Glengoyne on Auchentoshani kõrval teine linnaseviskivabrik, mis asub üsna Glasgow lähedal ning seetõttu on seda ka ühistranspordiga lihtne külastada; bussiga X10 vaid tund sõitu ja peatub otse Glengoyne ees. Kui Auchentoshan on Lowland piirkonda jääv viskivabrik, siis Glengoyne paigutub Highlands piirkonda. Tegelikult jääb otse Lowland ja Highland ajaloolisi viskivalmistamise piirkondi eraldavale joonele, kus viskivabriku tootmishooned Highlands ja teispool teed asuvad laohooned Lowland piirkonnas.
Glengoyne viskivabrikut külastasin esmaspäeval 20.06.2022 ja olin broneerinud kell 15:00 algava Malt Master Experience tuuri. See sisaldas endas lisaks tavapärasele ringkäigule veel ka oma Glengoyne viski kokkusegamist (idee poolest sarnane sellele, mida sai kogetud juba Springbank viskivabrikus). Ringkäik oli üsna tavapärane viskivabriku tutvustus, kus anti ülevaade nii viski valmistamisest üldiselt kui puudutati Glengoyne tootmisprotsessi eripärasid. Ringkäigu läbiviija teadis küll põhitõdesid, kuid spetsiifilisema Glengoyne kohta puudutava teabe osas jäi ta mõnelgi puhul vastuse võlgu. Kiituseks tuleb siiski öelda, et seda, mida ta ei teadnud, küsis ta järgi teistelt viskivabriku töötajatelt ning nii sai ikka kõik vastused kätte. Viskivabriku siseruumides ei olnud lubatud fotosid teha ega filmida ning ka telefonid tuli panna lennurežiimile. Põhjenduseks toodi süttimisohtlik keskkond (imelik miks Springbank ega Auchentoshan puhul see nii ei ole). Astusin keelust siiski veidi üle ja tegin kaks fotot. Sain ka selle eest muidugi hoiatuse, kuid midagi muud ei järgnenud (karistuseks oleks võinud olla ööpäevaks viskivabrikusse lukustamine).
Glengoyne viskivabrik on asutatud 1833. aastal ning omanikuks on 2003. aastast Ian Macleod Distillers, kelle omanduses on veel ka 2011. aastal ostetud Tamdhu ja 2017. aastal ostetud Rosebank viskivabrik. Glengoyne viskivabriku aastane tootmisvõimsus on 1,1 miljonit liitrit ning tegelik tootmismaht jääb sellele vaid pisut alla. Viskivabrikus on üks meskitünn (semi-lauter), mille mahuks 3,84 tonni ja kuus Oregon männist käärimistõrt (igaühe maht 19,000 liitrit). Praktiseeritakse peamiselt lühemat (56 tundi), kuid ka pikemat (110 tundi) käärimist.
 |
| Glengoyne käärimistõrred |
 |
| Glengoyne kolm destillatsioonipada ja paremal meskitünn |
Viskivabrikus on erandlikult kolm destillatsioonipada, kuigi toimub kahekordne destilleerimine. Üks ühetisedestillaator (maht 16,620 liitrit) ja kaks etanoolidestillaatorit (maht 5000 liitrit). Kõik destillatsioonipajad on keedu-palliga (boil-ball), mis suurendab etanooliaurude kokkupuudet vasega ja toodab õrna, magusa ja puuviljase iseloomuga destillaadi. Samas annab destillaadile jõulisust allapoole langevad lyne-torud.
Viskivabrikust üle tee asuvatesse viskiladudesse ringkäik ei ulatunud, kuid viskivabriku sisehoovis paiknevasse Warehouse 1, kus lukustatud raudvärava taga küpsesid mõnikümmend eraomanduses vaati, siiski ringkäigu lõpus sisse põigati. Seal anti maitsta Glengoyne 12-aastast ning räägiti koos visuaalselt hästi kujundatud seina taustal erinevate vaatide ja küpsemisaja mõjust viski küpsemisele. Glengoyne linnaseviski puhul on maitsete loomisel võtmekomponendiks nii Ameerika kui Euroopa tammest eks-šerri vaatide (peamiselt butt ja puncheon) kasutamine. Osa viskist küpseb siiski ka eks-burboon vaatides, kuid nende osakaal on väike.
 |
| Glengoyne viskilaod |
 |
| Glengoyne Warehouse No. 1 |
 |
| Eksponeeritud vaadid ja küpsemise mõju |
Sisse sai põigatud ka sisehoovis paiknevasse poodi. Seal oli saadaval kõik põhisortimendi – 10, 12, 18, Cask Strength, Legacy ning ka erilisemad ja kallimad Glengoyne viskid – Teapot Dram, 21, 25, 30, 50. Uuema aja keskkonnateadlikkuse trendi järgides oli võimalik soetada põhisortimendi viskisid nii pakendiga kui ka ilma selleta (u 5£ odavamalt).
 |
| Glengoyne viskivabriku pood |
 |
| Glengoyne 50 yo |
Ringkäigu järgselt, mis kestis umbes kolmveerand tundi, oli valitud tuuri põhiasjaks oma 20cl Glengoyne viski kokkusegamine, milleks anti aega samuti kolmveerand tundi. Ette oli antud viis viskit, millest tuli siis ära kasutada vähemalt kaks. Viskid olid järgnevad:
- Refill Hogshead #23, destilleeritud 2004, 56,0%
- 1st Fill American Oak Bourbon Barrel #3598, destilleeritud 2004, 54,9%
- 1st Fill American Oak Sherry Puncheon #389, destilleeritud 2002, 58,6%
- 1st Fill European Oak Sherry Puncheon (lighter) #934, destilleeritud 2001, 55,3%
- 1st Fill European Oak Sherry Puncheon (darker) #935, destilleeritud 2001, 57,3%
Kohe algus tõusis neist minu jaoks erilisena esile teine näidis ehk esmatäite eks-burboon vaat. See oli meeldivalt rikkalik ja täidlane, milles ohtralt troopilisi küpseid puuvilju, mida täiendas kerge tsitrus ja vanill. Hea meelega oleks üksnes sellest viskit oma 20cl võtnud, kuid kuna see ei olnud lubatud, otsisin sellele siis midagi juurde. Mekkimise järel jätsin kõrvale kaks esmatäite Euroopa tamme vaati, kuna nende puhul oli šerrivaat matnud Glengoyne destillaadi täiesti enda alla ning lisaks olid need üsna teravalt lõikavad nii aroomis kui maitses, kuivad koos üsna tugeva tammerösti tanniinidega.
 |
| Oma Glengoyne linnaseviskit segamas |
Lisasin siis veel veidi esimesest ja kolmandast viskist oma põhivalikule juurde ning lõplik oma Glengoyne viski kujunes järgnevaks: 85% - 1st Fill American Oak Bourbon Barrel, 10% - Refill Hogshead, 5% - 1st Fill American Oak Sherry Puncheon. Kanguseks võib olla ehk 55,2% ja vanuseks siis noorima (2004) segusse kuuluva viski põhjal 18. aastat. Eks mingil hetkel korgin selle viski lahti ja maitsen lõpptulemust. Glengoyne viskivabriku külastus ja oma viski kokkusegamine pani ilusa punkti kümnepäevasele Sotimaa reisile.