Aasta 2024 parimad

Kätte jõudnud viimase postituse tegemine viskiaastast 2024. Oli see vast ilus linnaseviskiaasta! Taas sai kevadel külastatud Campbeltowni ning tuuritatud Springbanki viskivabrikus. Viimasel korral vahele jäänud Glen Scotia viskivabrik sai nii tuuri kui ka maitsmisekogemusena sel korral ilusti ära kogetud. Meeldivaks kujunes ka tutvumine Põltsamaa viskiklubi ja sellega seotud inimestega. Lisaks osalemine privaatsematel maitsmistel. Seega jääb seljataha igati tore viskiaasta.

Allpool on toodud linnaseviskid, mida sel aastal võiks eraldi esile tuua. Arvestusse ei võtnud Campbeltownis kohapeal mekitud viskisid kuna kohapealne atmosfäär iseenesest mõjutas oluliselt nende viskide meelepärasust. Kuid kõik need võiks tinglikult siia aasta parimate viskide loetellu siiski lisada. 

Kaksteist 2024. aastal maitstutest esile tõstetavat linnaseviskit alfabeetilises järjestuses:

• Benromach 2012/2021 Contrasts: Peat Smoke, Sherry Cask Matured, 46,0%
• Benromach Single Cask 2011/2022 Polish Oak #770, 59,2%
• Bruichladdich Bere Barley 2008/2014, 50,0%
• Glenfarclas 21 yo, 43,0%
• Glen Scotia 2010/2020 Vintage Release No.3 Campbeltown Cross, 46,0%
• Hazelburn 12 yo Oloroso Cask Matured 2010/2022 (22/238), 49,9%
• Hazelburn 15 Oloroso Cask Matured 2008/2023 (23/187), 55,8%
• Kilkerran 8 yo Cask Strength, Bourbon Cask Matured (22/232), 55,8%
• Laphroaig 10 yo (pre 1994), 43,0%
• Longrow 15 yo Open Day – May 2022, 56,2%
• Octomore 14.3, 61,4% 
• Port Charlotte Islay Barley 2012, 50,0%

Põgus pilk ka uude aastasse. Kuna 1. veebruar 2025 täitub linnaseviski blogil 10 aastat, siis nii jaanuar kui veebruar kulgevad selle tähistamise rütmis. Esiteks tuleb jaanuaris maitsmisele kuraditosin Cadenhead’s poolt villitud ühelinnaseviskit. Veebruaris aga võtan siis 10-aastase blogi tähistamiseks ette kolm 10. aastast – Springbank, Port Charlotte ja Laphroaig Cask Strength. Neile kolmele juba ette teada suurepärasele linnaseviskile lisaks siis blogis juba varasemalt maitstutest 16 näidise pimemaitsmine, et selgitada neist välja meeldivuse põhine järjestus. Ja ehk mahub veebruari veel midagi. Märts ja aprill pühendun aga tervikuna üksnes uutele Šoti ühelinnaseviskidele: Ardnahoe, Ardnamurchan, Clydeside, Holyrood, Kingsbarns, Lagg, Lochlea, Strathearn ja Torabhaig.

LAGAVULIN Distillers Edition 1998/2014

Kätte jõudnud 2024. aasta viimase viski maitsmise tutvustus. See on ühtlasi linnaseviski blogi 900. postitus!  Jätkates kaht viimast aastat, on sobilik viski selleks Lagavulin. Tegemist on seekord Distillers Edition seeria viskiga, mis Lagavulini puhul tähendab peale esmast eks-burboon vaatides küpsemist umbes aasta jagu järelküpsemist Pedro Ximénez šerri vaatides. Viski on destilleeritud 1998 ja villitud 2014.

Lagavulin Distillers Edition 1998/2014, Batch No. lgv.4/503, 43,0%

Aroom: üsna rikkalik, täidlane ja väga meeldiv. Roosiõite aromaatsus ühendatud magusa ja sooja vegetaalse turbasuitsuga; martsipan ühendatud tõrvaseebiga; jõhvika ja apelsini tükkidega tume šokolaad kuuma asfaldi nõgisusega. Kuivatatud viigimarjad ja datlid. Klaasis seista lastes muutub väga kreemiseks, juurde tuleb kerge tubakas ja sõnnikulisus ning selgelt ka meresoolasus.

Maitse: algus on suutundelt kreemiselt pehme ja ümar. Siis tuleb tugev turbasuitsusus, mis jääb saatma kogu maitsekaart. Nõgine, tõrvane. Kuivatatud viigimarjad ja datlid, rosinad ja mõru tume šokolaad. Teises pooles tammist vürtsikust, pipart, veidi ingverit, salmiakki, meresoolasus. Törts lihtsam kui aroom oodata lubas ning seda suuresti tänu madalale kangusele.

Lõpp: pikk. Kreemine nõgine turbasuitsusus, meresoolane. Kasvavalt vürtsikas ja veidi piprane järelmekk, kus ka vihjed ingverile.

Hinnang: B+

Aroom selgelt siin viskis rikkalikum ja parim osa. Maitsetele, mis samuti rikkalikud ja meeldivad, teeb siiski karuteene madal kangus. Kui see viski vaid oleks külmfiltreerimata, ilma piirituskaramelli lisamiseta ja villitud vähemalt 46% kangusel.

GLENFARCLAS 21 yo

Glenfarclas ühelinnaseviski on jäänud minu poolt kuidagi unarusse. Viimati sai seda maitstud ja ka blogis tutvustatud 18.12.2021. Häbi mulle! On ju Glenfarclas selgelt üks mu lemmikviskidest. Võtsin siis kollektsioonis olevast viiest Glenfarclas viskist ette seekord 21-aastase. See täidab siis ilusti ka puuduva lünga seni juba maitstud 10-, 12-, 15-, 17- ja 25-aastase Glenfarclas viskide reas.

Siinmaitstav 21-aastane on villitud 21.04.2011 ning ise sai see endale soetatud juba 2012! Seega on see pudel oma maitsmist oodanud kaksteist pikka aastat. Ja nüüd talve alguses ja pühade eel on just õige aeg seda blogis postitada.

Glenfarclas 21 yo, 43,0% nc

Aroom: koheselt meeldivalt aromaatne ja rikkalik. Karamelliseeritud tsitrused, kuivatatud puuviljad (aprikoos, õun), ümar pähklikreemisus, martsipan, kerge muldsus taustal. Klaasi väljavalatult seista lastes paks magus vanill ja seda koos õrnalt suitsuse vihjega. Konserviananass annab magusust ja lisab veelgi täidlust. Samas jääb siiski värskeks ja heasse magus-kuiva tasakaalu.

Maitse: suutundelt kreemine. Kuivatatud mango, piimašokolaad, martsipan, paks vanill. Keskosas karamelliseeritud tsitrused, kuivatatud aprikoos ja piisaval määral tammist kuivust, mis ei lase maitsetel liiga magusaks minna. Meeldivana ja rikkalikust lisavana ka kaneel, värske münt, veidi lagritsat ja kerge ingverine särtsakus.

Lõpp: üsna pikk ja kurku soojendav. Hea magusa-kuiva tasakaal, magus šerrisus, veidi mentoolsust ja endiselt ka karamelliseeritud tsitrused.

Hinnang: B+

Rikkalik ja harmooniline Glenfarclas. Küpsemisiga meeldivalt tunda. Ainus kriitika puudutab veidi madalat kangust.

Häid pühi!

