujuline varrega klaas (Tulip ehk tulbiklaas või vahel ka Thistle ehk ohakas) on algsele viski nuusutamise ja maitsmise klaasi disainile kõige lähedasem. Põhitunnuseks on neil kõigil see, et nende n.n tulbikujuline vorm – sibuljas keskosa, kitsam avaus ja sirge või veidi ülal laienev suuava – võimaldab aroomide vabastamiseks viskil klaasis pöörelda ja aroomidel kontsentreeruda (aroomid koondatud nuusutamisel ninna).

Nr 5: Glencairn klaasi (nr 6) väike versioon, n.n „Perfect Whisky Class“, mis on sobiv reisile kaasa võtmiseks. Seda on hakatud üha rohkem kasutama ka viskifestivalidel, kuna enamasti maitstakse seal korraga 1-2cl koguses. Seega võimaldab see klaas aroomide kontsentratsiooni viski pinnale lähemal. Lisaks hajuks suuremas klaasis väikesest viskikogusest tingitult aroomid liigselt. Hea praktiline klaas.

Nr 6: Glencairn klaas (The Glencairn Glass), mis on disainitud spetsiaalselt viski maitsmiseks ja mõeldud kasutamiseks esmajoones pubides ja baarides, kuna see on varrega klaasidega võrreldes tugevam, püstiseisvam ja mugavalt käeshoitav. Hea igapäevane maitsmisklaas, mis talub karmimat kasutust.

Nr 7: Varrega tulbiklaas (Tulip või Thistle with Stem). Üks linnaseviskide nuusutamisel ja maitsmisel enim kasutamist leidev klaas. Sellel on ka veidi modifitseeritud versioonid (Schott Zwiesel, Eisch „Jeunesse“), millel on kõrgem vars, kõrgem ja veidi kitsam kereosa ning ülalt laienev suuava.

Nr 8: Viimane klaas on oma disainilt eelnevatest oluliselt erinev. Seda nii klaasi vormi kui suuava osas. See klaas on üks näide üsna suurest viskiklaaside rühmast, mis kõik põhinevad Hispaania šerri klaasidele (Copita), mida kasutati selle joogi nuusutamiseks ja maitsmiseks. Võrreldes kolme eelnevaga, on selle klaasi suuava ülaosa poole kaarjalt kitsenev. Fotol kujutatud klaasile sarnaseid (nii klassikalisema kui modernsema disainiga) klaase (veidi ümarama kerega) kasutatakse sageli ka professionaalseks degusteerimiseks ning nendel klaasidel on sageli märgistatud ka mõõdujooned täpse veekoguse lisamiseks ja juures ka katteklaas aroomide klaasis hoidmiseks.

Millist klaasi siis linnaseviski maitsmiseks valida? 

Kindlasti peab vältima nr 1 klaasi kasutamist ja joogist täieliku elamuse saamiseks tuleb pöörduda klaaside nr 5-8 poole. Ise eelistan põhjalikuma nuusutamise/maitsmise puhul kasutada kas nr 7 või nr 8 klaasi ning n.ö igapäevase maitsmise puhul sageli ka nr 6 klaasi; nr 5 klaas on aga praktilistest kaalutlustest lähtudes võetud kaasa „loodusesse“. Kui on maitsmiseks terve pudel, siis püüan kasutada maitsmiseks kõiki nr 5-8 klaase ning leida nende seast konkreetse linnaseviski jaoks sobivaim.

Siinkohal võib tekkida ka küsimus, kas konjaki(brändi)klaas sobib linnaseviski maitsmiseks. On ju tegemist mõlemal puhul kange aromaatse alkoholiga. Siiski tuleb vastata „Ei!“, kuna konjakiklaasi laiapõhjaline ja lühike vorm ning väga järsult kitsenev suuava koondab avause juurde eelkõige teravad alkohoolsed pahvakud, mitte aga õrnemad aroomid, mida linnaseviskist leida soovime.

Soovitusi viskiklaaside hooldamiseks

1. Tegemist on klaasiga. Klaas on kergesti purunev ja määrduv. Seega olge hoolikas nende kasutamisel, puhastamisel ja hoidmisel.
2. Hoides klaase pikka aega näiteks puust või asju täis kapis, võib klaas võtta külge kapi või kapis olevate asjade lõhna. Seega kontrollige enne kasutamist klaase visuaalselt ja nuusutades. Eemaldage mustus, tolm ja lõhnad enne neisse viski valamist.
3. Soovitavalt peske klaase käsitsi ja sooja veega. Suurema mustuse eemaldamiseks kasutage lõhnastamata ja värvainete vaba pesuvahendit. Loputage klaase ohtra puhta veega. Nõudepesumasinad kipuvad jätma klaasidesse puhastusaine jääke, kui kasutate üksnes õhu käes kuivamist või paberist majapidamispaberit.