Olin Springbankis varunud 16. maiks pikema tuuri, mis kannab nime Barley to Bottle Tour. Kestuseks sellel umbes 4,5 tundi ning selle sees on põhjalik ringkäik viskivabrikus, viskide maitsmine, lõunasöök ja lõpuks siis laboris oma Springbank viski kokkusegamine. Võib küsida, miks vaja selleist tuuri, kui olen läbinud Springbanki nädalase viskikooli. Kuid kordamine pidi olema ju tarkuse ema ning ise võtsin seda värskendava täiendkoolitusena. Ja tegelikult oligi väga tore samad kohad uuesti läbi käia, kus kaks aastat tagasi sai tööd tehtud.
Viskivabrik ise suuresti endine, isegi ämblikuvõrgud ja surnud varblased tundusid samad olema. Suurema uuendusena oli viskivabrik välja vahetanud puidust esimese käigu destillaadi kogumise paagid (low wines receiver). Vanad olid üsna mustad ja lekkivad. Nauditav oli taas linnastamise põrandal idanevat otra näha, nuusutada ja maitsta.
Destilleerimisprotsessi tutvustamise juures anti mekkida ka Springbanki uut tegu (new make) ja ka otse destillaadi kotrollkapist just kogutavat 71%st keskosa (sellega seotult meenus, et mul kodus ju kaks Springbank new make näidist, mis sai 2022 kaasa toodud; olin need täitsa ära unustanud).
Peale ringkäiku sai suundutud lattu nr 3 ja seal siis toimus tavapärane vanemate viskide mekkimine (Hazelburn' sai siiski tegelikult maitstud tuuri algus soojenduseks baaris). Oma blogist võrdluseks järele vaadates, tundusid need olema samad viskid, mida pakuti maitsmiseks ka 2022, kuid nüüd olid need siis kaks aastat vanemaks saanud (teada antud vanused klappisid selles mõttes ilusti) ja kanguselt madalamad (ka see klappis). Viskid olid järgnevad:
Hazelburn 24 yo, destil. 17.09.1999, fresh sherry, 47,4% nc, ncf
Karamelliseeritud apelsin, karamelli veidi koos punaste marjadega. Suutundelt õline, just apelsini õli, veidi nahasust ja tubakat.
Springbank 32 yo, destil. 1990, refill bourbon hogshead, 41,6% nc, ncf
Meeldivalt delikaatne ja värske. Troopilised puuviljad, eriti küpse magus ananass, veidi ka pirni ja melonit. Lisaks vanill, kreembrülee. Suutundes vahasus. Selline viski, mida täna enam kättesaadava hinnaga ei ole võimalik maitsta.
Longrow 28 yo, destil. 1994, refill bourbon hogshead, 45,6% nc, ncf
Vanill, puiduröst, veidi karamelli, ürdid. Selgelt münt ja mentoolsus. Suutundes samuti vahasus, kuid peamiselt siiski pigem õline. Nii nagu Longrow 21-aastase puhul on ka siin otsest turbasuitsusust minimaalselt.
Peale viskivabriku ringkäiku ja viskilaos ülaltoodud viskide maitsmist tuli lõunasöögi paus ning seejärel sai siirdutud laborisse, kus taas võimalus oma Springbank kokku segada. Võrreldes kahe aasta taguse viskikooli raames etteantud segudega olid seekord laboris ette antud märksa nooremad viskid. Lisaks polnud enam antud nende destilleerimise aastat, vaid olid üksnes toodud viski vanused (noorim 6- ja vanim 12-aastane). Otsustasin seekord välja jätta taastäidetud sauternes vaadi (6-aastane ja oli üsna toorelt terav) ning nii nagu eelminegi kord esmatäite šerri vaadi (kuigi 12-aastane).
Oma neljast vaadist kokku pandud segu, ehk minu poolt kokku segatud Springbank, oli kokkuvõttes siis 10-aastane (kanguseks sai 58,1%) ja koostis järgnev: 50% esmatäite burboon vaat (barrel 11 yo), 36% taastäidetud rummi vaat (barrel 11 yo), 7% taastäidetud šerri vaat (hogshead 11 yo), 7% taastäidetud portveini vaat (hogshead 10 yo).