DEANSTON 1997/2015 MoS

Siinmaitstav Deanston tuleb Saksa sõltumatult villijalt Malts of Scotland (MoS). Viski on destilleeritud 1997, küpsenud ühes eks-šerri hogshead mõõtu vaadis MoS #15069 ja villitud umbes 18-aasta vanuses 2015. aastal kokku 255 täismõõdus pudelit. Siinmaitstav on pärit 5cl minipudelist, mida villiti kokku 96 pudelit.

Deanston 1997/2015, sherry hogshead MoS #15069, 57,9% nc, ncf

Aroom: esmalt väävel ja hapukapsas, siis läbi kopitanud puidu kuivatatud õunad. Mitte just kõige meeldivam algus. Klaasis seista lastes õunaäädikas, fino šerri ja teatav ürdisus. Hiljem kuiv tamm, kuiv vanill. Veega lahjendades veidi tuttavlikum linnaseviski aroom. Ninatundelt nüüd kreemisem ja vanillisem, kuid teatav äädikalisus jääb endiselt alles.

Maitse: üsna huvitav ja omapärane. Kreemised puuviljad teatud kääritusega. Fino šerri, astelpaju, pihlaka kirbus, parkained, kuiv tamm. Siiski on suutundes piisavalt ümarust ja linnaste kreemisust säilitamaks head tasakaalu ja näitamaks, et tegemist on siiski linnaseviskiga.

Lõpp: keskmise pikkusega. Fino šerrisus, pihlakad, mis võtavad järelmekis pöörde magususele.

Hinnang: C+

Üsna omapärane Deanston. Polegi vist sellise maitsekooslusega linnaseviskit varem kohanud. Raske hinnata, kuna see on ühelt poolt justkui meeldiv oma omapärasuses, kuid samas on selles midagi veidrat ja ebameeldivat. Tundub, et siin pole vist tegemist olnud mitte kuigi kvaliteetse vaadiga.

GLENTAUCHERS 18 yo LotG 1996/2015

Aasta viimane kuu on maitstavate viskide osas üsna eklektiline. Siinmaitstav Glentauchers ühelinnaseviski tuleb sõltumatult villijalt Hannah Whisky Merchants ja seeriast Lady of the Glen. Tegemist on 1996. aastal destilleeritud ning seejärel 18-aastat ühes endises burboonvaadis küpsenud viskiga, mis siis villiti 2015. aastal kokku 229 pudelit. Maitstav on pärit 3cl näidisest.

Glentauchers 18 yo, Lady of the Glen 1996/2015, bourbon cask, 56,5% nc, ncf

Aroom: esmalt kuiv tamm, teraviljasus ning kooritud mandel, mis annab veidi magusust. Klaasis seistes muutub magusamaks – vanill ja kookos. Veega lahjendamine kasvatab aromaatsust ja ümarust. Kõrge kangus pole üldse tunda.

Maitse: magus ja värskelt puuviljane. Puuviljasus selline üldine, konkreetset puuvilja tuvastada raske. Vanill, teraviljasus, kooritud mandel ja veidi ka kookost. Veega lahjendades suutundelt meeldivalt ümar ja hästi suud kattev. Kerge vahasus, kus meeldivalt värsket särtsakust annavad magusamapoolsed tsitrused. Mitte nüüd eriti rikkalik, kuid hästi integreeritud ning väga puhas ja naturaalne. Varasuvist puuviljaaeda meenutav ja ilmselt just sellesse aega paremini sobituv viski.

Lõpp: üsnagi pikk ja värske. Meeldiv segu puuviljasusest ja tammisusest. Veidi ka rohusust. Lõpp kuivusele kalduv.

Hinnang: B+

Eks-burboon vaatides 15-20-aastat küpsenud ja vaadikanguses villitud Speyside piirkonna ühelinnaseviskide headus.

TAMDHU 15 yo & 12 yo

Tamdhu viskid on paar kuud tagasi jõudnud ka Eesti lettidele (12-, 15- ja 18-aastane ja Batch Strength 55.8%). Seega on sobiv neist ära maitsta kaks esimest. Ilmselt on mõlemad kokku segatud nii Ameerika kui Euroopa tammest valmistatud ja šerriga viimistletud vaatides. Seda siiski ilmselt veidi erinevas proportsioonis. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Tamdhu 15 yo, 46,0% nc, ncf

Aroom: ümar kuiv magus šerrisus. Rosinad kindlasti, kuivatatud aprikoos ja õun, mesi (meekook). Veidi hiljem lisanduvad kuivatatud ploomid ja ploomimarmelaad, lisaks veel tammiseid vürtse. Klaasis seistes muutub veidi imalalt magusaks, seda tänu lisanduvale toffeele ja pruunsuhkrule. Samas ka lihtsustub.

Maitse: magus-kuiv tammisus, tumedad rosinad, võikompvekid, iirisekompvekid, tammevanill. Teises pooles selgelt kasvav tammine vürtsikus, veidi pipart, kuid peamiselt kaneeli ja seda veidi liiga ohtralt. Tervikuna on maitsed veidi liiga magususe poole kaldu, mida ehk isegi veidi mitte meeldivalt viisil täiendab üsna tugev tammisus.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kuivem tammine vürtsikus, liigsele kaneeliga maitsestamisele omane kirbus. Siiski on neile lisaks ka magusat šerrisust ja tumedale šokolaadile vihjeid.

Hinnang: B

Kuna sain hiljuti 2cl koguses ka Tamdhu 12-aastase näidise, siis oli võrdluseks ka see hea ära proovida.

Tamdhu 12 yo, 43,0% nc

Aroom: tajutavamalt vähem šerrine. Karamelline magusus, toffee, iiris, vanill. Veidi ka lihtsat rohusust. Kuivatatud õunad.

Maitse: vanill, veidi nahksust koos õrnalt papise noodiga. Rosin, magus dattel, kaneelisaiad.

Lõpp: pigem lühike. Magus toffee.

Hinnang: C+

Tamdhu 15-aastane selgelt parem ja rikkalikum kui 12-aastane, kuigi neil on selge ühisosa olemas – kerge kaneelise vürtsikusega magus toffee ja iiris. Minu jaoks on siiski mõlemad mitte just kuigi meelepärase profiiliga šerrivaatides küpsenud linnaseviskid. Neis domineerib toffee magusus ilma seda piisavalt tasakaalustava värskema puuviljasuseta. Tõdesin seda sama ka viimati blogis tutvustatud Tamdhu puhul (11.01.2022). Varasemad Tamdhu viskid olid minu jaoks meeldivama maitseprofiiliga, kuna need olid sellised klassikalisemad šerrivaatides küpsenud Šoti ühelinnaseviskid.

TOBERMORY 20 yo LotG 1995/2015

Teine Tobermory tuleb sõltumatult villijalt Hannah Whisky Merchants ja seeriast Lady of the Glen. Tegemist on juulis 1995 destilleeritud, ühes endiste burboonvaatide põhjal kokku pandud hogshead mõõtu vaadis #1237 kakskümmend aastat küpsenud viskiga, mis siis villiti septembris 2015 kokku 259 pudelit. Maitstav on pärit 3cl näidisest.

Tobermory 20 yo Lady of the Glen 1995/2015, bourbon hogshead #1237, 56,2% nc, ncf

Aroom: kuiv linnasus, kuivatatud sidruni ja apelsini koored. Limoncello, kergelt märg villane lõng, kriidisus. Klaasis seistes tuleb magusust, veidi vanilli ja selle ümarust ning selgelt ka vahasust. Vee lisamine lihtsustab aroomi, tuues esile mesisuse ja linnaste magususe. Parem lahjendamata. Pikem küpsemine on selgelt ja meeldivalt tunda.

