Aeg taaskord
maitsta Balblair linnaseviskit. Siinset 1997 aastakäigu viskit olen ka varem
maitsnud, seda küll enne blogipidamisega alustamist; viski on villitud juba 2007.
aastal ning ise sai see ostetud 2011. aastal kui Livikos maksis pudel vaid 20€.
Olid ajad. Siinmaitstav on siis noorim esimesest kolmest Balblair viskist
(1997, 1989, 1979), mis villiti uue disainiga pudelis ja aastakäigu põhiselt
2007 aastal.
Balblair 1997/2007,
43%
Aroom: värske magus
puuviljasus – ananass, pirn, sidrun. Pehmet vürtsikust ning kergelt tammisust
ja nahkset kuivust tasakaalu hoidmas. Klaasis seistes muutub magusamaks, milles
linnased, vanill ja veidi karamelli. Veidi vett suurendab sidruni osa ning
muudab värskemaks.
Maitse: puuviljane,
meeldivalt suud kattev ja kergelt kreemine magus vanill. Aprikoosid,
nektariinid, sidrunid ning siis vürtsikat tammisust üsna tugevalt. Veidi vett
toob tsitruseid enam esile ja lisab värskust, kus kergelt ka ingverit ja
fenkoliseemneid.
Lõpp: üsna pikk,
värske, fenkol, kergelt mõrkjas magusus, mis jääb üsna pikalt kurku püsima.
Hinnang: B
Vahepeal sai reisitud nädalakese Itaalias (Rimini piirkond ja San Marino) ning vaadatud loomulikult ka sealseid poeriiuleid ikka viskit silmas pidades. Hinnad olid reeglina üsna soodsad (San Marinos veelgi soodsamad). Näiteks Oban 14, Talisker 10, Cragganmore 12 ja Lagavulin 16 hinnad jäid 34-39€ vahele. San Marinos olid mõned viskipoed, kus leidus ka sõltumatute villijate poolt villitud viskisid, kuid nende hinnad jäid pigem sinna saja euro alla ning midagi erilist ja ostma meelitavat nende seas silma ei jäänud. Plaan oli viimasel päeval osta 2000ndate alguses villitud Glenfiddich 12-aastane, mille hind oli vaid 25€, kuid ei leidnud vastavat poodi enam üles. Kaalusin hetkeks ka BenRiach 21yo Authenticus ja Lagavulin 12yo (2011 villitud) ostmist, mis olid vastavalt 130€ ja 90€, kuid otsustasin siiski raha säästa pigem uute Port Charlotte viskide (10-aastane ja Islay Barley 2011) ostmiseks, mis nüüd ka juba tellitud. Ostma meelitas ka 175€ maksnud Glenfiddich 25-aastane, kuid jäi seegi minust San Marino poeriiulile oma ostjat ootama. Üldiselt olid need viskid, mis mujalgi kõrgemate hindadega, ka seal kallid. Ise sai siiski kaasa ostetud üks burboon ja üks šerri vaatides küpsenud 20cl Omar viski (Taiwani teine viskitootja Kavalani kõrval), vanem versioon (2004 villitud) Springbank 10-aastane ning veel üks Mehhiko rumm. Kohapeal sai juustude kõrvale aga hoopis maitstud piirkonnale omaseid veine.