Maikuu lõpetuseks üks korralik Islay linnaseviski, milleks
sedapuhku on n.ö vana tuttav. Olen 12-aastast Caol Ila linnaseviskit ostnud ja maitsnud
viimase 15-aasta jooksul mitmel korral. Alati on see ka meelepäraseks osutunud,
kuigi väikesed variatsioonid selle maitsetes on ilmnenud. Viski on küpsenud
taastäidetud endistes eks-burboon vaatides (hogsheads). Siinmaitstav Caol Ila
on villitud 2013 aastal ehk juba jupp aega tagasi.
Caol Ila 12 yo (villitud 2013), 43,0%
Aroom: magus fenoolsus, rabamülgas, suitsupeekon (eriti peki
osa). Taustal, kuid seda selgelt tajutavalt, turbasuitsused linnased. Merelisus
(värskelt püütud kala). Klaasis seistes antiseptikum, jood ja tuhane suitsusus.
Lisaks veel kadakamarja rohusust.
Maitse: magus ja linnaseline turbasuitsusus. Tuhasust, valge
pipar, antiseptikum, joodi veidi, kadakamari, magus-mõrkjas sidrunikoor. Suutundelt
õline ja mineraalne koos vürtsika nüansiga (muskaat). Paar tilka vett toob
fenkoli ja mündi, suutundelt muutub veidi isegi õlisemaks, kuid kindlasti
mereliselt soolasemaks.
Lõpp: väga pikk, piprane turbasus, fenkol, soolane järelmekk.
Hinnang: B+
Suhteliselt madalat kangust arvestades üsna jõuline ning
suhteliselt noort iga arvestades üsna kompleksne. Igal juhul märkimisväärselt
hea Islay linnaseviski. Kes ütleb, et Caol Ila on saare lõunaranniku kolme
suurega võrreldes kergem viski? Siinse Caol Ila puhul oli ehk veidi teistmoodi
üsna vähene sidrun nii aroomis kui maitses. Samas oli siinses aga enam jõulisust
ja turbasust. Võrdlusena oleks seda viskit hea proovida värskemalt villituna.
 |
| Värvi võrdlus: vasakul Lagavulin 9 yo GoT, paremal Caol Ila 12 yo |