Kolmas Kilchoman on selle ikkagi ju noore viskivabriku (asut. 2005) kohta üsna eakas – koguni 16-aastane. Maitstav on villitud 4. oktoober 2023 ning seda vaid 5000 pudelit. Kokku on siin segatud 21 vaati, millest suurema osa on moodustanud eks-burboon vaatides küpsenud viskid ja juurde segatud siis veel ka oloroso šerri vaatides (butt) küpsenud. Hind on sellel viskil aga endale tervikpudelina soetamiseks selgelt liiga kõrge (200 ja enamasti veel uhkelt pealegi). Seega on täiesti piisav see viski üksnes 4cl näidispudelist ära proovida. Kahjuks kehtib see sama tõdemus üha sagedamini ja üha enam teistegi ühelinnaseviskide kohta.
Kilchoman 16 yo, 50,0% nc, ncf
Aroom: küpsust on kohe tunda. Esmalt troopilisi puuvilju, mille siiski kahjuks varjutab liiga kiirelt kuivem tammine vürtsikus. Õnneks see tammisus ei jää pikalt domineerima, vaid selle asendab aroomis üsnagi tugev turbasuitsusus. Suitsususes leidub sellist meeldivat ürdisust. Kasvav magus-soolane suitsusus, metsaalune kõdu, veidi tubakat ja isegi meeldivat lehmasõnnikut – viimased ei pääse aga siiski piisavalt esile, jäävad pigem juhuslikuks külaliseks. Tervikuna üsna tsiviliseeritud. Veega veidi lahjendades tulevad turvastatud linnased, kuid sellega koos ka merevetikad, kus juures ka selge metallisus (tühjas klaasis on see metalline noot väga selgelt esil); hooti lööb nüüd sisse aga toffee. Pigem ilma veeta.
Maitse: suutundelt algus üsnagi ümar, kuid üllatavalt tugev turbasuitsusus. Ehk isegi veidi liiga suitsune, kuna muud maitsed peavad võitlema, et alt esile pääseda. Suitsusink, nahka veidi, vürtsikas tammisus keskosas selgelt, lisaks sellist veidi sõnnikulisust juurviljasust, kuhu sekka tuleb ka kuivatatud puuviljade magusust. Veega lahjendades endiselt tugevalt suitsune, kuid nüüd lisandub soolasust ja ka veidi metallisust.
Lõpp: pikk ja tugevalt turbasuitsune, ka siin kuivatatud puuvilju tunda selle suitsususe alt koos vürtsika tammega. Järelmekis kerge magus-soolasus, kus jällegi see metalline noot juures.
Hinnang: B+
Piiripealselt suurepärane, kuna minu arvates ei suuda see Kilchoman head tasakaalu leida. Viskleb kuidagi siia-sinna justkui teadmata mida endaga peale hakata. Ehk on siin viskis tunda need viskivabriku esimeste tegutsemisaastate otsingud, kus püüti alles selgusele jõuda, mida Kilchomani destillaat endast kujutab.
