Eile 21. aprillil toimusid Tallinnas Šoti Klubis arvult juba 19. Eesti meistrivõistlused viskitundmises. Võistlus toimub kolmeliikmeliste võistkondade vahel ning sel aastal oli oma teoreetilisi teadmisi ja viskide tundmise praktilisi oskusi proovile panemas üheksa võistkonda. Ise osalesin ühtegi võistkonda kuulumata üritusel külalisena ning seda esimest korda. Varem olin sellest võistlusest vaid kuulnud ja tagantjärele lugenud.
Võistluses oli kaks vooru – teoreetiline ja praktiline. Teoreetiline voor koosnes võistkondade poolt korraldajatele saadetud küsimustest. Kokku seega üheksa küsimust ning need katsid üsna hea valdkondliku temaatika. Ise teadsin vastuseid 5,5 küsimusele. Praktiline voor hõlmas 12 maitsete tundmise osa. Iga osa sisaldas kolm viskit, millest tuli siis tuvastada etteantud küsimuse põhjal õige (nt milline on Speyside viski, milline on rukkiviski, milline on kõrgeima kangusega viski jne). Ühtegi vihjet polnud kaasa antud ning sellest tingituna oli valikust õige väljavalimine paras katsumus. Korraldajate poolt pakuti lahkelt ka publikul mitteametlikult osaleda ning spontaanselt kokku saanud kolmeliikmelise publiku võistkonnana õnnestus meil 12st õigesti ära tunda 7 (või oli õigeid 6). Tempo oli päris kõrge ning aega õige valiku tegemiseks üsna piiratult, kuid samas parasjagu, et mitte liiga analüütiliselt end puntrasse keerata. Pigem tuli nõjatuda esmasele ninatundele, mis enamasti ka õige vastuse kätte juhatas.
Kogu üritus oli Šoti Klubi poolt suurepäraselt korraldatud. Kõik asjad olid hästi läbi mõeldud ja toimisid laitmatult. Tervikuna väga meeldiv kogemus. Loodan järgmisel aastal uuesti sellest osa saada.