Kui eelmine maitstud
Lagavulin oli puhtalt taastäidetud eks-burboon vaatides küpsenud, siis
siinmaitstav on peale esmast küpsemisaega läbinud järelküpsemise Pedro Ximenez’
šerri vaatides. Konkreetne linnaseviski on destilleeritud 1999 ja villitud 2015
aastal. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.
Lagavulin 1999/2015
„Distiller’s Edition“ lgv. 4/504, 43%
Aroom: üsna
vaoshoitud, paks puuviljane turbasus. Puuviljad on siin osalt kuivatatud (õun,
viigimari, rosinad) ja osalt keedetud (veidi siirupised). See muudab turbased aroomid
tervikuna üsna kergeks, pehmeks ja mõõdukalt magusaks. Lisanduvad metsaalune
kõdu, kaneeliga ülepuistatud ahjuõunad, tubakas ja veidi piimašokolaadi. Paar
tilka vett teeb aroomi värskemaks ja toob burboon vaadis küpsenud destillaadi
šerri alt esile.
Maitse: suutunne
pehme ja kergelt kreemine turbasus. Turbasus on siin mitte niivõrd mereline
vaid pigem selline tume – soine, rabamülkane, juurikane – ja üksnes veidi tuhaselt
adrune. Mõõdukalt šerrist magusust, tume apelsini marmelaad. Teises laines
saabuvad kergelt suitsused ja mesised vürtsid ja veidi tammisust. Vähene vesi
toob esile mõningal määral tsitruseid, mis muudavad maitse värskemaks, kuid
kaotsi läheb kreemisus. Tervikuna tahaks maitse veidi kõrgemat kangust ja ehk
veidi enam turbasust.
Lõpp: keskmiset
pikk. Meeldivalt kurku soojendav. Veidi turbased vürtsid jätkuvad, lisandub
kerge piprane kipitus keelel, kuid siis hääbuvad tasapisi mõlemad, jättes
endast järele kergelt metallise järelmaitse.