Maitse: pehme ümar vanilline ja linnaseline algus, siis särtsakad tsitrused, eriti sidrunikoor. Veidi sellist värsket pärmi(tainasust), soolakaramelli. Suutundelt kergelt õline ja vahane. Vee lisamine toob tammevanilli, suutundelt üsna kreemine, lisaks ka soolane ürdisus.

Lõpp: keskmise pikkusega. Pärmisus jätkub ka siin, lisaks limoncello, veidi münti ja mineraalsust järelmekis.

Hinnang: B+

TOBERMORY 12 yo

Tobermory on üks selline linnaseviski, mida olengi mekkinud vaid korra. Selleks oli 10-aastane (blogis 10.11.2020). Tobermory on seega jäänud suuresti minu viskiradarile märkamatuks. Väikese vigade parandusena saab siis nüüd ära maitsta selle 10-aastase 2019. aastal välja vahetanud 12-aastane. See Tobermory on küpsenud esmatäite eks-burboon vaatides, kuhu on sekka lisatud siis ka värsketes tammevaatides (virgin oak) küpsenud. Siinmaitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Tobermory 12 yo, 46,3% nc, ncf

Aroom: aromaatne ja samas ka üsna magus. Parfüümne lillelisus. Linnaste, vanilli ja karamelli magusus ja kreemisus. Juurde tuleb metsaõite mesisus, kus veidi hoomatav apelsiniõli. Magusust annavad juurde troopilised puuviljad, eriti siirupis konservi ananass. Hooti lööb sisse ka hapukapsa aroomi, kuid seda õnneks mitte nii palju, et meeldivalt magusat aroomi häirida. Mõni tilk vett toob mesise ja vanillise magususe veidi liigselt esiplaanile.

Maitse: hästi suud kattev. Vanilli magus kreemisus, mesisus, linnaste magusus. Keskosas värske mahlane magus apelsin, magus küpse ananass. Teine pool tammine vürtsikus, kus kerge pipar, ingver ja soolasus. Üsnagi meeldiv maitsekaar, kus teise poole vürtsikus ei lase esimeses pooles domineerinud magususel imalaks muutuda.

Lõpp: keskmise pikkusega. Magusad tsitrused, kerge tammine ingver. Lõpetab soolane järelmekk.

Hinnang: C+

Meeldiv ja hea linnaseviski. Oma iseloomult võrreldav Arran 10-aastasega.

Compass Box Peat Monster

Compass Box muutis suve teises pooles oma segulinnaseviskide põhisortimenti. Kui aastaid kuulusid sinna Oak Cross, The Spice Tree, Peat Monster, millele lisandusid The Story of Spaniard ja Orchard House, siis uues sortimendis on neist alles jäetud vaid Peat Monster ja Orchard House. Lisandusid aga Nectarosity (seguviski) ja Crimson Casks. 

Siinmaitstav Peat Monster on villitud 11.12.2018 ja on kokku segatud järgnevalt: Caol Ila – taastäidetud hogsheads (magus suitsusus, 46% tervikust), taastäidetud hogsheads (puhas suitsusus, 14% tervikust), taastäidetud hogsheads (delikaatne suitsusus, 3% tervikust), taastäidetud hogsheads (puuviljane suitsusus, 1% tervikust); Laphroaig – taastäidetud hogsheads (mereline suitsusus, 35% tervikust); Highland malt blend – 1%.

Compass Box Peat Monster, 46,0% nc, ncf

Aroom: esmaselt ja koheselt meeldiv magus lõkkesuitsune turbasuitsusus. Turvastatud linnaste magusus ning oodatult ka nooruslikult värske toorus. Mereline mineraalsus, sidrunimahl. Digestive küpsised koos kerge soolakaramelliga. Veidi vett lisades toob meditsiinilise (antiseptik) aroomi koos magusa sidruniga. Tühjas klaasis tund ja enam seismise järgselt on selgelt äratuntav Laphroaigi mereline turbasus.

Maitse: väga heas tasakaalus ja üldsegi mitte selline noor ega toores üheplaaniliselt igav turbasuitsusus. Hoopis selline selgelt mereline, mineraalne ja siduniline ühelt poolt, millele teiselt poolt lisandub troopilisemat laadi paks puuviljasus. Kannatab ka hästi veega lahjendamist, kus domineerima hakkab suitsuselt soolane merelisus koos kreemise suutundega.

Lõpp: keskmise pikkusega. Maitses esinenu kandub ilusti ka järelmaitsesse.

Hinnang: B+

Puhas ja kirgas soodsa hinnaga Caol Ila (suuresti), millele Laphroaigi osa annab kerge antiseptilise täienduse. Hea tervik.

OCTOMORE 15.1, 15.2, 15.3

Igal aastal püüan võimalusel ikka soetada Octomore uue seeria näidised. Sedakorda sai siis soetatud 2024. aasta sügisel villitud Octomore 15. seeria kolm 2cl näidist.

Octomore 15.1 destilleeriti 2018. aastal Šotimaa mandriosas kasvanud Concerto odra 2017. aasta saagist. Selle viski jaoks kasutatud linnaste turvastamise tase on 108,2 ppm ja seee küpses viis aastat esmatäite eks-burboon vaatides ja uuesti söestatud endistes burboon vaatides.

Octomore 15.1, 59,1% nc, ncf

Aroom: meeldivalt magus turvastatud linnasus. Ninatundelt üsnagi paks ja soe. Vanill, linnasejahu. Veidi põlenud rohusust. Paari tilga veega kerge sõnnikulisus ja kreemine sidrun.

Maitse: esmatunnetuselt hästi tasakaalus vanilli, linnaste ja suitsususe kombinatsioon. Siiski järgneb kiirelt üsna teravalt lõikav sidrunimahl, toores tikker. Veega veidi lahjendades tõuseb esiplaanile tugev turbasus koos tugeva soolasusega, kus ka kerge metallisus. Veega lahjendades veidi meelepärasem.

Lõpp: keskmise pikkusega. Roheline – toores tikker, hapukas õun. Veidi selline tuhane suitsusus, mis kergelt kuivusele kalduv.

Hinnang: B

Octomore 15.2 destilleeriti samuti 2018. aastal ja seda samuti 2017. aasta saagist, kasutades 100% Šotimaa mandriosast pärit Concerto otra. Turvastamise määr samuti 108,2 ppm. Algne küpsemine on toimunud alguses teise täitekorra veini vaatides ja teise täitekorra eks-burboon vaatides ning 2023. aastal viidi nende kombinatsioon järelküpsemiseks esmatäite konjaki vaatidesse.

Octomore 15.2, 57,9% nc, ncf

Aroom: magusad grillitud puuviljad, grillitud magus paprika. Suitsusus ongi selline grilline, kus lisaks veidi rohupõlengu laadset suitsusust. Lisaks on hoomatav sügisene metsaalune kõdu, mis lisab meeldiva nüansi. Klaasis seistes kerge metallisus.

Maitse: huvitav mekk. Kirbust, piprasust omajagu, mis teeb suutundelt selle võrreldes .1-ga märksa teravamaks ja tundelt nooremaks. Roheline tomat, roheline paprika. Teises pooles metallise noodiga üsnagi tugev turbasus, kuid seda selgelt siiski nõrgemana kui .1 viskis. Veega lahjendamine midagi positiivsena juurde ei anna.

