Alustan konjakite maitsmist nelja suurtootja Hennessy,
Martell, Rémy Martin ja Courvoisier konjakitest. Nendele järgnevad Larsen,
Camus, Maxime Trijol, Otard ja Renault konjakid. Nii nagu eelnevas postituses
mainitud, on kõik siin ja ka järgnevas postituses tutvustatavad VSOP konjakid
ning pärit minipudelitest. Maitsmisele sai kaasatud ka abikaasa, kelle
maitsekirjeldused on samuti lisatud (M = mina; T = tema). Lisaks olgu rõhutatud,
et maitsjaks on siin mitte konjaki ja selle maitsebuketi asjatundja, vaid linnaseviskide armastaja.
Hennessy VSOP Privilege, 40%
M: Aroomis ohtralt karamelliseeritud suhkrut, intensiivne ja
ninna lõikav. Lisaks vanill. Suutundes teravust, eriti keele tipul ja suu
äärtes. Tamm, piirituselisus. Keskosas pehmemat karamelli. Lõpp lühike. Järelmaitses
metsapähkleid, karamelline-suhkrune. T: õrn magusus, karamelliseeritud suhkur. Maitse
terav ja näpistav, alkohoolne.
Martell VSOP Aged in Red Barrels, 40%
M: Aroom suletud, vähearomaatne, kinnine. Kuivemapoolsem karamell,
ehk veidi sidrunit äärtes tunda. Suutundelt üsna pehme, kergelt kreemine, kuid
siis kirbemat sorti karamelliseeritud suhkur. Lõpp lühike. Järelmaitses
kirbemat kreeka pähklit, samas ka pehme. T: pehme ja teravuseta nii aroomis kui
maitses. Aroomis kergelt aasalillede lõhna. Võrreldes eelnevaga jätab allaneelates
kurgus pehme tunde.
Rémy Martin VSOP (Fine Champagne), 40%
M: Aroomis tsitruseid, siirupis pirnid. Pehme ja ümar. Suutundelt
samuti pehme. Maitses metsapähklid, vanill, veidi puuviljasust ja kerge
tsitruselisus. Jääb ehk veidi lahjaks ja isegi vesiseks. Lõpp keskmise
pikkusega. Järelmaitses kerge tsitrus, isegi münti ja ingverit, veidi ka piirituseline.
T: vanillikaun ja -seemned, maitses õrnalt tunda kuivatatud aprikoosid. Maitse poolest
sobib ilmselt ka mitte konjaki sõbrale.
Courvoisier VSOP, 40%
M: Aroomi osas selgelt eelnevaist eristuv. Siin on
pealmiseks toffee, veidi iirist, kuivatatud aprikoosid, heledad rosinad. Suutundelt
magus, pehme, ümar ja suud kattev. Maitsetest vanill, toffee. Lõpp keskmise
pikkusega ja suud soojendav. Järelmaitses münti, pruun suhkur ning viimasena
siiski ka karamellist kirbust. T: kuiv kreemine toffee, rosinad (eriti just vahetult
paki avamise järgselt). Õrn tubakas või pigem suitsetajast tuppa jäänud lõhn.
Larsen VSOP, 40%
M: Üsna erilaadse ja isegi kummalise aroomiga. Vanill,
iiris, mandel ja selgelt võine. Suutundelt ümar ja kreemine. Maitsetest vanill,
või, želatiin, litšid. Lõpp lühike. Järelmaitse võine koos mandliga. T: pehme
iiris, sulatatud või. Suutundelt pehme.
Camus VSOP Elegance, 40%
M: Üsna suletud, vähearomaatne. Veidi lillelisust,
delikaatne. Suutundelt pehme, kerge ja veidi selline liistunud. Väga õhuke. Maitsetest
tunda kergelt tammisust, mandel. Pigem kuiv. Lõpp küll lühike, kuid üsna
delikaatne ja lilleline. Siin pole üldse konjakitele tavapärast karamellist aroomi
ega mekki. T: kergelt terav ja näpistav aroom. Lilleline nii aroomis kui maitses.
Veidi õhulist puuviljasust - valge klaar.
Maxime Trijol VSOP, 40%
M: Samuti üsna suletud. Siis õun, õrn apelsin, vanill, mis
muutuvad atsetooniseks. Veidi ka sellist kopituse laadset. Suutundelt kerge,
kuid veidi piirituseline lillelisus. Vesine, papine. Lõpp lühike, kerge, vesine
ja piiritusele omase mekiga. T: pehme, klaasi äärel õrn tsitrus ja lillelisus. Suutundelt
kerge ja kurgus pehme.
Baron Otard VSOP, 40%
M: Jällegi üsna suletud aroomilt. Kerge metallisus, hele
rosin, aprikoosid, lillelisus. Suutundelt väga kerge ja kreemine. Üsna delikaatne
ja õhuke. Lõpp lühike, üsna vesine, mõningane delikaatne magusus. Ka siin pole
sarnaselt Camus konjakile karamelliseeritud suhkrut. T: vastupidiselt minule on
siin karamell ja teravus esile tõusvad. Järelmaitse üsna pikalt püsiv.
Renault VSOP Carte Noire, 40%
M: jällegi suletud
ja selline liistunud aroom. Kerge metallisus karamellisel padjal. Suutundelt
pehme ja õhuke. Maitsetest tunda vanilli, veidi piimašokolaadi ja mandleid. Lõpp
lühike. Järelmaitses pruun suhkur. T: väheütlev, kerge ja vesine.