CAMBUS 25 yo DL 1991/2016

Cambus nimeline väiksemahuline linnaseviskivabrik rajati 1806. aastal samanimelisse külla. Aastal 1836, kui paigaldati kaks Stein destillaatorit, muudeti see ümber Cambus teraviljaviskivabrikuks. Coffey destillaatorid paigaldati 1851, mis muutis Cambus viskivabriku üheks suuremaks teraviljaviskit tootvaks vabrikuks Šotimaal. Tulekahju 1914. aastal sundis viskivabriku sulgema kuni 1938. aastani. Cambus suleti lõplikult 1993 ning praegu on see kasutusel viskivaatide parandamiseks, täitmiseks ja hoiustamiseks.

Siinmaitstav Cambus viski on destilleeritud septembris 1991, küpsenud 25-aastat taastäidetud vaadis (hogshead) ning pandud pudelisse sõltumatu villija Douglas Laing poolt oktoobris 2016 Old Particular seerias kokku 282 pudelit. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.

Cambus 25 yo, Douglas Laing, Old Particular 1991/2016 (refill hogshead #11353), 55,4% nc, ncf

Aroom: kerge ja üsna neutraalne. Veidi piirituseline, teraviljad, vanill ja iiris. Klaasis seistes kergelt võine ja magusam. Veidi vett toob ehk mingil määral tsitruseid ja rohelisi ürte.

Maitse: magus. Vanill, veidi mündist värskust, fanta ning siis kergelt piirituselise meki kaudu pipar ja lõpuks soodavesi.

Lõpp: keskmise pikkusega. Pipar, soodavesi, pruuni suhkru magusus.

Foto: masterofmalt

Senisest neljast maitstud teraviljaviskist on siinne Cambus meeldivaim. Isegi niisama mekkimiseks sobiv ning meenutab veidi juba nooremaid ja kergemaid väheaktiivses vaadis küpsenud linnaseviskisid.

CAMERONBRIDGE 25 yo DL 1991/2017

Cameronbridge on vanim senini tegutsev teraviljaviskivabrik Šotimaal. Viskivabrik loodi John Haig poolt 1824. Kui algselt olid kasutusel Robert Stein poolt loodud nn Stein destillaatorid, siis 1826 lisati nendele teraviljaviski valmistamiseks tõhusamad Coffey destillaatorid. Cameronbridge oli esimene viskivabrik Šotimaal, mis hakkas teraviljaviskit valmistama sammasdestillaatoris. Enne seda olid mitmed viskivabrikud kasutanud selleks padadestillaatorit. Kuni 1920ndateni oli viskivabrikus kasutusel Coffey, Stein ja padadestillaatorite kombinatsioon, kuid 1930 kaks viimast eemaldati.

Cameronbridge viskivabrik läbis massiivse uuenduse 1990ndatel ning taasavati 2000. aastal. Uued suured laiendused on leidnud aset 2010 aastast alates. Viskivabriku omanikfirma Diageo poolt toodi 1989. aastal Cameronbridge juurde ka Gordon’s, Booth’s ja Tanqueray London Dry Gin destilleerimine. Praegu toodetakse u 2/3 Suurbritannia džinnist Šotimaal ning sellest omakorda suurim osa Cameronbridges.

Viskivabriku toodang oli aastaid villitud üheteraviljaviskina nime all Cameron Brig. Aastal 2014 asendati see tumesinises pudelis villitava Haig Club nimelise viskiga, mille reklaaminäoks sai David Beckham.

Siinmaitstav Cameronbridge viski on destilleeritud oktoobris 1991, küpsenud 25-aastat taastäidetud vaadis (hogshead) ning villitud sõltumatu villija Douglas Laing poolt septembris 2017 Old Particular seerias kokku 273 pudelit. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.

Cameronbridge 25 yo, Douglas Laing, Old Particular 1991/2017 (refill hogshead #12069), 50% nc, ncf

Aroom: väga kerge, vähearomaatne ja neutraalne. Teraviljad, kuiv õrn tamm, vähemagus nisujahust küpsetis, veidi ka magusamat sidrunikoort ja atsetooni.