Lõpp: keskmise pikkusega. Üsna teravalt lõikav. Magus-mõrkjas paprika, turbasuitsune järelmekk.

Hinnang: B

Octomore 15.3 destilleeriti samuti 2018 ning seda Octomore farmis kasvanud 2017. aasta Concerto odra saagist. Turvastamise määr on siin koguni 307,2 ppm, mis on Octomore 8.3 (309,1 ppm) järel tugevuselt teine. Küpsemine on toimunud esmatäite eks-burboon ja Oloroso šerri (hogshead) vaatides.

Octomore 15.3, 61,3% nc, ncf

Aroom: esimene assotsiatsioon – tahiini, ehk selgelt seesamine. Lisaks magusama poolsed digestive küpsised. Magus-kuiv põhiaroom. Suitsusus koos metallise noodiga. Veidi sellist puidu kopitust, mis ilmselt osutus šerrivaatidele. Klaasis seistes paks ja magus tugev turbasuitsusus, millele lisandub taustalt tõusev sõnnikulisus ja mereadru. Kõrge kangus pole üldse tunda.

Maitse: magusalt ümar ja kreemine algus. Teine pool väga tugevalt turbasuitsune, millele lisandub karamelliseeritud apelsini nüansiga tume šokolaad. Üsna ekstreemne maitsetelt. Kõrge turbasuse määr on siin selgelt kohal ja tuntav. Vesi ei tee head, lihtsustab tuntavalt.

Lõpp: pikk. Turbasuitsusus jätkub väga pikalt, kuhu lisandub veidi metallisust ja üsna ohtralt mereadrulist soolasust.

Hinnang: B+

Tervikuna on need kolm Octomoret ehk veidi pettumust valmistavad, kuid siiski endiselt väga head kõik. Octomore 15.1 oli võrreldes varasemate .1 viskidega tundelt noorem, toorem ja sirgjoonelisemalt lihtsam. Octomore 15.2 nagu juba reeglina ikka .2 viskid, oli ka seekord kuidagi veider ja mulle mitte kuigi sümpaatne. Parim oli neist kolmest nagu ikka .3 viski, kuid sedakorda 15.3 ehk mitte nii hea kui varasemad Islay saarel kasvanud odrast valmistatud Octomored.

BALVENIE 12 yo Triple Cask

Olen seda 12-aastast Balvenie viskit varem minipudelist proovinud (blogi 25.01.2016). Tegemist on siin nimele vastavalt kolmes eri tüüpi vaadis küpsenud viskiga. Kasutatud on traditsioonilisi (taastäidetud eks-burboon), esmatäite eks-burboon ja esmatäite oloroso šerri (ilmselt Euroopa tammest) vaate. Maitstav on pärit 20cl pudelist, mis villitud ilmselt kuskil 2018.

Balvenie 12 yo Triple Cask, 40,0%

Aroom: mesine puuviljasus, mõdu, vanillikreem, ahjuõunad, veidi roosiõisi. Kerged vürtsid, eriti kaneel. Vihjed kuivale tammele.

Maitse: ümar ja mesine algusosa, kuhu lisandub kaneeliga ahjuõun ja mõningane vanill. Teises pooles üsna tugevalt vürtsikas ja tammine.

Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Tammine ja vürtsikas; kaneel ja kergelt ingverine järelmekk.

Hinnang: C+

Kuigi siin palju ei toimu, on siiski tegemist Balvenie’le tüüpiliselt hea linnaseviskiga. Aroom parim osa. Madal kangus on veidi maitses tunda, kuid tammine vürtsikus hoiab lahjaks taandumise eest.

OBAN 14 yo

Oban 14-aastast viskit olen alates 1990ndate keskpaigast mitmel korral endale soetanud (igal kümnendil vähemalt korra, viimati ehk kuskil 2013) ning see on ka alati üsna meelepärane minu jaoks olnud. Kuigi tegemist on vaid 43% kanguses villituga ning samas ka külmfiltreeritud ja piirituskaramelli sisaldava ühelinnaseviskiga, on see siiski õnneks säilitanud oma lääneranniku puuviljase robustsuse. Siinmaitstav on villitud 2021. aastal.

Oban 14 yo, 43,0%

Aroom: meeldivalt värske, puuviljane ning seda koos mesisuse ja kergelt vürtsika tammisusega. Puuviljad on veidi sellised üleküpsenud koos juba kerge puuviljakäärituse aroomiga. Seda pehmendab ja ümardab aromaatne küpse magus ploomisus, värskust lisab apelsinimarmelaad ja lääneranniku meeleolu loovad värskelt kaldale uhutud vetikad.

Maitse: küpsed ja keedetud puuviljad koos tõusvalt lisanduva tammisusega, kus mõrumagusad vürtsid ja ürdid. Sidruni ja apelsini marmelaad. Õrn suitsune vihje.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kergelt piprane tammisus, kardemon, koriander, mis koos soojendavad meeldivalt kurku. Järelmekk ehk veidi kuivusele kalduv.

Hinnang: B

Endiselt väga hea ühelinnaseviski, hoolimata 43%st ja muudest n.ö hädadest.

2x Aerstone 10 yo: Sea Cask & Land Cask

Õnnestus saada kahe ühelinnaseviski näidist. Tegemist on Aerstone nimelise viskiga, mis tegelikult on päirt Ailsa Bay viskivabrikust. Ailsa Bay kuulub William Grant & Sons alla ning on üks neljast neile kuuluvast linnaseviskivabrikust Glenfiddich, Balvenie ja Kininvie kõrval. Kui kolm viimast on Speyside piirkonnas ja asuvad sisuliselt kõrvuti, siis Ailsa Bay asub Lowland piirkonnas. Ailsa Bay nimelist viskit ennast on villitud üsna vähe; suurem osa toodetust läheb Grants seguviskide koostisesse. 

Viskivabrik on rajatud 2007. aastal ning aastaselt tootmisvõimsuselt (12 miljonit liitrit) on see Šoti linnaseviskivabrikutest suuruselt viies; kavas on seda aga veelgi laiendada mahus, mis annaks võimsuseks koguni 30 miljonit liitrit. Ailsa Bay’s toodetakse viit eri tüüpi destillaati: kerge ja magus, raskepärasem ning kolm eri turvastamise määraga destillaati (tugevaim 50 ppm). Siinmaitstavad Aerstone viskid annavad võimaluse proovida kergema stiiliga Ailsa Bay viskit (Sea Cask), kus vaadid on kirjade järgi küpsenud Girvanis ja suhteliselt merele lähedal asuvates ladudes (sealt siis nimi) ning tugevama stiiliga turvastatud linnastest valmistatud Ailsa Bay viskit (Land Cask), mis küpsenud vaatides, mis asunud sisemaal paiknevates ladudes. Mõlemad on 6cl näidispudelid, mis saadud 2021. aastal (Land Cask) ja 2022. aastal (Sea Cask) villitud pudelitest.

Aerstone 10 yo Sea Cask, 40,0%

Aroom: kerge ja teraviljane, digestive küpsised, veidi rohusust, värsked õunad, värske sai.

Maitse: kerge ja lihtne, kergelt mõrkjas rohusus, kus siiski piisavalt ka teraviljasust, mis annab veidi paksust ja ümarust.

Lõpp: pigem lühike. Teraviljane koos kerge rohuselt mõrkja noodiga. Kooritud mandel samuti järelmekis.

