Üle pika aja õnnestus taas ette võtta Octomore. Aeg lendab linnutiivul – blogis oli Octomore viimati aprillis 2021. Uskumatu. Mis viskidega ma vahepealsed kolm aastat täitnud olen?
Aga nüüd siis eelmisel aastal villitud 14-seeria Octomore: 14.1, 14.2 ja 14.3. Varsti peaks juba tulema ka 15-seeria. Seekordsed kolm Octomore on kõik viie aastased ning kui siin postituses alustada 14.1 viskist, siis on see tüüpiliselt küpsenud Ameerika tammest esmatäite eks-burboon vaatides. Kasutatud Concerto odra linnaste turbasus on 128,9 ppm, destilleeritud 2017 ja villitud siis 2023. Maitstav on pärit 4cl näidispudelist.
Octomore 14.1, 59,6% nc, ncf
Aroom: turvastatud linnased, kriidisus ja merelisus. Tuhane suitsusus, just selline vana tuha ja tahma aroom, kuhu lisandub ratta sisekumm. Klaasis seistes muutub paremaks. Nüüd tuleb enam turvastatud linnaste magusust ja vegetaalsust, mis lisavad selgelt täidlust. Veega lahjendades kergelt soolakas sidrunikoor, valge pipar ja veidi isegi sõnnikulisust.
Maitse: tuhane suitsusus, magusad turvastatud linnased, rohelised oliivid kerges soolvees ning sidrunikoor. Neile lisandub selline meeldiv sidruni, fenkoli ja mündi segu. Veidi ka oliiviõli. Hästi suud kattev. Veega lahjendatult toimib minu jaoks paremini. Veidi nüüd vanilli, kuid samas veidi ka soolasust ja mineraalsust enam esil.
Lõpp: pikk. Magusad tuhaselt suitsused linnased, veidi rohusust, soolasus ning kerge münt viimasena.
Hinnang: B+
Endiselt suurepärane Octomore .1. Kuna mul oli õnneks alles jäetud blogis juba varasemalt tutvustatud Octomore 9.1, 10.1 ja 11.1 viskide 1cl tilgad, avanes võimalus 14.1 nendega võrrelda. Lühidalt öeldes on need üsna sarnased. Kui lähemalt vaadelda, siis oli 14.1 aroomilt lähedasim 9.1 ja maitsetelt 11.1 Octomorega. Kõigist neljast oli võrdluses mulle tervikuna meeldivaim aga 10.1.
