esmaspäev, 5. detsember 2016

GLENMORANGIE x3

Glenmorangie viskid, kuigi üsna vabalt ja suhteliselt mõistliku hinnaga saadaval, pole ei maitse ega muudel põhjustel mulle kunagi erilist huvi tekitanud. Olen neid küll siin-seal maitsnud, kuid terve pudeli jagu olen neid soetanud üksnes juba blogis tutvustatud 10-aastase ja vanema versiooni (aastal 2006-7 villitud) portveini vaadis järelküpsenud viski. Korvamaks nüüd tühimikku, sai täna restoranis maitstud kõrvuti Glenmorangie  10-aastast ning 12-aastaseid Nectar d’Òr (peale vähemalt 10-aastast küpsemist eks-burboon vaatides järelküpsenud kahe aasta vältel Sauternes veini vaatides) ja Lasanta (peale vähemalt 10-aastast küpsemist eks-burboon vaatides järelküpsenud kahe aasta vältel Oloroso ja Pedro Ximénez  šerri veini vaatides).


Glenmorangie 10 yo „The Original“, 40%

Aroom on kerge, pehme ja aromaatselt lilleline, kergelt vürtsikad kollased luuviljad ja veidi ka tsitruseid (eelkõige apelsin, kuid ka greip). Veidi iirist, vanill ja kergelt kreemine pähklikreem. Maitse aroomile vastavalt kerge ja mõõdukalt magus. Vanill koos vürtside ja ingveriga. Tundub tammisem, kui oma pudelist maitstu. Puuviljadest nektariin, veidi toores aprikoos ja tsitrused. Lõpp on keskmise pikkusega, kuivusele kalduv ja lõpus jääb suhu veidi mõru rohune maik.

Glenmorangie 12 yo „Nectar d’Òr“, 46% ncf, nc

Aroom tajutavalt kergem ja delikaatsem. Mesised pehmed puuviljad koos värskust lisava sidruniga. Kui kangus maha arvata, siis meenutab magusat dessertveini küll. Samas on esil ka veidi happelisemad ja vürtsikamad valge veini aroomid. Lisaks apelsin pealepuistatud muskaadiga. Omapärane ja veidi kummaline viski aroom, mis võib olla paljudele meelepärane, kuid mitte päris mulle. Maitse üldiselt meeldivalt tasakaalus ja enam tunda destillaati. Magusad valged rosinad, muskaat, veidi ingverit ja sidrunit. Lisaks värsket marjasust (rohelised karusmarjad ja viinamarjad) ja tooremapoolset ananassi. Aroomiga võrreldes pehmust vähem ja särtsakust enam. Lõpp keskmiselt pikk ja kipub sinna kuivemapoolse ning kergelt vürtsika tammisuse poole.

Glenmorangie 12 yo „Lasanta“, 43%

Aroomis selge šerri, mis katab suures osas destillaadi. Kaneeli ja ingveriga kaetud tume šokolaad. Veidi kohvi. Tume suhkrusiirup, kõrbema lastud suhkur ja veidi ka väävlit. Pole siiski imalalt magus. Maitse veidi enam tasakaalus. Veinisuse all tõuseb esile ka algselt burboonvaadis küpsenud destillaat – linnased, vanill ja ingver. Lisanduvad rosinad ja piimašokolaad koos mõrudate apelsinimarmelaadi ja musta teega. Lõpp keskmise pikkusega, rosinad, mesi, kergelt kuivusele kalduv.


Meeldivad ühelinnaseviskid kõik, kuid mitte just minu maitsele. Vaatidest tulenev mõju tunda ning kõrvuti maitstuna on kõigil küll selge ühisosa, kuid see on siis erinevate varjunditega rüütatud. Kõige vaadimõjulisem oli kolmest Lasanta, mis meenutab veidi Auchentoshan "Three Wood" viskit. Mõlema puhul on kerge iseloomuga destillaat vaadi poolt veidi liigselt varjutatud. Kui siinmaitstutele koondhinne panna, siis võiks selleks olla C+.