Hinnang: C

Aerstone 10 yo Land Cask, 40,0%

Aroom: üsna tugevalt turbasuitsune, ning see on selline rohupõlengu magus suitsus. Turvasttaud linnased, veidi vanilli. Klaasis seistes õrn metallisus nagu ikka võib seda noortes tugevamalt turvastatud linnaseviskides kohata.

Maitse: turbasuitsune, joodisust ja meditsiinilisust à la lahja Laphroaig (Laphroaig Four Oak). Veidi rohust kirbust, mida tasakaalustab magus tammevanill. Madal kangus muudab suutundelt liigselt vesiseks. Maitsed ei kanna ning neid on siin üldse üsna vähe peale suitsususe.

Lõpp: pigem lühike. Joodisus, vanill, suitsune.

Hinnang: C

Keskpärased viskid mõlemad, kus midagi erilist kuid ka midagi vastumeelset ei ole. Mulle oli turbasuitsune Land Cask viski meelepärasem, kuid parima tulemuse andis hoopis nende kahe segu, kus 2/3 Sea Cask ja 1/3 Land Cask. Mõlemad viskid toimiksid oluliselt paremini kõrgemal kangusel, kuid teades Grantsi villimispoliiitkat, oleks see ilmselt lootusetu ootus.

Kaks segu- ja viis linnaseviskit

Oktoobri viimasel päeval on sobilik ära proovida mõned ilmselt lihtsakoelisemad viskid. Nendeks on kaks vana, ilmselt 1990. aastate alguses villitud, Šoti seguviskit (mõlemad 5cl minipudelid) ja viis The Whisky Tasting Company poolt ümberdekanteeritud Šoti ühelinnaseviskide 3cl mahus näidispudelit. Kõigi nende eest tänu Toivole!

Seagram’s 100 Pipers, 43,0%

Aroom: magus piirituselisus ja magus vanill.

Maitse: magus piirituselisus, vanill, veidi vürtsikust ja veidi papisust.

Lõpp: lühike, üsna magus ja suhkrune, siiski kergelt vürtsikas noot järelmekis.

Hinnang: C (seguviski)

Ian Macleaod’s Isle of Skye 8 yo, 40,0%

Aroom: algus üsna kinnine, värske puit, kopitanud puit. Odava rummi magusus. Tajutav on kerge riknemine (viski oli plastikust minipudelist u 1,5cl jagu aurustunud).

Maitse: kerge piprasus (ilmselt Taliskeri panus), lihtne alkhohoolne magusus.

Lõpp: keskmise pikkusega, piprane ja papine koos sellise odava rummi magususega.

Hinnang: D (seguviski)

Tomintoul 10 yo, 40,0%

Aroom: kerge, linnaseline ja veidi lilleline. Eriti on tunda juustukoogi aroomid.

Maitse: oma kerguses pigem seguviskile sarnanev. Kerget puuviljamarmelaadi ja kuivemat sorti vürtsikust veidi, kuhu hiilib jällegi ligi juba tuttav papisus.

Lõpp: lühike, piirituseline ja papine.

Hinnang: D

Glenandrew 10 yo, 40,0%

Aroom: vähearomaatne, väga liistunud, papine, kerge suitsune noot.

Maitse: muidugi taas papine, üleküpsenud õunad ja mandariinid. Samuti õrn suitsune vihje ning veidi tammevaadi kirbust. Tundub olema väga noor Ardmore.

Lõpp: lühike. Üleküpsenud õunad koos papisusega.

Hinnang: D

Auchentoshan 11 yo Hepburn’s Choice 2002/2013 (refill hogshead), 46,0% nc, ncf

Aroom: kerge puhas teraviljasus, hästi õrn sidrun, veidi värskeid rohelisi ürte. Kõrgem kangus annab võrreldes eelnevatega selgelt enam aromaatsust. Ja õnneks pole siin papisust!

Maitse: kerge, kuid kõrgem kangus on siiski esmasel suupuudutusel kohe võrreldes eelnevatega meeldivalt tuntav. Petrooline õlisus, kuid taas tuleb veidi papisust, sedakorda on see kaaslaseks teraviljasusele ja kergelt rohusele vürtsikale piirituselisusele.

Lõpp: keskmise pikkusega, kurku soojendav kerge vürtsikus.

Hinnang: C

Arran 10 yo, 46,0% nc, ncf

Aroom: magus linnasus, aprikoosid, mandariinid. Õunamoos kerge kaneeliga, lahja ingver, veidi mesisust klaasis seistes.

Maitse: vürtsikas pähklisus, karamelli veidi, linnasus. Kuivatatud puuviljade magusus, tammine vürtsikus.

Lõpp: keskmise pikkusega. Metsapähkel, kooritud mandel.

Hinnang: C+

The Ileach, 40,0%

Aroom: kergelt metalline magus turbasuitsusus, kookosküpsised, põlenud rohusus – iseenesest isegi täitsa meeldiv. Klaasis üle 15 minuti seistes muutub aga väga liistunuks, sõna otseses mõttes laguneb koost.

Maitse: magus, pähkline, kergelt turbane linnasus. Papisust veidi ja üsna liistunud olek.

Lõpp: lühike, papiselt turbane rohusus.

Hinnang: D

Kummalisel kombel on seitsmest kuuel, ja eriti selgelt 40% omadel, juures äratuntavalt papine aroom ja eriti mekk. Kas on siis tõesti need madalama kangusega viskid sellise iseloomuga või on tegemist dekanteerimisest (linnaseviskid) ja/või mittesobilikest säilitustingimustest tingitult see viskidele juurde imendunud. Igal juhul pole sel korral maitstud viskid head; erandiks vaid oodatult Arran!

CRAIGELLACHIE 10 yo SMoS 2011/2022

Viimane seekordne Craigellachie tuleb Elixir Distillers nimeliselt sõltumatult villijalt ning kuulub The Single Malts of Scotland seeriasse. Viski on destilleeritud 20.04.2011, küpsenud täisaja ühes šerri vaadis (butt) #900093 ning villitud vaadikangusel 15.04.2022 kokku 510 pudelit. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Craigellachie 10 yo SMoS 2011/2022 Sherry Butt #900093, 60,0% nc, ncf

Aroom: esimesena kohe üsna tugev väävlisus ehk põlenud tikkude aroom ning teravalt ninna lõikav kangus. Põlenud karamell, kohvipaks. Tasapisi tuleb kopitanud puit, üliküpsed jõhvikad ja vähesel määral kompotikirsid. Pikk õhutamine leevendab teravust, kahandab väävlisust ja toob samas esile kuivatatud puuviljad. Veega lahjendamine tõmbab samuti teravuse maha, toob ümarust, kuid samas ei tõuse suurt esile uusi aroome. Lisanudb ehk vaid piimašokolaad ja veidi sellist otsest šerrisust.

Maitse: kange ja alkohoolselt terav, maitsed üsna suletud. Õhutamise järgselt tamm, põlenud karamell, kange kohvi mõrkjus. Veega lahjendamisel (soovitavalt isegi kuni 45%ni) suutundelt meeldivalt paks ja ümar, kuid maitsetelt jääb endiselt pigem vaeseks. Kuivatatud õunad ja otsesem šerrisus.

Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Tammine, seda ka veega lahjendatult. Veidi ehk küpseid kirsse koos põlenud karamelliga.

Hinnang: C+

Kangus ja jõulisust piisavalt, isegi üleliigselt, kuid samas on maitsetelt see viski mitte kuigi rikkalik. Vajalik on kindlasti ohtralt õhutamist ja soovitavalt ka veega lahjendamist. Muidu liiga terav ja maitsetelt suletud.

