Lagavulin 12-aastast on villitud Diageo poolt igal aastal alates 2002. Seega on siinmaitstav järjekorras juba 18nes väljalase selles seerias. Nagu tavaliselt, on ka siinne küpsenud Ameerika tammest taastäidetud vaatides, mis enamjaolt ilmselt hogshead mõõtu. See 2018. aastal villitu oli viimane nn klassikalise ja 18 aastat muutumatuna püsinud sildiga 12-aastane Lagavulin. Aastatel 2019 ja 2020 oli kogu Diageo eriväljalaske ühelinnaseviskid, sh Lagavulin, koondatud „Rare by Nature“ nimetuse alla ja disainitud rikkalikult looduse elemente kasutades. Ja sel 2021 aasta sügisel villitavad liiguvad veelgi kaugemale ja kasutavad juba ka muinasjutulis-maagilisi elemente disainis. Kui 2019 ja 2020 Lagavulin pudelitel ilutses kotkas, siis 2021 on 12-aastasel kujutatud põleva lakaga lõvi. Mulle isiklikult need üleillustreeritud ning veidi naiivsed pakendi ja sildi kujundused enam üldse ei meeldi. Aga loomulikult loeb lõpuks siiski sisu, mitte pakend. Siinmaitstav on pärit 5cl näidispudelist.
Lagavulin 12 yo, Special Release 2018, 57,8% nc, ncf
Aroom: terav, vahe ja puhas destillaadi lähedane aroom. Kuiv, veidi pärmine teraviljasus. Villane lõng ja siis mõne aja pärast tõusevad esile üsna magusad turvastatud linnased ja veidi tuhane suitsusus. Pikemalt klaasis seista lastes muutub rikkalikumaks ja täidlasemaks. Paksem õline linnasus, merevetikaliselt mereline soolasus ja lõpuks tuleb ka sõnnikulisus. Veega lahjendades jääb suures plaanis samaks, kuid juurde tuleb kriidisus, haavasidemed ja tuhane turbasus.
Maitse: meresoolane, tsitruseline ja turbane. Vaatamata kangusele pole teravalt ründav. Suutundelt õline ja meeldivalt suud kattev. Hele greipfruut, soolane, mõningal määral rohelisi oliive ja ka meeldivat münti-eukalüpti. Veega lahjendades õlisus säilib, endiselt soolane; juurde tulevad sidrunikoored ja isegi veidi piprasust.
Lõpp: üsna pikk. Soolane, veidi tuhane, sidrunikoored. Soolakas kuiv järelmekk, mis kannab endas veidi ka metallist nüanssi.
Hinnang: B+
Islay klassika.