Arran viskid said 2019. aastal peale uuenduskuuri uue disainiga pudelid ja lisandusid ka mõned uued viskid. Üheks nendest on siinmaitstav „The Bodega“, mis peaks osutama siis šerrivaatide mõju ning seda kõrgemal kangusel esitletuna. Selle viski õde/vend on siis Barrel Reserve (burboon vaadi mõju, kuid madalamal kangusel villituna) ja „The Bothy“ (väikesemõõdulise vaadi – quarter cask – mõju, samuti kõrgemal kangusel). Kui need uued Arran viskid eelmisel aastal turule toodi, siis huvitas mind just siinmaitstav, kuna teised kaks olid juba varasemalt proovitud. Nii sai siis „The Bodega“ endale ka soetatud. Viski on küpsenud esmatäite väiksemamõõdulistes (250 liitrised hogshead vaadid) ja ilmselt Ameerika tammest valmistatud vaatides. Kuigi viski on vanuse märketa, on tegemist umbes 7-8 aastase küpsemisajaga viskiga nii nagu ka kaks teist ülalnimetatud Arranit. Maitstav on pärit 20.08.2019 villitud pudelist.
Arran Sherry Cask „The Bodega“, 55,8% nc, ncf
Aroom: kuiv puhas šerri ja kerged vürtsid, mis ümbritsetud magusa viigimarja moosiga. Karamelliseeritud suhkur võiga, hapukas rukkileib ja münt, kirssidega tume šokolaad, mööblilakk. Lisaks ingver ja kuiv tammisus. Klaasis seistes enam kreemist šerrisust. Vähese veega lahjendades münt, apelsinikoor, kuid muutub ehk veidi õhemaks. Lahjendades u 43%ni tuleb Arranile omane puuviljasus šerri alt esile.
Maitse: üsna teravalt ründav, kangus ja noorus suutundes enam esil. Pigem kuiv, kuid siiski magusa kreemise ääristusega šerrisus. Tume šokolaad, kus lisandiks tšilli ja kirsid. Kardemon, ingver, muskaat ja veidi ka pipart. Mõrkjas ja suud kuivatav tammisus selgelt esil, veidi ka alkohoolsust. Vesi pehmendab, kuid nooruslik teravus jääb. Otsest šerrisust nüüd vähem tunda, enam magusamat puuviljasust. Struktuurilt jääb veidi õhukeseks ja ei küüni päris meeldiva aroomi tasemele.
Lõpp: üsna pikk ja ehk veidi hapuka poole kaldu, kuid jällegi on piisavalt magus tammine ääristus tasakaalu hoidmas. Veega lahjendatult on ka järelmaitses enam magusamat puuviljasust.
Hinnang: B
Oluliselt kergem, kui viski värv oodata lubaks. See ei ole „šerri pomm“, vaid üsna rafineeritud ja puhas šerrivaadi mõjutusega viski, milles on alles Arrani destillaadi enda puuviljasus. Seda eriti veega lahjendatult. Veega lahjendamist kannatab väga hästi, isegi 40%ni lahjendatult ei lagune koost, vaid toob pigem esile Arrani kergema puuviljase poole. Tervikuna siiski veel üsna noor, rabe ja kärsitu Arran, mis püüab erinevate maitsetega intensiivselt esile tükkida, kuid pole veel selge, mis ta soovib iseloomult olla. Aroom oli kindlalt viski parim osa.
Kindlasti tasub seda Arranit proovida ja ka tervikpudelina osta (NB! Tallinnas olevad on siiski villitud sel aastal ja värvilt märksa heledamad; seega võib maitseprofiil olla siinmaitstust erinev). Võrdluse jaoks loomulikult koos Barrel Reserve ja The Bothy viskidega. Ja ega Tallinna poodides kõrgema (50+%) kangusega linnaseviskisid eriti palju just valikus polegi – Octomore, Aberlour a’bunadh, Ardbeg Uigeadail, Glenfarclas 105 ... ja siis nüüd Arran The Bodega ja The Bothy.