CRAIGELLACHIE 13 yo Armagnac Finish

Siinne Craigellachie on samuti 13-aastane, kuid peale esmast küpsemist taastäidetud ja taassöestatud eks-burboon vaatides saanud veidi üle ühe aasta pikkuse järelviimistluse Armagnac vaatides. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Craigellachie 13 yo Bas-Armagnac Barrels, 46,0% nc, ncf

Aroom: algus pigem neutraalne ja mitte kuigi aromaatne. Oluliselt kergem ja magusam kui tavaline 13-aastane Craigellachie. Avaneb siiski tasahilju ning siis ohtralt magusaid küpseid pirne, veidi magusat ananassi ja pärnaõietee. Klaasis seistes tuleb magusus veelgi enam esile, kuna aroom muutub väga ümaraks ja tasaseks. Puudu on särtsakus ja värskus. Hoomatav on nüüd ka värskelt saetud puidu magusus.

Maitse: kerge, väga ümar ja magus. Ananass siirupis, magusad küpsed pirnid. Keskosa toob õnneks särtsakust mõningase tammisuse kujul, kus peamiselt kohal värske ingver. Lisaks veidi sidrunit, pärnaõietee ning värske till.

Lõpp: üsnagi pikk, meeldivalt kurku soojendav, magusad pirnid ja ananass, kerge ingver naaseb ja jääb pikalt järelmaitsesse, andes ehk veidi ka mõrkjust.

Hinnang: C+

Meeldivalt kerge ja magus viski. Ehk siiski liiga lihtne ja igav, et kõrgemat hinnangut anda. Täiesti erinev tavasortimendi 13-aastasest Craigellachiest. Profiililt sarnaneb Glenfiddich IPAga.

CRAIGELLACHIE 13 yo

Craigellachie ühelinnaseviski on minu jaoks üsna tundmatu, kuna varasemalt olengi seda proovinud vaid kolm korda ning kõik need on olnud noored sõltumatute villijate omad. Nüüd oktoobris proovin ära Craigellachie põhisortimendi kaks 13-aastast viskit ning lisaks veel ühe 10-aastase sõltumatult villijalt.

Esimene Craigellachie on 13-aastane, mis küpsenud esmalt eraldi eks-burboon ja eks-šerri vaatides (ilmselt teise või ehk osalt isegi kolmanda täietkorra vaadid) ning siis saanud kokkusegatult järelviimistluse esimese täitekorra eks-burboon (50% segust) ja esimese täitekorra eks-šerri (50% segust) vaatides. Lõpuks on siis need kaks järelviimistlust enne villimist taas kokku segatud. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Craigellachie 13 yo, 46,0% nc, ncf

Aroom: esmalt selline kopitanud puit ja kerge väävlisus, millele lisandub siiski kiiresti kuivatatud puuviljade magus täidlus. Siis kuivem tammisus, koos mõningase vürtsikusega. Sellele järgneb juustusus ja taignasus. Veidi enam klaasis seismist toob kuivema šerrisuse, kuhu naaseb taas kerge väävlisuse ja kopitanud puidu segu. Viimaks on leitavad veel ka üleküpsenud õunad, apelsinid ja ananassid. Tervikuna on aroom seega üsna tugev ja rikkalik.

Maitse: magus paks linnasus koos õuna-ingveri moosi ja grillitud ananassiga. Keskosa üsna tammine ja vürtsikas ning seda kahjuks koos puiduse kirbusega. Kuidagi selline veidi igavalt tasapaks, kuid siiski üllatavalt robustne ja samas integreeritud tervik, kus midagi eraldiseisva ja esiletõusvalt huvitavana esile ei oska tuua.

Lõpp: keskmise pikkusega. Mõrumagus puuviljasus, mõningase kirbusega kuivem puidusus. Järelemekk magus.

Hinnang: C+

Hea viski, kuid siiski ei midagi erilist. Üsna robustne tervik, kuid maitsetelt mitte kuigi rikkalik. Aroom, kuigi teatud kõrvalnoodid seal veidi kummalised, on siin meeldivam osa.

FETTERCAIRN 16 yo, 3rd release

Fettercairn sortimenti lisati 16-aastane 2020 aastal. Seni on villitud igal aastal üks viski ning iga kord on kokku segatud vaadid erinenud: 1st release (2020) burboon + šerri ja port järelküpsemine; 2nd release (2021) oloroso + palo cortado šerri; siinmaitstav 3rd release (2022) esimese ja teise täitekorra oloroso + PX + burboon; 4th release (2023) burboon + port. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Fettercairn 16 yo, 3rd release 2022, 46,4% nc, ncf

Aroom: mitte kuigi aromaatne algus. Siis veidi juba üleküpsed ja veidi käärinud puuviljad ning veidi selline tuim tammisus ja kerge papisus hooti (väsinud šerri vaadid?). Klaasis seista lastes muutub selgelt paremaks. Puuviljasus, kus veidi mangot aprikoosidele lisaks, vanill ja suhkrustatud ingver. Paar tilka vett toob ehk veidi enam värsket puuviljasust, lisanduvad ananass ja mandariin.

Maitse: magus ja ümar suutundelt, ehk veidi isegi õline. Puuviljasus, kus esimesel mekkimisel midagi konkreetselt esile ei tõuse. Teisel maitsmisel on ehk tajutav mango ja ananass, ehk pigem on puuviljasus sellist troopilisemat laadi. Teises pooles mõningane vürtsikus ja veidi ka tammist kirbust. Tervikuna on maitse siiski üsna värske ja heas tasakaalus.

Lõpp: keskmise pikkusega. Tammine vürtsikus täiendamas puuviljast magusust.

Hinnang: B

Väga hea Fettercairn. Saavutataud on üsna hea tasakaal eri vaatide vahel. Huvitav oleks teada, milline oli kasutatud vaatide protsentuaalne osa tervikust. Pigem ongi siin tegemist tammevaadi mõjulise viskiga, mitte niivõrd nende kasutatud vaatide endise sisu poolt jäetud jäljega. Vajab klaasi väljavalatult õhutamist.

FETTERCAIRN Warehouse 2, Batch 004

Fettercairn on on kuni viimaste aastateni jäänud viskina üsna varju. Kuid peale tõsisemat inventuuri, uut pudeli disaini ja sortimenti 2018 aastal, on olukord tasapisi muutumas.

Siinmaitstav kaheksa aastane Fettercairn on n.ö warehouse seeriast (algus 2021) ning sedapuhku on tegemist 2014 aastal destilleeritud ja augustis 2022 villitud viskiga, mille küpsemise skeem on olnud järgnev: 74% esmatäite eks-burboon, 20% teise täitekorra eks-burboon ja 6% Hungari tammest endised veini vaadid (ilmselt siis ka Hungari vein). Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Fettercairn 2014/2022, Warehouse 2, Batch 004, 48,8% nc, ncf

Aroom: teades, et tegemist on ilmselt Hungari veini sisaldanud vaadiga, siis võib koheselt tuvastada Tokaji magusa veini noodid. Heledad suured rosinad, värske voolav hele mesi, suhkrustatud ingver, magus pirn. Klaasis seistes tuleb mõningane vanill, lahjem roheline tee ning veidi ka jasmiini.

Maitse: väga ümar suutundelt, isegi õline. Magusus koos väga kergete värskete roheliste ürtidega, lahja roheline tee. Teises pooles ilmub veidi papisust ja ka viinasust, mis jätab kuidagi nooruslikult toore tunde. Vähese vee lisades tuleb seda noorust enam esile.

