Bere oder on Šotimaa vanim kultiveeritud odrasort. Ilmselt tõid viikingid üle 1000 aasta tagasi Briti saartele. See odrasort oli kuni 19. sajandi keskpaigani ka viski tootmisel üsna tavaline või isegi peamine. Sordiaretuse mõjul, kus otsitakse keskkonnale vastupidavamaid ja paremat saaki andvaid odrasorte, vajus Bere 20. sajandil suuresti unustusse. Õnneks on ka viskitööstuses inimesi, kes maitserikkamate viskide otsingul pöörasid vähemalt eksperenteerimise mõttes taas pilgu sellele unustuses ja vaevalt saadaval olevale ordasordile. Nendeks olid eelkõige Bruichladdich, kuid väiksemal määral ka Springbank ja Arran.
Bere odraga seotult tegi Arran 2000ndate alguses koostööd ülikoolidega (Agronomy Institute of Orkney College, University of the Highland & Islands) ning eesmärgiks oli sellest ka viski destilleerida. Destilleerimisele jõutigi 2004. aastal ning selle tulemusel villiti kaks viskit – esimene 8-aastane 2012. aastal (5800 pudelit) ja vaadikangusel villitud 10-aastane 2014. aastal (4890 pudelit). Mõlema puhul toimus küpsemine eks-burboon vaatides. Siinmaitstav on siis neist esimene ning see on pärit 5cl näidispudelist.
Arran 8 yo Orkney Bere 2004/2012, 46,0% nc, ncf
Aroom: magus linnasus, kus piisavalt ka magusamaid, kuid siiski piisavalt särtsakaid tsitruseid. Veidi lillelisust koos kergelt kääritusele pöördunud puuviljadega. Kummelitee. Klaasis seistes Arranile omane tsitruste, pirni ja magusa tammevanilli kooslus.
Maitse: esmalt vürtsikust tammevaadist, siis magusaid värskeid tsitruseid, linnasesuhkur, kerge ürdisus. Lisaks ka oodatud ingver, pirn ja magus tammevanill.
Lõpp: üsnagi pikk. Ümar ja kergelt isegi ehk õline. Küpsed aprikoosid siin, tammevürts ja -vanill.
Hinnang: B
Väga hea ja võib ka öelda, et üsna tüüpiline burboonvaatides küpsenud Arran. Ega see viski väga tavapärasest 10-aastasest (blogis veel selle kuu viimasel päeval) väga palju ei erine. Siiski on siinne Bere odrast valmistatu ehk veidi linnaselisem, värskem ja rikkalikum.