Maitse: üsna papine algus, siis vanill ja mandlikreem. Suutundelt kreemine. Tervikuna siiski samuti nii nagu ka aroom üsna neutraalne.

Lõpp: lühike. Pehme, mandline.

Foto: masterofmalt

Taas erinev teraviljaviski, mis kahe eelnevalt maitstuga kõige neutraalsem ja maitsetelt vaoshoitum. Selle Cameronbridge saab selgelt liigitada neutraalse piirituse alla, isegi praegu, kui see on veetnud vaadis 25-aastat. Niisama mekkimiseks mittesobiv.

INVERGORDON 24 yo Cadenhead 1991/2015

Kui enamus tegutsenud või tegutsevaid teraviljaviski vabrikuid asuvad Šotimaa keskosas Glasgow-Edinburgh liinil, siis Invergordon paikneb Šoti mägismaa põhjaosas Invergordon nimelises linnas. Invergordon viskivabrik ehitati 1961. Kui ehitamise järgselt oli viskivabrikus üks sammasdestillaator, siis 1963 lisati kaks Coffey stiilis destillaatorit ning 1978. aastal veel üks suurem Coffey destillaator, mida kasutatakse eelkõige neutraalse piirituse tootmiseks. Invergordon viskivabriku omandas 1993. aastal Whyte & Mackay ning suurem osa toodetud viskist läheb Whyte & Mackay seguviski valmistamiseks. Invergordon kompleksis tegutses Ben Wyvis (1965-1977) nimeline linnaseviskivabrik.

Siinmaitstav Invergordon viski on villitud 1991, küpsenud 24-aastat eks-burboon vaadis (hogshead) ning villitud WM Cadenhead poolt 2015. aastal kokku 120 pudelit. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.

Invergordon 24 yo, WM Cadenhead, Small Batch 1991/2015 (bourbon hogshead), 51% nc, ncf

Aroom: magus iiris võimutseb. Lisaks vanill ja siis taustal kergelt ka tüümian ja rosmariin. Mõningane rohusus ja veidi atsetooni klaasis seistes. Vee lisamisel muutub teraviljaseks.

Maitse: kergelt, kuid samas selgelt piirituseline mekk. Nii nagu ka aroomis – peamiselt iiris. Lisaks maapähklid, veidi kooritud mandleid ja rohelisi ürte (tüümian).

Lõpp: pigem lühike. Ebamäärane vürtsikus koos kerge ingveri kirbusega, viimasena iiris.

Tervikuna täiesti teistlaadne kui Dumbarton.

Foto: masterofmalt

DUMBARTON 22 yo TBWC

Punastest tellistest ehitatud Dumbarton viskivabriku rajas 1938. aastal samanimelisse linna Kanada firma Hiram Walker. Valmimise järgselt oli Dumbarton suurim teraviljaviskit valmistav vabrik Šotimaal. Samuti oli Dumbarton esimene, kes hakkas Coffey stiilis vasest destillaatorite asemel kasutama Ameerika stiilis roostekindlast terasest sammasdestillaatoreid. Ehitamise järgselt oli viskivabriku aastaseks tootmisvõimsuseks 13,6 miljonit liitrit ning sulgemise eel 113,6 miljonit liitrit, olles oma kõrghetkel suurim teraviljaviski tootja Euroopas. Dumbarton tootmiskompleksis töötas selle kõrgpäevil (1960ndail) 2000 inimest. Kompleksi territooriumil tegutses ka nüüdseks ammu suletud linnaseviski vabrik Inverleven (1938-1991), mille viskit õnnestus 1990ndate keskpaigas ka maitsta.

Dumbartoni viskivabrikuga seondub ka „Šoti vahiks“ kutsutud sajapealine hanekari, kes toodi viskivabrikusse võõraid eemale peletama 1958ndal aastal. Haned püsisid viskivabriku juures kuni selle sugemiseni 2002. Nüüdseks on Dumbarton viskivabriku hooned lammutatud.