Lõpp: keskmise pikkusega. Kurku meeldivalt soojendav. Kreeka pähkel, mis annab kergelt kirbe noodi. Muidu aga suhkrustatud kuivatatud puuviljad ning magusam värske rohusus.

Hinnang: C+

Esmatundelt veidi omapärase maitsekooslusega linnaseviski, kuid tasapisi harjub selle teistmoodi magususega. Tervikuna see magusus toimib siin siiski üsna hästi. Maitsekooslus sarnaneb Sauternes või magusamat sorti heleda rummi vaatides küpsenud linnaseviskidega. Meeldiv viski.

COTSWOLDS Peated Cask

Kolmas ja selleks korraks ühtlasi viimane Cotswolds on küpsenud endistes turvastatud (Islay) viskide küpsemiseks kasutatud väiksemamõõdulistes (quarter) vaatides. Kokku villiti seda viskit 2500 pudelit. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Cotswolds Peated Cask, 59,6% nc, ncf

Aroom: esmalt tuhane sidrun, mis kergelt õline. Veidi mineraalsust, kuhu hooti lööb sisse ka atsetoonisust. Magusat vanilli just parasjagu. Veega lahjendatult lisandub kerge värske ürdisus.

Maitse: värske sidrun ja veidi selline limoncello laadne. Meeldivalt kurku soojendav, suutundelt õline ja lisaks ka magusat vanillist kreemisust. Kangus on väga hästi integreeritud. Veega lahjendatult on kreemisus enam rõhutatud.

Lõpp: üsnagi pikk. Õline sidrun, veidi rohune ja kergelt piirituseline järelmekk, mis vähese veega lahjendatult tuleb enam esile.

Hinnang: C+

Minimalistlik aroomilt ja maitsetelt, kuid samas väga puhas ja kvaliteetne. Noorus on siiski hooti ehk veidi liigselt tunda. Samuti hea Cotswolds.

COTSWOLDS Sherry Cask

Viski on küpsenud Ameerika ja Hispaania tammest valmistatud vaatides, millest osa töödeldud oloroso ja osa PX šerriga. Kokku villiti seda viskit 9900 pudelit. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Cotswolds Sherry Cask, 57,4% nc, ncf

Aroom: kerged šerrised noodid, lillelisus ja eriti just roosid, heledad väikesed rosinad. Küpsed tumedad ploomid, mis annavad meeldivalt ümarust ja täidlust. Pähkline, veidi ehk ka magusamapoolseid vähehapukaid jõhvikaid ja ka apelsini. Veega veidi lahjendades suuri muutusi ei ole. Siiski on veidi enam magusust ja see on selline kommine. Lisaks piimašokolaad.

Maitse: algus üsna teravalt kõrvetav, samas siiski magusalt suud kattev. Paks vanill ja veidi kleepjas apelsini liköörisus. Heledad rosinad. Veega veidi lahjendades selgelt leebem, ümaram ja suutundelt kergelt kreemine. Tumedad küpsed ploomid ja lõpus ehk veidi kergelt kuiva tammisust.

Lõpp: üsna pikk. Magusapoolne ja veidi likööriselt kleepjas. Kuivatatud aprikoosid. Veega lahjendatult veidi enam tasakaalus ja mitte nii magus.

Hinnang: C+

Minu jaoks parem ja meeldivam kui Cotswolds Bourbon Cask. Šerrivaadid on siin viski nooruse hästi ära varjanud, samas liigselt domineerimata. Hea linnaseviski, mis toimib vähese veega lahjendatult paremini.

COTSWOLDS Bourbon Cask

See on teine kord, kui Cotswolds viskisid proovida õnnestub. Varem olen Cotswolds viskit tutvustanud blogis 5.10.2019. Nüüd kuus aastat hiljem kolmest maitsmiele tulevast Cotswolds viskist esimene on kõige „naturaalsem”, kuna küpsenud üksnes eks-burboon vaatides. Kokku villiti seda viskit 2500 pudelit. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Cotswolds Bourbon Cask, 59,1% nc, ncf

Aroom: mitte kuigi aromaatne ja üsna toordestillaadi lähedane. Hapukate õunte koored koos mõningase sidruniga. Veidi liitub eelnevaga ka piirituselisus, mis reedab selgelt viski nooruse. Kergelt selline tolmune linnasus, linnasejahu ja värske saia krõbe koorik. Veega lahjendades tuleb vanill ja kooreiiris. Tervikuna on nüüd tunne magusam ja kreemisem.

Maitse: üsna terav, magus-hapu ja rohune. Kummel, toores tikker ja veidi sidrunit. Veega lahjendades suutundelt selgelt ümaram ja sõbralikum. Nüüd kerge kreemisus suutundes, puuviljamarmelaad, veidi rohelisi värskeid ürte ning mõningane mineraalsus.

Lõpp: keskmise pikkusega. Terav, veidi rohune, veidi kuivemat vürtsikust. Veega lahjendatult kreemine vanillijäätis.

Hinnang: C+

Pigem selline noorepoolne ja tahumatu, samas värske ja puhas. Liigselt sellist magus-haput ning vähe puuviljasust. Toimib paremini veega lahjendatult. Hea viski, kuid jääb siiski alla Bimber burboonvaadis küpsenule.

BIMBER Ex-bourbon Cask, Batch 4

Peale põgusat India viski maitsmist liigun Inglise viskide juurde. Mekkimisele tuleb Bimber ja kolm Cotswolds ühelinnaseviskit. Siin on kokku segatud erinevas vanuses eks-burboon vaatides küpsenud Bimber viskid. 

Bimber Distillery on asutatud 2015 ning esimene viski villiti 2019. Viskivabrik on n.ö innovatiivselt traditsioonilise tootmisega, kuna oder kasvatatakse oma farmi maadel, kasutatakse pealt avatud puidust käärimistõrsi, käärimine on pikk, destillatsioonipadasid kuumutatakse otse,  linnastamine toimub traditsioonilisel viisil põrandal ning viski villitakse kohapeal. Siinmaitstav viski on küpsenud üksnes eks-burboon vaatides ning vanimad viskid selles on pärit 2017. aastal destileeritust. Viskit villiti 2023. aasta märtsis kokku 7000 pudelit. Maitstav on pärit 5cl näidispudelist.

Bimber Ex-bourbon Oak Cask, Batch 4, 51,2% nc, ncf

Aroom: linnased ja kuiv tammevanill, tsitrused, rohelise õuna koored, kerged rohelised ürdid. Veidi ka viinasust, mis läheb üle aromaatselt lilleliseks. Klaasis seistes muutub veidi magusamaks, kuid mõni tilk vett toob esile enam ürte koos üsna tugeva tammise vürtsikusega, eriti koriander.

Maitse: meeldivalt värske segu linnastest, vanillist, kergelt hapukatest õuntest ja tsitrustest. Selgelt tuleb siin esile tammisus oma vürtsikusega, kus eelkõige jällegi koriander, kuid veidi ka ingverit ja kaneeli.

Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Kergelt kreemine, tsitrused ja ürdine vürtsikus. Viski noorus tuleb siin selgelt esile.

