esmaspäev, 13. juuni 2016

GLENDRONACH "Peated"

Siinse viski puhul on tegemist siis ühe näidisega paari viimase aasta trendist, s.t kasutada turvastatud linnaseid linnaseviskide valmistamisel, mida tavaliselt sellega ei seostata. Seda teed on läinud mitmed Speyside ja Highland viskivabrikud ning lisanud oma sortimenti vähemalt ühe turvastatud linnastest (nt anCnoc, Glen Moray, Glenturret, Tomatin, Tomintoul, Edradour; varasemalt juba Ardmore, Benromach, BenRiach) või siis vähemalt fenoolse viski küpsemiseks kasutatud vaati kasutades (nt Glenlivet, Glenrothes, Balvenie, Glenfiddich, Macallan) valmistatud viski. Enamasti on need viskid küpsemisealt noored ja ilma vanuse märketa. Soov on noore viski abil säilitada turbasuitsu mõju lõppviskis. Iseenesest on ju need kõik huvitavad eksperimendid, kuid suurt mõtet sellel ma ei näe; kindlasti ei osta ma ju neid viskisid soovist maitsta suitsust linnaseviskit. Sel eesmärgil pöörduksin ikka eelkõige Islay saare viskide poole. Ainus põhjus, mis paneb neid Speyside ja Highland suitsumõjulisi viskisid proovima, on huvi proovida konkreetse viskivabriku põhitoodangust lahknevat ja ei midagi muud. Nii on see ka siinse GlenDronach „Peated“ viski puhul.

Suitsust linnaseviskit oli loogiline oodata ka GlenDronach puhul, kuna viskivabriku omanik oli juba villinud nii suitsust BenRiach (suures valikus), kui ka Glenglassaugh (Torfa) viskisid. GlenDronach „Peated“ on ilma vanuse märketa (NAS) ühelinnaseviski, mis peale algset küpsemist eks-burboon vaatides on järelviimistletud teadmata aja Oloroso ja Pedro Ximénez šerri vaatides. Maitstav on pärit 6cl näidispudelist.


GlenDronach „Peated“, 46% nc, ncf

Aroom: magus, kreemine, suitsune. Suitsusus ei ole mereline ega meditsiiniline, vaid lõkkesuitsune, eriti veel selline koduaia koristuse rõske suits, mis tekib, kui juba madala leegiga lõkkesse visata märjad oksad ja lehed ning eriti taime- ja puujuured. Aroom meenutab ka kevadist keldrit, kus kartulitel juba üsna pikad idud tekkinud. Iseenesest üsna omapärane ja meeldiv suitsusus. Lisaks sellele veel hapukas leivataigen, kanarbikumesi, kampripulber, magusad linnased, vanill ja väga õrnalt taustal iiris. Vee lisamisel tuleb alt kergelt esile õun, pirn ja ananass (veidi ka tsitrus), kuid seda mitte värskena, vaid pigem siidrina.

Maitse: magus suitsusus, kreemine tekstuur. Suitsusus jällegi selline soine, taimne, kõdune, õline. Vanill ja magusad linnased. Kummelitee, tikker ja õunasiider ning veidi torkivat tammist pipart keelel. Veega tuleb viski noorus enam esile.

Lõpp: üsna pikk. Õunasiider ja ananass. Veega lõpp veidi piirituseline, kuivem ja vürtsisem.

Hinnang: C+


Üsna meeldiv, kuid samas suhteliselt noor (ilmselt 5-8 aasta vanune) ja veel piirituseline, millel puudub pikemalt küpsenud linnaseviskile omane täidlus ja ümarus. On küll erinevaid aroome ja maitseid, kuid need pole veel jõudnud omavahel integreeruda. Ilmselt oleks paar-kolm lisaaastat korralikes eks-šerri vaatides loonud üpriski omapärase ja meeldiva koosluse; samas oleks olnud huvitav maitsta seda ilma igasuguse järelviimistluseta üksnes burboon vaatides küpsenuna. Ehk on oodata eri versioone edaspidi, kuid olude muutumisest lähtuvalt (Glendronach viskivabriku koos BenRiach ja Glenglassaugh viskivabrikuga omandas sel kevadel USA suurkorporatsioon Brown-Forman) pole see siiski kindel. Ja kas sellist suitsust tüüpi linnaseviskit peakski üldse GlenDronach villima?