Dumbarton viski oli kasutuses esmajoones Ballantine’s seguviski valmistamiseks. Dumbarton viski toormaterjaliks oli üksnes mais. Ametlikult ei villitud Dumbarton viskit mitte kunagi, kuid seda on leida sõltumatutelt villijatelt. Siinmaitstav Dumbarton viski on villitud That Boutique-y Whisky Company poolt 2019. aastal ning kokku toodeti seda 50cl mahus 155 pudelit. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.

Dumbarton 25 yo That Boutique-y Whisky Company, Batch 1, 47,8% nc, ncf

Aroom: üsna paks ja magus. Tänu maisi kasutamisele tugevalt burboonilaadne. Kuivatatud mooruspuumarjad, magus-kuiv tamm, karamell ja vanillikaun. Lisaks mööblilakk, antiikne puitmööbel, nahk ja veidi ka papisust.

Maitse: magus, vanill, karamell ja papp. Veidi selline tööstuslik mekk, plekkkonservis puuviljade siirup, tamme vürtsid ja mõrudam tsitrusekoor. Burboonisõpradele sobiv maitsekooslus.

Lõpp: keskmise pikkusega, vürtsikas magusus.

Foto: masterofmalt

SINGLE GRAIN viskid

See kuu tuleb veidi eriline, kuna tutvustamisele tulevad Šoti teraviljaviskid. Kokku maitsen kaheksa erinevat üheteraviljaviskit (Single Grain). Tähestiku järjekorras on nendeks: Cambus, Cameronbridge, Dumbarton, Girvan, Invergordon, North British, Port Dundas, Strathclyde. Maitsmise järjekorra loogikaks võtan aga nooremast (22-aastane) eakamani (28-aastane). Enne maitsete juurde pöördumist aga lühike Šoti teraviljaviski tutvustus.

Grain whisky ehk teraviljaviski on põhikomponent Šoti seguviskide loomisel. Ilma selle viskita ei oleks Šoti seguviskit, nii nagu me seda tunneme, olemas. Teraviljaviski ei ole seguviskides kindlasti aga üksnes mahuandja ega tühi lõuend, millele antakse maitsed alles ühelinnaseviskide abil. Pigem on teraviljaviski seguviski maitsete loomise lähtekoht ja iseenesest aktiivne seguviski komponent. Kasutades nooremaid või eakamaid teraviljaviskisid võimaldab see luua ka muidu üsna neutraalsest teraviljaviski destillaadist spektrumi, millele linnaseviskisid juurde segades saab luua üha uusi ja uusi seguviskisid. Kui enamus toodetud teraviljaviskist läheb seguviskide valmistamiseks, on leida siiski ka peamiselt sõltumatute villijate poolt turule toodud üheteraviljaviskisid (single grain).

Šotimaa teraviljaviski vabrikud

Praegu on Šotimaal seitse tegutsevat teraviljaviski vabrikut. Allolevas tabelis on loetletud need tootmismahu põhjal. Sel kuul tuleb neist maitsmisele esimesed viis.

Viskivabrik	Regioon	Loomise aasta	Omanik	Tootmisvõimsus / liitrit aastas
Cameronbridge	Lowlands	1826	Diageo	110,000,000
Girvan	Lowlands	1963	William Grant & Sons	110,000,000
North British	Lowlands	1885	Lothian Distillers	72,000,000
Invergordon	Highlands	1961	Whyte & MacKay	36,000,000
Strathclyde	Lowlands	1927	Chivas Brothers	39,000,000
Starlaw	Lowlands	2010	La Martiniquaise	25,000,000
Loch Lomond	Highlands	1993	Loch Lomond Group	18,000,000

Allikas: Gray, A.S. Scotch Whisky Industry Review, 2018.

Lisaks neile seitsmele on viimase viiekümne aasta sees tegutsenud, kuid nüüdseks tootmise lõpetanud näiteks Cambus (1836-1993), Dumbarton (1938-2002), Port Dundas (1811-2009), Caledonian (1855-1988), Carsebridge (1799-1983), Moffat (1965-1986). Kolmest esimesest õnnestus ka näidised maitsmiseks leida.