Hinnang: B

INDRI Trini & Drù

India viskidest olen varasemalt maitsnud Amrut ja Paul John linnaseviskisid. Nüüd avanes võimalus ära proovida ka Indri nimeline linnaseviski. Indri viskit toodetakse Piccadily Distillery poolt ning peale esimest 2020. aastal villitud Kamet nimelist ühelinnaseviskit toodi 2022. aasta kevadel turule Indri nime all Trini ühelinnaseviski, mis küpsenud kolme tüüpi vaatides (eks-burboon, endised Prantsuse veini ja PX šerri vaadid). Sellele lisandus 2023 aastal vaadikanguses Drù ühelinnaseviski, mis küpsenud üksnes eks-burboonvaatides. Maitstavad on pärit 5cl näidispudelist.

Indri Trini; The Three Wood, 46,0% nc, ncf

Aroom: magus, väga küpsed troopilised puuviljad, eelkõige mango ja ananass. Magus puidusus, vanillipasta. Veidi tuleb ka sellist atsetoonilist lillelisust, mis klaasis seistes muutub kergelt papiseks. Paar tilka vett toob esile mõningase magusa punaveinisuse.

Maitse: selgelt selline sünteetiline paks magusus. Suutundelt kreemine. Suhkrustatud ananass, mango, vanillipasta, magus puidusus.

Lõpp: üsnagi pikk oma sünteetilises magususes, kurku soojendav.

Hinnang: C

Indri Drù, Cask Strength, 57,2% nc, ncf

Aroom: magus puuviljasus, mööblilakk, karamelliseeritud suhkur. Ka siin samuti veidi sellist sünteetilist magusust, mis ilmselt tuleb vaatidest „tänu” kuuma kliima poolt forseeritud kiirele ja lühiaegsele küpsemisele. Veidi siin ka rukkisust, münti, vanilli ja kookost, mistõttu aroom meenutab seeläbi veidi burbooni. Klaasis seistes mandariinikoor ja juba kergelt käärima läinud küpse apelsin.

Maitse: magus ja karamelline. Magusad puuviljamaitselised kummikommid. Kookos, küpse mango, magusad üliküpsed apelsinid ja mandariinid. Magus tugev puidusus, kus veidi ehk siiski ka vürtsikaid noote, eelkõige kaneeli.

Lõpp: keskmise pikkusega. Magusad apelsinid, magus tammisus, sünteetiliselt magus järelmekk.

Hinnang: C

Ei ole need Indri viskid minu maitsele. Minu jaoks jäävad need selgelt alla nii Amrut kui Paul John viskidele. Ei mõista seetõttu ka Indri viskide vaimustust ega nende kohta jagatud ülivõrdes hinnanguid. Üheülbaselt magusad ja liigselt ka magusa puidususe poolt domineeritud. Täiesti piisav oli need 5cl näidistes ära proovida, kuid mitte rohkem.

DEANSTON 18 yo, Batch 3

Viskide maitsmisel on pikem paus sisse tulnud ning seda peamiselt septembri alguse ninakinnisuse tõttu. Kuid ka tööd on palju olnud, oli vaja üks artikkel valmis saada ning ka õppetöö käivitamine nõudis oma ajalise ressursi. Hea on nüüd selle järgselt ka nädal puhkust võtta ning vahemere soojades vetes lõõgastuda. Enne veel aga üks viski tutvustus.

Maitsmisele tuleb 18-aastane Deanston. Tegemist on juba 15.04.2015 villitud viskiga, mis kandis veel lisamärget Batch 3. Viski ise on esmalt põhiaja küpsenud hogshead vaatides (ilmselt siis teise või isegi kolmanda täitekorra omad) ning siis viidud järelküpsema esmatäite eks-burboon vaatidesse (ilmselt oli siis esmane küpsemine üsna nõrgukese mõju viskile andnud).

Deanston 18 yo, Batch 3, 2015 , 46,3% nc, ncf

Aroom: teraviljane ja magusalt karamelline koos taustalt esile tõusva magusa tammisusega. Vanillikreem, mesi, õunamoos, mis teevad üldmulje üsnagi magusaks. Sekka tuleb ka veidi lillelisust, mis omakorda selline värvi lahusti laadne. Klaasis pikemalt seistes üsnagi kreemine ja paks, kohati isegi siirupine, just linnasesiirup. Lisaks grillitud ananass. Veega lahjendades veidi värskem, kuna lisanduvad kerged tsitrused ja karamelline magusus taandub veidi.

Maitse: algus linnasesiirupine magusus ja toffee, mille võtab kiiresti üle magus-vürtsikas tamm. Kuivatatud ja pigem magusad ingverikuubikud, vanillikreem, mesisus. Suutundelt üsna täidlane. Veidi vett laseb tsitrustel esile tõusta, kuid siiski mitte piisaval määral, et linnaselist magusust asendada.

Lõpp: keskmise pikkusega. Tammine magus-vürtsikus, veidi kirbust, järelmekis toffee magusus. Ka siin on veega lahjendatult enam värskust; linnased koos kerge tsitrusega, isegi veidi münti.

Hinnang: C+

Iseenesest ju täitsa meeldiv ja hea, kuid siiski tervikuna mitte minu maitse jaoks (sellest ka hinnang). Kuidagi liiga turvaline ja selles mõttes veidi igav; lisaks võiks pimetestimisel vanuseks pigem pakkuda kuskile 12-15-aasta piiresse jääva. Aroom parim osa ning minu jaoks toimis veega lahjendatult paremini, mis võttis seda karamelli-toffe-vanilli magusust vähemaks.

GLENFIDDICH IPA Experiment

Glenfiddich käivitas 2016 aastal uue linnaseviski seeria „Experimental Series” ning esimeseks selles seerias oli IPA Experiment, koos sellega tuli ka üsna kohe #02 Project XX. Hiljem lisandusid selles eksperimentaalses seerias #03 Winter Storm, #04 Fire & Cane, #05 Orchard Experiment. Neist #04 olen varem blogis juba pikemalt tutvustanud 29.11.2020 ning #01 ja #02 said põgusalt mekitud Helsingis Olut Expo festivalil (blogis 31.10.2016). Selles viimases blogi postituses on ka siinmaitstava Glenfiddich IPA Experiment viski taustainfo. Nüüd saab siis see viski põhjalikumalt tervikpudelist ära proovitud.

Glenfiddich IPA Experiment, Experimental Series #01, 43,0%

Aroom: kerge ja õhuline. Meeldivalt värske tsitrus, veidi vanilli ja siis oodatult magus õun ja eriti pirn. Üsna tüüpiline, ja minu jaoks meeldiv, Glenfiddich. Klaasis seistes tuleb pehmemat vürtsikust, mis meenutab eelkõige kerge kaneeliga üle puistatud ahjuõunu.

Maitse: loogiline jätk aroomile. Algus ümar ja magus; pirn, ahjuõun ja vanill. Sellele järgneb veidi särtsakam teine pool, kus ehk tõesti võib olla nö humalate kerget kirbust ja ka natuke tammisust. Üsna hästi suud kattev ja meeldiv; veidi ehk täidlasem kui 12-aastane Glenfiddich.

Lõpp: keskmise pikkusega. Tammist vürtsikust, ürdisust (või humalaid?), puuviljast magusust.

Hinnang: C+

Suvelõpetuseks sobiv, meeldiv ja hea linnaseviski. Iseenesest ju üsna lihtne, kus pole eriti midagi pikalt analüüsida ega avastada, kuid siiski tüüpilisele Glenfiddich linnaseviskile on see turvaline valik, kus kvaliteet alati tagatud. Kas nüüd aga seda kallima hinnaga viskit vaja soetada lisaks Glenfiddich 12- ja 15-aastasele? Plusspoolele saab aga kindlasti siinse IPA viski puhul panna pudeli ja disaini, mis väga kenad.