BENRIACH 1999, 13 yo Virgin Oak Finish

Siinse linnaseviski puhul kehtib kindlasti kolm sõna: eksperimenteerimine, ebatraditsioonilisus ja mittelinnaseviskilisus. Üha enam on hakatud ka Šoti viski puhul eksperimenteerima. Seda vähemalt niipalju, kui suhteliselt rangete piiride sees võimalik on. Üheks selliseks „uuenduseks“ on uute, seni kasutamata, tammevaatide (virgin või new oak casks) kasutamine Šoti viskide järelviimistlemisel või koguni täisajaliseks küpsemiseks. See aga on ebatraditsiooniline, kuna Šoti viski toordestillaadi nüansirikkuse esiletoomiseks ja säilitamiseks on loetud sobivamaks kasutatud vaatide kasutamist. See uus ja leviv praktika on kutsunud esile nii poolehoidu kui ka suuremal hulgal vastuseisu. Vastuseisjate üheks põhilisemaks argumendiks on olnud Šoti viski burbooni sarnaseks muutmine, mis tähendab ühe osana ka seda, et viskid hakkavad maitsma üksteisega üha sarnasemalt. Šoti viski, ja eriti ühelinnaseviski, puhul on aga mitmekesisus ja erinevus just vooruseks.

Siinmaitstava viski valmistamiseks kasutatud viski on kõik destilleeritud ja vaatidesse küpsema pandud 12.08.1999 ning villitud 22.07.2013. Esmane küpsemine on toimunud eks-burboon vaatides (ASB) ja teadmata aja järelküpsenud Ameerika tammest uutes vaatides.

BenRiach Vintage 1999, 13 yo, Virgin American Oak Wood Finish, 46% nc, ncf

Aroom: magus ja kergelt siirupine, magus-vürtsikas puit, ahjuõunad vanillikastmes, veidi kuivatatud aprikoosi, ja kookost – kõik üsna vaadi mõjuline. Vähese vee lisamine vabastab siirupise magususe alt ka destillaati ennast ja sellega koos ka värskemaid puuvilju.

Maitse: magus, ümar-paks vanillisus, vahtrasiirup, millele lisandub magusapoolne vürtsisegu, kookos ja mesine karamell. Seega nii, nagu aroom juba lubas: paks, magus ja magus-vürtsikas tammisus. Minu jaoks liigselt magususe poole kaldu. Vähene vesi toob esile värskemaid magusaid puuvilju ja suhkrusiirupine magusus asendub meeldivama linnaste magususega. Kuigi sobib ka ilma veeta, on vee lisamine vajalik linnaseviski päästmiseks burboonisuse käest.

Lõpp: keskmise pikkusega, magus, kurku soojendav, kergelt vürtsikas. Taandub veidi rohuselt lilleliseks ja kuivaks.

Hinnang: C+

Värske vaat on teinud oma „laastavat“ tööd ja muutnud siin linnaseviski üsna burbooni laadseks, mille alt linnaseviskit ennast raske leida. Iseenesest pole viskil aga midagi viga (aroom ja maitse hästi tasakaalus), kuid sooviks linnaseviski puhul ikka linnaseviskit nii aroomis kui maitses. Juba maitstud GlenDronach 14 yo Virgin Oak Finish oli märksa tasakaalustatum ja mitmekesisem, kus värske vaat ei matnud destillaati niivõrd enda alla.