Teraviljaviski valmistamisprotsess

Linnaseviski ja teraviljaviski vahel on kaks peamist erinevust: toormaterjal ja destilleerimisprotsess. Linnaseviski valmistamiseks on lubatud üksnes oder, mis peab olema linnastatud ning selle destilleerimiseks on kasutusel padadestillaatorid.

Teraviljaviski valmistamiseks kasutatakse linnastamata teravilja – maisi või nisu (1980ndatest alates peamiselt nisu) – ning käärimise käivitamiseks segatakse seda väikeses koguses linnastatud odraga (u 10-15%). Valik maisi või nisu vahel sõltub suuresti nende teraviljade turuhinnast.

Vasakul ajalooline Coffey destillaator,
paremal kaasaegne sammasdestillaator (North British)

Teraviljaviski destilleerimine toimub pidevprotsessilises sammasdestillaatoris (kasutusel olevad/olnud sellist tüüpi destillaatori nimetused column still, continuous still, patent still ja Coffey still). Võrdluseks valmib linnaseviski padadestillaatoris (pot still) ja „tegu“ (batch) põhiselt. See tähendab, et ühe kindla ajaperioodi jooksul toodetud destillaadi maht on teraviljaviski puhul oluliselt suurem. Võrdluse mahu erinevusest annab see, kui võrrelda ühe suurima tootmismahuga Šoti linnaseviski Glenfiddich aastast tootmisvõimsust (13,7 miljonit liitrit) sama omaniku teraviljaviski vabriku Girvan võimsusega (110 miljonit liitrit). Lisaks on teraviljaviski nii toormaterjali kui valmistusprotsessi osas linnaseviski omast palju odavam.

Girvan viskivabrik

Lisaks on teraviljaviski vabrikud pigem funktsionaalsed ja tõhusad industriaalsed tootmisüksused, mitte esteetiliselt meeldivad turismimagnetid nagu seda on suur hulk linnaseviski vabrikuid.

Ülal Strathclyde viskivabrik,
all Cameronbridge viskivabrik

Teraviljaviski maitsed

Teraviljaviski tootmisprotsessi põhjal võiks eeldada, et need viskid on maitsetelt neutraalsed ja üksteisega sarnased. Siiski on juba Šoti viski tootmist määravad reeglid sellised, mis tagavad, et ka teraviljaviskid peavad säilitama mõningase maitse kasutatud toormaterjalist ning erinevad teraviljaviskivabrikud toodavad erinevas stiilis teraviljaviskisid. Kergemate hulka kuuluvad Girvan ja Strathclyde, robustsemate hulka aga North British. Invergordon loetakse maitsetelt kõigist teistest eristuvaks.

Siiski on teraviljaviskid võrreldes linnaseviskidega iseloomult oluliselt kergemad ja maitsetelt vähem eristuvad. Samuti ei parane teraviljaviski vaadis küpsemise aastate vältel samal moel ja ulatuses kui linnaseviski seda teeb. Siiski peab ka teraviljaviski küpsema vaatides vähemalt kolm aastat, et seda saaks Šotimaal nimetada viskiks ja kasutada seguviskide valmistamisel.

Milliseks teraviljaviski maitseprofiil kujuneb, sõltub kasutatud teraviljast (mais või nisu) ja destilleerimisrežiimist, mis võib kasutatud teravilja mõju vähendada või esile tõsta (mais pakub nisuga võrreldes enam magusust), destilleeritud piirituse kangusest (mida kõrgem, seda kergema iseloomuga; destillaat ei tohi siiski olla kogutud mahuprotsendilt kõrgemana kui 94,8%), küpsemiseks kasutatud vaatidest ja küpsemise kestusest (mida kergem destillaat, seda suurem vaatide mõju).

Reeglina on teraviljaviski küpsemiseks kasutusel Ameerika tammest endised burbooni vaadid, mis annavad viskile vanilli ja kreembrülee maitsed ning eakamatel lisanduvad iiris ja magus karamell. Sageli eelistatakse seguviskide valmistamise jaoks teise- ja kolmanda täitekorra vaatides küpsenud teraviljaviskisid, kuna esmatäitevaadid võivad suhteliselt kerge teraviljaviski enese alla matta.

