Järjekorras kaheksas
UISGE toimub(s) 9.-10. veebruaril Helsingis ja endiselt ikka vanas
üliõpilasmajas (Vanha ylioppilastalo). Endal oli see siis juba viies kord
selles osaleda; seekord külastasin vaid ühel päeval. Võrreldes eelmise aastaga
oli märgata enam rahvast, rohkem Ameerika viskisid, rumme ja juurde oli toodud
ka Soome gin. Šoti linnaseviskide valik ei olnud just kuigi suur ega huvitav. Seekord
ei osalenud mitte üheski maitsmistoas (tasting), kuna ei leidnud neist ühtegi sellist,
milles oleks huvitav osaleda sisu või maitsmiseks toodud viskide tõttu. Talletan
oma seekordsed maitsmise muljed kahes järjestikkuses postituses. Maitstud sai kokku
kaheksa viskit, millest siin tutvustan viit ja homsesse postitusesse jääb kolm.
BenRiach 25 yo,
46,8% nc, ncf
Maitstud BenRiach
on villitud 2014. aastal peaasjalikult väljaspoole Suurbritanniat jäävatele
turgudele. Viski valmistamisel on kokku segatud burboon, šerri ja värsketes
(virgin) tammevaatides küpsenud viskid. Aroom on üsna kerge ja aromaatne, lilleline
ja puuviljane; mesi ja ka tammiseid vürtse. Maitse puuviljane, mesi, karamell
ja vürtsid ning veidi ka piprasust. Jääb tervikuna siiski pigem kergeks. Lõpp üsna
vürtsikas, suutundelt aga kreemine; keskmise pikkusega. Üpriski meeldiv, kuid ei
midagi erilist viski vanust arvesse võttes.
Arran Amarone Cask
Finish, 50% nc, ncf
Siin siis saab maitstud
ka viimane praegu villitav veinivaadis järelviimistletud Arran viski; eelmisel
aastal sai proovitud Sauternes, Madeira ja Port veini vaatides
järelviimistletud. Siinne viski on siis saanud lisamõjutuse Itaalia kuiva
punaveini vaatidest. Esmatundelt üsna samasse auku minev Arran. Veinivaadi mõju
domineeriv ning seda meeldivat Arrani puuviljast ja vanillist õlist kreemisust,
mis omane burboonvaatides küpsenud viskidele, siit ei leia. Aroom üsna õhuke,
hapukas veinisus, hapukad kirsid koos tumedama šokolaadiga (see on mulle muidu
meelepärane kooslus, kuid siin on see aroom ja ka maitse veidi liigselt
hapukuse ja isegi kirbuse poole kaldu). Suutundelt üsna terav ja marjaselt
kirbe. Lõpp pigem lühike. Ei ole mulle meelepärane.
Bunnahabhain 14 yo Pedro
Ximénez Finish, 54,3% nc, ncf
Siinmaitstav on üks
kahest eelmise aasta suvel villitud piiratud koguses Bunnahabhain viskidest.
Sai endale ostetud neist kahest eeldatavalt huvitavam Bunnahabhain 2004 Mòine
Brandy Cask Finish viski. Siin õnnestus siis maitsta neist teist. Bunnahabhain
Pedro Ximénez Finish viski on destilleeritud 24.03.2003, seejärel esmalt
küpsenud 11 aastat teise täitekorra eks-šerri vaatides ning aastast 2014
tõstetud järelküpsema esmatäite PX šerri vaatidesse ning seejärel villitud 27.06.2017.
Siinmaitstud näidis on pärit pudelist # 5754; kokku villiti seda viskit 6758
pudelit. Veidi hirmutav – šerri täiendamas šerrit.
Aroom domineerivalt
šerrine. Väga magus ja siirupine. Siin on leitav kõik magus – PX šerri, mesi,
magusad rosinad, karamell. Liig, mis liig. Minu jaoks ülimagus. Õnneks tuleb
alt veidi esile röstitud pähkleid. Maitses ja järemaitses domineerib samuti
siirupiselt magus PX šerri, mis ründab oma liigse ja imala magususega. Samuti on
seal rosinad, mesi ja magus karamell. Tervikuna meeldiv, kuid ei ole siiski oma
ülimagususes päris mulle.
Ardbeg An Oa, 46,6%
nc, ncf
Üle pika aja on
lisandunud Ardbeg põhisortimenti (seal on siis 10-aastane, Uigeadail,
Corryvreckan) uus püsiviski. Ja juba tüüpiliselt Ardbeg ja Glenmorangie viskidele
(üks omanik) on seegi kord tegemist vanuse märketa linnaseviskiga. Siinses viskis
on kokku segatud endistes Pedro Ximénez, värsketes (virgin) ja eks-burboon
vaatides küpsenud viskid ning tõstetud need enne villimist Prantsuse tammest
suurde segunemistõrde (mis antud viski puhul on saanud nime „Gathering Vat“ ehk
siis “kogunemise või kokkusaamise tõrs“) tasakaalu leidma. Viski vanuseks on
ligikaudu 8-10 aastat. Esmakordselt villiti see viski 2017 aastal.
Aroomis tuntav
Ardbeg, kuigi üsna kerge turbasuitsusus, linnased, vanill koos puuviljadega,
kus tunda pirni ja banaani. Üsnagi sarnane 10-aastasele oma tsitruselises-soolases-suitsuses
kerguses, kuid vähem turbane. Maitse samuti üsna delikaatne ja kergelt
kreemine. Magusa ja kuiva vahel on siin üsna hea tasakaal saavutatud. Järelmaitse
üsnagi pikk, veidi soolakas mineraalne puuviljadega rikastatud mõõdukas suitsusus.
Seda viskit võiks võtta kui 10-aastase Ardbegi pehmema iseloomuga nooremat venda.
Kui juhtub saadaval olema soodsa hinnaga, tasub täitsa ostmise peale mõelda.
Kilchoman Red Wine
Cask, 50% nc, ncf
Viski on
destilleeritud 2012 ja villitud 2017 aasta teises pooles ning kogu
küpsemisperioodi veetnud Portugali Douro orust pärit punase veini vaatides. See
viski on jätkuks Port, Madeira ja Sauternes vaatides küpsenud Kilchoman
viskidele. Neist esimest sai kunagi proovitud, kuid see ei jätnud just parimat
muljet. Aroomis tuleb esmalt tuhane ja magus turbasuitsusus, mis Kilchomani
puhul on alati üsna meeldiv. Siis hakkab esiplaanile trügima veinivaatide mõju,
mis viib aroomi enam marjasuse ja magusa puuviljasuse poole, veidi lisaks sõnnikulist
maalähedust. Tasapisi tuhane suitsusus muutub, tuues juurde vaskset metallisust.
Maitses kerge magusa ääristusega turbasus. Kergelt kreemine suutundelt, magusad
puuviljad, õrnalt hapukad punased marjad, vürtsid tammevaadist (ilmselt Euroopa
tamm). Lõpp keskmise pikkusega, kergelt vürtsikas marjane turbasus. Üsna meeldiv,
kuid siiski mitte kuigi head tasakaalu leidev; meenutab PX või portveini vaadis
küpsenud mõõdukamalt turbaseid Laphroaige.
