See on Linnaseviski blogi 500. postitus. Selleks puhuks on
klaasis ka eakam linnaseviski. Valisin selleks veidi üle 30-aastase Aultmore
viski, mis on destilleeritud 1986. aastal, küpsenud eks-burboon vaadis (barrel)
ja villitud sõltumatu villija Malts of Scotland poolt 2017. aastal. Maitstav on
pärit 5cl minipudelist.
Aultmore 1986/2017 Malts of Scotland, Bourbon barrel MoS
#17032, 49,2% nc, ncf
Aroom: puuviljane, kuid selgelt kuivema tammise äärisega. Mõningast
kuivust lisab ka saepuru. Avanedes värske heinasus, mandariinid ja enam
puuviljasust, mis pigem troopilisemat laadi. Klaasis seistes muutub magusamaks,
lisandub créme brulée ja mesi. Paar tilka vett toob barbarissi ja pirni.
Maitse: kreemine puuviljasus. Esmalt tsitruseline ja
värskendav, siis keskosas täidlane troopiliste puuviljade mix ning siis
viimasena veidi pipraselt vürtsikas tammisus. Hea magususe ja kuivuse tasakaal,
kus puudub vähimgi mõrusus. Hea maitsekaarega viski. Paar tilka vett toob
suutundesse vahasust, muutub tsipake magusamaks ja lisandub kerge münt.
Lõpp: pikk ja kurku soojendav, vürtsikas puuviljasus, õrn
aniis ja viimasena tunda ka soolasust.
Hinnang: B+
Sellised eakad viskid, mis vaati küpsema pandud juba
mitukümmend aastat tagasi, teevad alati veidi nostalgiliseks. Vähemalt hetkeks.
Mis ma tegin ja kus ma olin 1986. aastal? Kuni varasügiseni töötasin autobaasis
ja täitsin Gaz52 rooli keerates Nõukogude ühiskonna "õitsenguks" usinalt plaani.
See n.ö plaani täitmine oli muidugi tervikuna üks suur naljanumber. Sügisel aga
sain õppima E. Vilde nimelisse Tallinna Pedagoogilisse Instituuti 0-kursusele
potentsiaalse väljavaatega aasta pärast ülikooli päriselt sisse saada (see ka õnnestus ning ülikooli 1991. aastal edukalt lõpetasin). Ja linnaseviskisid
ma 1986. aastal veel loomulikult ei mekkinud ja ilmselt polnud neist veel kuulnudki. Selleks
ajaks olin üksnes veidi maitsnud vaid kaht seguviskit J&B ja Vat 69. Ja
väga hea ning õige, et ei olnud maitsnud ei viskisid ega üldse joonud ka muid alkohoolseid
jooke.