CLYNELISH 18 yo Signatory 1998/2016

Teine Clynelish tuleb sõltumatult villijalt Signatory ning on pärit Vintage Collection sarjast. Viski on destilleeritud 27.05.1998, küpsenud ühes hogshead mõõtu vaadis #7781 ning villitud seejärel 30.05.2016. Maitstav on pärit 3cl näidispudelist.

Clynelish 18 yo Signatory 1998/2016, hogshead #7781, 43,0% nc

Aroom: üsna suletud ja vähearomaatne algus. Mineraalne, kriidine ja selline savine. Vanill, võine kartulipudru. Klaasis seistes siiski lisandub magusam sidrunikoor ja linnasesuhkur.

Maitse: üsna kerge ja vaoshoitud, kergelt piirituseline mekk. Suutundelt siiski suud katvalt ümar, milles veidi ka kreemisust. Vanill ning teises pooles sidrunikoort ja linnasesuhkur.

Lõpp: lühike kuni keskmine pikkuselt. Mahe, teraviljane, kriidine ja mineraalne.

Hinnang: C+

Võrreldes Reserve viskiga on siinne täiesti teistlaadne ja suuresti destillaadi põhine Clynelish. Ilmselt on siin tegemist üsna väheaktiivse vaadiga (ilmselt kolmanda täitekorra vaat), mis on jätnud isegi peale 18-küpsemisaastat viski üsna destillaadi lähedaseks. Hea viski ja parem kui troonidemängu oma, kuid ei siinne ega ka eelnevalt maitstud Clynelish just laulu esile ei kutsu, kuigi üldlaulupeo esimene ühislaulmine kohe varsti algamas.

CLYNELISH Reserve (Game of Thrones)

Siinne vanuse märketa Clynelish on pärit Diageo poolt Game of Thrones seerias villitud linnaseviskide komplektist. Kui aprilli lõpus sai juba maitstud Talisker Select Reserve viskit, siis siinmaitstav on teine kolmest viskist, mis sai endale tervikpudelina soetatud. Viski on villitud 2019 alguses.

Clynelish Reserve (Game of Thrones), 51,2% ncf?

Aroom: magus karamell, paks siirupine puuviljasus – ananass, banaan. Mesi, puuviljakaramellid. Taustal kuivapoolset tammisust. Hooti ka kergelt merelist ja maalähedast, kuid see ei pääse magususe alt esile. Klaasis seistes paks magus iiris, magus vanill ning tervikuna enam magusat värsket puidusust. Veega lahjendamine toob vaniljesefiiri, vahukommid ja veidi ka parfüümset parafiini.

Maitse: magus puuviljasus – ananass, apelsin, pirn. Siis tsitruseline särtsakus koos ingveriga, kuid taandub taas pigem magusaks ja karamelliseks. Vesi toob suutundesse suud katvat magusat vahasust, kaotab särtsakust, kuid lisab puuviljakaramellide magusust – eriti pirni karamell. Nii ja naa maitse, kohati üsna meeldiv värske puuviljasus, kuid siis tõusevad taas pealmiseks liigselt magusad noodid.

Lõpp: keskmise pikkusega. Üsna värske kuid magusalt puuviljane, veidi piprasust ning kerge mõrkjas puidusus viimasena. Veega lahjendatult puuviljasem ja magusam.

Hinnang: C+

Pudeli avamise järgselt kaks kuud tagasi ning seda kuni esimese kolmandikuni pigem terav ja kuiv ning klaasis seismisel domineerisid iiris ja vanill. Vajas aega ja aktiivset õhutamist, et puuviljasus esile tõuseks. Ülalolev maitsekirjeldus on toodud pudeli viimase kolmandiku põhjal. Tervikuna hea viski, kuid kahjuks muutus siinne Clynelish minu jaoks üsna magusaks ning meenutas Glenlivet nooremaid ülekaramelliseeritud ja siirupiselt magusaid viskisid. Clynelish jäi troonide võitluses Taliskerile alla. Vaatame aasta lõpus, kuidas Lagavulin nendega võrreldes maitseb.